enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega PATRIITSID Patriitsid olid kuningateaja senaatorite järeltulijad. Senaator patres, senaatorite perekonnad olid kõige jõukamad ja võimsamad, kes vastandasid end kogukonna lihtliikmetele. Arvatavasti tekkis see kiht kuningate ajal, kuid nende positsioon tugevnes vabariikliku korra kehtestamisega. Patriitsid olid juhtinud kuningavõimu kukutamist. PLEBEID ehk pleebsid on lihtkodanikkond, kes ei kuulu patriitside hulka ka plebeide hulgas oli rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid nad patriitsidele selgelt alla paljud neist olid patriitside kliendid nad võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatise nad ei pääsenud abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud täitsid sõjakohustust ning moodustasid enamuse Rooma sõjaväest PLEBEID Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad, kes
509. aastal eKr. Vabariik omakorda püsis kuni 30. sajandini eKr. Kuningriigi ajal oli riigi eesotsas rahvakoosolekul valitud kuningas ja senat. Pärimuse järgi valitsesid sel ajal Roomat 7 kuningat, kellest tähtsaimad olid 3 viimast etruski nn Tarquiniuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsasti ja kuningavõim muutus päritavaks. Senatisse kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Nendest väljapoole jäi lihtrahvas ehk plebeid. Rooma kuningriigis oli valdavalt talupojaühiskond. Kogukonna täisväärtuslikuks liikmeks oli ainult maavaldaja, mis tagas talle ka majandusliku ja isikliku sõltumatuse ning ka piisava jõukuse. Maata kodanikud olid sõjaväekohustusest vabastatud. Neil ei olnud muud varandust peale oma laste, mistõttu ei oleks nad olnud võimelised endale ka vajalikku sõjaväevarustust ostma. Üldiselt oli elu Roomas karm ja tahumatu
Hiljem vallutati Lõuna-Itaalia kreeka linnad saatusliku Pyrrhose võiduga ning aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Vabariiklik kord põhines kahel olulisel eeldusel- kodanikel pidi olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjade otsustamisest ehk rahvakoosolekute või senati tööst. Kodanikud pidid ka riiki kaitsma, kuid mida suuremaks Rooma kasvas, seda vähem olid need tingimused täidetud. Patriitsid ja plebeid Roomas valitses patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid kuuluda riigiametisse või kirikusse. Patriitsid olid jõukad maavaldajad ning nad omasid palju kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, olid plebeid. Nemad võisid osaleda üksnes rahvakoosolekutel. Kuna patriitside elu oli parem ning suurem osa seadusi olid nende kasuks, ei saanud plebeid ja patriitsid omavahel läbi. Siiski pidi plebeidega arvestama, sest nad moodustasid enamiku
Samniidid ja ka etruskid allutati Rooma võimule . Roomast sõltumatud olid vaid Lõuna-Itaalia linnad , kes kutsusid 280 eKr endale appi Põhja-Kreekat valitsenud kuninga Pyrrhose ( veel üks selline võit , ja me oleme kadunud Pyrrhose võit ) , kuid roomlased võitsid neid . 265.eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all . 23.2 Patriitsid ja plebeid . Rooma vabariigis valitses patriitside aristokraatia . Nad olid põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti , et nad põlvnevad kuulsatest esiisadest . Ainult nemad võisid olla riigiametnikud , preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse. Kodanikud , kes patriitside hulka ei kuulunud ,oli plebeid . Neil oli lubatud osaleda ainut rahvakoosolekutel . Enamus neist olid vaesed ja võlgavõtt tekitas neis alatasa hirmu orjastamise ees . Kuid nende hulgas oli ka jõukamaid , kes taotlesid patriitsidega võrdseid õigusi
Linnriigist Itaalia valitsejaks: Kaks konsulit olid kõrged ametnikud. Tagasilöögi andis gallide sissetung aastal 387 eKr. Nendest vabanemiseks pidi Rooma maksma lunaraha.Nüüd alustati võitlust samniititega. Neid võideti. Kõik allutati rooma võimule ja 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid ja plebeid: Patriitsid-põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti ,et nad põlvnevad esiisadest. Ainult nemad võisid olla preestrid ja riigimehed. Need , kes ei kuulunud patriitside hulka nimetati plebeideks. Suhted olid pingelised. Plebeid said õiguse valida oma ametnikud- rahvatribuunid. Nõuti seaduste kirjapanekut. 12 tahvli seadused-seadustekogu..plebeidele karmid, keelates patriitside ja plebeide abielud. Plebeide õigused pandi kirja ja see andis võimaluse võidelda nende laienemise eest. Peagi keelati võlaorjus, lubati plebeidel kandideerida riigiametisse, seisusevahe kadus, moodustus rooma rahvas
Senaatori amet oli eluaegne. Senati ülesanded: kinnitas seaduseelnõud ja valimistähtajad, kontrollis magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahandust, valvas usukultuse järele. Magistraadid valiti reeglina patriitside seast. Tähtsamad olid: · 2 konsulit, kellele kuulus kõrgem tsiviilvõim ja sõja ajal olid nad väejuhid. · Preetorid, hoolitsesid õigusemõistmise eest · Kvestorid, vastutasid riigikassa eest · Tsensorid, vastutasid tsensuse ehk kodanike loenduse ja maksude eest, jälgisid ka elukombeid. · Diktaator, määrati ametisse väliohu korral, kuid vaid pooleks aastaks. Reeglina valiti ametnikke paarikaupa üheks aastaks
