Jüri Gümnaasium JEVGENI ONEGIN Aleksandr Puskin Tõlkinud Betti Alver Kaane kujundanud Silvia Liiberg Keit Putrolainen 11H 2010 Jevgeni Onegin oli Vene aristograatia hulka kuuluv mees, tema päevad möödusid teatrites ja restoranides sõprade seltsis, kuid ta tüdines kõrgseltskonnast, naistest ja kõigest sinna juurde kuuluvast. Ta tahtis sellest pääseda ja tema õnneks oli Onegini onu surivoodil ja pärandab mehele mõisa. Jevgeni kolis maale, kus ta tutvus Olgaga. Olgal on ka õde, Tatjana. Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle armastuskirja, mille mees tagasi lükkab, sest ta ei taha Tatjanat ära kasutada. See muudab aga kõik hullemaks, sest igatsus mida Tatjana tunneb muutub veelgi suuremaks ja valusamaks teades, et tal ei ole enam lootustki. Onegin tutvus ka Vladimir Lenskiga, kellega nad said headeks tuttavateks, aga kuna nende suhted muutusid keeruliseks siis...
Sissejuhatus „Metamorfoos“ on 1915. aastal väljastatud novell. Kirjutatud kirjaniku poolt, kes kannatas oma elu jooksul kliinilist depressiooni, sotsiaalset rahulolematust, migreene, insoomniat ja kõhukinnisust. Sedatüüpi psühholoogilised ning häbiväärsete vigade alla käivad haigused võivad geeniuse sule panna käima tavapärasest erinevalt, luues maailma, mis on täis kannatust ja kus osalised on sellega külmalt leppinud. Neid kahte omadust on näha terve novelli vältel – kannatustes analüüsib protagonist Gregor Samsa toimuvat, elu ning olukorda. Seda külma ja rahuliku närviga. Lugu ongi kauge ning külm, mistõttu on teksti raske sisse elada, kuid paradoksaalselt ma leidsin end loos peale esimest kurikuulust rida. Lugemiskogemust on samaväärselt raske kirjeldada, kui lugu ennast. „Metamorfoos“ loob sügavaid abstraktseid mõtteid, mida võib subjektiivselt suunata Kafka ideest kaugemale ja kohandada endale meeldivamaks. Kafka kirjutamisstiili ...
trumpama. 10. Missuguse kingituse, mille üle peategelane rõõmustas, tõi onu vana-aastaõhtul? Tutt sammalt koos nahksete niiskete sinililledega. 11. Miks oli vanaema pahane, kui loomaloenduse ajal Laine temalt ankeedi täitmiseks sugu küsis? Sest tema arvates iga normaalne inimene saab aru, et tegemist on naisega. 12. Mida tähendab saadeti Teistele ajalehti ära tooma? 13. Peategelane ja kirjandus/lugemine/raamat. Arutle, too näiteid, põhjenda. Peategelasele pakkus huvi kirjandus, lugemine ja raamatud. Kui peategelane esimest korda linna läks, tahtis ta raamatut ja vihikut, aga kuna talle vihikut ei müüdud, leppis ta veel teise raamatuga. See on kindel märk sellest, et peategelasele raamatud meeldisid. Raamatukogus meeldis peategelasele samuti käia. Lisaks piltidega raamatule tahtis peategelane võtta ka mõne paksu piltideta raamatu, et näidata kui tark ta on. Samuti tahtis peategelane ise raamatu kirjutada
Arvustus Emil Tode ,,Piiririik" Lugesin Emil Tode raamatut ,,Piiririik".Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru , kes on peategelane.Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline ka.Aga sellest, et peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine.Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks.See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega. Talle meeldiks, kui saaks kanda leekivpunast parukat,ninal tillukesed ümmargused kuldraamiga prillid,püksid sametist ja nimetissõrme küüs lakitud. Siiski mõttemaailm
Pinokliga oli võimalik näha sellel maalil saart, millele oli Olle nime pannud ja kujutanud ette elu seal saarel. Ma arvan, et Olle tahtis jätta endast midagi maha, ehk siis lasta kirjutada endast raamat, kuna ta ise ei saavutanud elus miskit märkimisväärset , siis jutustas ta loo ja kui peategelane sellest kirjutaks jätaks ta endast märgi. Kohtuprotsessis süüdistati inimesi uhkuses, ahnuses, julmuses, kadeduses, vihas, laiskuses. Peategelasele pandi süüks argus. Ta ei suutnud leppida olukorraga ja võidelda elu nimel. Kohtuprotsess oli tema enda südametunnistus ja ta kartis asju endale tunnistada. Ta kartis olla isiksus. Ta tahtis juhtnööre kuidas ja kes olla, sest oli palju mõtteid millele ta ei suutnud ise vastust anda ja ei julgenud teha kindlaid otsuseid seega proovis kõige eest põgenedes olla keegi. Karistuseks saadeti ta tagasi reaalsusesse, et ta õpiks olema keegi.
teatrietendusele(mis on eesti keeles ning keegi peale tema seda ei mõista), kohtub erinevate isikutega ning satub ka tunnistajapinki. Lõpuks jõuab peategelane majast välja tänavale(kuigi ta liikus kogu aeg ülesse ja oleks pidanud kusagil katusel olema) 3. Probleemid, analüüs, näited 1)Kuidas mõjutab meid uus keskkond ning uued inimesed? Seiklused uues keskkonnas paeluvad peategelast oma kummalisuse ja salapäraga, maailm mis jääb valjapoole maja tundub peategelasele mõttetu ja isegi tülgastav. Teose lõpuks saab peategelane aru, et ta igapäevaelu on tegelikult seesama, mis maagilises hooneski - sama juhuslik ja mõistatuslik. Kõrvaltegelastes mõjutas minategelast näiteks väike poiss Olle, kes vaatamata oma raskele haigusele suutis jääda elurõõmsaks ning optimistlikuks. 2)Oma kohta elus ei ole alati kerge leida. Alguses tänaval ning hiljem kummalises majas rännates peategelane justkui otsikski oma kohta elus
Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb. Sõduritel on kümme nädalat sõjalist väljaõpet , peale mida saab nende kompanii täiendust nekrutite näol. Sõidetakse rindele. Enamik kes hukkuvad või haavata saavad on nekrutid, kuna neil puudub täielikult eelnev kogemus ja nad ei oska rindel hakkama saada. Hilisematel rinnetel saavad surma ka Haie Westhus ja Leer. Peategelasele Paul Bäumerile määratakse kaks nädalat puhkust. Ta sõidab koju pere juurde, kuid avastab, et ei suuda enam ühiskonda sisse sulanduda ega inimestega suhelda. Barakkidesse tagasi jõudnud, külastab neid Venemaa keiser. Õigepea saadetakse kompanii tagasi rindele. Peale seda antakse seltskonnale (Paul, Leer, Detering, Müller, Katczinsky, Albert, Tjaden) hea tööots. Nad peavad ühes külas valvama toiduladu, mis pole veel tühjaks veetud ning oma toiduvarud peavad nad
Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb. Sõduritel on kümme nädalat sõjalist väljaõpet , peale mida saab nende kompanii täiendust nekrutite näol. Sõidetakse rindele. Enamik kes hukkuvad või haavata saavad on nekrutid, kuna neil puudub täielikult eelnev kogemus ja nad ei oska rindel hakkama saada. Hilisematel rinnetel saavad surma ka Haie Westhus ja Leer. Peategelasele Paul Bäumerile määratakse kaks nädalat puhkust. Ta sõidab koju pere juurde, kuid avastab, et ei suuda enam ühiskonda sisse sulanduda ega inimestega suhelda. Barakkidesse tagasi jõudnud, külastab neid Venemaa keiser. Õigepea saadetakse kompanii tagasi rindele. Peale seda antakse seltskonnale (Paul, Leer, Detering, Müller, Katczinsky, Albert, Tjaden) hea tööots. Nad peavad ühes külas valvama toiduladu, mis pole veel tühjaks veetud ning oma toiduvarud peavad nad
2. Iseloomustage suhteid vanaemaga. Kuidas need suhted aja jooksul muutuvad? 3. Mida tähendavad minategelase jaoks Ida- ja Lääne-Euroopa? Kelleks ta end ise peab? 4. Kes on Angelo? 5. Miks tapab minategelane Franzi? 6. Selgitage teose pealkirja. 7. Andke omapoolne hinnang raamatule. Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru, kes on peategelane. Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline aga sellest, et peategelasele ei meeldinud ida-eurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine. Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks. See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega. Talle meeldiks, kui saaks kanda leekivpunast parukat,ninal tillukesed ümmargused kuldraamiga prillid, püksid sametist ja
ja tänavaülikonna tellimiseks? 6. Miks läks Rastignac mängupõrgusse ning millin oli ta mänguõnn? 7. Mille ostis Goriot Rastigncile ja kuidas olid seejuures mängus ta enda huvid? 8. Mis põhjustel ei tulnud tütred isa surivoodile, kuigi Rastignac läks lõpuks neid ise kutsuma? 9. Milline plaan oli Vautrinil Rastigncagiga? Kas see õnnestus? 10. Lisaks peategelasele on teoses veel mitu väiksema kaliibriga tegelast. Kes neist oli sulle lugedes kõige ebameeldivam? Põhjenda miks. 11. Kirjuta umbes 100-sõnaline arvamus teosest. Lisa: 1-10 igaühe eest saab 2 punkti! 20 punkti on max. 11. Küsimust hindamisel õpetaja ei arvestanud. Samuti nagu näha, siis ise pole ma teost lugenud nimed valesti kirjutatud...
Intsuga suhelda. Hiie ja Pärtel olid tema parimad sõbrad, kuigi Hiie oli veel päris pisike ja temaga mängida ei saanud. Hiie isale, Tambetile ei meeldinud ka, et Leemet Hiiega mängiks, kuna Leemet oli külas sündinud ning seega ju saatanast tulnud. Pärtel oli tõeline sõber, kellega ta ringi kolas, mängis ja ussisõnu õppis, koos käidi ka pööripäeva öösel Salme sõbrannasid piilumas. Esimene saatuselöök oli peategelasele see, et tema parim sõber, Pärtel kolis koos paljude teistega külla elama ning muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks, Peetruseks. Peagi unustas Pärtel Leemeti ega suhelnud temaga enam, samuti unustas ta ussisõnad. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme, hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, kuna minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa).
talent. Tema osatäitmine oli tõetruu ning kohati ei saanud isegi aru, et tegu on näidendiga. Jäi hoopis mulje, et tegemist on tõsieluga, mis hargneb vaataja silme ees. Olen alati olnud huvitatud hullumajade toimimisest. Vaadates filme nagu ,,Stonehearsti vaimuhaigla" ja ,,Suletud saar", olen palju õppinud protseduuridest, mida kasutatakse raskesti käsitlevate patsientide puhul. Seetõttu tundsin kohe ära, millega on tegu, kui arst mainis, et peategelasele tuleb operatsioon teha. Seega teadsin ka, et pealik osutas McMurphyle teene teda padjaga lämmatades, sest lobotoomia tagajärjel muutub indiviid ,,juurviljaks". Lavastus meeldis mulle äärmiselt. See oli täis mõtlemapanevaid stseene, nagu näiteks see, kuidas inimsuhted ja lihtsad vestlused võivad kujundada meie saatust. Näitlejad panid mind uskuma, et nende emotsioonid on tõelised ja öeldud laused loomulikud.
