E296 Õunhape E412 Guarkummi E202 Kaaliumsorbaat E211 - Naatriumbensonaat LU PIMS Biskviitküpsised marmelaadi ja sokolaadiglasuuriga E-ained E476 - Ritsinoolhappe polüglütse-roolestrid E470b - Rasvhapete magneesium-soolad E472a - Rasvhapete mono- ja diglütseriidide estrid äädikhappega E163 - Antotsüaanid E407 - Karrageen ja tema naatriumi-, kaaliumi-, ja ammooniumisoolad, k.a. Furtsellaraan E412 - Guarkummi E410 - Jaanileivapuujahu Tarretusaine E440 -- Pektiinid E120 - Karmiin, karmiinhape E461 - Metüültselluloos Vau premia vanilje jäätis E-ained E471- Emulgaator E412, E410, E407 - stabilisaatorid
Kuuma stress Teised rakuseinaga Raku seina polüsahhariidid ja ensüümid Ligniini biosüntees seotud proteiinid Tselluloos Hemitselluloos Pektiinid Ligniin Pektiini külg ahelad Tselluloosi EXP süntaas XTH β-glükosidaas Ksülosidaas Termotolerants Kasvu vähenemine Termotolerants Rakke kaitsev mehhanism Tabelis:
Tähtsamad süsivesikud on suhkrud ja tärklis Süsivesikute hulka kuulub ka tselluloos, mida leidub puidus Füüsilise töö puhul omavad nad suurt tähtsust Nende üleküllus soodustab rasvumist ja veresoonte lubjastumist Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis , glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid) SÜSIVESIKUTE ÜLESANDED Põhiline energiaallikas Struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid Tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid Varufunktsioon glükogeen maksas ja lihastes Toitefunktsioon laktoos piimas Biosünteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapetesünteesiks
ühisjuha, mille kaudu nii sapp kui kõhunäärmenõre jõuavad peensoolde. Söömise vahepeal sapp koguneb sapipõide. Kaksteistsõrmiksoole käärul eristatakse pea- ja sabaosa. Peensooles kõikide ainete lõpllik lõhustamine. Jämesooles lõhustataske toidu kiudained (polüsahhariidid tselluloos, pektiinid). Taimsete toiduainete kestades ja taimsetest toitudest pärit, herned, oad, nende kaunad, kõrvits, kaalikas, peet, ploom, õunakestas. Need lõhustatakse jämesooltes bakterite ensüümi poolt. Toimub seedekulglas kõhunäärme ja ensüümi enda poolt ja nõrgalt aluselise keskkonna loovad peensooles vesinikkarbonaatioonid, mis jõuavad peensoolde kõhunäärmenõrega, sapiga, peensoolenõrega. Maohape neutraliseeritakse peensoolses vesinikkarbonaatide osalusel. HCL + Na+ -HCO3 - > NaCl +
·kiudained, värvained, karboksüülhapped,antioksüdandid, emulgaatorid, ensüümid.. ·tervisele ohtlikud lisaained -peamiselt säilitus-ja värvained sünteesilised lisaained ·maks lagundab neid osaliselt ·võivad moodustada kantserogeenseid vaheühendid või ühendeid ·kuhjuvad organismi hea ksülidol ·tungib suuõõndes elanevate bakterirakkude sisse ja pidurdab nende paljunemist ·soodustab süljeeritust Kiudained ·vesilahustuvad: polüsahhariidsed pektiinid, gummid, agar-agar, karragenaanid, inuliin oligosahhariidid frukto-oligosahhariidid ·vees mittelahustuvad tsellluloos,hemitselluloos,ligniinid. Antioksüdandid ·antioksüdandid neutraliseerivad vabu radikaale annetades 1 omaenda elektroni, lõpetades sel moel elektonide ''varastamise''ahelreaktsiooni. ·Vabad radikaalid on puuduvaye elektonidega ained Miks Kiudained? ·Ööpäevas 15-35g ·aktieerivad soolestiku tööt ja seovad endaga toksilised ühenid ning viivad nad orgnismist välja.
keetmine reaktiividega (Ca(HSO ) või NaOH + Na S) kõrvalainete 32 2 lahustamiseks tselluloosi pesemine ja kuivatamine Polüsahhariidide ülesanded looduses · Struktuursed polüsahhariidid- bakterid, taimed ja seened ehitavad rakukesta nt tselluloos · Varupolüsahhariidid- loomad ja taimed loovad energiavarusid nt tärklis ja glükogeen · Muude ülesannetega polüsahhariidid- pektiinid puuviljades ja marjades, mis tekitavad tarretisi Aineklasside vahelised seosed
Joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesil. Joodipuudus põhjustab kilpnäärme haigestumist (struuma). Joodi saadakse meresaadustest. Toodetakse jodeeritud soola. Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku. 3.7. Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad. Viimase rühma põhiesindajad on pektiinid. Need kuuluvad rakkudevahelise sideainena enamike taimsete kudede koostisse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Eriti rohkesti on neid veel valmivates viljades. Pektiinid punduvad hõlpsalt ja nende lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained takistavad glükoosi imendumist peensooles ja mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. Vees lahustumatute kiudainete põhiesindaja on meie planeedi kõige levinum orgaaniline ühend - tselluloos, mis on
Polüsahhariid tekib polükondensatsioonil ja mitte polümerisatsioonil. Plükondensatsiooni igal sammul eraldub vee molekul, ka polüsahhariidi tekkel eraldub igas astmes vesi. Polüsahhariidi hüdrolüüsil ühineb iga lüliga vee molekul ja niiviisi taastuvad monomeerid. Polüsahhariidi jaotus: Struktuursed polüsahhariidid (bakterid, taimed, vetikad, seened ehitavad oma rakukesta. nt tselluloos) Varupolüsahhariidid (energiavarud. nt tärklis, glükogeen) Muude ül polüsahhariidid (pektiinid tekitavad tarretist, agar/agaroos/algiin tarretise või marmelaadi valmistamiseks) Tselluloos on ehitatud -glükoosi jääkidest. Sirge ahel koosneb tuhandetest lülidest, polümeeri molaarmass võib ulatuda üle miljoni ühiku. Tselluloosi pikad molekulid ühinevad vesiniksidemete abil, nii moodustuvad tselluloosi kiud, mis on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on paljude materjalide tootmise lähte aineks (nt paber, etanool). Hüdrofiilne. Natuke tselluloosi toidus on
Polüsahhariidid kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikaks, tekkel eraldub igas vaheastmes vesi. Polümeeri hüdrolüüs on polükondensatsiooni pöördreaktisoon. Polüsahhariidid: - struktuursed polüsahhariidid bakterid, taimed, vetikad ja seened ehitavad sellest oma rakukestad NT: tselluloos - varupolüsahhariidid - loomad ja taimed loovad selle varal energiavarusid NT: tärklis ja glükogeen - muude ülesannetega polüsahhariidid pektiinid puuviljades ja marjadest tekitavad tarretisi tselluloos: - ehitatud -glükoosi jääkidest - sirge ahel koosneb mõnest tuhandest kuni kümnest tuhandest lülist - polümeeri molaarmass võib ulatuda üle miljoni ühiku - paberi, etanooli, mitmete tehiskuidude, lõhkeainete ja teiste materjalide tootmise lähteaineks - hüdrofiilne - imavad niiskust tärklis: - ehitatud -glükoosi jääkidest - taimede varupolüsahhariidid
Kogu taimne toit, mida sööme, sisaldab tselluloosi. Sisaldab 3 000 - 10 000 monoosijääki. Vaatamata sellele, et inimene tselluloosi seedida ei suuda, on sellel süsivesikul meie seedetalitluses tähtis roll. Nimelt, nii tselluloos ja hemitselluloos suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles aktiveerivad sooltrakti motoorikat, soodustavad seedefermentide eritumist ja lima eritumist jämesooles. 2. vesilahustuvad selle rühma tähtsaks esindajaks on pektiinid. Pektiinid kuuluvad rakkudevahelise sideainena enamiku taimsete kudede koostisesse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Eriti rohkesti on neid viljades. Pektiinid punduvad hõlpsasti ja nende lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained vähendavad glükoosi absorptsiooni peensooles ja mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. Süsivesikute ainevahetus Süsivesikute metabolismi (NB! sisuliselt on see glükoosi metabolism) meditsiiniline tähtsus:
Optimaalse koguse saab kindlaks määrata ainult katseliselt. Bentoniit on võimekas moodustada peenikesi suspensioone, millel on negatiivne laeng. Bentoniit eemaldab nii valgulisi aineid kui ka parkaineid. See on põhjendatud sellega, et bentoniit on kihiline mineraal. Tal on negatiivne laeng keskel ja positiivne otsas. Polüvinüülpolüpürrolidoon on polümeer, vees lahustamata. Kasutatakse ainult sel juhul, kui pektiinid ja valgud olid eelnevalt mahlast eemaldatud. Kombineeritud 5. Milliseid reagente kasutatakse mahlade selgitamiseks? 6. Milliseid meetodeid kasutatakse kontsentreeritud mahlade tootmiseks? Võrrelda neid meetodeid omavahel 7. Kuidas valmistatakse kupaaži (kupaažisiirupit)? 8. Mida tähendab deaereerimine ja milleks seda kasutatakse? 9. Millist toorainet kasutatakse karastusjookide tootmiseks? 10.Millistest seadmetest koosneb karastusjookide tootmisliin? 11
mahlad, dzhemmid, jäätis. Omadused: Happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator. Kõrvalmõjud: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte · E330 - Sidrunhape Kasutusala: Lastetoidud, liha ja kala, saiakesed, salatikastmed, toiduõli, margariinid, joogid, toormahlad, mahlad, dzhemmid, jäätis. Omadused: Happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator. Kõrvalmõjud: Võib tekitada hammaste dentiinikihi defekte · Tarretusaine E440 - Pektiinid Kasutusala: Lastetoidud, marmelaadid, salatikastmed, kalapooltooted, maiustused, jäätis, nektarid ja mahlad. Omadused: Paksendaja, stabilisaator, zheleeriv aine. Kõrvalmõjud: Pole teada. Suured kogused võivad tekitada gaase ja soolestku vaevusi. 6 · E903 - Karnaubavaha · E904 - Shellak E901 - Meevaha Kasutusala: Puuviljad, taimed, marjad, maiustused, närimiskumm. Omadused: Glaseeraine. Kõrvalmõjud: Pole teada.