Romulus tappis Remuse ning ehitas linnaüksi üles. Rooma sai just Romuluse järgi omale nime. Patriitsid ja plebeid · kodanikud jaotati kahte selgelt eristavasse klassi- patriitsid ja plebeid · neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse · enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega · kõik teised olid plebeid, kes jäid oma rikkusega patriitsidele alla · paljud neist olid patriitside kliendid, vahel pidid nad patriitsidelt laenu võtma, selle tõttu ähvardas neid vahel võlaorjus · nad võisid osaleda rahvakoosolekutel · täitsid sõjaväekohustust ning moodustasid enamiku Rooma armeest (andis võimaluse õiguste laiendamiseks) · abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud · Omavahelised suhted olid teravad, kuna plebeid nõudsid omale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õiguseid
preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebei- Ülejäänud kodanikud. Nende hulgas rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid patriitsidele selgelt alla. Paljud neidt patriitsidekliendid. Enamuse moodustasid vaesed talupojad, kes pidid rikastelt patriitsidelt laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametitesse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud plebeide ja patriitside vahel KEELATUD. Täitsid sõjaväekohustust ja moodustasid enamiku Rooma armeest. Patriitside ja plebeide suhted teravad, plebeid nõudsid omale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, kuid patriitsid polnud nõus järele andma. Tihti arenesid pinged relvastatud kokkupõrgeteks. Aja jooksul arenesid asjad järk-järgult ja pebleid said patriitsidega võrdsed õigused. Rahvakoosolek- Lihtrahvas sai riigiasjades osaleda, arvamust avaldada
1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr anti välja Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna- rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust.
riigiametnikud, kelle seast kõrgeimad olid kaks konsulit. Rooma oli Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu pöörde andis Gallide sissetung. Linna rüüstavatest ning põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma lunaraha. Pärast toibumist alustasid roomlased rünnakut samniitide vastu. Nii samniidid kui ka etruskid allutati Rooma võimule. Aastaks 256 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Patriitsid ja plebeid Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Roomas patriitside aristokraatia. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigust ja kuuluda senatisse. Enamik patriitse olid jõukad maavaldajad ning nende ümber koondus arvukalt kliente. Kodanikke kes patriitside hulka ei kuulunud olid plebeid. Neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel. Enamasti olid nad vaesed ning vajadus toimetulekuks rikastelt patriitsidelt laenu võtta sundis neid elama alalises võlgade eest orjastamise hirmus. Nad nõudsid rohkem maad, võlaõiguse
koormisi. Varase vabariigi perioodil jagunes Rooma kahte klassi: patriitsideks ja pleideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romilise ajal. Patriitidele kuulusid kõik kodanikuõigused. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad. Plebeide enamuse moodustasid talupojad, kes pidid vahepeal patriitsidelt laenu võtma . Plebeid võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Patriitside ja Plebeide suhted olid teravad. Plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi. Natukese ajajärel lasid patriitsid neid pidada omaette koosolekuid ja valida endile rahvatribuunid( spetsiaalsed ametnikud,kes võisid keelustada senati ja riigiametnike otsuse.) Hiljem keelati ka võlaorjus, tühistati abielu keeld ja plebeid lubati riigiametisse,samuti jagati neile maatükke. Kaheteistkümne tahvli seadused
õiguslikult selgelt eristatud klassi: patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kelle esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Ülejäänud kodanikud olid plebeid. Ka nende hulgas oli rikkaid, kui keskmiselt jõukuselt jäid nad selgelt patriitsidele alla. Paljud neist olid patriitside kliendid. Plebeid võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid senatisse ja riigiametisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud. Plebeid moodustasid enamuse Rooma armeest. See andis neile võimaluse nõuda oma õiguste laienemist. Patriitside ja plebeide vahelised suhted nende suhted olid teravad. Plebeid nõudsid endale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid aga polnud nõus järele andma
Suguharud rühmitusid 30 kuuriaks ja kolmeks triibuseks (piirkonnaks). Perekonna üle valitses piiramatu võimuga pereisa ehk pater familias. Rooma riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningad. Rex ehk kuningas täitis väepealiku, preestri ja kohtuniku ülesandeid. Võimude lahususest ei teatud midagi. Rahvakoosolek hääletas kuuriate järgi. Senatisse ehk vanemate nõukogusse said mõjuvõimsamate perekondade pead (patres), kellest kujunes aja jooksul päritav patriitside aristokraatia. Ülejäänud olid lihtrahvas ehk plebeid, kellest said sageli patriitside kliendid. Vabariigi ajal (510- 30 või 27 e.Kr.) kehtestasid patriitsid aristokraatliku vabariigi. Kuninga asemele said võimukandjateks kaks igal aastal valitavat konsulit. Vabariigi alguses võitlesid plebeid ja patriitsid oma poliitiliste õiguste ja maa pärast (setsessioon). Hortensiuse seaduse järgi (287 e. Kr) said plebeid poliitilise võrdsuse patriitsidega. Vanade
