........................................................................ 17 1.3.5 Paadiseade ............................................................................................................... 17 1.4 Andmed praktikandi kohta ............................................................................................. 18 2. Laeva peamasin .................................................................................................................... 18 2.1 Üldandmed peamasina kohta ......................................................................................... 18 2.1.1 Peamasina tüüp ........................................................................................................ 18 2.1.2 Tehniline iseloomustus ............................................................................................ 18 2.1.3 Kasutatav kütus ....................................................................................................
TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ..........................................................................9 2.1. Peamasina üldandmed .............................................................9 2.2. Peamasina konstruktsioon ......................................................10 2.3. Peamasinat teenindavad süsteemid .........................................14 2.4. Peamasina ekspluatatsioon .....................................................31 3. Laeva abidiislid ..........................................................................48 3.1. Üldandmed abimasinate kohta......................................
Võlliliin, ülesanne , ehitus, põhiosad ja lühike iseloomustus: Võlliliini ülesanne on peamasina pöördemomendi edastamine väntvõllilt sõukruvile. Sõukruvi pöörlemisel arendatav tõukejõud kantakse peatugilaagri kaudu laeva korpusele, mis paneb laeva liikuma.. Võlliliini ehitus, paigutus laeval ja mõõtmed määrab peajõuseadmete tüüp ja sõukruvide arv. Ühe sõukruviga võlliliin: 1. Dedvudseade 7. Masinaruumi vaheseina tihend 2. Sõuvõll 8. Peatugilaager 3. Kandelaager 9. Tugivõll 4
Diiselmootori töö kontroll ja reguleerimine - Silindri- kolvigrupi tehniline korrasolek ja jahutus. - Ülelaadimisõhu rõhk ja temperatuur. mis on märgitud vedrule või indikaatoriga kaasas vastav tabel Peamasina iga tööreziim , mis kindlustaks laeva ekspluatatsioonilise erinevatele rõhkudele. kiiruse optimaalse kütusekuluga ja peamasina avariideta töö nõuab Vastavalt silindri diameetri ja vedru jäikusele on arvestatud
Arvuta laevareisile kaasa võetavate varude kogus, kui on teada järgmist: planeeritav reisi kestus 20 ööpäeva, meeskonnas 10 liiget, sõidetakse Eesti lipu all. Pead arvestama reisil kõige optimaalsemate sisepõlemismootori teguritega, lisada tuleb valiku põhjendus! Sinu otsustada on laeva liik ning varu hinnad, kuid ei tohi unustada, et kõik peab olema reaalne. Laev Laevaks valin 187,15 m pika konteiner laeva. Peamasina võimsusega 14 400 KW. Konteinerite mahutavusega 1860 TEU. Meeskond Palk Amet Päeva Töötasu Kapten 220 € Vanemmehaanik 200 € 2. Tüürimees 120 € 3. Tüürimees 105 € 2. mehaanik 140 € 3. mehaanik 130 € Pootsman 95 €