◦ Mitmesuguste näärmete lima on rikas süsivesikutest või nende tuletistest mukopolüsahhariididest. ◦ Sekreedid kaitsevad õõnesorganeid (söögitoru, soolestik, bronhid) mehaaniliste vigastuste ja haigustekitajate sisstungi eest. ◦ Glükoosiderivaat glükuroonhape osaleb toksiliste ainete (sh. ravimid) kahjutuks tegemises, kuulub antikehade, mitmete verehüübimisfaktorite ehitusse. 5. Reguleeriv funktsioon ◦ Toit sisaldab rohkesti kiudaineid nagu tselluloos ja pektiinid, mis mehaaniliselt ärritavad mao- ja soolelimaskesta, võttes seega osa peristaltikast; kuuluvad mõningate hormoonide ja koensüümide koostiskomponentideks. 6. Spetsiifiline funktsioon ◦ Erinevad süsivesikuid osalevad organismi erinevates funktsioonides nagu antikehade moodustamine, veregruppide spetsiifilsuse tagamine. 7. Toitefunktsioon ◦ Rinnapiimas leiduv laktoos on vastsündinule ülioluline toitaine. Laktoos sisaldub piimas ja on vajalik
suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. MIDA ÜLDSE ARVATA KIUDAINETEST? Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad. Viimase rühma põhiesindajad on pektiinid. Need kuuluvad rakkudevahelise sideainena enamike taimsete kudede koostisse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Eriti rohkesti on neid veel valmivates viljades. Pektiinid punduvad hõlpsalt ja nende lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained takistavad glükoosi imendumist peensooles ja mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. Vees lahustumatute kiudainete põhiesindaja on meie planeedi kõige levinum orgaaniline ühend -
Polüoksüetüleen(40)stearaat E 431 Polüsorbaat 20 E 432 Polüsorbaat 80 E 433 Polüsorbaat 40 E 434 Polüsorbaat 60 E 435 Polüsorbaat 65 E 436 Pektiinid: 1) pektiin6 2) amiiditud p3) naatriumdifosfaatektiin6 E 440 Fosfatiidhappe ammooniumisoolad E 442 Sahharoosdiatsetaatheksaisobutüraat E 444 Kampoli glütseroolestrid E 445 Difosfaadid: 1) dinaatriumdivesinikdifosfaat 2) trinaatriumvesinikdifosfaat 3) naatriumdifosfaat 4) dikaaliumdivesinikfosfaat 5) kaaliumdifosfaat
kergesti alkoholidega, moodustades eetri tüüpi ühendeid glükosiide (eetrite alaliik). Sahhariidid • Disahhariidid – kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Näiteks: maltoos, laktoos, sahharoos • Polüsahhariidid – monosahhariidi jääkidest koosnev pikk ahel • 1) struktuursed plüsahhariidid (nt. tselluloos); • 2) varupolüsahhariidid (nt. tärklis, glükogeen); • 3) muude ülesannetega polüsahhariidid (nt. pektiinid). Valgud • Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. • Aminohapped on vees väga hästi lahustuvad amfoteersed ühendid. • Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asenduvateks aminohapeteks. Valkude keemilised omadused • Keemilised omadused: valgud lagunevad temperatuuri tõstmisel (sidemed katkevad),
polüsahhhariidi tekkel eraldub igas vaheastmes vesi. Polüsahhariidid jaotatakse kolme gruppi. Struktuursed polüsahhariidi on need, millest bakterid, seened ja taimed ehitavad oma rakukesta, näiteks tselluloos. Varupolüsahhariidid on need, mille varal loomad ja taimed loovad energiavarusid, näiteks 6 tärklis ja glükogeen. Muude ülesannetega polüsahhariidid moodustavad tarretisi, näiteks pektiinid puuviljades ja marjades. Viimast ei tohi ajada segamini želatiiniga. (Ibid.: 82) 2.2. Fruktoos Fruktoosi avastas 1792. aastal Johann Tobias Lowitz viinamarjadest. Ta ei leidnud seda puhtal kujul, sest fruktoos kristalliseerub vesilahustes üsna halvasti. Sellega sai hakkama prantslane Dubrunfaut 1847. aastal, kes eraldas esimesena puhta fruktoosi. (Kokassaar; 28.04.16) Fruktoosi tuntakse rahavakeeli puuviljasuhkruna. See on üks monosahhariididest ja on glükoosi isomeeriks
