Miks me näeme kehi ? (0)

Referaat
Miks me näeme kehi?
Koostaja :
Sisukord
Sissejuhatus 2
Miks me näeme kehi 3
Kehad meie silmale 3
Kehade nägemiseks vajav valgus 4
Kokkuvõtte 6
Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Tähtsaimaks meeleelundiks inimese elus on silmad. Inimene saab enamus informatsiooni maailmast nägemise kaudu. Aga kuidas me ikkagi näeme kehi, kas see on visuaalne pete või mingi looduse järjekordne vingerpuss meie, inimeste kapsaaeda? Sellest üritan lähemalt rääkida järgnevas lühireferaadis.
Esimeses osas pööran tähelepanu rohkem kuidas me näeme kehi, ning püüan lühidalt seletada lahti nägemise, kui sellise.
Teises osas teen juttu meie tähtsaimaks nägemis meele kaasliikmest milleks on valgus, tähtsaimaks on siiski sil, mis on keerukas ja on kindlasti ka väga huvitav ja uurimist väärt.
Miks me näeme kehi
Kehad meie silmale
Miks on kehad nähtavad? Küsimuse üle on arutletud mitmeid ja mitmeid aastatuhandeid. 2500 aastat tagasi arvati, et silmadest väljuvad erilised kiired, millega kombitakse kehi ja selle tulemusel neid tajutaksegi.
Tegelikult on aga igale füüsikaslisele nähtusele olemas täiseti vett pidav teooria ja ka täiesti tõestatav arutelu. Teadlaste suureks sammuks on olnud meie meelte uurimine , eriti on rakse uurida sellist keerukat meeltesesundit nagu nägemine.
Nägemine on meile väga oluline. Nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskonnast 90% infot, ülejäänud 10% saame teiste meeleorganite kaudu.
Olulisim, et näha kehi on valgus. Valguse puudumisel on kehade nägemine võimatu. Miks me vajame nägemiseks valgust? Nägemiseks on vaja valgust, sest silmapõhjas on valgustundlikud rakud , nendes valgus neeldub. Valgustundlikes rakkudes on aine, mis valguse mõjul laguneb. Selle aine lagunemisel tekib rakkude erutus , mis kandub pikki nägemisnärvi peaajusse . Seda erutust tajume valgusena .
Keha näeme siis, kui valgus levib silma. Erinevatel sienditel on vaja keha nägemiseks erinevat valguse hulka, kel rohkem kel vähem. Näiteks kassil on vaja keha nägemiseks öösel vähem valgust, talle piisab ka tähtede valgusest, et näha keha. Inimese silmale on vaja suuremat hulka kogust valgust, et keha näha. Öö loomadel piisab vähesest valgushulgast. Valgusallikaid näeme neilt kiirguva valguse tõttu.
Matt pindade nägemine on veidi hajusam, kuna matt pind peegeldab valgust laiali, ja ainult osa valgusest jõuab meie silma. Kehasid näema täna neilt peegelduva valguse tõttu. Valget paberilehte on kergem näha, kuna valögus peegeldub sealt paremini meie silma. Ning mustade tähtede lugemine valgelt paberilt on võimalik seetõttu, kuna valgus peegeldub erinevalt vaölgelt ja mustalt paberilt.
Kehade nägemise juures pole alati nii, et näed keha seal, kus ta tegelikult paikneb. Toon näite oksal siristavast linnukesest järve ääres. Puul pole lindu näha, aga vees näed lindu oksal istumas, vaadates ednda arust õigesse suunda pole lindu seal näha. Milles seisneb konks ? Vaögus kiirgab veele, millelt valgus kiirgab meie silma, ning see tekitab valguse suuna muutuse mille põhjal ka linnu asukoht on veidi erinev tema tegelikust asukohast.
Maastikel, ei osak inimene eriti hästi hinnata objektide kaugust. Mäestike jurues on asi nii, et õhu puhtus kiirgab valgust kiiremini, ning meie silmale tundub, et mäestik või mägi on meile üsna lähedal. Tehgelikult on mägi palju kaugemal kui me seda ette kujutasime.
Kehade nägemiseks vajav valgus
Valgusel on väga suur roll selles, et ma näeksime kehi. Sellesk peatun ka veidi valguse juures pikemalt .
Valguse allikaks on valgus allikas. Valgusallikas kehad, mis kiirgavad valgust, parimaks näiteks meie planeedil on päike ja kuu. Mõlemad need kehad on meie valgusallikateks. Vaögusallikate eriliseks omaduseks peale valguse kiirgamise ka soojus kiirgus. Enamused valgusallikad kiirgavad soojust, sest valguse kiirgamiseks on vaja palju energiat ning keha temperatuur on kõrge. Toome näiteks lõkke tule: põlemisel tekib valgus, aga et toimuks põlemine on vajalik suur kuumus, ning kiirgub ka valgus. Päikesel on meeletu suur kuumus ligi 6000 kraadi C järgi. Ka elektripirnis on ka suur kuumus, elektripirni traadikese kuumus töötamise ajal ülatud 2800 kraadist kuni 3200 kraadini celsiuse skaala järgi. Valgusallikaid mis kiirgavad ka soojust, ning vajavad valguse kiirgamiseks ise soojust nimetatakase soojuslikeks valgusallikateks.
Olemas on ka jahedad valgusallikad. Parimaks näiteks on teler. Kui teler panna pimedas toas tööle, muutub tuba valgemaks, kuid soojust eriti ei kiirgu. Ka looduses on palju erinevaid jahedaid valgusallikaid, nendeks on:
Emased jaanimardikad , lõunamaade meredes elavad kalad , ning ka kõduneva puu känd helendab veidi.
Inimesed on harjunud, et valgusallikad kiirgavad valgust, mille tõttu me kehi näeme. Kuid tegelikult valgusallikad kiirgavad ka valgust, mida me silmaga ei seleta. Vaögust, mis tekitab valgushaistingu nimetatakse nähtavaks valguseks, peale nähtava valguse kiirgavad valgusallikad ka nähtamatut valgust. Nähtamatu vaöhuse ühte osa nimetatakse infravalguseks, selle toimel kehad soojenevad ja kutsutakse ka seda kiirgust soojusvalguseks.
Kehale kahjulik on ultravalgus , seda nimetatakse UV kiirguseks. UV kiirgust nimetatakse ultraviolett kiirguseks.
Maad kaitseb UV kiirguse eest kõrgel atmosfääris olev osoonikiht . Arvatavasti inimtegevuse tagajärjel on osoonikiht muutunud õhemaks ja teatud kohtades on osooni nii vöhe, et räägitakse osooniaukudest. Just asja lähi minevikus räägiti, et antarktikas on osooni kihi auk muutunud palju suuremaks .
Kokkuvõte
Miks me näeme kehi? Kehade nägemiseks vajame valgust. Valgus jaguneb nähtavaks ja nähtamatuks valguseks. Nähtamatu valgus on ka meile ohtlik, täpsemalt ultraviolet valgus.
Valgusallikaks nimetatakse keha, mis kiirgab valgust. Enamus maailmas olevad valgusallikad on soojad valgusallikad, ehk kiirgad soojust, ning vajavad ise valguse tekitamiseks suurt energia hulka. Suurim soe valgusallikas on päike.