Laevapereliige on reisija Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 40 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Laev ei ole majandusüksus. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 41 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Peamasina kütusekulu ei sõltu laeva kiirusest. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 42 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Tootmistegurite kategooriaid on kolm. Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Ajalooline laev on laev, millel ei ole tehtud olulisi ümberehitusi ning millel valdavalt on säilinud
3.4) masinaruumi tulekustutusseadmete ja avariivarustuse tüüpi, asukohta ja arvu ning oskama nimetatud seadmeid ja varustust kasutada. (4) Kui mõni mehhanism ei tööta nõuetekohaselt, oletatakse selle riket või see nõuab erihooldust, tuleb selle kohta teha kirjalik sissekanne masina päevaraamatusse, märkides ära kasutusele võetud meetmetest. Vajaduse korral koostatakse edaspidise tegevuse kava. (5) Kui masinaruumis on nõutav pidev vaht, peab vahimehaanik olema alati valmis peamasina juhtimiseks, täites korraldusi peamasina töörežiimi muutmise kohta. (6) Juhul kui masinaruum on perioodiliselt mehitamata, peab vahimehaanik pidevalt olema valmis väljakutse puhul masinaruumi minekuks. (7) Vahimehaanik vastutab oma vahis kõigi tema vastutusel olevate mehhanismide seiskamise, ümberlülitamise või reguleerimise eest ning on kohustatud üles kirjutama kõik tehtud tööd. (8) Vahimehaanik kohustatud on kehtestama valmisolekuolukorra, et tagada
vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile. Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet. Vahimadruse kohustused roolis Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui vahimadrus on roolis, peab kapten või tüürimees andma roolimadrusele kurssi, roolimadrus peab vastu vastama kõva ja selge häälega kurssi, mida ta sai. Kui laev on kursil, peab roolimadrus võrdlema gürokompassi kurssi ka magnetkompassi näiduga
illuminaatoritega kaaned, mida saab avada ja veetihedalt sulgeda distantsjuhtimise teel. Kogu kapp on kinnitatud poltidega ja seega eemaldatav, mis võimaldab Masinasahti kaudu masinaruumi viia suuri detaile ilma tekkides, vaheseintes või parrastes väljalõikeid tegemata. Vaata Joon. 9.1. Kus on näha ahtris paiknevat tekiehitist ja tekihoonet läbiv masinasaht. Joon. 9.13. Põiklõige läbi masinasahti ja tekiehitise. 1- topeltpõhja plaadistus (tankilagi), 2- peamasina vundament, 3- pillers, 4- tekiehitis, 5- tekihoone, 6- ruumid tekiehitises, 7- valgusluuk, 8- valgusluugi kaan, 9- masinasaht, 10-paaditekk, 11- tekiehitise tekk, 12- peatekk. Peale masinasahti on laevas ka muid sahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel
1) määrata põhja kurss ja põhja kiirus, teades tõelist kurssi ja kiirust logi järgi. 2) Määrata laeva tõeline kurss ja tõeline kiirus, teades põhjakurssi ja kiirust logi järgi. Põhja kursi graafiline arvutus Põhjakursi ja põhjakiiruse arvutamiseks antud TK ja kiiruse järgi vee suhtes ja hoovusekiirendus vektori abil tuleb algpunktist A kaardile mööda kursijoont A` mõõta suvalises mastaabis võetud laeva kiirus logi järgi Vlg või peamasina pöörete järgi Vp. Tõelise kursi graafiline arvutus hoovuses sõidul Et laev liiguks mööda kaardile kantud põhjakurssi teatud põhjakiirusega, peab arvestama vastava tõelise kursiga. Selleks toimitakse järgmiselt: algpunktist A tõmmatakse põhjakurss AB, samast punktist hoovuse kiirusevektor Vh ; sirkliga, mille haarade vahele on võetud laeva ühe või poole tunni kiirus logi järgi, tehakse vektor Vh lõpust märge põhjakursile. Hoovus ja selle arvestamine Ng
Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist, kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest. Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud väntvõlli kandelaagrite(raamlaagrite)pesa. Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis, et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada
võtma meetmeid nende tagasi saatmiseks ja takistamaks nende pardale tulekut. Vahiohvitseri kohustused sadamas Tekivahi ülevõtmine Enne tekivahi ülevõtmist peab vahti üleandev tüürimees informeerima vahtiastuvat tüürimeest alljärgnevast: - sügavustest kai ääres ja laeva süvisest, kõrg- ja madalvee kõrgusest ja ajamomentidest, kinnitusotste seisukorrast, ankrute asendist ja veesoleva ankruketi pikkusest, peamasina seisundist ja kasutamise võimalusest vajaduse korral - laeval teostavatest töödest, lastitud või lossitud kauba kogusest, laevas olevast kauba kogusest - vee tasemest tankides ja pilssides - põlevatest signaaltuledest - nõutud laevapereliikmete arvust pardal - kõrvalistest isikutest pardal - tulekustutusseadmete seisukorrast - erilistest sadama reeglitest - laeva ja sadamaasutuste vahelistest sidevahenditest, sadama võimude telefoni-
toitel iga liiki muundurist. 6. Reguleerimine toitepingel. Kiiruse reguleerimiseks põhikiirusest allapoole vähendame reostaadi abil generaatori ergutusvoolu, millega väheneb generaatori emj. ning pinge, seega ka mootori pöörlemiskiirus. 7. Reguleerimine mitmemootoriliste lülitustega. Peamasinad võivad olla ükskõik mis tüüpi või liiki, isegi mitteelektrilised. Abimasinate ülesandeks on luua iga peamasina võllil lisapöördemoment, mis tasakaalustab koormuse erinevused ning tagab pöörlemise sünkroonsuse. 2.2 Peavoolumootor 2.2.1 Alalisvoolu-peavoolumootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IeR E=kЕфω T=kTфIe Peavoolumootori ergutusmähis on ühendatud järjestikku ankruga, seetõttu on ankruvool ühtlasi ergutavaks vooluks. U IR m U R m kE kE I kE
asub 12 teki ahtri osas, viies asub 10 tekil parema parda ahtris värvilao kõrval, kuues asub 2 tekil masinaruumi kõrval ja seitsmes asub 4 teki 6 trepi vasakus pardas. 11 tekk on välistekk ja seal asub helikopteri maandumisplats. Reisijatel on keelatud olla 1,2 ja 12 tekil. Ülesõidu ajal on kõigil keelatud viibida kolmandal ja neljandal tekil. Reisijate kasutada on üldisel 6,7,8 ja 9 tekk, osaliselt ka 5,10 ja 11. Laeval on kaks sõukruvi, mõlemale kantakse jõud läbi kahe peamasina. Ahtris on 2 visiiri ja vööris üks. 8 Ametikoht laevas ja ülesanded munsterrolli järgi Minu ametikoht laevas on madrus/praktikant ja ma kuulun tekimeeskonda. Kuuludes laeva tekimeeskonda, siis minu peamisteks tööülesanneteks on kõik, mis seondub laeva välistekkide ja üldise laeva korrashoiuga. Laeva üldhäire puhul(seitse lühikest ja üks
ja roolikamber, raadioruum, kambüüs, meeskonna sanitaarruumid, valgusluugid, abimehhanismide ruumid, näit. roolimasina ruum jne.). Kiirus. (vt. Tahvel 3.XI) Kiirust arvestatakse sõlmedes 1 miil tunnis, mis on 1,852 km/h ehk 0,514m/sek. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Ökonoomne kiirus on selline kiirus laeva antus süvise ja trimmi juures kulutatakse 1 miili läbimiseks minimaalne võimalik kütusehulk. Sõidukaugus. (Tahvel 3.XIII) Täiskäigul läbitav maksimaalne kaugus ilma kütuse-, katlavee- ja õlivarude täiendamiseta. Kaubalaevadel on see harilikult 15000-20000 miili 8