taimefüsioloogia kindlalt bioloogia üks osadest. Järgnes rakuteooria. Rakuõpetus ja rakufüsioloogia. 1953 DNA struktuur. 1959 ATP struktuur ja funktsioon. 1863 hakati õpetama Tartu Ülikoolis. I RAKK 1. Taimeraku keemiline koostis. Süsivesikud, aminohapped ja valgud, lipiidid (sh rasvad, vahad, terpenoidid), nukleiinhapped, alkaloidid, fenoolsed ühendid. Süsivesikud ehk sahhariidid. On suhkrud: mono-, oligosahhariidid, polüsahhariidid, pektiinid ja glükosiidid Mono riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos. Oligo (koosnevad kahest- kolmest monosahhariidist) sahharoos (taimemahlades), maltoos, laktoos. Polü tärklis, tselluloos, kitiin, inuliin. Pektiinid suhkruhappe polümeerid. Glükosiidid rasvhape, alkoloid, fenoolsed ühendid. Energeetiline ülesanne on kiireimini kasutatav energiaallikas. Strukuurne on rakukestas. Varuaine Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast
7 2. Puidu koostis Puit on puittaimede (puude, põõsaste) tüve ja okste põhiosa, mis koosneb peamiselt puitunud rakkudest. Puidu rakud koosnevad mitmetest orgaanilistest polümeeridest: tselluloos 40-45%, hemitselluloos 20 -35%, ligniin 18-38%, veeslahustuvad ja lenduvad ained, happed (äädikhape kuni5%), ekstratiivained, rasved, vaigud, anorgaanilised ained, valgud, pektiinid. Puidu põhilised orgaanilised ained on: 1. tselluloos 41-50% 2. hemitselluloos (polüsahhariidid) 15-25% 3. ligniin (puitaine) 20-30%Männi, kuuse ja kase tüvepuit sisaldab ülaltoodud komponente erineval hulgal. Okas- ja lehtpuupuidu koostise erinevused on toodud tabelis Mänd Kuusk Kask Tselluloos 45 41 38
2) Rivieri titaanjuurest saadud glükomannaan Polüoksüetüleen(40)stearaat E 431 emulgaator Polüsorbaat 20 E 432 emulgaator Polüsorbaat 80 E 433 emulgaator Polüsorbaat 40 E 434 emulgaator Polüsorbaat 60 E 435 emulgaator Polüsorbaat 65 E 436 emulgaator Pektiinid: E 440 paksendaja, stabilisaator, eleeriv aine 1) pektiin 2) amiiditud pektiin Fosfatiidhappe ammooniumisoolad E 442 emulgaator Sahharoosdiatsetaatheksaisobutüraat E 444 emulgaator, stabilisaator Kampoli glütseroolestrid E 445 emulgaator, stabilisaator Difosfaadid: E 450 emulgaator, stabilisaator, happesuse
tasemele, on optimaalseks toidu SV.te osakaaluks 55-60% selle üldisest energiakulust. SV-te allikad: kartul, täisteraleib, kaerahelbed, riis, spagetid, mesi, helbed, müsli, banaan, viinamarjad, kiivid, kuivatatud puuviljad, puuviljamahlad jne. Kiudainete liigid: 1. polüoossed: a) vees lahustumatud tselluloos, taimse toidu komponent, seedimatu, kui suurendab toidukördi mahtu, kiirendab selle edasiliikumist peensooles ja sood lima eritumist jämesooles; b) vesilahustuvad pektiinid, pundub hõlpsasti ja lahused tarretuvad kergesti, mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. 2. mittepolüoossed ligniin seostub sapphapetega ja langetab kolesteroolisis veres. Sportlane peab kasutama SV rikkaid rasvavaeseid toiduaineid, sööma 5-7 korda päevas ja sööma suuremate söögikordade vahele SV-te rikkaid kergeid eineid. Arvestada tuleb ka päevast SV-te vajadust, mis sõltub treeningu iseloomust
(hingamisahelas). Kui vett pole, taim sureb või on ooteseisundis, kus eluprotsessi ei toimu. 2. Mineraalained - N, P, K, Na, Mg, Ca, Fe, Cu, Zn, Mn, Mo, Cl, Ko jne. 3. Sahhariidid e. süsivesikud: Koosnevad: C ja H2O 3.1. Suhkrud * Monosahhariidid (lihtsuhkur): pentoosid (riboos, desoksüriboos), heksoosid (glükoos, fruktoos, ksüloos) 3.2. Polüsahhariidid (tärklis, inuliin, tselluloos, hemitselluloos, kummivaigud, limaained) 3.3. Pektiinid. Nad suhkruhappe ja uroonhappe polümeerid. Glükuroonhape, frukturoonhape. 3.4. Glükosiidid Koosnevad sahhariidist ja mingist teisest orgaanilisest molekulist. 4. Aminohapped ja valgud. Valkude koostises on enamasti 21-22 aminohapet. Aminohappeid on aga rakus rohkem, eriti palju on taimerakkudes vabu aminohappeid. 5. Lipiidid. Ained, mis on vees lahustumatud, apolaarsetes vedelikes lahustuvad ained. Nt bensiin, tärpentin, teataval määral piiritus. 5.1
Et just etüleen on oluline viljade valmimisel, on näidanud katsed ACC süntaasi ja ACC oksüdaasi mutantsetes (antisense) taimedes kus viljade vananemine on oluliselt aeglustunud. Lehtede/viljade langemine (abstsissioon). Lehtede moodustumise ajal tekib lehevarre alusele nn abstsissioonitsoon – piirkond pikkadest kitsastest rakkudest üksteise kõrval. Lehtede vananedes kui IAA süntees väheneb, suureneb etüleeni süntees abstsissioonitsoonis, pektiinid lagunevad, rakud eemalduvad üksteisest ja leht/vili langeb oma raskuse mõjul alla. Varte pikkuskasvu vähenemine ja lateraalse kasvu suurenemine (rakkude ruumala oluliselt ei muutu). Muutub etüleeni toimel tselluloosi fibrillide asetus rakuseinas. Katkestab teatud taimede seemnete (kõrrelised, maapähkel) ja pungade (kartul) puhkeseisundi ja soodustab idanemist Soodustab juurekarvade teket
veresuhkur), galaktoos, mannoos, fruktoos · oligosahhariidid e liitsüsivesikud laktoos (piima põhisüsivesik, koosneb galaktoosi ja glükoosijäägist), sahharoos (toidusuhkur, koosneb glükoosi ja fruktoosijäägist), maltoos (linnasesuhkur) · polüsahhariidid (polüoosid) struktuursed polüoosid nagu vees mittelahustuv tselluloos (taimede rakukestad) ja vees lahustuvad pektiinid varupolüoosid (glükoosi varud) nagu glükogeen loomsetes rakkudes või tärklis taimerakkudes Süsivesikute funktsioonid organismis: · energeetiline funktsioon · varuaine maksa ja skeletilihaste glükogeen on glükoosi lühiajaline reserv inimkehas · kaitsefunktsioon glükuroonhape osaleb toksiliste ainete kahjutuks tegemisel · biosünteetiline · bioregulatoorne
toiduainetes. Erandiks on laktoosi sisaldavad piimatooted. Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena (glükoos, fruktoos), disahhariididena, (sahharoos, laktoos, maltoos) ja polüsahhariididena (tärklis, kiudaine). Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks polüsahhariidideks (MTPS). Mittetärkliselisi polüsahhariide tuntakse toidus ka kiudainete nime all. Keemilise ehituse poolest on need tselluloosid, hemitselluloosid ja pektiinid. Kiudainete vananenud nimetusena võib kohata mõistet ballastained. Seedenäärmete ensüümid ei lõhusta kiudaineid, need läbivad seedekulgla kuni jämesooleni keemiliselt muutumatult ja lõhustatakse alles jämesoole bakterite ensüümide poolt. Küll aga seovad nad seedekulglat läbides rohkesti vett ja sapphappeid ning oma suhteliselt suure mahu tõttu stimuleerivad soolte motoorikat. Kestev kiudainetevaene toit võib põhjustada või soodustada kroonilist kõhukinnisust ja sellest
sklerenhüümiks. 2.4.1. Kollenhüüm Kollenhüüm on lihtsaim tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad, kuna pektiinid on hüdrofiilsed. Küllaltki põhjendatud on kollenhüümi arvamine hoopis põhikudede hulka. Ka kollenhüümi rakud võivad olla meristemaatiliselt aktiivsed ja moodustada näiteks fellogeeni või haavakoe. Oluliseks erinevuseks on kollenhüümi rakukestade suurem paksus ja rakkude suurem pikkus (kuni 2 mm) põhikoe rakkudega võrreldes, kuid kollenhüümi ja põhikoe kokkupuuteala piir on sageli ebaselge.
