Suure-Kõpu Mõisa tutvustus (0)

Suure-Kõpu 
Mõis
Liisa  Tamm
Ajalugu
• Mõis on  asunud  vähemalt aastast 1593;
• Rootsi ajal  Jacob de la Gardie käes;
•  1624 .-st aastast  Valentin Schillingi valduses;
• 1699. aastal läks mõis riigile;
•  Keiser  Paul I ostis mõisa riigilt;
• 1805. aastal sattus mõis pandina Strykide valdusesse;
 Vanim poeg kolis Kõppu. Väikses mõisamajas oli tulekahju ning koliti Viljandi mõisa
 Klassitsistlik  peahoone valmis 1847. aastal - peale  vanima poja surma
Ajalugu
•  Peahoone   arhitekt oli Emil Julius  Strauss ;
• Mõis oli kunagi kuulus oma kunstikogu poolest;
• 1919. langeb Narva lahingus viimane mõisaomanik;
• 1921. aastal hakkas koolis tegutsema kool;
Kõpu Mõis
• Peahoone vaheosa on ühekorruseline, keskelt  ja tiibadeosas kahekorruseline
• Keskosas joonia kapiteelidega pilastrid
• Peasissekäigu ees sammastega rõdu
• Sarnaneb  Tartumaal  oleva  Kuremaa  mõisaga
• Säilinud on ka mõned kõrvalhooned (mõisast kagu pool  omaette  kobarana)
Kõpu Mõis
• Kunstmarmorist seintega ballisaal, mida on aegade jooksul pidevalt muudetud

seintel  kujutatud marmorsambad, sammaste vahel on punase ja mustaga kombineeritud 
tahvlid, mille keskosas on kujutatud mütoloogilsi stseene; maalitud õlivärvidega

Meistrid olid ilmselt pärit  Itaaliast

Säilinud on marmorsaali viivad uksed (19. saj lõpust) sisseehitatud  seinakapp ning 
peeglitega kapiuksed (algupärased)
Kõpu mõis
• Peahoones Kõpu põhikool;

Vahepeal  oli koos põhikooliga ka  lasteaed . Nüüd on lasteaed koolist eraldi
• Hoone ehitati kahekorruliseks;
• Maalingud avastati juba varem (1950ndatel). Neid pildistati ning värviti uuesti üle;

kopeeritud Cicerole kuulunud villast; Pompei stiilis; avastati juhuslikult 2003. aastal. 
maalingud olid kolmandas kihis; ühe seinamaali  on ära lõhkunud uks
• Mõis on külastajatele avatud;
Suure-Kõpu mõisa park
• Puud olid rühmitatud võra ja värvi järgi:  kuusk -tamm-pärn, kuusk-tamm, pärn-tamm, 
vaher-tamm

okaspuude kasutamine ei olnud tegelikult eesti pargiarhitektuuris tavapärane
• Kunagi kasvanud haruldased liigid ei ole säilinud
• Suuremad kujundustööd 1870-1875
http://eestielu.delfi.ee/viljandimaa/elu/fotod-kopu-vald-on-aastatega-loonu
d-laikima-uhke-moisa?id=66499600#!dgs=dgsee-113608:0SqlUtOPql78n2MeCKVQWz

Document Outline

• Slide 1
• Ajalugu
• Ajalugu
• Kõpu Mõis
• Kõpu Mõis
• Kõpu mõis
• Suure-Kõpu mõisa park
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10