kiiruse reguleerimiseks võrgutoitel aga ka toitel iga liiki muundurist. 6. Reguleerimine toitepingel. Kiiruse reguleerimiseks põhikiirusest allapoole vähendame reostaadi abil generaatori ergutusvoolu, millega väheneb generaatori emj. ning pinge, seega ka mootori pöörlemiskiirus. 7. Reguleerimine mitmemootoriliste lülitustega. Peamasinad võivad olla ükskõik mis tüüpi või liiki, isegi mitteelektrilised. Abimasinate ülesandeks on luua iga peamasina võllil lisapöördemoment, mis tasakaalustab koormuse erinevused ning tagab pöörlemise sünkroonsuse. 11. Alalisvoolu-peavoo1umootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IeR E=k T=kTIe Peavoolumootori ergutusmähis on ühendatud järjestikku ankruga, seetõttu on ankruvool ühtlasi ergutavaks vooluks. U IRm U R m -elektromehhaaniline karakteristik kE kE I kE
kasutasid oma püügivõimsusest 90 %. 2006.a. aga oli kogusaak vaid 48 000 tonni. Kas nüüd kasutasid laevad oma püügivõimsusest ainult 80 %? Tegelikult nii me apriori väita ei saa, sest varu võis väheneda, muutuda võis ka laevastik ise, näiteks, mitu suuremat laeva olid pikka aega remondis või müüdi hoopiski maha. Püügivõimsust võib määratelda mitut moodi. EL is on rohek levinud püügivõimsuse mõiste, mis väljendab mingi laevastiku peamasina võimsust. Teine näitaja on tehniline, kus püügivõimsus määratakse konkreetselt läbikumatava veehulgaga (m3)- selle eelis: mitte alati peamasina võimsus ei määra ära kui suurt traalnoota kasutatakse.Püügivõimsus potesiaalnevõimsus. Eeelnevalt oleme (õppeainetes "kalanduspoliitika ja õigus", "kalapüügitehnika") ilmselt saanud selgeks, et igasuguse kalapüügi puhul kehtivad mitmesugused püügipiirangud: ajalised, ruumilised jne
abikatel ja utilisatsioonikatel eraldi seadmetena. Peamiselt väiksematel, kuid mõnikord ka keskmistel laevadel kasutatakse veelgi kompaktsemaid kombineeritud küttega katelseadmeid, milles on vaid üks segatüüpi abi- utilisatsioonikatlaid. Millised võivad olla ühise küttepinnaga või eraldatud küttepindadega. Ühise küttepinnaga kateldes on üks gaasikäik ühe küttepinnaga, mille kaudu vastavalt töörežiimile toodetakse auru kas koldes põletatava kütuse põlemisgaaside või peamasina väljalaskegaaside soojuse arvel. Kuna aga koldegaaside ja väljalaskegaaside temperatuurid erinevad väga tugevalt, pole võimalik kujundada ühist küttepinda, mis oleks optimaalse suurusega kummagi töörežiimi jaoks. Seetõttu tehakse segatüüpi katlad tavaliselt kahe küttepinnaga eraldi gaasikäikudes, kus küttepindade suuruste suhe töötamisel koldegaasidel ja välja-laskegaasidel on 1:3…1:4.
Õhutakistust saab , määrata laeva mudeli katsetamisega aerodünaamilises torus. Pukseerimisvõimsus EPS on võimsus , mis on vajalik aleva pukseerimiseks kiirusega v : EPS=R * v (kw) ,kus R- laeva pukseerimistakistus ( üldtakistus ) , kN v laeva kiirus , m/s laeva propulsiivkasutegur (nju)= EPS / Np, Kus Np = laeva sõuseadmele rakendatud võimsus tänapäeva laevadel (nju)= 0,55 / 0,75 Laeva peamasina efektiivvõimsust saab määrata pukseerimisvõimsuse järgi Ne= EPS/ nju korda nju ü (nju näeb välja nagu tagurpidi S) kus nju ü on jõuülekande kasutegur ( njuü = 0.93 / 0.96 ) Õõtsuvus Õõtsuvuseks nim veepinnal valat ujuva laeva võnkuvat liikumist välisjõudude mõjul. õõtsumist iseloomustavad järgmised parameetrid: AMPLITUUD suurim kõrvalekalle normaalasendist ÕÕTSUMISE ULATUS kahe järgneva amplituudi summa
