Armastab päikesepaistet Kuiva kuni parasniiske lubjarikas muld. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis. Mitte katta seemet mullaga. Idaneb 2 - 3 nädalat. Pikeerida. SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii SUVIFLOKS e. suvi-leeklill phlox drummondii Taime kõrgus 20 kuni 25 cm. Tihedates tipmistes lihtõisikutes on punased, roosad ja valged terava tipuga õied. Õitseb kaua ja rikkalikult. Sobib peenrasse, potti, rõdukasti ja amplisse. Eelistab päikesepaistelist kuiva kuni parasniiske mullaga kasvukohta. Külv mais - juunis 0,5 cm sügavusele. Võib teha ka ettekülvi veebruaris - aprillis 0,5 cm sügavusele (pimedas idaneja) ja istutada kohale mais - juunis. KIVIKILBIK Lobularia Maritima KIVIKILBIK Lobularia Maritima Meelõhnaline 10-15 cm kõrgune Pisikeste 4-kroonleheliste õitega taim. Õitseb juunist külmadeni. Peenrasse, potti, amplisse.
vertikaalvuukide õhutihedus. Liimikelguga laotab liimi ühtlase kihina plokkide pinnale. Liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga. Plokke saab saega vastavasse mõõtu saagida. Murfor Tegemist on õhukese tsingitud armatuur valmisarmatuuriga (L=3,05m), Aeroc ploki abivahendid Fibo plokk Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm.
...........................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat kirjeldab lumeroosi erinevaid sorte. Toon välja nende kasvutingimused, kuidas hooldada, mis on neile parim kasvukoht, kust on ta pärit ja kuidas istutada. .Lisasin erinevate lumeroosi liikidest ka pilte ja ladinakeelne nimetus ka olemas. Panin kirja lilled, mis sobivad koos lumeroosiga ühte peenrasse. On antud õpetus, kuidas hooldada taime, kui ta on sul olemas. Välja on toodud ka palju lumeroosi kasutus alad. Referaadist saab lugeja teada, kuidas peaksid istutama lumeroosi enda aeda, et ta jääks püsima ja kasvaks aias kaua. Valisin selle teema, et neist rohkem teada saada. Meeldivad sellised lilled, mis peale lume sulamist oma õie nupud välja toovad, ja rikastavad värvidega juba kevadel aeda. Referaadil on üks pealkiri ´lumeroos´ sellel järgnevad alapealkirjad nt : 1.
Pistikutega kaste ja potte hoitakse jahedas kasvuhoones või keldris kuni esimeste võsude ilmumiseni. Tavaliselt kulub selleks 6...8 nädalat. Juurdunud pistikud asetatakse valgesse kohta poolsoojasse kasvuhoonesse. Järk-järgult harjutatakse neid välisõhuga ja istutstakse suvel avamaale peenardele. Juurepistikud võib juunis-juulis panna ka avamaale. Selleks pannakse 10...15cm pikkused jämedad juurelõigud huumusrikka mullaga peenrasse ning kaetakse umbes 5cm paksuselt mullaga. Pealt multšitakse, et muld püsiks niiske. Kuival ajal kastetakse mõõdukalt. Esimesed lehed ilmuvad tavaliselt sügiseks, vahel ka järgmisel vegetatsiooniperioodil. Talveks kaetakse peenar kuuseokste või puulehtedega. Rennvõrsik Ühe aastased võrsed painutatakse kogupikkuses mõne sentimeetri sügavusele mulda ning kinnitatakse ja kaetakse mullaga. Kui pungadest on tulnud uued tõusmed, mullatakse kuni tipupungani
taim kuhugi sobib. Taimi istutades peab järgima reeglit et kõrgused oleksid paigas: suured lilled keskele kui on ümmargune nõu ja madalamad äärde. Toon näiteks järjekorra nõu äärest keskele: sinilobeelia, alatiõitsev begoonia, peiulill, suur lõvilõug, harilik kosmos, ämbliklill. See on vaid üks näide, aga kui jälgida seemnepakkidel taime keskmisi kõrgusi võib juba varakult peenra või istutusnõu taimepaigutuse ära teha. Suvelilli kasti, peenrasse või nõusse: Vilt-ristirohi, Nägus mõrsjalill, Madal peiulill, Kõrge peiulill, Ahtalehine peiulill, Leeksalvei, Suur lõvilõug, Värd-kirinõges, Sinilobeelia, Suvilevkoi, Daalia, Harilik kosmos, Petuunia, Rand - kivikilbik, Gasaania, Kuldlill, Pärdiklill ja paljud teised suvelilled. Lilled amplisse: Petuunia, Surfiinia, Ripplobeelia, Aedsalvei, Raudürt, Lamav käokuld, Sultan - lemmalts, Vesikaak (bacopa) , Sinine tiiviklill, Rippuv raudürt, Pelargoon, Sarvkannike, Fuksia .
Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Pärit Põhja-Ameeerikast. ● Kõrgus 50...150 cm. ● Mitmeaastane taim. ● Vars püstine, tugev, alumisest osast puituv, harunev. ● Lehed vastakad, hambulised. ● Õied tihedas tähkjas õisikus, lillad. ● Õitseb juuli-september. Kasvatamine ● Meie tingimusteS külmaõrn. ● Soe ja päikesepaisteline kasvukoht. ● Paljundatakse seemnetega. ● Otsekülv peenrasse, vagudesse või istikukasti aprilli algul ● Avamaale istutatakse mai algul. ● Taimede vahekaugus 20...50 cm. ● Kiirekasvuline taim. ● Istandus rajatakse üheaastasena. ● Paljuneb ka isekülvi teel. Saak ● Esimene saagikoristus enne õitsemise algust (juulis) lõigatakse alt neljanda leheni. ● Teine saagikoristus 3...4 nädala pärast (augustis). ● Kolmas saagikoristus septembris: ● - üheaastase istandiku korral lõigatakse
• Kui istandik rajatakse tilkniisutusega, siis paigaldatakse samaaegselt ka niisutussüsteem. • Hektarile kulub keskmiselt 350-400 kg 1,20 m laiust kilet • Pärast kilepanekut peavad olema moodustunud maapinnast kõrgemad - umbes 15 cm kõrgused peenrad • https://www.youtube.com/watch?v=S8lfyOAi-YA Väetamine • Maasikataimed kasvavad hästi kõrge orgaaniliseaine sisaldusega ja hea viljakusega mullas • Kilemultšiga maasikaistandikus antakse väetis peenrasse enne kilepanekut • Maasikas vajab toitaineid kõige rohkem õisikuvarte ilmumise ajal • Väetamine toimub mullaanalüüsi järgi • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Varasematel katsetes on täheldatud, et mineraalväetised suurendavad maasika askorbiinhappe-sisaldust kilemultšil kasvatades aga põhumultš vähendab • Lämmastiku tarve väike • Ilma multšita - pigem anda väetis kahes jaos (saagi kvaliteedi langus kevadel)
Väga hea säilivusega sort. Taimed ette kasvatada. ’Moonshine H’- erilise valge koorega kõrvits. Et võimalikult valge koorevärv säiliks, siis võib viljad ka katta, et nad päikese käes oma värvi ei muudaks. Viljade keskmine kaal 4-6 kg ja säilivusaeg 3-6 kuud. ‘SWEET DUMPLING’ ‘BABY BEAR’ ‘MOONSHINE H’ KÜLV JA ISTUTUS Kõrvitsa kasvatamisel on 2 võimalust: kasvatada istikutest või siis külvata seemned otse peenrasse. Nagu reegliks, sobib istikute meetod paremini põhjapoolsematele aladele või siis keskvööndis hiliste sortide kasvatamiseks. Seda kasutavad põhiliselt siiski asjaarmastajad. Otse kasvukohale külvatakse seeme siis, kui muld on 8-15 cm sügavusel soojenenud 14…16 C. Eesti tingimustes võib näiteks leotamata seemned külvata maha 15.-20. mai paiku, eelidandatud seemned aga 25.-31. maini. Külvisügavus 5-8 cm, sõltuvalt mullast. Kõrvitsa külvil on väga tähtis jälgida
kuivale jääma. Happeline ja neutraalne pinnas tuleb mõlemal juhul geotekstiiliga üksteisest eraldi hoida. Turvas või turbapätsid tuleb kiht-kihihaaval kinni tallata ja lõpuks ohtralt kasta (läbimärjaks). Liigkuivad turbapätsid tuleks enne ehitamist veevannis leotada. Tootmispõlluna võib kasutada ka ammendatud freesturbavälja. Freesturbaväljale on taimede istutamine lihtne, sest pinnast ei ole vaja ette valmistada Jõhvikataimed istutatakse peenrasse tavaliselt mai esimesel poolel. Taimede vahekaugus võiks olla 20×20 cm kuni 20×30 cm. Jõhvikaid saab külvata ka seemnetega. Taimede hooldus 2 Jõhvikapeenar tuleks rajada päikeselisele kohale. Jõhvikaid igihalja taimena ohustab kõige rohkem talvine päike ja külm, kui parasjagu ei ole lund, mis jõhvikataimi kataks. Koduaias tuleks jõhvikapeenrale talveks peale panna varjutuskangas, kuuseoksad ja/või katteloor.