appikutsutud Põhja Konna abil saadi jagu kõigist vaenlastest, on mööda saamas. Noorem rahvas kolib metsast küladesse, võtab õhinal üle uued kombed ja usu, asub vaimustunult mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus ja õppima saksa keelt, et raudmeeste käest "veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" (lk 15). Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta
Ta meenutas oma nooruspõlve, mil ta uskus tõelisesse armastusse, mille ühiskond hiljem purustas. Rooste peategelane on väga iseenesest lähtuv. Ta avas teiste inimeste surmade läbi iseenda oluliseid probleeme. Rooste peategelase suurimaks mureks on aga inimeste tundetus. Peategelane heidab ühiskonnale ette inimeste igapäevaseid maske ja hingetühjust. Rooste tegelane keskendus ainult halvale, kogudes negatiivseid mõtteid ühiskonnakriitilisi monolooge pidades. 3. Kirjuta peategelasele kiri, milles annad talle näpunäiteid, mida, kuidas ja miks ta peaks muutma, et elu jälle joonde saada. Ainult ühiskonna ja tänapäeva probleemidele keskendudes läheb iga viimanegi inimene hulluks, kui ta ei lase mõttel vahepeal puhata. Armastus, perekond, seks, karjäär, surelikkus, alkohol on märksõnad, millega inimestel igapäevaselt võidelda tuleb. Võitlused on verised ja rasked, kuid selles on ka helgemaid hetki. Tuleb keskenduda
jookse - Juku alustab jooksmist hüppa - Nupule vajutades Juku hüppab tagasi - Mängule tehakse restart, kõik elemendid pannakse algpositsioonile tagasi seisa - Peatab mängus kõik liikumised kiirabi - Kutsub vigastatud Jukule kohale kiirabi, mis ta minema viib Parameetrid ja muutujad: Muutujad: k (kiirus), h (hüppevõime) Kujundid: Juku, Magnet, Maa, Auk, Ogad, Veri, Kiirabi Rakenduse stsenaarium ja kasutamise põhimõtted: Mängu eesmärgiks on mängu peategelasele Jukule valmistada võimalikult vähe piinu. Mängu alguse mängijal valida Juku liikumise kiirus ning tema hüppevõime. Seejärel vajutada nupule "Alusta" ning oo on oma stardipositsioonile jõudnud. Nupuga "Jookse" alustab Juku jooksmist. Jõudes auguni, mille põ on võimalus üritada nupu "Hüppa" abil august üle hüpata. See aga ei pruugi õnnestuda, kui on valitud või hüppevõime, mille tagajärjeks on tõsised kehavigastused ning tuleks viivitamatult kutsuda kiirabi, haiglasse viib
Värske Rõhk, 2016 sügis, lk 60). Lisaks kirjandusteadlase ja kriitiku elule tegeleb ta teadustööga, mis keskendub olmeromaanile ja nõukogudeaegsete eesti naisautorite sõjaromaanidele. Olmeromaanid on romaanid, mis näitlikustavad hilisnõukogude aja mitmepalgelisust või kihilisust, mida on tagantjärele keerulisem mõista. (Värske Rõhk, 2016 sügis, lk 61). Sõjaromaan on aga ähmane määratlus, sest otseselt sõjategevusest räägivad neist vähesed ja ainult mõnes teoses on peategelasele antud n-ö lahinguülesanne. (Värske Rõhk, 2016 sügis, lk 62). Oma uurimistöös on Ross keskendunud põhiliselt naisautorite teostele, sest ta tahab jälgida, kuidas on kujutatud naiselikke eluvaldkondi. Mirjam Majass 11B klass
toimub Peterburi vaeste linnaosas. Sellesse kohta kuulusid enesetapud, kerjavad lapsed, haigused, prostituudid ja pidevad rahaprobleemid. Linna tänavatel oli rahvatung, igal pool lubi, tellingud, telliskivid, tolm see kõik masendas Raskolnikovi. Raskolnikov tundis vastikust koha vastu kus ta elas, ta ei sallinud neid lihtlabaseid alkoholi haisuga joodikuid kes igapäev talle vastu tuigerdasid. Romaani tegevuskoht andis peategelasele ette nii-öelda kuritöö pildi. Tavaelus on kuritöö kaasosaliseks isik, kes annab kurjategijale kuritöö tegemiseks kätte vajalikud vahendid. Antud teoses andis Petebur peategelasele silme ette pildi ja ka vahendi ehk relva millega kuritegu korda saadeti. Kirves millega Raskolnikov tapab liigkasuvõtjast pandimajapidaja Aljona Ivanovna, vedeles terve see aeg majas kus Raskolnikov elas. Ta käis
Peategelane käis I-ga samal kursusel. Nad ei olnud lähedased sõbrad, kuid ometigi julges I. rääkida , mida ta tunneb. (näide raamatust lk 8). Võib-olla oleme me kõik mingisuguses hüpnoosis, et me ei tunneks, et meid vaadeldakse. Kuna I oli Silmast huvitatud, siis hakkas ta end täiendama. Varsti ta kadus ning KGB võttis ühendust teose minategelasega. Pärast I kadumist läheb lugu edasi saadetud teksti kujul peategelasele, kus lastakse aimata, et I on elus. ,,Silm" on filosoofiline ja religioosne dialoog. ,,Silma" loo käigus positsioonid vahetuvad: esimeses poole juhib dialoogi I. ,kes tajub kõikenägeva Silma pilku. Teises osas saab juhtivaks pooleks sügavamas mõttes vaimseks teejuhiks hiinlasest munk. Raamatus toimuvad intensiivsed dialoogid ,,mina" ja I vahel. Kui I kaob, siis dialoogi on vähem ja välist kirjeldust rohkem, aga vestlused KGB-s
ussisõnade toel appikutsutud Põhja Konna abil saadi jagu kõigist vaenlastest, on mööda saamas. Noorem rahvas kolib metsast küladesse, võtab õhinal üle uued kombed ja usu, asub vaimustunult mõisapõllul kündma ja külvama ning käima kirikus ja õppima saksa keelt, et raudmeeste käest "veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" (lk. 15). Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama, muutes oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoobiks oli, õde Salme, kes hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelased Rodion Raskolnikov endine üliõpilane, kes majanduslike raskuste tõttu on sunnitud jätma õpingud pooleli. Ta otsustab tappa liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid. Peale kuritööd satub ta vaimuhaiguse küüsi. Sonja tüdruk, kellele Raskolnikov oma kuritöö üles tunnistab. Järgneb Raskolnikovile, kui too Siberisse sunnitööle saadetakse ning hiljem ka armub temasse. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja ülikoolikaaslane, kes Raskolnikovi eest hoolitsema hakkab, kui too haigeks jääb. Nastasja toatüdruk, majas, kus elab Raskolnikov ja aitab teda mitmes raskes olukorras. Tegevuskoht Teose alguses toimub tegevus Venemaal Peterburis, teose teises pooles Siberis. Sündmustik · Tegevuse pingestumine Tegevus hakkab pingestuma alates sellest kui Raskolnikov sooritab oma kuritöö. Ta tapab põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid, ning juhus...
Eriti veel kui ümberringi on rikkad ärahellitatud võsukesed. J. D Salingeri romaan ,,Kuristik rukkis'' on lugu poisist, kes on kahe jalaga maapeal ja mõistab klassisdevahelist uhkustamist, pidades seda naeruväärseks ning omamoodi kurvaks. Holden Caulfield oli pärit üsnagi jõukast perest ning käis internaatkoolis, kus õppisid ainult kõige edukamate vanemate lapsed. Tänu sellele oli õhkkond kiuslik, edvistav. Mis ei meeldinud põrmugi peategelasele, kõik õpilased olid niivõrd ennast täis ning uhked. Südames ta tundis suurt viha oma koolivendade vastu, kuid kui ta sealt välja visati tundis ta suurt kergendust. ,,Panin pähe oma punase jahimütsi, keerasin noka kuklasse, nii nagu mulle meeldis, ja karjusin kõigest kõrist: ,,Head und, kretiinid!'' Vean kihla, et äratasin viimse kui värdja kogu korrusel. '' Tänapäeva probleem noorte seas on see, et ei julgeta olla sina ise. Liialt võetakse malli
tõlgendusvõimalusi. Tegelastes põimuvad vastukäivad ajendid, neid tõukavad tegudele kired ja aated ning sugugi pole selge, mis on ülekaalus. Eriti lai tõlgendusvõimaluste ulatus iseloomustab Jaani, kelles on nähtud küll ideelist maailaparandajat ja klassiteadlikku võitlejat, küll oma kirgede orja ning kõlblustundeta kurjategijat. · "Kauka jumal": karakterdraama (näidend, mille sündmustik keskendub peategelasele ning on suunatud tema karakteri avamisele ja/või kõigekülgsele demonstreerimisele) · Mogri Märdi monumentaalset karakterit kannab üks Kitzbergi püsimotiive: raha võim ja raha needus. Märdi ainus elusiht on koguda varandust. Raha on tema silmis ainus väärtus, ainus mõõdupuu. · "Libahunt": põhikonflikt hargneb sellest, et orjuse ja orjameelsusega harjunud Tammaru pere tõekspidamiste vastu hakkab protesteerima vabadust hindav Tiina
välja tulla. Romaani peategelane sai sellega hakkama, aga reaalselt on selliseid inimesi palju vähem, kui neid kes sellega hakkama ei saaks. Sellistel inimestel puudub tavaliselt normaalne enesehinnang ning enesekindlus ja seda peaks neile keegi nende kõrvalt andma. Vajatakse toetavat isikut. Kõige märkimisväärsem on selle teose juures see, et autor on väga erinäoliselt välja toonud kõik kõrvaltegelased, mis rõhutab lisaks peategelasele ka kõigi teiste karakterite tähtsust teoses. Johannesse hüljatuse ja üksinduse tunded on pandud nii ehedalt kirja, et kohati on tunne nagu elaks toimuvat ise läbi.
teha, või kuidas saavad inimesed kindlad olla, et saatus eksisteerib. Raamat ´´Kuningas Oidipus`` tekitab palju küsimusi fortuuna kohta. Teose autor on Vana-Kreeka kirjanik Sophokles. Vanaajal oli kindel arusaam, et saatust ei ole võimalik muuta, sest selle olid jumalad juba inimese sünnist alates kindlaks määranud. Seda näitab ka see tragöödia, kus Oidipus üritab oma saatust muuta, kuid tal see ei õnnestu. Peategelasele ennustab oraakel, et ta tapab oma isa ning abiellub oma emaga. See loomulikult ehmatab meest ning ta läheb kohe oma vanemate juurest minema. Oidipus satub Teebasse, kus ta kroonitakse kuningaks ning kus ta abiellub Iokastega. Peagi saab ta teada, et tema abikaasa on tema ema ning et varem tema poolt tapetud mees oli hoopis tema isa. Kas oma saatust on siis võimalik muuta? ´´Kuningas Oidipuse`` lugu tahab näidata, et seda ei ole võimalik teha
Kõige ootamatum on see, et teosel puudub lõpp. Autor jätab tegevuse pooleli kulminatsioonis. Onegin teeb värssromaanis totaalse muutumise, algselt elupõletajaist naistemehest saab õnne ja armastuse eest võitlev mees. Peategelaste karakterid on suuresti kontrastsed. Onegin on skeptik, pettunud, Lenski vastupidiselt entusiastlik, naiivne. Ka õed Olga ja Tatjana on erinevad. Esimene lõbus, teine vaikne ja rahulik. Lermontovi tähtsamaiks teoseiks pean ,,Meie aja kangelast". Peategelasele Petsornile antakse kõik tolle ajastu sotsiaalse ümbruskonna tüüpilised iseloomujooned. Autor on objektiivne jutustaja. Petsorin möödub lugeja silme ees paljudes hinnangutes ja konfliktides. Lermontov toob kesksele kohale ,,oma aja kangelase", haige ajastu poja Petsorini vastuoksliku kuju, kes ühteaegu veetleb ja tõukab eemale. Nüüd on selgelt välja toodud ka sarnasused kahe suure kirjaniku olulisemais romaanides. Mõlemais on peategelasele
Vaen võib maha jahtuda, kuid olukord võib ka hullemaks minna näiteks selle pärast, et vastane teeb järelduse, et on võimsaim inimene maailmas ning suudab teist maha suruda või siis vastupidi esialgu sõdimisest loobunu mõtleb ümber, sest ei taha näiteks nõrgana paista. See lõpeb kas vaherahuga või nii-öelda kättemaksu sõjaga. "Hamletis" oli pigem see teine variant. See, et Taanimaa prints tahtis enda onule küüned kõrri virutada ning viimane aitas Laertesel peategelasele mürki sisse torkida. Vahel teeb samaga tasumine enesetunde ka lihtsalt paremaks, ükskõik, mis kiiksu tõttu. Ka need inimhinged, kes ei ole kättemaksuhimulised, võivad varem või hiljem vastu hakata. Nagu ütles Hamlet, et kui see ei juhtu nüüd, siis ükskord see juhtub ometi. Kuid kui mõelda ja juurelda selle üle, siis Abraham Lincoln ütles ühe suurepärase lause, mille peaksid kõik elusolendid endale
,,Timm Thaler ehk Müüdud naer" Raamat ,,Timm Thaler ehk Müüdud naer" jutustab poisist nimega Timm, kes müüs oma naeru kuradile nimega Taruk. Seda tegi ta selleks, et võita kõik kihlveod. Peagi poiss mõistis, et naer oli tema kalleim vara ning rikkus. Tänu naerule võitis ta paljude südames. Kasutades kavalust ja teades kindlat eesmärki vedas peategelane kuradit ninapidi ning sai lõpuks oma naeru tagasi. Teoses on lisaks peategelasele ka palju muid tegelasi:( isa ,võõrasema, Ervin, Senhor Van der Thaler, direktor, Selek Bei, mr.Penny, Ricet, Jonny, mr.Brown, Kleschmir, pr. Bebber). Kui inimene naeratab ja on heasüdamliku, naeruse loomu ja olemisega tahavad ka teised temaga suhelda. Selleks, et omada palju sõpru on vaja naeratada, sest naeratuses peegeldub headus, sõbralikkus teise inimeseni. Inimene ,kes kunagi ei naerata, ei oma sõpru, kuna teistele tundub, et neid ei
Peategelane jätab oma rutiinse elu isekeskis edasi elama ning sukeldub oma enese sisemaailma. Tegevuskohtadeks on Sandmani mõttemaailma sopid, kus kõik tundub liigagi sürreaalne ja mõistatuslik. Tema mõttemaailm oli suur kõrb, mille erinevatest paikades elasid erinevad inimesed oma eriskummalist elu. Ühest kohast teise saamine oli kõigest kõndimise vaev seniks, kuni ilmus teeviit ja midagi uut silmapiirile ilmus. Selles maailmas oli aeg pikem kui reaalses maailmas. Kui peategelasele tundus, et ta oli oma alateadvuses rännanud juba kuid, kui mitte aastaid, siis tegelikkuses oli möödunud ainult nädal. 2) Novellide tegelased olid kõik omamoodi kummalised ja erinevad, kuid ometigi mõistis ka Sandman lõpuks, et justnimelt kõik tegelased on millegi poolest teineteisega sarnased. Lõpuks oma sihi, Sinise Kapteni juurde jõudes ja teda nähes mõistis Sandman, et need, kellega ta oli varasemalt kohtunud, olid Sinise Kapteni erikujud, juhatamaks teda õigele sihile.
lisaks eratunde (meenutab mulle veidi ettevõtlust). Samas kirjutas ta ka aktiivselt luulet, mis viisistati kiirelt. Ei meeldinud see, et kui 7 aasta jooksul suri tema isa, ema, ainukene õde, lähedaseim inimene Jaan Lellep ning kaotas lõplikult ka isakodu, katkestas ta kõik suhted ja kirjavahetused läks ta Peterburisse, kus hakkas tööle halastajaõena. Ta oleks võinud leinata ning siis tagasi vana elu juurde minna, kirjutades luuletusi ning õpetades lapsi. Küsimused peategelasele: 1) Kuidas suhtuti eestlastesse ning eesti rahvusesse tol ajal? 2) Kui palju suruti võõrast võimu ning kultuuri peale ja kästi unustada enda juured? 3) Kui raske oli naistel elatusraha teenida ning tööd leida? Huvitavaid fakte Annast: o Tõlkijana vahendas ta palju maailmakirjanduse klassikat, nt Shakespeare’i „Suveöö unenägu“, Sophoklese „Kuningas Oidipus“, „Anderseni muinasjutud“.
Neil on kodus emad, isad, lapsed, naised. Lõpuks saavad ka nende lähedased kirju kellegi isa, poja, mehe hukkumisest. Neid jäävad samuti leinama lähedased, aga ei saa olla mingit halastust. Sõda on karm ja on valida, kas sureb vaenlane või sured ise. Kõik võitlevad oma elu eest. Kui sõda on läbi on nad muutunud timemateks, aga nad ei kaota inimlikkust. Nad suudavad kaasa tunda sõduritele, kes on haavatud ja piinlevad valudes. Kaastunnet jätkus ka peategelasele Paulil kui ta tappis prantslase, kes hiljem mürtsulehtris tema silmade all suri. Võitluskaaslased olid väga lähedased, nad hoolisid üksteisest, jagasid oma toitu, suitsu, jooki. Rääkisid oma muredest ja said üksteiselt lohutust. Nad leiutasid viise kuidas hankida süüa, varastades hanesid, konserve ja alkoholi. Lahingukaaslased võitlesid koos rottidega, et kaitsta oma toitu. Nad tegid kõike koos. Lahingud ja põgenemine elu eest ühest kaevikust teise jättis oma jälje hinge
sotsiaalselt üle oleva ning valitseva tegelase vastu, või siis jõult ja vaimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva ja rumalaga. Kui näiteks rebane on vastandiks hundile, siis jääb hunt kavaluses rebasele alla, aga astub sama rebane vastu kassile või kukele, muutub ta negatiivseks kangelaseks. Väga armastatuks võtteks on muinasjuttudes kordamine. Lemmikarvudeks on 3 (kõike asju juhtub kolm korda, peategelasele antakse kolm ülesannet, elas kolm venda), 7, 9 või harvem 12. Muinasjutud lõpevad reeglina õnnelikult. (Kui nad surnud ei ole, elavad nad õnnelikult siiamaani) MUISTEND Muistendite sisu on vähemalt esialgu tõeks peetud, nende jutustamine ja kuulamine eeldas uskumist.Selle rahvajutuliigi eesmärgiks oli midagi seletada, tõestada, õpetada. Muistendite näol on tegemist rahvaomase elu- ja loodusnähtuste tõlgendusega.