tvtt 0,125 Pvah i m ktv t 546 t vt = = 24 h 0.125× 182×1 ×1 kus Pivah – vastava laadimis-lossimisvariandi kraana (peamasina) vahetuse tootlikkus. Lrd Raudteeharu ööpäevane läbilaskevõime leitakse 24 Lrdt Qte tvtt 24 Lrdt = 24 × 546 = 546 TEU/öp
Laeva kiirus · Laeva kiirus v laeva üks tähtsamaid ekspluatatsiooniomadusi. Mida suurem on laeva kiirus, seda suurem on tema veovõime, kuid seda suurem on ka kütuse kulu. Laeva projekteerimisel valitakse optimaalne kiirus, sõltuvalt laeva tüübist. Kõige suurem kiirus on reisi-, konteineri- ja külmveolaevadel. laeva kiirus sõlmedes; 1 sõlm = 1 meremiil tunnis = 1,852 km/h = 0,514 m/s · Ekspuatatsiooniline kiirus- kiirus peamasina optimaalse täiskoormuse korral keskmistes navigatsiooni tingimustes · Minimaalne kiirus- kiirus, mida on võimalik hoida 1)peamasina minimaalsete stabiilsete pöörete juures, või kiirus, 2)mille puhul laev on veel juhitav · Ökonoomne kiirus- 80-90% ekspl. kiirusest, mille korral saavutatav kütuse kokkuhoid kompenseerib ajakaost tulenevad lisakulutused 13. Laeva teoreetiline joonis. Baatoksid, teoreetilised kaared, veejooned
0,125 × Pvah i × m × ktv - osaline etteanne Qmte tvtmt = , (36) 0,125 × Pvah i × m × ktv kus Pvahi vastava laadimis-lossimisvariandi kraana (peamasina) vahetuse tootlikkus. Raudteeharu ööpäevane läbilaskevõime Lrd leitakse 24 Lrdt = t × Qte , (37) tvt Ülesanne 11. Kokkuvõte Kokkuvõttes tuleb üldistada tehtud töö tulemused. Tuleb välja tuua: - kasutatavate tõste-transpordiseadmete tüübid ja arvud iga laadimis-
×100 = 3% . Ülesanne 3 Analüüsida mootori tööd merevee temperatuuri tõusul 14...30 0C, eeldades, et samal ajal on tõusnud ka välistemperatuur t0 = 40 0C ja õhuniiskus 0 = 90% ja õhujahutid töötavad mereveel (algandmed eelmisest ülesandest nr.2) Ülesande lahendamisel tuleb arvestada: 1. Merevee temperatuuri muutus avaldab mõju ülelaadimisõhu temperatuurile ja peamasina jahutusvee temperatuurile. 2. Ülelaadimisõhu minimaalne temperatuur mereveega jahutuse korral saab reeglina olla Ts = Tm.v.+ (10...15 0C) K. 3. Merevee kõrge temperatuuri korral tema jahutusefekt võib väheneda nullini ja ülelaadimisõhu temperatuur hakkab tõusma. 4. Õhu ülejahutuse korral, allapoole kastepunkti temperatuuri, õhus sisalduv niiskus kondenseerub ja mootori silindrisse sattuv kondensaat tekitab kütuses olevate väävliühenditega metallile agressiivse väävelhappe.
.........................35 TÕUKURID...............................................................................................................................36 KÜTUSESEGI MOODUSTAMINE JA PÕLEMISKAMBRID...................................................36 PÕLEMISKAMBRID...............................................................................................................37 LAEVA JÕUSEADMETE TÜÜBID 1. Aurujõuseadmed: ( laev reverseeritakse peamasina reverseerimise teel) Peakatel; 2- pea aurumasin; 3- reduktor; 4- sõukruvi; 5- jahuti; 6- mageveepump; 7- soojavee kast, mageveepump; 9- õhu eraldaja 2. Auruturbiin jõoseade: (reverseerijaks on turbiinivõll koos tagasi- käigu kettad koos labadega) pea aurukatel pea auruturbiin pea ülekanne (reduktor) sõuvõll