õisikuid. Murulauku võib istutada sügisel potti ja kiviktaimlas, ääristu- või kasvatada talvel aknalaual raamtaimena toitude valmistamiseks, juurviljana, maitsetaimena, seemned külvata varakevadel, istikud kindlasti ette ravimtaimena, sobib kasvatada maitsetaime peenrasse kevadel(suvesordid) või sügisel(taliküüslauk) maha panna tütarsibulad(küüned) või sigisibulad maitsetaimena, u. 5 cm sügavusele. Saaki koristada pärast ravimtaimena, lehtede kolletumist köögiviljaaeda paljundamiseks kaevatakse rabarber varakevadel maast välja ning tükeldatakse nii, et igale tükile jääb 2 - 3 suurt lehepunga ja 1 - 2 jämedat harunevat juurt. Tükid istutatakse mulda vahedega
Õitel on 5 värvilist tupplehte ja sama palju kannustega kroonlehti. Kurekellad vajavad kergemat, huumusrikast mulda, paljud aedsordid ka soojemat kasvukohta. Taluvad hästi poolvarju. Kurekell on talvekindel, võib jätta samale kasvukohale mitmeks aastaks, kuid nad on suhteliselt lühiealised taimed, mille eluiga on 5...7 aastat. Paljundatakse seemnetega, mis tuleb märtsis-aprillis külvata kasti ja esimesel võimalusel pikeerida peenrasse, sest taimedel on pikad, sügavale ulatuvad juured. Hea, kui juba külvikast on tavalisest pikeerkastist sügavam. Seemneid võib külvata ka sügisel peenrasse. Kasvukohana eelistavad päikeselist kuni poolvarjulist, vett hästi läbilaskva ning viljaka ja parasniiske pinnasega paika. 16. Kurereha Kurereha ei ole siiani saanud pooltki seda tähelepanu, mida väärivad. Mitmed neist on vähese hoolitsusega leppivad loodustaimed, millele võiks aias mitmekülgset kasutust leida
olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Üldist Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Mört Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid, näit Vetonit müürisegu M100/600 (või plokisegu M 100/500). Bi-armatuur Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks
Siis tuleb seda uuendada (vahetada turbapätse, lisada turvast ja multsi). Turbaaed peaks asuma varjus! Turbaaiale valitud kohas ei tohi toimuda mulla ülearu kiiret kuivamist! Päikese käes ja tuulises kohas võib turvas kuivada kõvaks ja seda on raske uuesti märjaks saada. Turbaaeda ei rajata käidavate teede äärde. Ei sobi ka mullaraja äärde, sest pätsidele pritsiv muld kiirendab turba lagunemist. Turbaaed ei tohiks asuda ka suurte puude all, sest peenrasse kasvavad puujuured imavad vett ( puuvõra ei lase läbi ka vihmavett) ja substraat kuivab rutem läbi. Turbaaed ei tohiks asuda päikselises kohas, sobib koht, kuhu langeb vaid paar tundi päikesevalgust. Turbaaed ei tohi asetseda tuulises kohas. Kaitsta tuleb seda just põhja ja kirdetuulte eest. Turbaaed ei tohiks asetseda lohus, sest taimed ei vaja seisvat ega liigset vett.