plebei=lihtrahvas, plebeidest vaesemad, enamus olid talupojad. riiklikest huvidest lähtudes, sai alguse 12-tahvli seadustest, välditi Ratsanikud: rikkad, mõjukad roomlased, suurmaavaldajad, liialt karme karistusi , seadusloome oli järjepidev, põhimõtteid ja kaubandus ja finantsasjadega tegelesid, ka kohtunikud. terminoloogiat kasut ka tänapäeval. Naiste positsioon: mehed Klassidevaheline abielu keelatud. patriitside ja plebeide suhted kostsid naiste eest, pol õigusi polnud, õigused pisut suuremad kui teravad. kuna pleb-d nõudsid rohkem maad, võlaorjuse kaotamist klassikalises Kreekas, naine pidi olema truu, avalikust elust ja pol õigusi, plebeid pidasid koosolekuid ja valisid polnud naised kõrvale jäetud.kreekas:polnud kodanikuõigusi, võis rahvatribuunid=ametnikud, kes kaitsesid plebeide huve
X tahvel sätestas matustega seotud õigusküsimusi ning sealt on näha, kui oluline oli roomlasele ja tema suguvõsale esivanemate kultus. Nimelt ei maetud surnuid linna vaid linnast välja, sest surnuid ei saadud matta sinna, kus teised inimesed elavad ja samuti ei tohtinud teda põletada linnas. Matusetseremoonia pidi kulgema ilma taganutmise ja liialeminevate peiedeta. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi, patriitside tagasipöördumist traditsiooni juurde, seega reformi reformimist. XI tahvel sätestas seda, et keelati abielu patriitsi ja plebei vahel, kuid see säte tühistati peagi. Samuti leidus eeskirju, kus käsitleti orjade ja perepoegade delikte. Sealt on pärit Liviuse vahendusel edasi levinud põhimõte:" Kõik, mida rahvas viimasena on otsustanud, olgu õigusena kehtiv". XII tahvli seadused polnud kuigi süstematiseeritud, sest tihti esineses ühel ja samal tahvlil
Al. a. -433, patritsiaat suletud. a. -400 hakkas tekkima uus aristokraatia. -455 abielu partneriga väljaspoolt patritsiaati lubatud. Plebeid: Plebs elab algul väljaspool gens’e: neil puudub ühine esivanem ja kultus. Siia kuulusid algselt endised kliendid ja välismaalased, keda tuli vahepeal palju juurde. Neil pole poliitilisi õigusi, pole sõjaväekohuslased, ei maksa makse. Etruski kuningad andsid plebeidele rohkem õigusi patriitside vastu, kes olid arvatavasti peaaegu eranditult latiinid (ilmselt ka sabiine ja etruske). Kuningavõim oli absoluutne(haarab kõiki ühiskonnavaldkondi nt religioon, juriidiline jne), kuid mitte päritav.Troonile tõusti tänu rahva või Senati heakskiidule. Kuningate ajal kuulus võim (imperium) kuningale: - sõjaline - juriidiline (vabariigi ajal preetoril)
Patroon rikas ja mõjukas kodanik, eestkostja, kes andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus. Klient vaesem roomlane, võltuv kaitsealune, kes saatis patrooni sõjaretkedel, kandis tema heaks koormisi ning hääletas rahvakoosolekutel, nagu patroon soovis. Patriits rikkad maavaldajad arvukate klientidega, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused. Plebei enamasti vaene talupoeg, kes võis osa võtta rahvakoosolekutest,kuid ei pääsenud riigiametisse ega Senatisse.Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Plebeid moodustasid enamiku Rooma armeest. Kaheteistkümne tahvli seadused 450. eKr, esimesed Rooma seadusedet vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Populus Romanus Rooma rahvas. Magistraadid riigiametnikud,kes juhtisid riiki.1)Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis; sõja ajal juhtisid Rooma armeed; 2)Preetorid (8) korraldasid
Lorenzo Tore Sündis 1.jaanuarli 1449 Pietro di Medici perekonnas. Firenze valitseja, poeet ja filosof. Seisis Itaalia ühendamise eest. Metseen, kes soosis renessansskultuuri ja humanismi arengut. Ta kogus oma õukonda filosoofe, kirjanikke juba tuntud või alles kujunevaid kunstnikke. Lorenzo oli oma aja suurte meistrite-Botticelli, Girlandaio, Verocchio, noore Michelangelo ja Leonarda da Vinci paljude teiste patroon ja toetaja. Ehitas äärmiselt luksusliku villa, mis meenutas rooma patriitside losse.Lossi juurde kuulus suur jahipark ja luksus aed. Medicid http://www.youtube.com/watch?v=kaWAH6VNeJ0 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine. investituuritüli- Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel (paavsti ja keisri vaheline tüli). Canossas käik- alanduse sünonüüm, keiser käis andestust palumas ennast alandades. kuuria- Vana-Rooma patriitside ühendus, triibuse alajaotis. Alguses kultuse-kogunemishoone (pärast senati koosolekute hoone). bulla- paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati. ketserid (hereesia)- kristluses hereesia pooldajad. Isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. katarid- pooldasid seda, et maailma loosid jumal ja saatan koos. inkvisitsioon- spetsiaalne kohus Ketserluse vastu võitlemiseks.