organiseeritud vastavalt „Laeva vahiteenistuse korra“ sätele. Vahiteenistuse korraldus merel, sadamas ja ankrus olles (laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine). Laeval seistakse vahte sillas, masinaruumis. Sillas seisab vahti vahitüürimees ja vahimadrus. Masinaruumis vahimehaanik. Sillavaht tagab terve laeva ohutust, turvalisust ja meres navigatsiooni ohutuse vastavalt colregile. Vahimehaanik kontrollib diiselgeneraatori (mis toidab terve laeva vooluga), peamasina ja kõikide teiste süsteemide töövõimet. Vahimadruse kohustused roolis Vahimadrus peab tulema silda 15 -20 minutit enne rooli minemist. Kui vahimadrus on roolis, peab ta kuulama kaptenit või tüürimeest. Kui vahimadrus on roolis, peab kapten või tüürimees andma roolimadrusele kurssi, roolimadrus peab vastu vastama kõva ja selge häälega kurssi, mida ta sai. Kui laev on kursil, peab roolimadrus võrdlema gürokompassi kurssi ka magnetkompassi näiduga. Tavalisel
See on põhiline vältimaks kokkupõrkeid, madalikulesõite ning teisi juhtumeid. Pidamaks efektiivset vahti peab vahitüürimees kindlustama: -visuaalse vahi kindlustamaks olukorra täieliku valdamist, mise, jälgimise. Peamasin Vahitüürimees peab arvestama sellega, et peamasin on pidevalt tema käsutuses abistamaks vajadusel manööverdamisel. Ta ei tohi kahelda peamasina kasutamise suhtes, kui selleks tekib vajadus. Ta peab olema täielikult kursis laeva manöövriomadustega ning peatumisteekonnaga. Stabilisaatorite kasutamine Stabilisaatorite kasutamiseks ning nende eemaldamiseks annab vastava korralduse kapten või tema poolt volitatud isik. Vahitüürimees asetab sillas ettenähtud kohale vastava informatsioonilise tabeli. Navigatsiooniaparatuuri perioodilised kontrollid Vahitüürimees peab läbi viima järgnevaid regulaarseid kontrolle:
vesi pumbatakse läbi ülelaadimisõhu jahuti ja läbi õlijahuti, seejärel läbi termostaadi, mis suunab jahutusvee madalatemperatuurilise vee jahutisse (fotol) või uuele ringilemasinasse. Kõrgetempera-tuuriline vesi pumbatakse läbi silindriploki, silindrikaante ja turbiinide, kust läheb edasi läbi termostaadi, mis juhib jahutusvee suurele või väikesele ringile. Mageveejahutist tuleva jahutatud vee toru on ühendatud paisupaagiga, samuti on ühendatud sellega ka ventilatsiooni kast. Peamasina kohta on üks jahutusvee paisupaak ja üks kõrgetemperatuurilise jahutusvee jahuti. Seisu ajal pumpavad eelsoojendus pumbad masinaid läbi auruga eelsoojendatud veega. Jahutussüsteemis on kaks termoregulaatorit, kõrgetemperatuurilise kontuuri termostaat Aamot tüüpi termostaat (sisaldab termostaatklappe). Madalatemperatuurilise kontuuri termostaat on Pleiger-tüüpi termostaat (siiber-tüüpi termostaat, siibrit liigutab elektrimootor ning mootorit juhib programmeeritud kontroller)
45 Kõik paneelid on võrdsed, sümmeetriline traalnoot 46 Information sheet for trawler. Flatahraun 3 - 220 Hafnarfjörur- ICELAND Tel.: +354 530 3300, Fax.: +354 530 3309 www.hampidjan.com Trawler's name: Traaler Horsepower of trawler HP Peamasina võimsus, HJ Diameter of propeller (1) mm Sõukruvi diameeter Kort nozzle Yes/No Sõukruvi düüsi olemasolu Main engine's electrical generation (2) kW Elektrigeneraatorite võimsus Gross tonnage GRT Kogumahutavus Net drum volume (3) m³ Võrgutrümmi mahutavus
ekspluatatsiooniline kiirus – reisi jooksul praktiliselt saavutatav keskmine kiirus, millest lähtudes tehakse kõik ekspluatatsioonilised arvutused; ökonoomne kiirus – kiirus, mille puhul ühe meremiili läbimiseks kulutatakse minimaalne hulk kütust. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Kiirurust mõõdetakse sõlmedes. 1 sõlm = 1 meremiil/tunnis = 1852 m/h = 0,514 m/s Kiiruseühiku nimetus tuleneb purjelaevade ajastul kasutatavast kiiruse mõõtmise meetodist. Kiirust mõõdeti logiga, mis ajalooliselt kujutas endast lihtsat käsiriista (Joon.3.42). Tuleneb ingliskeelsest sõnast log, mis tähendab puutükki. Logi külge kinnitatud liinile seoti sõlmed vahedega 47 jalga 3 tolli (14,4 meetrit)