monosahhariid = trisahhariid, trisahhariid + monosahhariid = tetrasahhariid jne.). Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend (polümeer). Ta moodustub polükondensatsiooni teel. · Polüsahhariidid jaotatakse 3 gruppi: 1) struktuursed plüsahhariidid (nt. tselluloos) 2) varupolüsahhariidid (nt. tärklis, glükogeen) 3) muude ülesannetega polüsahhariidid (nt. pektiinid). 36 · Esindajaid: Tselluloos ehitatud glükoosi jääkidest. Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Tärklis ehitatud glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on
monosahhariid = trisahhariid, trisahhariid + monosahhariid = tetrasahhariid jne.). Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend (polümeer). Ta moodustub polükondensatsiooni teel. · Polüsahhariidid jaotatakse 3 gruppi: 1) struktuursed plüsahhariidid (nt. tselluloos) 2) varupolüsahhariidid (nt. tärklis, glükogeen) 3) muude ülesannetega polüsahhariidid (nt. pektiinid). 36 · Esindajaid: Tselluloos ehitatud glükoosi jääkidest. Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Tärklis ehitatud glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on
2glükoosijäägist, idanevad seemned). c) Polüsahhariidid – monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks; Tärklis (glükoosijääkidest, varu-energiaallikas taimedel), tselluloos (taimede ehitusmaterjal), hemitselluloos (taimede rakukestades), inuliin (fruktoosi monomeeridest, korvõielistes asendab tärklist), kummivaigud ja limaained (mitmesugustest monosahhariididest). d) Pektiinid – suhkurhappe ja uroonhappe polümeerid. e) Glükosiidid – rasvhapped, alkoloidid, sahhariidina nt monosahhariid. Aminohapped ja valgud – aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valgud ehk proteiinid on polümeerid, mille koostisosadeks on aminohapped. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. a) Rasvad, õlid – küllastumata rasvhapped, süsiniku aatomite vahel esineb kaksiksidemeid, taimede
monosahhariid = trisahhariid, trisahhariid + monosahhariid = tetrasahhariid jne.). Polüsahhariid on kõrgmolekulaarne ühend (polümeer). Ta moodustub polükondensatsiooni teel. · Polüsahhariidid jaotatakse 3 gruppi: 1) struktuursed plüsahhariidid (nt. tselluloos) 2) varupolüsahhariidid (nt. tärklis, glükogeen) 3) muude ülesannetega polüsahhariidid (nt. pektiinid). 36 · Esindajaid: Tselluloos ehitatud glükoosi jääkidest. Tselluloosi kiud on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on tähtis paberi, etanooli, lõhkeainete ja tehiskiudude tootmisel. Tärklis ehitatud glükoosi jääkidest. On taimede varupolüsahhariid. Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Tärklis on
Seedimine algab suuõõnes (tärklis-amülaas) Maos seedimine jätkub kuni ensüüm inaktiveerub mao soolhappe ja pepsiinide toimel; peatub, sest seal pole süsivesikuid seedivaid ensüüme Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht, neutraliseeritakse; pankrease amülaas jätkab tärklise seedmist 4-7g seedekulglasse sattuvatest polüoosidest ja oligosahhariididest jääb seedimata Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinid ei seedu Imendumine toimub peamiselt soolelimaskesta hattude tipus (soolevalendik => veri ja lümf) Päevane kogus: 350-400g 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs Glükolüüs on glükooosi oksüdatiivne lõhustumine, glükoosi metaboliseerumise keskne protsess – aeroobne ja anaeroobne. Anaeroobne glükolüüs: Osaline lõhustumine piimhappeks Käivitamine toimub tsütoplasmas Rakku toodud glükoos fosforüülitakse ATP-ga GLc-6-P-ks
Põhilise süsivesikute varu peaks andma tärklis, ülejäänud muud süsivesikud. Seedimine algab suuõõnes (tärklis-alfa- amülaas) Maos seedimine jätkub kuni ensüüm inaktiveerub mao soolhappe ja pepsiinide toimel; peatub, sest seal pole süsivesikuid seedivaid ensüüme Peensool on süsivesikute seedimise põhikoht, neutraliseeritakse; pankrease amülaas jätkab tärklise seedmist Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinid ei seedu Imendumine toimub peamiselt soolelimaskesta hattude tipus (soolevalendik => veri ja lümf) 35. Glükolüüs ja glükogenolüüs Glükolüüs on glükoosi oksüdatiivne lõhustumine, Glükolüüs on reaktsioonijada, mille käigus muundab ühe glükoosimolekuli kaheks püruvaadimolekuliks, tekitades seejuures ATP-d Anaeroobne glükolüüs: 2 etappi: 1) glükoos on rakku sisenenud, ebastabiilseks muudetud ja lõhustunud kaheks, omavahel üle