ja seeläbi kindlustada positsioon ühiskonnas. Peategelane peab murdma nähtamatu barjääri, mis teda teistest eraldab, kuid selleks ei pea ta muutma teisi vaid iseennast. Kuid muuta oma mõttemaailma pole lihtne teoses sümboliseerib seda protsessi kohus seitsme surmapatu üle, mis peagi muutub paroodiaks, sest süüdistatavate käitumine on süüdistuse täielik vastand. Süüdistus seitsmendas surmapatus, (mõtte-, südame-)laiskuses, langeb osaks peategelasele. Kohus süüdistab teda südametunnistuse puudumises ja kodumaa reetmises. See hetk saab murdepunktiks mina-tegelane näeb läbi kohtu ebaõigluse ja kummutab süüdistuse väitega, et tema on kõigi ülejäänute südametunnistus, mida nad püüavad maha suruda. Sellega ületab peategelane ka oma hirmud ja kahtlused ning lahkub kohtust ja ka Majast võitjana. Maarja
minna Pariisi. Raamat algabki sellega, kuidas noor d´Artagnan jätab oma isa ja emaga hüvasti,alustades reisi Pariisi härra de Tréville juurde.Ta on vapper, intelligentne, ambitsioonikas ja romantiline, nagu üks kangelane. Tema seiklustel pole otsa ega äärt. On veel mõned tegelased kellest on raamatus palju juttu. Näiteks need kolm musketäri: Athos, Aramis ja Porthos. Athos on kõige tähtsam musketär. Ta on peategelasele kui isa eest. Kaaslastest on ta vanem, kuid siiski noor mees. Tema paistab silma igas asjas-- intelligentsis,välimuses,vapruses ja võitluskuntstis. Aramis on kena noor mees, vaikne ja tasakaaluskas. Musketär on ta aga ainult veel mõni aeg, sest varsti läheb ta tagasi kirikusse vaimulikuks. Tal on suhe mileedi de Chevreusega. Kolmas musketär, Porthos, on vali, ninakas ja isekas.Ta on erakordselt edev ning ta naudib end hästi riietada. Üle
Olulisim on rahvuslikkus. Tema tegelased on tavaliselt reaalsed isikud Eesti aja- ja kultuuriloost, K.J.Peterson, O.W.Masing, J.Köler...võimekad, teotahtelised karakterid, ei ole oma ajaga rahul. Eralduvad oma kihist, rahvusest, keskkonnast. Tähtis on isiklik vabadus, piiride murdmine.Tavaliselt konflikt iseendaga, sisepiinad, õigel poolel olemise küsimus. Kirjanik kasutab palju sisemonoloogi tegelase nö vaimuilma ja psüühika avamises. Huvi keskendatakse tavaliselt ühele peategelasele, tema heitlusele ja arengule. Kõrvaltegelased nagu täiendavad teda. Varasem ajalooline lühiproosa kogumik ,,Klio silma all" Nt Pöördtoolitund"- J.Jannseni nn sobing rüütelkondadega, peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde jalgele seada. Lühiromaan ,,Taevakivi"- K.J.Petersoni ja O.W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma
Jutustaja on heterodiegeetiline, kuid ei tundu olevat täielikult kõiketeadev. Ta teab, mida peategelane mõtleb, samuti on ta kohal igas olukorras, kuid ei näi sündmuste käiku ette teadvat, ning tundub, et ta teab vaid Jakovi mõtteid. Jutustajal ei suhtle tegelastega, ning ei oma nendega ka emotsionaalset sidet. Ta kirjeldab sündmusi ja tegelasi neutraalselt, ei suuna lugeja arvamust, ning laseb lugejal ise otsustada mida tegelastest arvata. Jutustaja keskendub ainult peategelasele Jakovile ja tema mõtetele, mitte teistele tegelastele. Autor ei anna jutustaja kohta informatsiooni ja kohati jääb mulje nagu jutustaja oleks autor ise. Kuid kuna jutustajal on ülevaade ka Jakovi mõtetest ja tunnetest ei saa see olla võimalik. Tekst on esitatud peategelase vaatepunktist ja fokuseeritakse ka ainult tema tegemistele, see annab järjekordselt märku, et ei ole tegemist kõiketeadva jutustajaga, kuna sellisel juhul peaks tekstis esinema nullfokuseerimine
Kohus tunnistas mehe süüdi kui külmaverelise tapja lihtsalt asjaolude kokkulangemise tõttu ning ka sellepärast, et süüdistatav rääkis kõik ausalt ära ja temast jäi süüdimatu kurjategija mulje. Kiri, mille Meursault Raymondi asemel saatis, oli ta sõbra palvel tehtud, kuid seda sai tema vastu hästi ära kasutada, lisaks veel kõik emaga seonduv. Süütu kuriteo sooritamises, kuid süüdi selles, et ta nii ükskõikne ja aus oli, määrati peategelasele Meursault'le surmanuhtlus. ,,Kiilaspäine lauljatar" Eugene Ionesco Näidendi idee sündis Ionescol ühel päeval, kui ta võttis ette inglise-prantsuse vestmiku ja hakkas inglise keelt õppima. Sealt luges ta aga juba teadaolevaid fakte nagu näiteks, et nädalas on seitse päeva. Tõmmanud paralleele tänapäeva inimeste omavahelise suhtlemisega, saigi Ionesco idee ,,Kiilaspäise lauljatari" kirjutamiseks
ka jazzmuusikaga. Keeruliste kaadrite ja filmitrikkide tõttu olevat Murnau väidetavalt kasutanud metronoomi, et koordineerida näitlemise tempot. Valisin filmi vaatluseks seetõttu, et vampiiriteemaline müstika on mulle lapsepõlvest peale omaette huvi pakkunud, ilma et oleksin neid hirmsaid koletisi küll lausa idealiseerinud. Aga ühest pilgust filmiajaloo nii kõnekale peatükile siiski piisas, et filmile tevikuna anduda ja peategelasele kaasa elada. Tänapäeval teab muidugi igaüks enne filmi nägemistki, et Orlok on vampiir, kuid Murnau film oli mõeldud tema kaasaegsetele. Aga ka meie kaasagseid on see film kahtlemata palju mõjutanud. Kaadrid, mis ,,Nosferatust" otseselt järgmistesse vampiiri- jm õudusfilmidesse jõudsid, on järgmised: kurjuse kehastaja liikuv siluett või vari ülimate õudusehetkede tähistaja ja tekitajana, krahv Dracula iseloomulik liikumisviis ja riietus (pikk must kuub, keep või