f 2011 Hõbepael (Dichondra) -kard-hõbepael (D. argentea) Kasvukoht päikseline või varjuline. Moodustab tiheda pinnakatte, ronivad ja mööda maad juurduvad varred, kasvatatakse lehestiku pärast. Sobib amplisse või teiste taimede vahele (fooniks). Peenrasse pinnakattetaimena, täitva funktsiooniga. Joonis 7. Kard-hõbepael `Silver Falls' amplites (http://www.backyardgardener.com/tmimages08/280/4/280x280x4223.jpg.pagespeed.ic.inXjU echDh.jpg;http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/ca/Dichondra_'Silver_Falls'_Pot _1600px.jpg ) Ilukapsas (Brassica oleracea) -ilukapsas (B. oleracea Acephala rühm)
Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel). Sobivad peenrasse iiriste, pojengide, astilbede ja liiliatega või iseseisvate rühmadena murusse. Olemas on valgeid sorte, väga effektne Harilik raudrohi (Acillea millefalium) Levinud Euroopas, Ida- ja Lääne-Siberis, Uus-Meremaal. Kõrgus ulatub 30-80 cm, püstine, puhmjas. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Kasvukoht päikeseline, taim vähenõudlik, näiteks teeservad, kraaviperved, põllumaal umbrohuna, sitke juurestikuga.
võrsikutega, põõsa jagamise teel, tehakse mikropaljundust ja ka seemnetega. Juurevõsudega paljundamine on kõige tavalisem ja lihtsam võimalus. Olenevalt sordist ja kasvuoludest areneb juurte lisapungadest rohkem või vähem juurevõsusid. Taime kasvu lõppedes ( septembri lõpus või oktoobri alguses) kaevatakse nad välja ja sorteeritakse. Seda tööd võib teha ka kevadel, aga sel juhul alles siis kui nad on 15-20 cm pikkused. Juurevõsud pannakse peenrasse tihedusega 5*5 cm järelkasvama või istutatakse ümber nõuistikute saamiseks. Päikesepõletuse eest tuleks noori istikuid varjutada ja mõned korrad päevas piserdada. Vaarikaistikutele on kehtestatud riiklik standard ( EVS 753:1998 ). Selle järgi ei tohi olla istikutel viirushaigusi, vaarikalesta, kedriklesta ja vaarika- pahksääse pahkasid. Paljasjuursete istikute juurestik peab olema hästi arenenud, narmasjuurtega, maapealse osaga tasakaalus ning oluliste vigastusteta
Lillepeenrad pääsevad kõigis oma nüanssides esile lähivaates, kus selgesti eristub iga üksiktaime ilu.Oma ealisuse järgi jaotatakse lillepeenrad püsi-ja suvelillepeenardeks. Sõltuvalt peenra kujust ja suurusest võib neid jaotada ka järgnevalt: klumbid bordüürid, miksbordüürid, vaippeenrad ja kollektsioonpeenrad. Lillepeenarde kujundamisel peab kindlasti arvestama mõningate põhimõtetega: kõrgemaks kasvavad liigid paigutatatkse peenra keskele; mitmeliigilisse peenrasse valitakse liigid millel on mingi ühine omadus; koos kasutatakse peamiselt 3 värvust, millest 1 domineerib; peenra dekoratiivsuse tagamiseks kasutatakse püsivate omadustega dekoratiivsete omadustega liike. Murus paiknevaid peenraid reeglina silmatorkavalt ei ääristata. Rajatised ja arhitektuursed väikevormid kujunduses Väikevormideks nimetatakse mitmeid funktsionaalseid ja kujunduslikke rajatisi ning konstruktsioone(prügikastid, skulptuurid)
vahelaetala) silde keskel. Vastavalt ava laiusele ja seina paksusele valitakse Fibo sillus. Kui ava laius on L≥1,5 m, siis peab sillus müürile toetuma vähemalt 250 mm. Väiksemate avade korral võib toetuspikkust vähendada kuni 130 mm-ni Kergplokkidest müüritist kasutatakse nii kandvate kui ka mittekandvate seinte ehitamiseks. Välisseinad laotakse sageli, kui arvutused lubavad, nii, et mört laotakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Mördi peenarde vahele jääb kas õhkvahe või see soojustatakse mineraalvilla ribaga (sandwichplokkide puhul). Püstvuukidesse tavaliselt mörti ei panda. Ühekordse puitvahelaega väikemaja välisseina kandva osa paksus võib olla min. 150 mm, kui lagi on raudbetoonist, on seina kandva osa min. paksuseks vaja arvestada 200 mm. Vundamendid ja kandvad siseseinad laotakse reeglina 300 ja 350 mm paksused täisvuugiga. Rõhtvuugi nominaalpaksuseks
