Eeskujud õpetavad kirjand (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Eeskujud õpetavad

Eeskujud õpetavad Igal inimesel on keegi, kes on talle eeskuju, figuur, kelle pealt malli võtta. Eeskujusid on erinevaid ­ need, kelle olekus on ülekaalus head omadused, need, keda tunneme üksnes halbade tegude järgi, ja need, kes jäävad kahe eelneva inimtüübi vahele. Oma suhtumisega avaldavad nad aga kõik ümbritsevatele inimestele mõju, mis võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Nõnda võibki öelda, et eeskujud õpetavad. On eeskujusid, kes on tuntud suuremale rahvahulgale kui ühe inimese sõprusringkond tavaliselt on, ehk staarid. Üha levinum on arusaam, et kuulsad inimesed elavad luksuslikku elu, laristavad raha, mida neil üleliia palju on, ning naudivad meedia tähelepanu. Peab tunnistama, et enamasti see ka nii on. Sellist elustiili, nagu nende eeskujul on, ihaldavad aga ka paljud teised inimesed ning eesmärgini jõudmiseks vahendeid ei valita.

Eesti keel

3

docx

Meedia - inimeste mõjutaja

Meedia ­ inimeste mõjutaja Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõikjal kuhu vaatame, meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes. Kuigi me seda eitame, juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes selles, mida oleme kuulnud või näinud televiisori, raadio või interneti vahendusel. Kas sellest võib järeldada, et infotehnoloogia, mis on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga mis valitses pool sajandit tagasi, on tegelikult mõeldud selleks, et meid kellegi kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel ­ meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati, olgugi, et me seda ise ei tea. Tänasel päeval loetakse tähtsaimateks meedia allikateks televiisorit, ajalehti, raadiot ning internetti. Miks me neid üldse vajame? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita, televiisor oli l

Kirjandus

4

doc

Väljendusoskus essee: Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi ­ õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn

Väljendusoskus

3

doc

Elu eesmärgid

Oleme praeguses maailmas liialt seotud äriga ja raha hankimisega ning lasknud silmist kõrgema eesmärgi. Selle tulemusena ei tunne me elust rahulolu. Liiga sageli on kogu ühiskonna ja inimeste endi väärtushinnangud nihestunud ja praegu me tunnetame selle negatiivseid tagajärgi. Kahtlemata on tarbimisühiskonnal omad eelised. Meie elatustase on märksa kõrgem, kui oli seda meie vanematel, meie vanavanematel, kuid sellegipoolest kaotame midagi. Sageli vanemad õpetavad lapsi ja vahel ka lapsed ise arvavad, et peaksid valima ameti, mis võimaldab korralikku äraelamist. Saavutada korralik äraelamine ­ see on algne programm ning see võibki täituda, kuid kas sellest piisab? Kui mõtleme edasi, siis leiame, et vaevalt küll. Raha teenimine ei saa olla eesmärk, see on vaid vahend. Kuid milline on sellisel juhul meie eesmärk? . Meie olemasolu siht on palju olulisem, kui oleme harjunud arvama ning väga sageli

Kirjandus

8

doc

Filosoofia kokkuvõtted

141/39  Me tegeleme sellega, mis pakub meile rõõmu, samas on ka teistel lõbus vaadata. 142/137 Kui kuningad üksi jätta, muutuvad nad väga armetuteks. Kuningatel on erinevaid inimesi ümber, kes tema eest hoolitsevad, teda ei jäeta kunagi üksi. 143/139 Lastele antakse varajasest east peale erinevaid kohustusi. Nad pannakse tegelema erinevate keelte õppimisega, sporditreeningutega jne. Vanemad õpetavad, et nii kaua, kui rikkus ei ole majas, nad õnnelikuks ei saa. Tegelikult nad teevad hoopis lapsed õnnetuks. 144/687 Kui tahetakse olla õnnelik, siis on parem, kui iseennast ei tunta. Kui hakata inimest uurima, siis ei leita ühtegi sõpra ja see teeb meid õnnetuks. 145/523 Me saame mõelda vaid üht mõtet korraga. 146/620 Inimesed on loodud mõtlemiseks. Nad mõtlevad mängimisest, võidust, tantsimisest jne. Kuid kunagi ei mõtle nad oma tulevikule ja elule.

Filosoofia

12

odt

ELURÕÕM

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool KÕ I ST II Filosoofia ELURÕÕM Referaat Aineõpetaja: R. V. Mõdriku 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus 3 2.Kasvada inimesena 4 3.Eneseväärtus- elu ja surma küsimus 4-5 4.Ärganud äratundmine 5-6 5.Ütle oma kehale, kuidas see peab reageerima 6-7 6.Mõtte loov jõud 7-8 7.Meie enesekujutlus 8-9 8.Olla ­ teha ­ omada 9-10 9.Kokkuvõte 11 10.Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Kas pole nõnda, et meil on olemas piiratud võimed, mida me ei kasuta täiel määra? Kas pole n�

Filosoofia

7

doc

Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat

Väljendusoskus

17

doc

VÄÄRTUSKASVATUS

Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu jääb. Oluline on, kuidas mõistetakse kooli missiooni. Kuid paraku minu arvates seda Eesti koolides ei mõisteta. Tähtsad on need väärtused, mida kool tahab esil hoida. Samuti ka see, kuidas valitud väärtused väljenduvad igapäevaelus, koolielus. Nt. õpilaste ja õpetajate suhtes, kooli üritustes ja elukorralduses, millised on õpilaste väärtushoiakud ja eeskujud. Eesti taasiseseisvumise järel kujunes välja arusaam, et hariduse eesmärgiks on tagada majanduslik jõukus ja edu, mistõttu inimese arengule ei pööratud eriti tähelepanu. Minu seisukohalt on see väär. Lisaks teadmistele, peaksid õpetajad toetama õpilaste füüsilist, vaimset, kõlbelist ja emotsionaalset arengut. Õpetamine on ju tugevalt väärtustest laetud tegevus, mistõttu usun, et seda hakatakse Eesti koolides üha enam mõistma

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia

Kommentaarid (0)