Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvatervis (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
SISSEJUHATUS
Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele.
Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Ekslik on arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, et just koduperenaistel on suur oht skeleti-lihassüsteemi vaevuste tekkele.
Ergonoomiliste printsiipide väljatöötamisel ja ellurakendamisel osalevad väga erinevate erialade esindajad nagu disainerid, teadlased, tehnoloogid, arstid, füsioterapeudid, psühholoogid, ökonomistid, insenerid , pedagoogid jne. Eelkõige on see meeskonnatöö.
Ergonomistide teenuseid vajavad riik, tööstusettevõtted, asutused, pangad , koolid, haiglad . Raske on leida ala, kus see poleks tarvilik. Analüüsil ja lahendite leidmisel arvestatakse eelkõige inimese heaolu. Probleemile lähenetakse väga komplekselt, arvestades kõiki antud töökeskkonda mõjutavaid faktoreid. Nagu näiteks töö iseloomu, üldist organisatsiooni kultuuri, inimese enda omapära, majanduslikku situatsiooni. 1
KÖÖGI ERGONOOMIKA
Köök on üks kõige tähtsamatest tubadest korteris , seepärast köögiruum peab olema hästi planeeritud enne köögimööbli paigutamist ruumi. Enamasti toiduvalmistamine on naiste peal, kes on iseenesest õrnad olevused. Seetõttu peab köögis kõik olema nii pandud, et vähendada koormust toidu valmistamisel. Peab läbimõtlema kõik pisiasjadeni, kuhu paigutada külmkappi, kraanikaussi, kui palju läheb vaja pistikupesasid jne. Kui kõik on enne planeeritud, siis ei tekki probleeme, näiteks sellega, et ostate uue köögikombaini ja seda ei saa kuskile ühendada. Õigesti valitud köögimööbel ja interjeeri vahendid tõhustavad mugavat ja ergonoomilist ruumi.
Köögi projekteerimist alustatakse mööblist arvestades ruumi suurusest, näiteks standartse külmkappi laius on 56x60 cm ja pikkus 180-190 cm. Külmkappi valimisel peab heitma pilku mitte ainult tema funktsionaalsetele võimedele kui tema disainile, sest külmkapp on üks tähtsamatest asjadest ruumis. Soovitatakse osta külmkappi, mis on erksat väri, näiteks punanst kollast või oranži.
Väga tähtis on, et kõik vajalikud asjad oleksid käe all, seepärast köögi mööbel peab olema paigutatud nõnda, et kuluks miinimum aega liikumiseks selliste köögi mööblite vahel nagu pesukraan, pliit ja külmkapp. Lisaks sellele kuskil nende asjade vahel peab kindlasti olema tööpind, kus ettevalmistada toidu edasiseks kasutamiseks. Peala seda kõik köögiesemed on parem hoida sahtlites, mis asetsevad pesukraani või pliidi juures.
Reeglina toiduvalmistamise ajal kõige rohkemat koormust saab selg, sest pidevalt tuleb seista. Seetõttu peab tööpinda niimodi paigutama, et ta vastaks inimese kasvule, see võimaldab maksimaalselt mugavalt pesta pesukraanis nõusi, kasutada sahtleid jms. Ja juba vastavalt inimese kasvust ripputada köögikappe, et inimesel oleks kerge kätte saada neid asju, mis talle on vaja.
Heaks köögi ergonoomika lahenduseks on välja liikuvad sahtlid. Just nende abiga hoiame kokku ruumi ning ka kõik kööginõud on siis oma kindlas kohas, on vaja vaid teha lahti vajalik sahtel.
Kõik köögi tehnika peab olema paigutatud ratsionaalselt, et ta ei võtaks palju ruumi. Näiteks kappid kastrulite jaoks parem hoida all, sest siis on neid kergem välja võtta. See on vajalik sest köögitehnikat on suures koguses. Mikrolaineahju või kohvimasina võib panna kappi , et hoida rohkem ruumi. Prügikorv peab asetsema kraanikausi all, siis me ei tunne rämpsu lõhna.
Köögis on ka kohti, mis on vabad ning neid võib täiendada enda jaoks vajalikke asjadga, näiteks kraanikausi ülale võib paigutada riiuli , kuhu võib panda ka nõusi, maitseaineid ja vajalikke asju toiduvalmistamiseks. Kraanikausi alla võib peale prügikasti paigutada sahtli ning panna sinna nõudepesemis vahendid.
Väga tähtis on, et valgus kukkuks sinna, kus me valmistame toitu ja sööme. Ilus on, kui ovaalse köögilaua ülal rippub ka ovaalne lamp ning ristkülikulise köögilaua ülal rippub ristkülikukujuline lamp. Põrandale on parem panda plaati, sest ta ei põle, on gineetiline materjaal milles ei ela putukaid, veekindel, ei kulu ning on vastupidav. On üks miinus plaat on külm. Lagi võib olla värvitud, kleebitud tapeediga ja valgendatud, kuid kõige paremad on ripplaed, sest nad on praktilised nad ei pragune. Värvigamma sõltub köögi interjeeri stiilist ja ka sellest kus asub köögiruum. Kui köögiruumi aknad vaatavad lõuna poole, siis soovitatakse kasutada külmaid toone, näiteks sinist ja rohelist, kui aknad vaatavad põhja poole, siis soovitatakse kasutada kollast, oranži jne. Ei soovitata kasutada hämaraid toone.
1 http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.ht m
Rahvatervis #1 Rahvatervis #2 Rahvatervis #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anna90 Õppematerjali autor
Köögi ergonoomika analüüs

Sarnased õppematerjalid

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Kommentaarid (2)

minaise2011 profiilipilt
minaise2011: aitäh:)
15:14 27-11-2011
jjermosi profiilipilt
08:52 22-03-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun