Jaan Kaplinski "Silma" kokkuvõte (0)

Jaan Kaplinski teos „Silm” räägib teadmatusest iseendaks olemise asjus. Peategelane käis I-ga samal kursusel. Nad ei olnud lähedased sõbrad, kuid ometigi julges I. rääkida , mida ta tunneb. (näide raamatust lk 8). Võib-olla oleme me kõik mingisuguses hüpnoosis, et me ei tunneks, et meid vaadeldakse. Kuna I oli Silmast huvitatud, siis hakkas ta end täiendama. Varsti ta kadus ning KGB võttis ühendust teose minategelasega. Pärast I kadumist läheb lugu edasi saadetud teksti kujul peategelasele, kus lastakse aimata, et I on elus.
„Silm” on filosoofiline ja religioosne dialoog . „Silma” loo käigus positsioonid vahetuvad: esimeses poole juhib dialoogi I. ,kes tajub kõikenägeva Silma pilku. Teises osas saab juhtivaks pooleks sügavamas mõttes vaimseks teejuhiks hiinlasest munk . Raamatus toimuvad intensiivsed dialoogid „mina” ja I vahel. Kui I kaob, siis dialoogi on vähem ja välist kirjeldust rohkem, aga vestlused KGB-s säilitavad endiselt dialoogilist sidet.
Teose teises pooles kohtus peategelane hiinlasega. Meid on loonud meie vanemad, meie vanemad on loodud nende vanemate poolt. Seda arvesse võttes peaks ju ka Jumal olema loodud kellegi poolt. ( näide lk 80) Seda hakkavadki uurima peategelane ja hiinlasest munk. Filosoofilised arutlused usu teemadel jõuavad haripunkti , kui peategelane tahab teada saada, kas Jumala kohta saab öelda „kuri” või „hea”. Selleks, et seda teada saada, kõnetab hiinlane peategelase abiga jumalaid. (näide raamatust lk 71 – 72 , 79 ) Nad olid vestelnud nelja erineva jumalaga , kes olid ebakindlad oma olemise suhtes. Seetõttu jäi neil ka vastus saamata.
Nad pidid leppima lõpmatusega.” Lõpmatust tuleb võtta lõplikuna.” Raul Sulbi väidab, et teose põhipuuduseks ongi see, et ta kuhugi ei jõua. Võib-olla on asi vastupidi? Lõpetamata mõtted ja sündmused võivad olla tugevus ja tekst võib siiski kuhugi jõuda – kasvõi iseeneseni.
Jaan Kaplinski on oma teoses vihjanud teistsugustele maailmadele, mis on väga lootusrikas vihje. Lühiromaan „Silm” on filosoofiline ja ulmeline. Kui tihti me ikka mõtleme sellele, kes Jumala on loonud või mis kasu on meile kärbestest, kelle vastsed tungivad ninasõõrmete kaudu konna kehasse ja söövad ta vähehaaval ära? Raamat sobib kõigile neile, kellele meeldivad ebareaalsus, ulme ja mõtlemine.
(lk 105, lk 106, lk 107) - lihtsalt nagu loeme klassile.