Luupainajatesse peabki tooma huumorit, muidu võivad need täiesti hulluks ajada. Teose teine pool, kus juba tuttavad tegelased kaitsesid seitset surmapattu, meeldis mulle vähem. Mõttekäigud nende pattude olemuse kohta olid huvitavad kuni "vihani". Pastor Roth oli kõigist tegelastest kõige ebameeldivam. Tema jutu oleksin ma tahtnud üleüldse lugemata jätta. Kujutan ette, et sellist tegelast päris elus kohates keeraksingi ümber ja jalutaksin lihtsalt minema. Ta tundus ka olevat peategelasele võrdlemisi ebasümpaatne kuju. Midagi eemaletõukavat selles paksus jutlustajas igatahes oli. Teda polnud raamatus sellisena kujutatud nagu mina teda ette kujutan. Pigem vastupidi, kortsulise näo järgi otsustades võis ta olla hoopis saledama kehaehitusega ja hoiakult oli teda kirjeldatud kui jäika, mis samuti minu ettekujutusega ei ühti. Viimase asjana, mis mulle romaani juures meeldis, võiks nimetada aja ja ruumi
Tegelane huvitab vägagi teistest, tal on palju sõpru ning tuttavaid kellega ta teoses koos aega veetis. Ta on huvitatud Eesti rahvast ning neile hea elu tagamisest. Tegelasel on tihe suhe oma minevikuga, teos on üles ehitatud sellele, kuidas ta kirjeldab oma mineviku. Tegelase suhe teiste tegelastega Tegelane suhtub teistesse erinevalt. Tegelased, kes jagavad temaga sarnast maailmavaadet on kõrgelt austatud, kuid tegelased, kelle vaated peategelasele ei meeldi on ta poolt põlatud. Peategelane märkab teise juures enim nende poliitilisi vaateid ning nende ustavust temale, kui ka Eestile. Teised tegelased suhtuvad temasse samamoodi, nagu tema teistesse. Need, kellele ta maailmavaated meeldivad austavad teda, ning need, kellele need ei meeldi, ei salli teda. Üleüldiselt jätab tegelane sümpaatilise ning väga enesekindla mulje. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga
päästis raudmehe käest. Teoses paljastatakse Leemetile saladus, et kui ta sööb ära sõrmusekotikese, mis on tehtud Põhja Konna nahast, siis tal on võimalik näha teda, kuid juhul, kui ta on nõus olema Põhja Konna valvur.. Leemet teebki seda ja lõpuks läheb tema unistus täide. Ta veedab 40 aastat olles Põhja Konna valvur, kuid ta on sellega rahul, sest siiski tema suur unistus läks täide. 3 Probleemid teoses Esimene probleem peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama ja muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks probleemiks oli, et tema õde Salme hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis
analüütik. Tema mehetüüp on Zeus. Määratluse järgi on kõik mehed hõivatud. Tal ei ole ühtegi naissoost sõpra kuna ta ei usalda naisi. Mõtetes kirjeldab ta mehi, unistab neist. Mees mehed. Et neid mõista, püüab naine näha, mis neid naistest eristab. Camille hakkas armastama mehi nii , nagu ta armastab oma lapsi, tütreid. Raamatu vältel kirjutab Camille romaane elust ja meestest. Isa: Jean Pierre. Ta paneb raamatu peategelasele, oma tütrele nimeks Camille. Peres on ka teine, vanem tütar Claude. Isa on protestant, sõnaaher. Isa keelekasutus see on tänavakeel, mis ei keeruta ümber palava pudru. Kuna Camille emal on armuke ning samuti ka isal, siis lähevad nad lahku. Vanemas eas hakkab isa piloodi tunde võtma ning tunneb elust rõõmu ja abiellub 65. aastaselt uuesti. Näide isa keelekasutusest: ,,Prantsusmaa naised ja mehed, kaelani te sita sees, ise olen
siis multikategelane oli heledama pea ja siledama näoga. Mõlemad olid pikad, hea füüsilise vormi ja särava naeratusega. Kõige esilekerkivamaks jooneks 1983. aasta filmis oli naiste rohkus Heraklese elus. Peale oma maise ema ja armastatud printsessi Cassiopea oli tema elus ka üks nõid, Circe, kelle pani Heraklesse armuma armastusejumal Aphrodite. Kõik naised Heraklese elus ei olnud head. Naiskurjuse kehastus selles filmis oli printsess Ariadne, kes soovis halba nii peategelasele kui ka neile, keda too armastas. Multikakangelase elus oli naiskangelane, kelle nimi oli Meg ning kes alguses ei olnud just kõige siiram, kuid tegevuse käigus armus Heraklesse ning naist surmast päästes enda elu hinnaga saigi Herakles tagasi oma jumalastaatuse. Mängufilmis torkas silma ka tõsiasi, et jumalad sekkusid maisesse ellu suurel määral. Nad soovisid et elu oleks alati tasakaalus: kui Heraklesel läks liiga hästi ning kui ta alati igast olukorrast puhtalt
kõike ise mängima. Elutu eseme mängimise korral pidi näitleja sellest rahvale teatama. Kujunduse puudus tähendas ka seda, et lava oli suhteliselt tühi. Peale mõne põhilise rekvisiidi ei olnud laval midagi. Seega pidi visuaalset mängu pakkuma kostüümidega, mis olid sellel samal põhjusel eredavärvilised ja suurustavad. Kuna need olid kallid, siis kasutati rikaste inimeste annetatud vanu rõivaid ja kanti neid nii kaua kui need olid täiesti luitunud ja katkised. Peategelasele anti tavaliselt kõige silmapaistvam riietus ja kõrvaltegelased pidid leppima vanemate ja tagasihoidlikumatega, kuigi need olid siiski palju tähelepanu tõmbavamad kui tänapäeva kostüümid. Üldiselt oli Inglise renessansiteatris rahvas ja pealtvaatajad tähtsad. Juhul kui neil oli midagi öelda, karjusid, segasid ja rääkisid nad isegi näitleja tekstile vahele. Nõnda võis tekkida dialoog esineja ja vaataja vahel. Inimesed kasutasid oma võimu ära hea meelega. Nad
Kui ilmusid esimesed artiklid selle kohta oli eesti rahvas vapustatud ning asus igati toetama Veerpalu. Meediaga on eesti rahva toetamisel nii palju pistmist, et kuna eesti rahas nii palju toetas Veerpalu siis pidi sellest kirjutama ka meedia. Erinevates allikatest võis leida artikleid Facebookis on Veerpalul üle 50 000 inimese, Argo Ader toetab Veerpalu jne. Kuigi skandaali alguses oli meedia veidi vastutustundetu kuna ei mõelnud mida selline artikkel võib teha loo peategelasele. Ei saa kindlasti väita et sellisest juhtumist ei oleks pidanud rääkima kindlasti oli see õige kuid seda oleks pidanud tegema siis kui asi on täiesti kindel ja lugeja ei peaks valima endale osapoolt kas uskuda või mitte. Massimeedia ei ole vastutustundetu ega ka vastutustundlik. See milline meedia on minu arvates suures osas inimeste teha. Muidugi on ka olukordi kus võib kindlalt väita, et massimeedia on vastutustundetu ning teeb inimestele ilmaasjata liiga. Kuigi samas peab ka
haledalt mängida“. Jakov oli väga vastuoluline tegelane. Ta oli oma põhiala tõeline professionaal, oskas näiteks meestele mõõtu võtmata valmistada kirste. Samas ta võttis väga vastumeelselt vastu laste kirstude tellimusi, põhjendades seda sellege, et ta ei armasta kribu-krabuga jannata. Aga no millisele inimesele ikka meeldiks laste kirste valmistada. Jakov aga üritas varjata oma kaastunnet ja peitus halvakspanu taha. Antud jutustuses on lisaks peategelasele ja tema naisele veel mõned kõrvaltegelased. Üks neist on juut Rothschild, kes jutustuse kestel jääb mitmeid kordi erivates situatsioonides Jakovile jalgu. Aga on veel üks tegelane. Nimelt vana velsker, kelle poole Jakov kaks korda tulutult pöördub. Selles jutustuses velsker küll ei jäta head muljet. Ehki, kui mõelda realistlikult ta ei ju ei teinud midagi valesti. Vana velsker nägi, et olukord on lootusetu ja ütles selle üsna otse välja. Tihti on õhus küsimus, miks me loeme
Tegemist on Krossi kolmanda raamatuga, milles jutustavaks (pea)tegelaseks on autori alter ego Jaak Sirkel. Eespool seisavad selles reas teadagi «Wikmani poisid» ja «Mesmeri ring». Lühidalt- memuaar kui romaan ja romaan kui memuaar Narratiivne situatsioon on keerukas ning selle nüansside jälgimine on väga huvitav. Raamat läheb tänu sisutihedusele väga kiiresti. Ullo Paerand jutustab tagasihaaravalt oma elujuhtumeid Jaak Sirkelile, J. Krossi romaani "Wikmani poisid" peategelasele. Too pajatab omakorda Krossile, kes oma eruditsiooni appi võttes sõnastab sellest eluloost romaani. Jaan Krossi ja Jaak Sirkeli vahekord on huvitav: aeg-ajalt nad eralduvad, samas aga sulavad kokku. "Paigallennus" on kokku põimitud tõsielulised lood ja tegelased mõttekujutusliku materjaliga. Ka lugejal peab endal olema ajaloolisi eelteadmisi, et reaalseid isikuid eraldada väljamõelduist. Asjaolu, et romaan hõlmab terve eluea, 1920-ndate algusest 1980-ndate
hulluks minemisest. Peategelase mineviku ja tuleviku käsitlus on aga minimaalne, ta elu keerleb söögi ning oleviku ümber, et kuidas vaid süüa saaks – kõige kaugem tulevik, millele ta mõtleb on lähitulevik, mis vaid paari päeva kaugusel, kus ta loodab, et saab oma kirjatöö valmis ning saab selle eest mõned kroonid. Suhted teiste tegelastega on peategelasel halvad, sest ta leiab, et teised alati eksivad ning käituvad isegi siis halvasti, kui nad proovivad peategelasele mingit lahkust näidata. Ta ka ei märka just eriti palju teiste puhul, peale silmnähtava välimuse ning nende käitumise – ta ei hakka otsima igast detaile nende välimusest ega hakka mõtlema nende mõttemaailmast. Lähedasematest tegelastest, kes moodustavad peategelase tutvusringkonna, ei saa palju rääkida, sest selleks oli kestvalt ainult Ylajali, kuid tedagi põgusalt. Aga saab tuua näiteks peategelase heietusi tema vanadest aegadest endiste suuremate sõprade/tuttavatega, millest
kaunis naine, kellesse noormees armub. Puhas, rikkumata, siiras, ent ometi saab temast peategelase armuke. Tavaliselt juba abielus naine, aga armukeseks olemine ei tee teda madalamaks. naine, kes Stendhal enda arvates oleks olnud, kui ta oleks sündinud naisena otsustav, tegutseja, jõuline deus ex machina ehk võlur rikas, mõjuvõimas isik, kes on peategelase heategija. Tuleb ja lahendab raske olukorra. kelm, halb inimene vastukaaluks peategelasele; paneb näkku ja pillub kaikaid kodaratesse
mistõttu on teos mänguline ja fantastiline) · "Kaukasuse vang", 1822, poeem(kujutatakse kangelase elutüdimust, heitlikku armastust tsivilisatsioonist põgenemist lootuses leida vabadust) · "Mustlased", 1827 ( Teoses, põgeneb peategelane mustlaste juurde steppi, võidab kauni Zemfira südame ja ta võetakse sealse rahva hulgas omaks. Mustlaste maailm on vaba ka armastuses, ent loo peategelasele, Alekole, tähendab vabadus vaid vabadust iseendale, siis viib tema egoism väljapääsmatu tragöödiani) · "Boriss Godunov", 1825, tragöödia(Ainestik pärineb 16.-17.sajandist. Poeet näitab kujukalt, et kuriteota pole teed võimule, kurjategijana võimulepääsenu pälvib aga rahva vaenu ja kõik ta õilsadki püüdlused osutuvadviljatuks. Godunov tahab rahvale head ning usub, et tema loodud hüved lunastavad ta kuriteo-oma lapse mõrva)
tunneb. Veel vana mehena hülgab ta abikaasa ning võtab uue noore naise. Kui nüüd Ullo ja Eesti võrdlemise juurde tagasi tulla, kumab siit ehk läbi oludega leppimine kõrgemaid unistusi hülgamata. Veel viimasel hetkel enne venelaste tagasitulekut 1944. aastal saadab Ullo raadio kaudu Euroopasse meeleheitliku appikutse, õhtul enne Maretiga abiellumist palub ta veel lootusetult Lia kätt. 8) Paralleelid tänapäeva ja teiste teostega. Religiooniküsimus: nimelt tehakse peategelasele II maailmasõja eelõhtul ettepanek minna Itaaliasse õppima, kui ta võtab vastu katoliku usu. Kuna aga Ullo ei suuda religiooni teemal „seisukohta võtta”, loobub ta sülle kukkunud võimalusest. Üks küsimus on siin, et kas midagi võinuks minna teisiti, kui eestlased olnuks religioosne rahvas, kuid selle arutamine ei vii nähtavasti kuhugi. Ka tänapäeval käiakse jõulude ajal kirikus, tõlgitakse hunnikutes
annaabi.ee 