valitses koos senatiga. Kuningate ajal kujunesid välja rooma ühiskonna põhijooned. Varane rooma ühiskond-Talupojaühiskond, proletaarid-maata vaesed kodanikud, patrooni ja kliendi vahekord-vaesem andis end rikkama eestkoste ja kaitse alla. Proletaar andis maad ja kaitset, klient saatis sõjaretkedel ja kandi koormisi. Patriitsid ja plebeid-suursuguste suguvõsade liikmed kellel olid kõik kodanikuõigused ja kodanikud kes jäid jõukuselt patriitsidele alla, paljud olid patriitside kliendid, enamus vaesed talupojad, võisid osaleda rahvakoosolekutel kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Nende tisuhted olid pingelised. Rahvatribuunid-ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike seadusi kui need kahjustasid plebeide huve. Hiljem sai sellest kogu rooma riigi rahvakoosolek ning patriitsige ja plebeide erinevust pold. Kaheteistkümne tahvli seadus-pronktahvlil kirjas olevad esimesed rooma seadused, plebeid lasid kirja panna
Rooma ühiskond ja seisused . Ühiskond Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Ühiskonnaliikmed ei olnud võrdsed, rikastel kodanikel olid oma sõltlased kliendid, kelle nad andsid maad ja raha ning vastutasuks toetas klient teda sõjaretkedel ning hääletas nii nagu patroon seda soovis. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintside linnade ülikuid
Üheksanda tahvli karistusõiguslik sisu on kõige vähem jälgi jätnud. Siin olevat sisaldunud karistus ,,riigireetmise" eest. Tõenäoliselt seisis siin ka oluline õiguslik põhimõte, et kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. (Ilus 2007, lk 33). Kümnes tahvel sätestas ,,matustega seotud" õigusküsimusi ning sealt on näha, kui oluline oli roomlasele ja tema suguvõsale esivanemate kultus (Ilus 2007, lk 33). Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi ning patriitside ,,tagasipöördumist traditsioonide juurde." Üheteistkümnes tahvel sätestas abieluga seonduvaid seadusi. Plebeide ja patriitside vaheline abielu oli keelatud ning 5 abielluda ei võinud enne kui mehed olid aega teenimas käinud. Kaheteistkümnes tahvel kehtestas, et seadused peavad olema tehtud rahva tahtel (Ilus 2007, lk 33). Seaduste keel Kaheteistkümne tahvli seadused olid kirja pandud arhailises ladina keeles, mida
valitses koos kuningaga, koosnes sugukondade vanematest. Senati liikmeid kutsuti isadeks (lad.k.patres) · RAHVAKOOSOLEKUD e.komiitsid toimusid linnast väljas Marsi väljakul kuuriate (täiskasvanud mehed) kaupa; kuuriatesse kuuluti päritolu kaupa Kaheteistkümne tahvli seadused · 450 eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused · Kirjutatud 12 pronkstahvlile · Seaduste kirjapanekut nõudsid plebeid, et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt · Seadused olid karmid võlaorjus, võlgniku hukkamine jne. Tänan kuulamast!
Vergilius annab aga mõista, et tegemist pole mingi tühisele rahvusele vaid pigem ,,maailma isandaile" alusepanijaga. Rahvuskangelane on Aenease võitluste eesmärgiks on panna alus roomlastele. Lucius Quinctius Cincinnatus oli üks kõige tagasihoidlikumaid rooma kangelasi ning Rooma ausameelsuse ere näide. Cincinnatus oli väejuht, kes astus lahingus langenud konsuli asemele ja võitis volskid. Aastal 460 oli ta konsuliks. Siis esines ta lepitajana patriitside ja plebeide vahel, mille järel eemaldus maaüksindusse, kus haris oma kätega nelja juugeri (umbes ühe hektari) suurust maatükki. Kui aastal 458 eekvid koos sabiinlastega jällegi Rooma müüridele lähenesid ja tekkis oht, et nad võivad Rooma hävitada. Et seda ohtu võita, otsustas Senat hääletusel nimetada Cincinnatuse diktaatoriks, mis kujutas endast ajutise kestuse ja piiramatu võimuga ametikohta. Senati saadikud leidsid Cincinnatus töötamas, ta kaevas kraavi (või kündis põldu)
Ühiskond põhines patriarhaalsete elukorraldustega talupoegadel. Tekkisid kolm seisust: patriitsid, plebeid,proletariaadid. Sel ajal rajati Rooma linn (753.a eKr).Kuningate ajajärk oli Rooma linnriigi tekkimise ajaks. Rooma Vabariigi ajal Kuningate asemel pääsesid võimule kaks konsulit, kes valitsesid sõjaväge. Suurema reaalse välisohu korral määrati pooleks aastaks ametisse ka diktaator. Reaalset poliitilist võimu hoidis enda käes uus tekkinud aristokraatia – nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seejärel alustati Kartaagoga sõdimist,vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma ülemvõimule.Keisririigi ajal Varase Keisririigi ajal jagati võim seati ja riigi esimese kodaniku – princeps’i – vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse.Puhkesid suured ülestõusud ning