Klassifikatsiooniühing on firma, kes osutab avalikku teenust ning jälgib laeva tehnilist seisundit selle ehitamisest peale kuni selle vanaraua müügini. Väiksemad läbivaatused igal aastal, suuremad ~5 aasta tagant. Annab laevale vastavaid dokumente, üheks on laeva ohutuse tunnistus (kõige olulisemad ülestähendused on klassifikatsiooni-ühingu ülestähendused: class records). Hiljem nende ülestähenduste järgi selgus, et laeval oli juba eelnevalt mingi viga (peamasina vundament vajus). Mida kujutab endast lastiveo leping kaupade rahvusvahelise ostu-müügi tehingu puhul laeva ostmise vormistamine raamatukogust kogumik ”rahvusvaheline mereõigus” lähme üle kaubandusliku meresõiduõiguse peale Eesti kaubandusliku meresõidu koodeks (võeti vastu ühe esimese õigusaktina peale Eesti taasiseseisvumist 20.08.1991.a). [Selle 372-st §-st on alles vaid 28] Selle alusel võeti vastu ka laevaregistrite põhimäärus (on tänaseks tühistatud).
Madalikulejooksud moodustavad üle poole kõigist navigatsioonilistest avariidest ja toovad igal aastal laevaomanikele tohutuid kahjumeid. Sageli kaasneb madalikulejooksuga loodusreostus, mille tekitatud kahju kohalikule loodusele võib olla korvamatu. Madalikulejooksu põhjusteks on: 90% - laevajuhtide süü (viga), 4,5% - erakorralised ja stiihilised loodusnähtused, 3% - senitundmatu madaliku ilmnemine, 1,5% - mereteede navigatsioonivahendite puudulikkus, 1% - peamasina või rooli rikked. a) Laevajuhtide tüüpilisteks madalikele viivateks vigadeks on: - lootsiraamatute ja kohalike reeglite eiramine, - orienteerumine ainult ujuva navigatsioonimärgistuse järgi, - laeva liikumise mitterahuldav kontroll lahknemisel teiste laevadega, - vead pööretel ja manööverdamisel, - navigatsioonivead (seal hulgas eksimine orientiiridega), - korrigeerimata kaardid,
Välja jäävad ka mõned teenistusruumid (kaardi- ja roolikamber, raadioruum, kambüüs, meeskonna sanitaarruumid, valgusluugid, abimehhanismide ruumid, näit. roolimasina ruum jne.). Kiirus. Kiirust arvestatakse sõlmedes 1 miil tunnis, mis on 1,852 km/h ehk 0,514m/sek. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Ökonoomne kiirus on selline kiirus laeva antus süvise ja trimmi juures kulutatakse 1 miili läbimiseks minimaalne võimalik kütusehulk. Sõidukaugus. Täiskäigul läbitav maksimaalne kaugus ilma kütuse-, katlavee- ja õlivarude täiendamiseta. Kaubalaevadel on see harilikult 15000-20000 miili Autonoomsus. Aeg, mille kestel laev võib täita oma ülesandeid ilma kütuse, magevee, proviandi, õli jm
Välja jäävad ka mõned teenistusruumid (kaardi- ja roolikamber, raadioruum, kambüüs, meeskonna sanitaarruumid, valgusluugid, abimehhanismide ruumid, näit. roolimasina ruum jne.). Kiirus. Kiirust arvestatakse sõlmedes 1 miil tunnis, mis on 1,852 km/h ehk 0,514m/sek. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Ökonoomne kiirus on selline kiirus laeva antus süvise ja trimmi juures kulutatakse 1 miili läbimiseks minimaalne võimalik kütusehulk. Sõidukaugus. Täiskäigul läbitav maksimaalne kaugus ilma kütuse-, katlavee- ja õlivarude täiendamiseta. Kaubalaevadel on see harilikult 15000-20000 miili Autonoomsus. Aeg, mille kestel laev võib täita oma ülesandeid ilma kütuse, magevee, proviandi, õli jm.
Välja jäävad ka mõned teenistusruumid (kaardi- ja roolikamber, raadioruum, kambüüs, meeskonna sanitaarruumid, valgusluugid, abimehhanismide ruumid, näit. roolimasina ruum jne.). Kiirus. Kiirust arvestatakse sõlmedes 1 miil tunnis, mis on 1,852 km/h ehk 0,514m/sek. Mida suurem kiirus - seda suurem veovõime, kuid seda suurem kütusekulu. Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Ökonoomne kiirus on selline kiirus laeva antus süvise ja trimmi juures kulutatakse 1 miili läbimiseks minimaalne võimalik kütusehulk. Sõidukaugus. Täiskäigul läbitav maksimaalne kaugus ilma kütuse-, katlavee- ja õlivarude täiendamiseta. Kaubalaevadel on see harilikult 15000-20000 miili Autonoomsus. Aeg, mille kestel laev võib täita oma ülesandeid ilma kütuse, magevee, proviandi, õli jm
pindalasse, käigusamm jne. Sõukruvi kulumisest, vigastustest või ebakvaliteetsusest tekib ahtri täävtoru vahetus läheduses tugev vibratsioon , se lle mõju vähendamiseks tuleb laeva ahtrit SK juures tugevdada . Floorid ulatuvad tavaliselt tääv i torust kõrgemale. T äävtoru kohal tugevdatakse: kereplaadistust , a hterpiigi vaheseina plaadistust , Reguleeritava sammuga (RSK-), (conrollable pitch propeller CPP) sõukruvid võimaldavad muuta laeva sõidukiirust muutmata peamasina pöörlemissagedust anda tagasikäik ilma reversiivseadet kasutamata. Sõuseadme juhtimine toimub vahetult roolikambrist. Kasutatakse sageli muutuva käigureziimiga laevadel (parvlaevadel). Juhitakse sõuseadet, mitte mehaanikut, Mehaanik suurendab või vähendab (reverseerib) jõuseadme pöörlemissagedust, siis muutub ka sõuseadme pöörlemissagedus ja sellega muutub ka laeva sõidukiirus Tiivikpropeller ehk Voith-Schneideri sõuseade, Voith-Schneideri sõuseade, kus 4..
Majandustegevuse tõhususe, sealhulgas intensiivsuse ja efektiivsuse mõistete suhtes on palju üksteisest erinevaid seisukohti. Paraku ei leidu nende hulgas selliseid, mis oleksid piisavalt üldistavad, põhjendatud ja kõikjal rakendatavad. Suurema selguse saamiseks pöördume tehnika ja täpisteaduste eriharu energeetika poole, kus need mõisted on ühese sisuga ja üldises kasutuses juba enam kui sajand. Energeetikaseadme, näiteks laeva peamasina, tehniliseks hindamiseks on vaja teada: kui palju kaalub (P)? kui palju arendab võimsust (N)? kui palju tarbib kütust, energiat (S)? Need on absoluutsed näitajad. Samuti pakuvad huvi sellised näitajad, nagu: kui palju arendab võimsust kaaluühiku kohta (N/P)? Tulemus iseloomustab materjali kaalu kasutamise intensiivsust. Eriti tähtis on see transpordivahendite mootorite suhtes.
• Kiirus Aluse sõidukiirus sõlmedes (üks sõlm on üks meremiil tunnis ehk 1,82 km/h). Eristatakse tava- pärast sõidukiirust, maksimaalset kiirust, ökonoomilist ja superökonoomilist kiirust. 80 5 Veetransport • Peamasina võimsus Ühe laevamootori või mitme üheaegselt töötava laevamootori koguvõimsus hobujõududes või kilovattides. • Kütusetankide maht Laeva kütusemahutite maht liitrites. • Laeva suurusklass
annaabi.ee 