Tanniin on hästi lahustuv vees parkaine. Optimaalse koguse saab kindlaks määrata ainult katseliselt. Bentoniit on võimekas moodustada peenikesi suspensioone, millel on negatiivne laeng. Bentoniit eemaldab nii valgulisi aineid kui ka parkaineid. See on põhjendatud sellega, et bentoniit on kihiline mineraal. Tal on negatiivne laeng keskel ja positiivne otsas. Polüvinüülpolüpürrolidoon on polümeer, vees lahustamata. Kasutatakse ainult sel juhul, kui pektiinid ja valgud olid eelnevalt mahlast eemaldatud. o Kombineeritud · Mahla filtreerimine Filtreerimiseks kasutatakse erinevaid materjale: o Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal. Tema peamine osa koosneb magneesiumsilikaadist peenikeste paralleelsete kiududega o Perliit- vulkaanilise päritoluga kivim o Tselluloos- pöökpuu või okaspuu puidust
sageduse ja suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid. MIDA ÜLDSE ARVATA KIUDAINETEST? Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad. Viimase rühma põhiesindajad on pektiinid. Need kuuluvad rakkudevahelise sideainena enamike taimsete kudede koostisse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Eriti rohkesti on neid veel valmivates viljades. Pektiinid punduvad hõlpsalt ja nende lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained takistavad glükoosi imendumist peensooles ja mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. Vees lahustumatute kiudainete põhiesindaja on meie planeedi kõige levinum orgaaniline
süsivesikutega. Süsivesikuteks on magusad glükoos, fruktoos ja lauasuhkur e sahharoos. Siia kuulub ka piimasuhkur laktoos, mis on esimeseks kergestiomastatavaks energiaallikaks imikule. Rasedale peaks aga peamiseks süsivesikuks olema tärklis ja seda just põhiliselt täisteratoodete, aedviljade ja kartuli söömisest. Süsivesikute hulka loetakse tänapäeval ka süsivesikulise päritoluga kiudaineid, mis jaotuvad vesilahustuvateks (nt pektiinid puu-, kaun- ja teraviljades) ja vees lahustumatuteks (tselluloos, mis on taime rakukestade ehitusaine, seega kogu taimne toit sisaldab tselluloosi) Laktatsiooni esimestel kuudel ja sünnitusjärgses perioodis on väga oluline suurem kiudainete sisaldus toidus, et kompenseerida lõtvunud kõhulihaseid ja langenud soole peristaltikat ja tagada jääkainete väljutamine ema organismist. Kiudained aitavad ka glükoosi imendumist stabiliseerida ning
Maitsestamise otstarbel on laukapuu vilju lisatud ka õlledele, kuid kindlat maitseõlut pole siiski kujunenud. Töödeldud, tavaliselt marineeritud, harvem hapendatud tervikvilju on kasutatud ka oliivide aseainena. Välimuselt nad isegi sobivad sellesse rolli, kuid biokeemiliselt koostiselt pole erilist sarnasust, eelkõige õlide tasandil. Loomulikult leidub laukapuu andide viljalihas ka energiarikkaid toitaineid, nagu suhkruid ja orgaanilisi happeid, samuti nii vees lahustuvaid kiudaineid (pektiinid) kui ka nende vees lahustumatuid kaaslasi (tselluloosid). Ehkki viljade 79-protsendine suhkrusisaldus on täiesti arvestatav, varjutavad orgaanilised happed (23%) ja parkaineid (1,52%) selle peaaegu täielikult. 4.4. Pihlakas (Sorbus). Pihlakas on kahe biokeemilise ühendi, sorbitooli ja sorbiinhappe kaudne ristivanem. Sorbitool, vanemas kirjanduses ka sorbiit, on vees hästi lahustuv magusamaitseline suhkuralkohol, mis puhtal kujul isoleeriti 1914. aastal
kooloni ja sigmasoole tugev propulsiivne kontraktsioon (lõõgastus ees, kontraktsioon järel). Tahteline ja reflektoorne tegevus toimuvad samaaegselt. Glottis sulgub ja diafragma ja kõhulihased kontraheeruvad (prelum abdominale) ja toimub rooja väljutamine. Toidu kiudained Inimene peab tarbima 20-30g kiudaineid ööpäevas. Nende tunnuseks on seedumatus peensooles. Eristatakse polüoosseid ja mittepolüoosseid kiudained. Polüoossed kiudained jagunevad vees lahustuvateks (näit. pektiinid, need punduvad kergesti ja nende lahused tarretuvad kergesti) ja vees lahustumatuteks (tselluloos, sisuliselt ka hemitselluloos). Mittepolüoossetest kiudainetest on sagedaseim ligniin. Kuigi kiudained peensooles ei seedu, on neil siiski olulised ülesanded: a) tselluloos ja hemitselluloos suurendavad toidukördi mahtu ja viskkoossust (soolesisaldis on seetõttu pooltahke) > roojamassi formeerumine;