Kergkruusplokkidest müüritist kasutatakse mitmesuguste tuletõkketarindite ja kande- ning mittekandvate vaheseinte ehitamiseks. Nad sobivad hästi niisketesse ruumidesse, kus pinnakatteks on plaadid. Müüritud plokkseina võib ilma pinnakatteta kasutada tööstushallide heliisolatsiooniseinteks. Kergkruusplokkide paigaldamise iseärasused ja tehnoloogia: • plokid töödeldakse käsisae või ketaslõikajaga; • välisseinte ladumisel pannakse mört kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest. Selline õhkvaheladumine annab parima heliisolatsiooni ja kandevõime; 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 21 • tavaline vuugi paksus on 10 – 15 mm, mis armeeritakse spetsiaalse bi-armatuuriga
pinnast. Selle ettevalmistamiseks antakse ühele ruutmeetrile 1 ämber kõdusõnnikut, 1 ämber turvast või kamaramulda, 1 ämber liiva, 1 ämber ärakõdunenud saepuru (see pole tingimata vajalik, võib asendada turbaga), 1l aialupja (dolomiidijahu) pool liitrit tuhka, 1 spl. superfosfaati, 1 spl. nitroammoniumfosfaati, 1 tl.kaaliumiväetist. See kõik kaevatakse hoolikalt läbisegi ja kujundatakse peenardeks laiusega 45-50 cm. Seemnete külv. Seemned külvatakse 3 pikisuunalisse peenrasse, sügavusega pool cm, mis viiakse läbi nii, et üks neist asub peenra keskel ja teised kaks 5 cm kaugusel äärest. Seemned puistatakse näppude vahelt maha arvestusega 1 g kolmele jooksvale meetrile. Edasi kaetakse seemned sama mullaga. Peenraid kastetakse ja raputatakse kergelt peale hästi kõdunenud turvast või kamaramulda. Et porgandiseemned idanevad halvasti, soovitan katta peenrad kattematerjaliga, kuni tõusmete ilmumiseni
värsketele salatitele ja kastmetele, samuti annab meeldiva maitse suppidele, köögivilja- ja lihatoitudele. Kasutamine ravimtaimena seedimist soodustav, iiveldust, puhitust ja spasme vähendav, leebe rahusti. Muud kasutusalad aroomitaimena on piparmündist saadava eeterliku õli kasutusala väga lai. Kasutatakse ka kosmeetikas suurepoorilise naha korral soovitatakse piparmündi auruvanne. Kasutamine haljastuses ilutaimena ei ole just kõige sobivam püsilille peenrasse, sest võsub kiiresti, küll aga sobib hästi varjulisse aianurka. Muu oluline informatsioon maohaavandite puhul on piparmünt vastunäidustatud. Mõned inimesed reageerivad ka mentoolile allergiliselt. Väikelaste kõhuvalu vastu on õigem kasutada apteegitilli teed, kuna piparmündi kõrge mentoolisisaldus võib neil põhjustada hingamishäireid. 11
Kruusatee pealiskiht ehitatakse purustatud kruusast või moreenist ja vahel ka graniidist. Kasutusel on ka looduslikust kruusast või mitme mineraalmaterjali segust katted. Purustatud materjalil on parem terastikuline koostis, mis vastab nõuetele. Õige materjali kasutamine tagab kestvuse, sest vesi ei imendu ja ei pehmenda seda. Taastamiseks hööveldatakse kulunud kiht kuni aukudeni ja natuke rohkemgi. Samuti kasutatakse peenrasse kogunenud materjali. Vajadusel segatakse sisse uut täitematerjali. Taastab tee vajalikud kalded ja muudab tee pikaealisemaks.