maad kasutada,kaitses teda kohtus.Klient saatis patrooni sõjaretkedel,kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahvakoosolekul hääletas patroon nagu klient tahtis.Rikkad olid tihti mõjukad just täna oma klientidele. Patriitsid- suursuguste suguvõsade liikmed. Neile kuulusid kõik kod õigused: pääsesid senatisse ja preestriametisse.enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega.Plebeid-ülejäänud kodanikud.,jäid patriitsidele alla jõukusega. Paljud neist olid patriitside kliendid.Enamuse mood vaesed talupojad.Nad võisid osaleda rahvakoosolekutel,kuid riigiametisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel keelatud. Plebeid täitsid sõjaväekohustust,mood enamiku Rooma armeest.Patriitside ja plebeide suhted olid teravad. Plebeid nõudsid rohkem maad,võlaorjuse kaotamist ja pol õigusi,patriitsid aga polnud nõus järele andma.Aja jooksul siiski tehtu mööndusi.Plebeid võitsid kätte patriitsidega võrdsed õigused
Romuluse ajast Roomas. Rahvatribuunid-Vana-Rooma riigiametnikud, kes kaitsesid algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotasid senaatorite nimekirja,jälgisid kodanike elukombeid,ametiaeg kestis 5a. Diktaator- mõnede erakorraliste volitustega ametiisikute tiitel. Nobiliteet oli Vana-Rooma aristokraatia, mis kujunes 3. sajandil eKr patriitside ja plebeide vahelise võimuvõitluse tulemusena. Geenius-perekonna kaitsevaim Metseen- rikas kunsti ja kultuurisoosija Apostlid-kristlikud usukuulutajad 4. Augustus e auväärne, vabariigi taastaja, princeps e esimene, provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta Imperaatori e käskija tiitlit, caesari lapsendatud pojana kandis ta kasuisa nime, millest sai tiitel keiser. 3.Rooma sõjavägi: peamine väeüksus leegion -u 5000 meest. põhijõuks raskerelvastusega jalaväelased.
Kuningate ajajärk (753510 eKr) oli Rooma linnriigi kujunemise aeg. Riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas (rex). Pärimuse järgi valitsesid Roomat seitse kuningat, kellest ajaloolisteks saab pidada vaid kolme viimast etruski niinimetatud Tarquinuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt; kuningavõim muutus päritavaks. Vanemate nõukogusse (senatisse) kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Patriitsiperekondadest väljapoole jäi lihtrahvas (plebeid). Vabariigi ajajärk Vabariigi ajajärk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr või aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat Konsulit. Konsulid juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline võitlus.
15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg’i. Seal elades hakkaski ta trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutas Gutenberg trükiste paljundamise( liikuvate trükitüüpide ja pressi abil). Tema leiutis oli tehniliselt täiuslik ning kõrgtrüki põhimõtted on tänini samad. Gutenbergi uuendus oli lahtiste üksiktähtede kasutuselevõtt. Tähti hakkas ta valmistama metallide (plii,tina, antimoni) sulamist
oma patrooni juurde, et saada kätte oma mõned mündid vastutasuks väikeste teenete eest, mis võimaldavadki tal elus püsida. Kui tegu on rikkaga, läheb ta patronuse kabinetti ja asub atriumis kliente vastu v6tma. See päeva esimene ritual kestab u 2 h- selle nimi on SALUTATIO. Seejärel alates kolmandast tunnist algavad külaskäigus väljaspoole kodu. Klientide poolt saadetuna läheb patron foorumile. Seal koguneb kokku suur rahvahulk, rikkad esitlevad oma tööde tulemusi, patriitside kliendid abistavad oma isandaid tribunaalis, kaupmehed otsivad häid äritehinguid. Vaesemad klinedid sulanduvad rahvameeste ja orjade hulka, vahitakse niisama kaubatänavatel. Enamus tähtsusetuid inimesi lõpetavad oma hommiku yhes baaridest. Seitsmendal, keskpäevatunnil, kõlavad trompetid. Äri lõpetatakse, poliitiline elu peatub. Algab puhkeaeg. Süüakse yks kerge eine prandium ja seejärel on siesta aeg. 3) Roomlaste õhtu; termid Pärast siestat täituvad tänavad uuesti rahvaga
15. sajandil trükiti Euroopas niiviisi isegi Piibel. Lahtisi savitähti oli kasutatud Hiinas, 15. sajandil hakati Koreas ametlikke dokumente paljundama lahtiste metalltähtedega. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Johann Gutengerg Johann Gutenberg sündis 1394. ja 1399. aasta vahel Mainzis, kui ta isa töötas peapiiskopi münditöökojas. Ta ise õppis kullassepaks, kellena tal tuli rakendada algelist trükitehnikat müntide ja medalite vermimisel. Patriitside ja tsunftide kokkupõrgete tõttu siirdus Gutenberg umbes 1436. aastas Mainzist Strasbourg'i. Seal elades hakkaski ta arvatavasti trükikunsti alal katseid tegema. 1440. aastal leiutaski Gutenberg trükiste paljundamise liikuvate trükitüüpide ja pressi abil. Tema leiutis oli tehniliselt täiuslik ning kõrgtrüki põhimõtted on tänini samad. Guttenbergi uuendus oli lahtiste üksiktähtede kasutuselevõtt. Tähti hakkas ta valmistama metallide (plii,tina, antimoni) sulamist
· Sparta ja Ateena olid hellase riikidest kõige mõjukamad ja avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Rooma ajaloo periodiseerimine ja perioodide lühiiseloomustus. · Kuningate aeg (753510 eKr) - Rooma linnriigi kujunemise aeg, riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas. · Rooma vabariik (510 eKr - 30 eKr) - kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat Konsulit. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustab plebeide ja patriitside vaheline võitlus. · Varane keisririik (30 eKr 3.saj.pKr) esimene keiser Octavianus, väliselt vabariik, tegelikult kuulus võim ühele isikule. Kodakondsust jagati vabalt ning Rooma riik sai kodanikke juurde, kuid samas vähenesid kodanike õigused. · Hiline keisririik (284-476) riigis hakati taastama endist korda, tehti haldus-ja maksureform, keisrit hakati austama jumalana juba eluajal, senat kaotas tähtsuse ja muutus
patriitsideks ja plebeideks. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, kes usuti olevat asunud Roomas juba Romuluse ajal. Patriitsidele kuulusid kõik kodanikuõigused: ainult nemad pääsesid riigi-ja preestriametisse ning senatisse. 2 Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nende hulgas oli ka rikkamaid inimesi kuid jäid oma jõukuselt selgelt patriitsidele alla. Plebeid võisid osaleda rahvakoosolekutel. Plebeide ja patriitside vahel olid abielud keelatud. Patriitside ja plebeide suhed olid teravad, plebeid nõudsid maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi, patriitsid polnud nõus aga järele andma. Aja jooksul olid patriitsid sunnitud mööndusi tegema ja plebeid võitsid järk-järgult kätte patriitsidega võrdseid õigusi. Neile anti õigus valida endi seast rahvatribuunid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve
mõnda sündmust. Koolis korraldati väitlusi ja arutlusi. Koostati endale tekst, õpiti see pähe ja esitati avalikult klassile ja vanematele. Retoorikakool lõpetati 15-16 aastaselt. KASVATUS Perekonnapea absoluutne võim õpetas noori maast madalast alluma, isiklikku initsiatiivi ega ei saanud noortel olla. Isa õpetas poisile sõdalase ja põlluharija oskusi, aga ka kodaniku kohustusi. Pidev võitlus patriitside ja plebeide vahel teravdas äärmuseni võitlust õiguste eest. Siit kasvas välja seaduse eriline roll ühiskondlikus elus. Mõlemad pooled kasutasid oma huvides ka religiooni, mis algselt oli seadusele väga lähedane, ning tõlgendasid seda samuti oma vajadust mööda: jumalikud ettekuulutused, usu õiguslikud normid patriitside ja nende seast valitud pontifekside käes, sakraalsed seadused kaitsmaks tribuunide puutumatust, patroonide pühad kohustused oma klientide suhtes jne
Näide Rooma kodanikud jagunesid varase vabariigi ajal patriitsideks ja plebeideks. Plebeide enamuse moodustasid talupojad, kes pidid rikastelt patriitsidelt nii mõnigi kord laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Enamasti täitsid nad siiski sõjaväekohustust ja moodustasid enamiku Rooma armeest, mis andis neile võimaluse nõuda oma õigusi. Nad nõudsid rohkem maid, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õigusi. Pinged patriitside ja plebeide vahel arenesid mõnikord lausa relvastatud kokkupõrgeteks. Aja jooksul olid patriitsid sunnitud järeleandmisi tegema. Nt. Anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida enda seast rahvatribuunid Perekond, naise staatus Rooma pere oli mehekeskne, isal oli võim kõigi üle. Rooma naine võis liikuda avalikkuses ja teha peaaegu kõike ning neid kohati loeti kodanikeks. Kasvatus ja haridus Laste kasvatamine oli perekonna töö
välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakoosolekul valiti magistraate ja hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Magistraadid ehk ametnikud kõrge riigiametnik Roomas, kes valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Rahvatribuunid plebeisid esindavad ametnikud, kelle peakohustus oli kaitsa nende huve patriitside vastu. 1. kaks konsulit (Kuninga asemel) kõrgeim tsivilvõim, sõja ajal juhtisid vägesi. 2. preetor kohtumõistja, õigusemõistja 3. kvestor riigikassa, maksude kasseerimine 4. tsensorid kodaniku loendused ja maksud "Jaga ja valitse" põhimõte - alistatud rahvastega sõlmiti kokkuleppeid, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi. Alistatud rahvastel oli võimalik säilitada oma usk, keel ja tavad, samuti elu- ja valitsemiskorraldus Põhiprintsiibid:
Kreeklased kolooniad asusid Taras ja Sürakuusas. Etruskid. 3. Kuidas kujunes rooma linn? Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema neist kujunesid algsed keskused. Tekkis tiberi vasakule kaldale, kujunemine kestis mitu sajandit. Legendi järgi linna rajajaks Romulus. 4. Milline on levinud nimetratsioon Roomas? Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius, lisanimi Caesar 5. Millised olid rooma seisused? Senaatoriaristokraatia patriitside perekonnast. Ratsanikuseisus edukad kaupmehed, suurmaaomanikud. Lihtrahvas e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi.
Kõige vaesemad õigustest/kohustustest ilma, nende ainus varandus lapsed (proles -> nimetus proletaarid). Inimeses hinnati vaprust ning kohuse täitmist (vrd. Sparta). Rooma vabariik 1 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Riiki nimetasid ise ühiskondlik/avalik asi Res Publica. Riigi eesotsas senat (amet eluaegne, valiti patriitside, hiljem nobiliteedi hulgast u. 100-600 inimest, kes varem olnud magistraadi ametis). Magistraadid Rooma ametnikud, kollegiaalsed, rahvakoosolekul 1 aastaks korraga. Tähtsamad nendest olid konsulid (2 tk, sõjaväe juhatajad), preetorid (2 tk, kohtumõistjad), tsensorid (kodanike loendus, senaatorite nimekirjad, kõlbluse järelvalve), diktaator (ajutine ainuvalitseja ohu korral. amet 6 kuuks), rahvatribuunid plebeide esindajad, võisid panna otsustele veto. Rahvakoosolekutel teatud
ehk linnasarast põldude harimiseks ja kariloomadele sööda hankimiseks. Keskaegsed linnad ei olnud kuigi rahvarohked. Sündivus linnades oli küllaltki kõrge kuid surevus paraku veelgi suurem. Enamik inimesi suri enne täisealiseks saamist. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu tugevamini kui maad, kus inimesed elasid hajuvalt ja ka hügieenitingimused olid mõnevõrra paremad. Võim linnades oli kõige rikkamate ja mõjukamate suurkaupmeeste nn. patriitside käes. Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4.Keskaegsest olustikust Keskaegsed elumajad olid erineva, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linna kodaniku eluasemega ning kas elamu paiknes karmi ilmastikuga põhjapoolsetel aladel või
Limes- Traianuse ajal ehitatud teede ja kindluste süsteem Lääne-Rooma keisririik- riik endise Rooma impeeriumi läänepoolsetel aladel 395-476 Magistraadid- igal aastal valitavad riigiametnikud Metseen-rikas inimene, kes toetab rahaliselt teadust, kunsti ja kirjandust; heldekäeline annetaja Munitsiipiumi staatus- võidetud linnadel säilis omavalitsus ja nende elanikele anti Rooma kodaniku õigused Nobiliteet- patriitside ja jõukate plebeide perekonnad,kelle seast on pärit enamik Vana-Rooma riigiametnikke ja senaatoreid. Vana-Rooma aristokraatia Nuumen- vägi või jõud, mis oli jumalates, elusolendites või loodusobjektides Vana-Rooma usundis Panteon- kõigi jumalate tempel antiikajal Patriits- Vana-Rooma aristokraat, tähtsa suguvõsa liige Patroon- rikas ja mõjukas Vana-Rooma kodanik, kes võttis mõne vaese kodaniku oma kaitse alla; kliendi isand
Tähtsamad sündmused 510 eKr- Rooma kuningavõimu 490 eKr- rahavtribuunid Daakia ja Mesopotaamia 395 pKr- jagunes riik lõplikult 2 kukutamine, viimane kuningas 450 eKr- 12 tahvli seadused vallutamine teineteisest sõltumatuks osaks: Tarquinius Superbus, kes oli 287 eKr- plebeide ja patriitside Rooma rahu Lääne-Rooma ja Ida-Rooma sunnitud maapakku minema tüli lõpp 21.aprill 753- Rooma linna 146 eKr- roomlased hävitavad rajamine Kartaago 133 eKr- Kreeka alistamine Puunia sõjad Mõned tähtsamad ütlused
e) klient - vaene kodanik; sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi patrooni heaks koormisi kandma ja temaga koos sõjaretkedel käima; lubas olla patroonile ustav; toaetas patrooni rahvakoosolekul. f) patriots usuti, et nad kuuluvad esiisade hulka. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, kuuluda senati, auväärsed kodanikud. g) Plebei kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, vaesed h) Konsul 2 konsulit juhivad sõjaväge i) rahvatribuun plebeide kaitse, astuvad nende õiguste eest välja; võisid seadustele panna veto-keeldu. j) Preetor magistraat, kes vastutab õigusemõistmise eest, juhib vajadusel sõjaväge ja konsuli asendus k) Tsensor - rahvaloendus l) res publica - Vabariik 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Miks
Siin olevat sisaldunud eesõiguste (privilegia) keeld, samuti karistus riigireetmise eest. Tõenäoliselt seisis siin ka oluline õiguslik põhimõte, et kedagi ei saa hukata teisiti kui kohtuotsuse alusel. X tahvel sätestas matustega seotud õigusküsimusi ning sealt on näha, kui oluline oli roomlasele ja tema suguvõsale esivanemate kultus. Seega IX - X tahvel - ius publicum ja ius sacrum. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi, patriitside tagasipöördumist traditsiooni juurde, seega reformi reformimist. XI tahvel sätestas aga ka abiellumisega seonduvat, nagu näiteks, et plebeide ja patriitside vaheline abielu on keelatud ja armees teenivad sõdurid ei tohtinud enne abielluda kui armees on käidud. Olgugi, et XII tahvlit olid jaotatud tahvlitesse, puudus neil täielik süsteem meie mõistes, kuna näiteks ühes ja samas tahvlis leiame segamini nii karistusõiguse kui ka tsiviilõiguse norme. ALLIKA SÄTETE LAAD
Kõige vaesemad õigustest/kohustustest ilma, nende ainus varandus lapsed (proles -> nimetus proletaarid). Inimeses hinnati vaprust ning kohuse täitmist (vrd. Sparta). Rooma vabariik 1 Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Riiki nimetasid ise ühiskondlik/avalik asi – Res Publica. Riigi eesotsas senat (amet eluaegne, valiti patriitside, hiljem nobiliteedi hulgast u. 100-600 inimest, kes varem olnud magistraadi ametis). Magistraadid – Rooma ametnikud, kollegiaalsed, rahvakoosolekul 1 aastaks korraga. Tähtsamad nendest olid konsulid (2 tk, sõjaväe juhatajad), preetorid (2 tk, kohtumõistjad), tsensorid (kodanike loendus, senaatorite nimekirjad, kõlbluse järelvalve), diktaator (ajutine ainuvalitseja ohu korral. amet 6 kuuks), rahvatribuunid – plebeide esindajad, võisid panna otsustele veto. Rahvakoosolekutel teatud
25. latiinid itaalikute haru, elasid Latiumi maakonnas 26. liitlane - munitsiipiumid olid kohe ka liitlased. Enamik Itaalia linnu ja rahvaid. 27. magistraat (vabariik) valiti rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed. 28. Marius väepealik sõjareform, sõjavägi muutus palgaliseks, värbati proletaare 29. Milano edikt legaliseeriti ristiusk 30. Munitsiipium linnad, mis liideti Rooma riigiga (säilis omavalitsus, Rooma kodaniku õigused) 31. nobiliteet kitsas ring patriitside ja plebeidide perekonde. Osalesid riigi valitsemises 32. Octavianus - Augustus (aunimi) 33. Patroon rikas ja mõjukas kodanik, kelle kaitse alla hakkas klient 34. Pompeius oli kuulus vallutustega Väike-Aasias ja Süürias. Pompeiuse ja Caesari vahel tekkis kodusõda, kus Kreekas toimunud lahingus purustati Pompeiuse väed. Tema senised toetajad tapsid ta. 35. populus Romanus 36. preetor tegelesid õigusemõistmisega 37
Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neile kuulusid kõik kodanikuõigused: nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid olid ülejäänud kodanikud. Enamuse moodustasid vaesed talupojad. Nad võisid küll osaleda rahvakoosolekutel, kuid riigiametisse ja senatisse nad ei pääsenud. Abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud. Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks: o Konsulid (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. o Preetorid (8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. o Tsensorid valiti konsulite hulgast viieks aastaks
- Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj lisandus juurde antiikkunsti austamine 2. Mida tähendab humanism?-Inimese ja inimlikkuse väärtustamine 3. Kuidas muutus renessanss ajastul kunstniku staatus?-Teda hakati rohkem austama ja ta roll suurenes 4. Milliseid elamuid hakkasid renessanssajastul püstitama patriitside perekonnad ja kuidas neid nimetati? - Palazzod- Midagi kindluse sarnast – 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. 5. Milline arhidekt veel peale F
- Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.), 15.saj lisandus juurde antiikkunsti austamine 2. Mida tähendab humanism?-Inimese ja inimlikkuse väärtustamine 3. Kuidas muutus renessanss ajastul kunstniku staatus?-Teda hakati rohkem austama ja ta roll suurenes 4. Milliseid elamuid hakkasid renessanssajastul püstitama patriitside perekonnad ja kuidas neid nimetati? - Palazzod- Midagi kindluse sarnast 1 sissepääs ja hoonel oli siseõu. Kolme kordsed ja koosnesid neljast tiivast. Katus oli madal. Esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine aga tundus kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. 5. Milline arhidekt veel peale F
Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid pigelised ja sageli vaenulikud. Kuna suurem osa kodanikke olid siiski plebeid, oli patriitsidel nende nõudmistele raske vastu seista. Esimene õigus, mille plebeid suutsid saavutada oli õigus enda seast valida rahvatribuunid (tohtisid keelata riigiamentnikke või senatid võtma vastu otsuseid, mis plebeidele kahjulikud olid). Kuna plebeid kartsid patriitside omavoli seaduste tõlgendamisel, nõudsid nad seaduste kirjapanemist 450ekr 12 tahvli seadused. Plebeide jaoks olid need seadused üsna karmid (seadustatud võlaorjus, patriitside ja plebeide vaheline abielu keelatud). Peagi aga tühistati need seadused ja plebeid said isegi õiguse kanditeerida riigiametisse. Aastal 287ekr võeti vastu seadus, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seadusi.
patriitsid sunnitud mööndusi tegema ja plebeid võitsid järk-järgult kätte patriitsidega võrdsed õigused. Neile anti õigus pidada omaette koosolekuid ja valida endi seast rahvatribuunid- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Hiljem keelati võlaorjus, tühistati patsiitsi ja plebei vahelise abielu keeld ning plebeidele võimaldati pääs kõigisse riigiametitesse. Aastal 287 eKr õiguslikke erinevusi patriitside ning plebeide vahel enam polnud. Kaheteistkümne tahvli seadused. 450 aastast eKr, patriitside ja plebeide võitluse tippajal pandi kirja esimesed Rooma seadused, kuna need kirjutati 12 pronkstahvlile, siis tuntakse neid kaheteistkümne tahvli seaduste nime all. Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res Publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid- ja vanemate kogu- senat