Miks?: · Väiksed mõõtmed · Kiire paljunemine · Vastupidavad äärmuslikele tingimustele · Väga erinevate C(süsinike) allikate kasutamine · Eritüübilised energia hanke viisid on bakteritel · Võime moodustada spoore, mis säilitavad eluvõime üli pikaks ajaks. Kestade süüsteem: 1. Taimerakud: · Esikest on veniv ja elastne ja see tähendab, et rakk kasvab. Tuleb juurde valgud, pektiinid, tselluloos · Teiskest, mis tekib esikestast sisse poole. Tuleb juurde ligniin, SiO2 / CaCO3 Naaberrakkude tsütoplasmad on omavahel ühendatud plasomtestidega. · Taime rakukest kaitseb: · Siserõhueest · Mehhaaniliste välismõjutuste eest · Annab kindla kuju · Osaleb kaudselt ainete transpordis · Bioloogiliste ohutegurite eest. 2. Seen rakukestad: · Koostis: kitiin, mannaanid, valgud, mineraalühendid 3
siduvate ainete (EDTA, EGTA, ammooniumoksalaat jne.) toimel. · Pektiinained määravad rakuseintes esinevate pooride suuruse, annavad laetud pinnad, mis määravad ioonide tasakaalu ning seovad ensüümid, määrates nende kättesaadavuse. Reguleerivad rakkude seostumist ja eksponeerivad molekule, mis tagavad rakkude äratundmise sümbioosis, samuti patogeenide vastusreaktsioonid jne. · Pektiinid jaotatakse kahte rühma: · Homogalakturonaanid (HGA) homopolümeerid D-GalA jääkidest. Sisaldavad ~200 GalA ühikut (100 nm). · Ramnogalakturonaanid (RG) koosnevad ramnoosi ja galakturoonhappe jääkidest. Paljudele ramnoosi jääkidele on seostunud neutraalsed oligosahhariidsed plokid arabinaanid ja galaktaanid, RG-d võivad sisaldada palju ebatavalisi suhkrujääke. 30. Mis määrab taimeraku jagunemisel fragmoplasti moodustumise koha?
64) Süsivesikute ainevahetus: süsivesikute ülesanded organismis, toidus leiduvad süsivesikud, vere suhkrusisaldus (glükeemia) ja selle regulatsioon, glükogeen. Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist. Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis (taimne polüsahhariid), glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid). Lihtmaoga loomadel imenduvad süsivesikud soolestikust verre monosahhariididena, mäletsejalistel aga vatsas ning jämesooles lenduvate rasvhapetena (LRH), mis katavad 60-80% mäletsejaliste energiatarbest. Süsivesikute ülesanded organismis: 1) põhiline energiaallikas; 2) struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid,
64) Süsivesikute ainevahetus: süsivesikute ülesanded organismis, toidus leiduvad süsivesikud, vere suhkrusisaldus (glükeemia) ja selle regulatsioon, glükogeen. Süsivesikute ainevahetus. Süsivesikud moodustavad põhilise osa taimede biomassist. Põhilised toidus leiduvad süsivesikud on tärklis (taimne polüsahhariid), glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos e.piimasuhkur, maltoos (moodustub idanemisel tärklisest), glükogeen (loomsetes produktides ja seentes), pektiinid (taimse rakuvaheaine koostises), tselluloos ja hemitselluloos (taimsete rakukestade komponendid). Lihtmaoga loomadel imenduvad süsivesikud soolestikust verre monosahhariididena, mäletsejalistel aga vatsas ning jämesooles lenduvate rasvhapetena (LRH), mis katavad 60-80% mäletsejaliste energiatarbest. Süsivesikute ülesanded organismis: 1) põhiline energiaallikas; 2) struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid,
saavad ainult monosahhariidid). Imendumine: süsivesikute põhiliseks imendumiskohaks on peensool, suur imendumispind on umbes 200 ruutmeetrit, mis tagatakse kolme võttega: 1.) peensoole pikkusega; 2.) soolekurdudega; 3.) hatulise struktuuriga (valdav osa). Monosahhariidid imenduvad glükoosina erinevate transport süsteemidena verre. Kõik süsivesikud ei seedu ja ei imendu. Ei seedu: süsivesikulised kiudained (tselluloosid ja pektiinid); need süsivesikud, mis jäävad di,- tri,- või tetra sahhariidid, mis jõuavad jämesoolde, kus hakkab käärimine. Di-, tri- tetra sahhariidid jõuavad jämesoolde, kui ensüümide aktiivsus on langenud Nt: ensüüm trehhalaas (seenesuhkur), umbes 5% puudub aktiivsus täielikult, 100g seente söömisel lööb põhja alt ära. Laktaas (piimasuhkru puhul), kui laktaas puudub täielikult siis tuleb teha spets toidud, rohkem
annaabi.ee 