Saab korraga palju taimi Meie kliimas tuleb paljusid istikuid ette kasvatada Enamus köögivilju paljunevad seemnetega Ümberistutamisel võivad muist taimi hukkuda kohanemisraskuste tõttu Taimed on tervemad Seemnete idaunevus väheneb ajaga Seemne idanemine on emotsionaalselt Seemnete külvil peenrasse ohustavad istikuid nauditav umbrohud Seemnetega paljundamine on odavam Sortide seemned ei kanna ise seemneid kogudes sorditunnuseid edasi Kõige lihtsam paljundamise viis VÕIMALUSED OHUD Uute sortide aretamise võimalus Liigne kuivus idanemise esimses faasis takistab idanemist
paigaldatav. Sarnast plokki ja vundamendisüsteemi on Põhjamaades (Norras, Rootsis, Soomes) kasutatud juba üle 30 aasta ja see materjal on tõestanud oma sobilikkust. Fibo plokkidest võib ehitada vundamendi ja selle peale kuni kolm korrust (ka raudbetoonvahelagedega). 1.2. Müüritis ehk seinad Fibo müüritist kasutatakse nii kande- kui mittekandvateks seinteks, nii välis- kui siseseinteks. Enamasti laotakse välisseinad nii, et mört laotatakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest õhkvaheladumine. Püstvuuki tavaliselt segu ei panda. Vundament ja siseseinad tuleb laduda täisvuukidega. Nominaalne vuugi paksus, mis võetakse aluseks kihtide kõrguste arvestamisel, on 15 mm. Fibo müüritise ladumiseks on soovitav kasutada kuivsegusid. Ebameeldivate pragude tekkimise ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta.
Pistoksa istutamine 27.04.2016 Marje Kask 80 Pistokste istutamine 27.04.2016 Marje Kask 81 Pistoksast lihtsalt 27.04.2016 Marje Kask 82 Istutatud pistokste multsimine 27.04.2016 Marje Kask 83 Pistokstega paljundamine 6 · Pistoksi võib teha ka juuresüsteemi soojendusega lavades. Soe lava ergutab juured varem kasvama kui lehed. · Pistoksad istutada peenrasse olenevalt kultuurist ja tehnoloogiast reas vahedega 15...20 cm ning ridadevahe 25...60cm. · Pistoksi võib teha ka otse konteinerisse (pott, kast, kassett, kilerull jne). 27.04.2016 Marje Kask 84 Pistoksad katmikalal 27.04.2016 Marje Kask 85 Pistoksad kilega kaetud peenras 27.04.2016 Marje Kask 86 Pistokstega paljundamine 7 · Peale istutamist puhkevad pungad varuainete
Selleks võib kasutada näiteks kuuseoksi. Lõikamine Soojema talve järel lõigatakse, kui enamik oksi on elus. Enamasti soovitatakse tagasi lõigata 1/3 oksi veerandi peale. Kuna noored võrsed õitsevad rohkem, näeb põõsas tihedam ning värskem välja. Vanemaid oksi tuleks tervikuna välja lõigata kohe peale õitsemist (Calmia Istikuäri OÜ). Paljundamine Deutsia on hea juurduja. Kui aias on kerge liivakas muld, siis võib pist-oksad torgata otse peenrasse. Kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Segu pannna suuremasse potti, mis tuleks kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei kuumeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks. Lehelabad võib enne veidi lühemaks kärpida, et neist vähem vett aurustuks ning kastke pott hästi läbi (Sander, 2009). Nii juurdumissegu kui ka õhk pistikute ümber peab olema niiske
Õied või õisikud: Hõbehallid kohevad, suured õhulised pöörisõisikud. Jäigad õievarred püsivad kuni talveni, mil algselt hõbedased õisikud värvuvad õlgkollaseks Õitsemine: juuni-august Liigi eritunnused: Kasvukohal moodustab väga tihedaid ja suuri mättaid Kasvukoha nõuded: päikseline või varjuline koht niiskemal savikal pinnasel Kasutamine haljastuses: Amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda-kiviktaimlasse, kõrreliste peenrasse või veekogude äärde Joonis 54. Luht-kastevars ,,Tauträger" (http://www.ogrodytraw.eu/galerie/d/deschampsia- caespitosa-t_320.jpg) 58 Joonis 55. Luht-kastevars 59 Aruhein (Festuca) Konkreetne liik: Vaip-aruhein (Festuca scoparia) Taime kõrgus ja läbimõõt: 10-15 cm kõrged koos õisikuga, laius varieeruv Taime välislaadi kirjeldus: puhmik
hybridus CALAMAGROSTIS X ACUTIFLORA - TERAVAÕIENE • Jõulise kasvuga KASTIK puhmikuline. Rohelise- valge-roosatriibulise lehestikuga kõrgekasvuline puhmik. Sihvakad kollakad õisikud, VI-IX. Eelistab täispäikeselist kasvukohta, kuna varjus kaotab oma iseloomuliku tiheduse ja värvi. Eelistab parasniisket mulda, mis ei kuiva läbi, kuid kasvab ka rasketel savikatel muldadel. Kasutatakse üksikuna või suurte gruppidena kõrreliste peenrasse või veekogude äärde. Calamagrostis x acutiflora ‘overdam’ Carex gynomane CAREX – PEREKOND TARN • Eestis kasvab neid 69 Carex limosa liiki mudatarn • Tarna leht moodustub lehelabast ja -tupest. Lehetupe üleminekukohas lehelabaks asub väike kilejas keeleke. Tarna õied moodustavad pähiku. • Enamik tarnu, kuid
2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud. Liigi eritunnused: kena sügisvärvus. Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari. Kasutamine haljastuses: kõrreliste peenrasse, park, metsaaed, veekogude äär, sooaed, kiviktaimla, soolotaim. Kasutatud kirjandus: http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/luht-kastevars http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/406 http://www.valgeanso.ee/index.php? page_id=158&lang_id=et&sid=38238d4ee8322a8c29558be1238aca6c&nocache =1284132848 2.4 Aruhein (Festuca) Konkreetne liik: Harilik aruhein (Festuca pratensis) Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 30 kuni 100 (120) cm
Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) (joon. 53, joon.54) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud. Liigi eritunnused: kena sügisvärvus. Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari. Kasutamine haljastuses: kõrreliste peenrasse, park, metsaaed, veekogude äär, sooaed, kiviktaimla, soolotaim. Joonis 53. Luht-kastevars (http://www.yogacowgirls.com/wp/?p=239) Joonis 54. Luht-kastevars Kasutatud kirjandus: Hortes. Luht-kastevars. Kättesaadav http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/korrelised/luht- kastevars. 15.09.2013. Juhani puukool. Luht-kastevars. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/k%C3%B5rrelised/deschampsia_caespitosa_luht-kastevars.html. 15.09.2013. 2.4 Aruhein (Festuca)
paneeli alune horisontaalne rida. · Õõnesplokist müüride korral, kus on näiteks ekstrentiline surve, pikad sillused või muu keerulisem konstruktsioon (tugisein) soovitatakse pöörduda konstruktori poole, kes arvutaks välja konkreetsed konstruktsioonid. 7.7.3 Fibo kergplokk Fibo müüritist kasutatakse nii kandeseinteks kui mittekandvateks, nii välis- kui siseseintes. Põhimõtteliselt laotakse välisseinad nii, et mört pannakse kahte peenrasse, mis kumbki katab 1/3 ploki laiusest - õhkvaheladumine. Kõige parema müraisolatsiooni ja kõige parema kandevõime saavutamiseks võib siseseinad laduda täisvuukidega. Tavaliselt kasutatakse mörti ainult horisontaalvuukides koos vuugisarrusega. Mörti kasutatakse ka püstvuukides, kui müüritis jäetakse ühelt küljelt töötlemata lihtsalt vuugitakse, müra isoleerivate seinte puhul või müüritises avade kohal, kus arvestatakse võlviefektiga. Tavaline vuugi paksus on 10-15 mm
kasvab mitmeaastase poolpõõsana. Vanade roomlaste ja kreeklaste juures sai ta kiiresti väga populaarseks, kuna talle omistati arvukalt raviomadusi. Afrodisiaakumina lisati teda raskele punaveinile. Kasvatamine - Vajab päikselist sooja kohta ja huumusrikast mulda. Savimullas ei kasva. Öökülma ei talu, taimed on vaja ette kasvatada, väljaistutamisega ei maksa kiirustada! Tõusmed pikeeritakse ja istutatakse peenrasse kahekaupa 25*25cm vahedega, alguses kasvab aeglaselt. Paljundamine teda paljundatakse seemnetega või pistikutega. Saagi kogumine Esimene saak kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga enne keskpäeva, siis on taimed kõige aroomikamad. Teist korda lõigatakse uuesti kasvanud külgvõrsed sügisel enne öökülmi. Võsusid võib lõigata kogu suve jooksul ja kasutada värskelt. Majoraani saab hästi ka õlis konserveerida.
külm liiga teeb, kuigi karmimatel talvedel võivad võrsetipud kahjustuda. Ka haigused-kahjurid ei tunne nende vastu huvi. Nad on suhteliselt põuakindlad ning mullastiku suhtes vähenõudlikud. On võimelised kasvama ka varjus, kuid sellisel juhul õitsevad nad vähe (kollane lehevärvus varjus küll tuhmub ja muutub rohekaks). Paljunevad hästi vegetatiivselt. Ilusa koheva lehestikuga jaapani enelad on nii värvikad, et võivad vabalt asendada püsililli. Peenrasse on parem istutada suurem rühm, vähemalt kolm taime, et tekiks mõjuvam värvilaik. Jaapani enelate rühm kasvab kiiresti kokku ning tiheda lehestiku alla ei tungi ükski umbrohi. Selline hooldusvaba pinnakate kingib teile suvel aega muude tegevuste jaoks. Jaapani enelad rõõmustavad meid ka sordirohkusega, praegu on saadaval üle paarikümne sordi. Punaste ja roosade kõrval leidub ka valgeõielisi (‘Albiflora’, ‘Leucantha’)
talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks korralikult lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmadel talvedel võib deutsia külmuda lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed. Sellele vaatamata pole välistatud taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). 4.7.5. Paljundamine Taime paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega. Kuna Kare deutsia on hea juurduja siis võib pistoksad torgata otse peenrasse, kus on kerge liivakas muld. Kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Segu tuleks panna suuremasse potti ning see kaevata maa sisse, et külgedelt ei soojeneks ja kuivaks. Pistikud tuleb torgata anumasse natuke kaldu ja nõnda, et lehed omavahel kokku ei puutuks. Anum peab olema pidevalt niiske (Sander 2009). 4.8. Forsythia suspense Värdforsüütia 4.8.1. Kirjeldus Areaal: hübriidse päritoluga. Levinud Hiinas.
kiiruse mulla niiskusaste ja adra sahkade konstruktsioon. Küpsete muldade kündmisel peetakse sobilikuks künniagregaadi liikumiskiiruseks 4,5...7,5 km/h ja vähese veesisaldusega muldadel kuni 6 km/h. PRAKTILINE KÜNDMINE Kündmise agrotehniliste nõuete teadmise ja rakendamise kõrval on teiseks tähtsaks osaks praktiline kündmine. Küntud põld peab olema kogu põllu ulatuses ühtlases sügavuses küntud. Adra töökäigud peavad olema liibunud (ei tohi olla nn. peenrasse kündi) ja künni pealispind harjaline. Kergete muldade kündmisel tuleks ader komplekteerida tihendusrullidega. See tagaks sileda künni, mis on sobilik põimagregaatse teraviljakasvatuse tehnoloogia kasutamisel. Enne sügiskündi kontrolli atra ja vajadusel teosta vajalik detailide remont (vahetus). Adra haakimisel traktori rippsüsteemiga jälgi, et veoaisade vahelised pingutused ei oleks väga pingutatud. Ader peaks saama (rippasendis) külgsuunas liikuda 5...10 cm
võivad võrsetipud kahjustuda. Ka haigused-kahjurid ei tunne nende vastu huvi. Nad on suhteliselt põuakindlad ning mullastiku suhtes vähenõudlikud. On võimelised kasvama ka varjus, kuid sellisel juhul õitsevad nad vähe (kollane lehevärvus varjus küll tuhmub ja muutub rohekaks). Paljunevad hästi vegetatiivselt. Ilusa koheva lehestikuga jaapani enelad on nii värvikad, et võivad vabalt asendada püsililli. Peenrasse on parem istutada suurem rühm, vähemalt kolm taime, et tekiks mõjuvam värvilaik. Jaapani enelate rühm kasvab kiiresti kokku ning tiheda lehestiku alla ei tungi ükski umbrohi. Selline hooldusvaba pinnakate kingib teile suvel aega muude tegevuste jaoks. Jaapani enelad rõõmustavad meid ka sordirohkusega, praegu on saadaval üle paarikümne sordi. Punaste ja roosade kõrval leidub ka valgeõielisi (‘Albiflora’, ‘Leucantha’). Vaid 10−20
annaabi.ee 
