50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lisettkts
Õppematerjali autor
Läätsed Lääts- kõverpindadega piiratud läbipaistev keha, mis on ette nähtud valguse koondamiseks või hajutamiseks Kumerlääts- keskelt paksemad kui servas (koondab valgust) Nõgusläätsed- keskelt õhemad kui servast (hajutab valgust) Läätse fookus- punkt, kus koondub kumerläätse läbinud, optilise peateljega paraleelne valgusvihk Fookuskauguseks (1m) nimetatakse läätse keskpunkti 0 ja läätse fookuse vahelist kaugust
1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l
1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l
1. Faraday esimese katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Mähisega on ühendatud galvanomeeter (mõõteseade elektrivoolu olemasolu kindlakstegemiseks) ja püsimagnetist. Kui püsimagnet ja mähis olid teineteise suhtes paigal, siis galvanomeeter voolu ei näidanud. Magneti liigutamisel mähise suhtes aga galvanomeeter näitab voolu olemasolu. 2. Faraday teise katse kirjeldus. Joonis selgitustega. Kaks omavahel elektriliselt mitteühendatud mähist. Parema magnetilise ühenduse saamiseks võivad olla mähitud ümber ühise raudsüdamiku. Esimene mähis on ühendatud alalispinge allikaga, teine galvanomeetriga. Galvanomeeter näitab voolu olemasolu, kui esimeses mähises vool sisse või välja lülitada ehk kui voolutugevus esimeses mähises muutub. Kui esimest mähist läbib alalisvool, siis galvanomeeter teises mähises voolu olemasolu ei näita. 3. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste. Lenzi reegel. EMI-ks nim. emj tekkimist suletud juhtivas kontuuris, kui muutub mähist l
Päikesesüsteem Päike Päike on üks tähtedest. Päikesel muundub vesinik heeliumiks. Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi. Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks. Kõiki kehi seob külgetõmbejõud. Maa Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Atmosfääril puudub kindel ülapiir. Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu. Maa tiirleb ümber Päikese. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemis
Läätseks nimetatakse läbipaistvast ainest (tavaliselt klaasist) keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. Kui läätse mõlemad piirpinnad on sfäärilised (üks võib ka tasapind olla) siis nimetatakse läätse sfääriliseks ning sirget, mis läbib mõlema piirpinna keskpunkte läätse optiliseks peateljeks. Sõltuvalt sellest, kas optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse murdumist koonduvad või hajuvad, jagatakse läätsed vastavalt koondavateks või hajuvateks. Koondava läätse korral nietatakse fookuseks punkti, kus lõikuvad läätsele langevad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist. Hajutavas läätses hajuvad optilise peateljega paralleelsed kiired pärast läätse läbimist nii, nagu oleksid nad väljunud ühest punktist. Seda punkti nimetatakse hajutava läätse näivaks ehk ebafookuseks.
1.Valguse olemus (valguse dualism) Optika uurib valguse ja muude elektromagnetkiirguste olemust, tekkimist, levimist, mõju ainetele, kasutamist. Valguse olemuse kohta tekkis 17.saj kaks teooriat: 1)osakeste teooriat rajas Newton, seda asendasid Planck, Einstein. 2)Laineteooriale pani aluse Huygens, edasi arendasid Young, Maxwell. Tänapäeval kujutleme valgust dualistliku nähtusena: Levimisel elektromagnetlainetusena ainetega kokkupuutel osakeste voona. Newton nim. valgusosakesi korpuskulaarideks, tänapäeval valguskvant ehk footoniteks. Jaguneb laine-ja kvantoptikaks. 2.Valguse kiirus On kõige suurem tühjuses ja see on C=300 000km/s. Esimesena püüdis valgusekiirust mõõta Galileo Galilei, kuid ei õnnestunud. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 3.Geomeetriline optika (valguskiir) Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valguskiirt kujutatakse joone abil, millele on kantud nool val
ja kiire langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud ristsirge asuvad ühes tasapinnas. Langemis- ja murdumisnurga siinuste suht on antud keskkonna jaoks konstantne suurus. Täielik peegeldus: Kui valguskiir läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse, siis võib tekkida olukord, et suurte langemisnurkade puhul ei toimu valguse murdumist. Sellist nähtust nim. Täielikuks peegelduseks. Läätseks nim. Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvat keha. Läätsed valmistatakse tavalisest klaasist. Läätse, mille paksus on teda piiravate sfääriliste pindade raadiusest tunduvalt väiksem nim. Õhukeseks läätseks. Läätsi, mis on keskelt paksemad, kui äärelt, nim. Kumerläätseks ja läätsi, mille ääred on paksemad, kui keskkoht nim. Nõgusläätsedeks. Läätse sfääriliste pindade keskpunkte 01 ja 02 läbivat sirget nim. Läätse optiliseks peateljeks. Läätsel on kaks peafookust, mis paiknevad teiselpool läätse
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid