Liige: - Tööhõive ja sotsiaalkomisjon - Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon - Delegatsioon Euronesti parlamentaarses assamblees Delegatsioon Delegatsioon Euronesti Parlamentaarses Assamblees Delegatsioon ELi-Ukraina parlamentaarses koostöökomisjonis IVARI PADAR: Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Liige: - Majandus- ja rahanduskomisjon - Delegatsioon ELi-Kasahstani, ELi-Kõrgõzstani ja ELi-Usbekistani parlamentaarsetes koostöökomisjonides ning Tadzikistani, Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks VILJA SAVISAAR-TOOMAST Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon Liige: - Transpordi- ja turismikomisjon - Delegatsioon ELi-Kasahstani, ELi-Kõrgõzstani ja ELi-Usbekistani parlamentaarsetes koostöökomisjonides ning Tadzikistani, Türkmenistani ja Mongooliaga suhtlemiseks INDREK TARAND: Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Liige: - Põhiseaduskomisjon
Ühiskonna tööks kordamine 1.)Parlamentaarne valitsemine Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades langeb riigipea valimine hoopiski ära.Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ka ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust ( diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel
esitada iga üksiksaadik. 3) Võrreldes Leedu ja Poola olukorraga on Eestis eelnõu esitamise õigus nii saadikul, fraktsioonil ja komisjonil – ning valitsusel. Seega oleme me eelistatumas seisus - mida väiksem parlament, seda rohkem võimalusi on üksikparlamendiliikmel. Mihkel Solvak ”Kakskümmend aastat Riigikogu: kas tööparlamendist kõneparlamendiks?“, RiTo nr 26, 2012 1) Antud artikkel toob välja, et parlamentaarsetes süsteemides domineerib reeglina täidesaatev võim ning tänapäeva stabiilses parlamentaarses demokraatias on parlamendi esitatud eelnõude tõenäosus vastu võetud saada ja mingit valdkonda reguleerima hakata väga väike. Seda näitab ilmekalt joonis nr 4. Valitsuse ja parlamendi eelnõude osakaal esitatud ja vastuvõetud eelnõude seas. Mõtlemapanev on, et Eesti ja Läti on 20 aasta lõikes olnud pidevalt (protsentuaalselt) väga sarnases olukorras
Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur, kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. PARLAMENTARISM Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsustamine. Mudeliks on Suurbritannia. Euroopas ülekaalukalt valitsev skandinaavias, Itaalias, Saksamaal, Sveitsis, Iirimaal, Eestis. Rahvas valib otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Belgia, Taani) langeb riigipea valimine üldse ära. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. President nim ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust. Riigipea täidab tseremoniaalseid kohustusi. Parlamendil on lisaks seadusandja ül oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste põhjal
sõnaõiguse. Eesti presidendil on päevapoliitikas kindlasti suurem võimalus kaasa rääkida kui enamikul Euroopa konstitutsioonilistel monarhidel, jäädes samas alla presidentaalse põhiseadusega riikide, näiteks Ameerika Ühendriikide presidendi võimutäiusele. Vabariigi Presidendi valimised Sümboolsed riigipead võivad erinevates riikides võimule saada erinevatel viisidel, alates monarhidest, kes oma võimu pärivad, kuni rahva poolt otse valitud presidentideni. Parlamentaarsetes riikides nagu Eesti on levinuimaks mooduseks riigipea valimine parlamendi või spetsiaalse valimiskogu poolt. Eestis on Vabariigi Presidendi valimised jagatud parlamendi ja valimiskogu vahel. Vaid taasiseseisvunud Eesti esimese presidendi valimise kord 1992. aastal oli erinev — kõigepealt sai sõnaõiguse rahvas, kuid kuna ükski kandidaat üle 50% häältest ei kogunud, valis Vabariigi Presidendi Riigikogu. Presidendivalimistel, mis toimuvad korraliselt iga viie aasta tagant, saab esmalt
3. Ülemkoja liikmetele on kehtestatud mitmeid tsensusi, nende hulgas ka va nusetsensus (Belgias 40 jt). Suurem osa ülemkodadest valitakse kaudsel teel (kas omavalitsuste poolt nagu Hollandis või omavalitsusi esindavate valijameeste poolt nagu Prantsusmaal). Kui ka ülemkoda valitakse otsesel valimisel, siis on alamkoja valimisviis teistsugune (võib olla isikuvalimine, aga ka valimine nimekirjade alusel proportsionaalsuse põhimõttel). Parlamentaarsetes riikides sõltuvad valitsuse koosseis ja eelarveasjad ainult alamkojast, ülemkoda on passiivne ja osaleb vaid seadusandluse alal. Presidentaalsetes riikides ei ole kodadevahelisi erinevusi, ülemkoja nimetuseks on senat. PRESIDENDI VALIMINE Ligi pooltes parlamentaarsetes riilddes valitakse president kaudselt (näit Eesti, Läti, Ungari, Kreeka jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad
Võidab see kellel on kõige rohkem hääli. Puudus on et ta soosib suuri parteisid. 2. Absoluutne häälte enamuse põhimõte: sel juhul annab võidu saavutatud absoluutne häälte enamus 51%. Proportsionaalne valimis süsteem on levinuim mmis rõhutab vähemuste esindatust see peegeldab enamvähem valijate antud hääli . Valitavate kohtade jagamisel . Annab eelise väikeparteidele. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju . Valimiskäitumine Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt. Valimiste korraldamise etapid: 1. Ettevalmistav periood. Kontrollitakse ära valimis nimekirjad. 2. Valimis kampaania periood. Algab hetkest kui valimised on väljakuulutatud. 3. Partei programmi tutvustamine, teevad propakandat. 4. Sotsioloogiliste küsitluste korraldamine ja tulemuste avaldamine ajakirjanduses. 5. Hääletamine. Kesdab ühe nädala. Hääletamas käinute protsent peaks olema kõrge et,
c) muuta 51 poolthäält nõudvaid seadusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 11 5. Täidesaatev võim: 5.1. Valitsuse moodustamine: Täidesaatvat riigivõimu teostab demokraatlikus riigis valitsus, kes viib ellu riigi sise-, välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (parlamentaarsetes riikides) või riigipea (presidentaalsetes riikides). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevaid valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) Presidentaalses riigis nimetab kodanike poolt otse valitud president ametisse uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamendi ülemkoja poolt. Valitsuse liikmed (ministrid) vastutavad täidesaatva võimu pea - presidendi ees
b) muuta riigimakse või riigieelarvet puudutavaid seadusi. c) muuta 51 poolthäält nõudvaid seadusi. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 5. Täidesaatev võim: 5.1. Valitsuse moodustamine: Täidesaatvat riigivõimu teostab demokraatlikus riigis valitsus, kes viib ellu riigi sise-, välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (parlamentaarsetes riikides) või riigipea (presidentaalsetes riikides). Valitsuse koosseisu kuuluvad veel täitevvõimu erinevaid valdkondi juhtivad ministrid, kellel on tavaliselt erakondlik ja ideoloogiline taust. a) Presidentaalses riigis nimetab kodanike poolt otse valitud president ametisse uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse parlamendi ülemkoja poolt. Valitsuse liikmed (ministrid) vastutavad täidesaatva võimu pea - presidendi ees.
ühtsust ja suveräänsust. Ta on auhierarhias kõrgeimal kohal ja tal tuleb täita esindusülesandeid. Tal ei ole tegelikku poliitilist võimu. Riigipea ametinimetus võib olla kuningas, kuninganna, keiser, keisrinna või president. Valitsusjuht on riigi poliitiline liider, kelle nimetus võib olla peaminister, kantsler või riigisekretär. Klassikalise parlamentarismi mudeli järgi on täidesaatva võimu autonoomia seadusandliku võimu suhtes nõrk. Tänapäevastes parlamentaarsetes riikides on täidesaatva võimu autonoomia parlamendi suhtes mõõdukas. 5.Soome vaatamisväärsused Soome on turismi kohapealt kuulus peaaegu ainult oma Lapimaa jõuluvana, suusatamise ja lauatamise pärast. Põhja-Soomes on kõrged lumised mäed, kus saab talve perioodil harrastada põnevaid talisporte. Ma arvan, et turismiareng ongi kõige kõrgem just põhjas. Samas Lõunas ei pruugi ka väga madal olla, kuna pealinn asub just seal ning lennujaam ja sadam on ka seal. 1
Põhiseaduse § 89 kohaselt määrab Vabariigi President neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Et valitsust moodustada peab peaministrikandidaat saama volitused Riigikogult. Peaministrikandidaadi määrab Vabariigi President oma otsusega, mis avaldatakse Riigi Teatajas. Põhiseaduses ei ole sätestatud, millistel alustel president peaministrikandidaadi määrama peaks, kuid üldiselt nagu parlamentaarsetes riikides kohane, peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Vabariigi Presidendi poolt määratud peaministrikandidaat esitab neljateistkümne päeva jooksul Riigikogule ettekande tulevase valitsuse
6) annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. 6.1. Riigipea roll parlamentarismi korral: Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti) valib presidendi tavaliselt parlament (konstitutsioonilistes monarhiates on riigipea võim päritav, nt Suurbritannia, Rootsi, Taani, Norra). Parlamentaarses riigis on riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja funktsioon. Riigipea nimetab ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (nt sõjaväe juhtkond, diplomaadid, kohtunikud, järelvalveinstitutsioonide juhid)
6) annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; 7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral. 6.1. Riigipea roll parlamentarismi korral: Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti) valib presidendi tavaliselt parlament (konstitutsioonilistes monarhiates on riigipea võim päritav, nt Suurbritannia, Rootsi, Taani, Norra). Parlamentaarses riigis on riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja funktsioon. Riigipea nimetab ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (nt sõjaväe juhtkond, diplomaadid, kohtunikud, järelvalveinstitutsioonide juhid)
arengumaad; Soome, Prantsusmaa - segasüsteem, kalduvad presidentaalse poole. Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile, valitsusele või valitsuse liikmele. Riigipea - president - on parlamentaarsetes riikides erapooletu vahevõim, täidab põhiliselt esindusfunktsioone. Presidendil ei ole põhiseaduses ette nähtud aktiivset rolli; tema otsevalimine ei ühildu parlamentaarse riigi mudeliga ja annaks presidendile võimaluse teiste riigiorganite arvel oma volitusi suurendada, selle süsteemi korral ei teki ohtu, et üks inimene saab liiga palju võimu. Kui vähese demokraatiakogemusega riigis anda rahva mandaat ühele isikule,
võimaluse anda riigiõiguse norme sisaldavaid seadusi miinimumini. Prantsuse põhiseaduse kohaselt saab president anda seadustega võrdse jõuga ordonantse, nt. kehtestati 1958 majoritaarne valimissüsteem kahe valimisvooruga, et valida Rahvuskogu. Kolme ordonantsiga samast aastast kehtestati parlamendi mõlema koja tegevuskord ja deputaatide õiguslik seisund. Tavapäraselt kuulub demokraatlikes riikides nende küsimuste reguleerimine parlamendi õ.pädevusse. Parlamentaarsetes riikides harilikult riigipeal üldakti andmise õigust pole. Kui demokraatlikes riikides ei ole iseenesest välistatud riigipea üldaktid, mis on jõult seadusega võrdsed, siis valitsus sellistes riikides ei tohi anda akte, mis on seadusega vastuolus. Seadusega vastuolus olevaid valitsuse määrusi nimetatakse contra legem määrusteks. Selliste määruste andmisõiguse andis 1933(34?) saksa Riigipäev kantslerile (Hitlerile). Sellest ajast loetakse natslik pööre toimunuks.
oma ametikohustusi täita üle 3 kuu järjest (siis korraldatakse VP erakorralised valimised). Vabariigi presidenti ei ole võimalik nö tagasi kutsuda ega ka ei ole võimalik avaldada talle umbusaldust. 7. Presidendi ennetähtaegse tagandamise vajalikkusest ja võimalikkusest. Kas Eestis peaks võimalik olema? Mis alustel ja millises korras? V: Presidendi ennetähtaegne tagandamine on vajalik eelkõige presidentaalsetes riikidest. Parlamentaarsetes riikides ei ole selle vajalikkus kuigi suur, sest presidendil on ainult esinduslik roll. Küll aga, kui president ei suuda esindada riiki korrektselt, ehk ta rikub riigi mainet kuidagi, siis minu arvates peaks olema võimalik presidenti ennetähtaegselt tagandada. Nii ka Eestis. Tagandamise kord peaks olema järgmine: Vabariigi valitsus avaldab umbusaldust ja kui siis Riigikogu otsustab Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamusega. 8
1.2.3 Parlamentarism Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsustamine. Parlamentarismi mudeliks on Suurbritannia, kus see ka kõige ehedamal kujul eksisteerib. Parlamentarism on Euroopas ülekaalukalt valitsev demokraatiavorm, mis kehtib Skandinaavias, Itaalias, Saksamaal, Šveitsis, Iirimaal ja Eestiski. Rahvas valib otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades (Suurbritannia, Rootsi, Norra, Belgia, Taani) langeb riigipea valimine hoopiski ära. 7 Valitsemine ja avalik haldus Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Lisaks nimetab riigipea ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (diplomaadid, sõjaväe juhtkonna, kohtunikud, järelevalveinstitutsioonide juhid)
Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi ja vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto, kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalses vabariigis luuakse soodsad eeldused võimu kontsentreerumiseks täitevvõimu kätte eelkõige presidendi kätte. Kui riigis peetakse kinni konstitutsioonist, siis on valitsus väga stabiilne ja ka parlamendil on suured volitused, mida ei ole parlamentaarsetes riikides. Presidentaalriigi nõrkus on ka seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Ladina-Ameerikale on iseloomulikud presidentaalsed riigid, mille presidendivõim on tugev, sisuliselt sõltumatu, kohtu ja seadusandliku organi poolt nõrgalt kontrollitav (Venezuela, Boliivia jt). Kuna rahva valitud president saab ära kasutada oma mandaati, on oht diktatuuri
parteid, mis peaksid teoorias välja jätma kõik teised seadusandlikku kokku pääsenud jõud. Niisiis võtab tavaliselt võimu napilt üle 50% rahvalt mandaadi saanutest. Samal ajal võib ka valijailt suhteliselt väikese poolthäälte arvu saanud erakond mõjutada parlamendi tööd ebaproportsionaalselt suurel määral. Puudus on veel keerukas häälte lugemine, millest valijad aru ei saa. Valimiskäitumine Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt (Eestis valitakse parlamenti iga 4 aasta tagant, president 5 ja kohalik võim 4 aasta tagant). Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste korraldamise etapid: 1) ettevalmistusperiood, mida täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ning kohalikud valimiskomisjonid korrastavad nimekirjad;
Peamine puudus on näiteks Eestilegi omane olukord, kus koalitsioone moodustavad 2-3 parteid, mis peaksid teoorias välja jätma kõik teised seadusandlikku kokku pääsenud jõud. Niisiis võtab tavaliselt võimu napilt üle 50% rahvalt mandaadi saanutest. Samas võib ka valijailt suhteliselt väikse poolthäälte arvu saanud erakond mõjutada parlamendi tööd ebaproportsionaalselt suurel määral. Puuduseks on veel keerukas häälte lugemise, millest valijad aru ei saa. Valimiskäitumine. Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt (näiteks Eestis valitakse parlament iga 4 aasta tagant, president 5 ja kohalik võim 4 aasta tagant). Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. b) Presidentaalne demokraatia, poolpresidentaalne demokraatia Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Presidentalismi puhul on president nii valitsuse juht kui ka
kajastub ka ajastu vaim religioossetes arengutes. Protestantismi aladel levivad kasinust silmas pidavad lahkusundid. Igale kogukonnaliikmele peavad olema tagatud mingisugused minimaalsemad eluks vajalikud tingimused. See jääb sotsialismi saatma pikaks ajaks. Euroopat tabab suur majanduskast ja vajaduse temaatika hakkab elama oma elu. - kollektiivne omand. o Inglismaal ja Skandinaavias rõhutatakse väga tugevat parlamentaarset traditsiooni. Sotsialistlikud parteid on edukas parlamentaarsetes riikides ja on võimeliselt võimu endale haarama. On olnud edukas neid riikides, kus pole olnud suuri sisemisi etnilisi konflikte, e homogeenset laadi Lääne- Euroopa ühiskondades. o Eriline side ja koostöö protestantliku kristlusega. Just protestantlikud ja mittekatoliiklikumad on olnud kõige vastuvõtlikumad sotsialismile. Osutatud USA mõjule, Lääne-Euroopa sotsiaaldemokraatiast kui CIA plaanist haarata võim ja muuta neid vähem ideoloogilisteks ja
Miinuseks parteide erihuvide domineerimine Võrrelge omavahel presidentaalset ja parlamentaarset süsteemi! - Võrrelge omavahel presidentaalset ja poolpresidentaalset süsteemi! - Kui Eesti oleks presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! - Kui Eesti oleks pool-presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage! Kuidas toimub valitsuse moodustamine parlamentaarsetes riikides, millised on üldpõhimõtted ja milles võivad seisneda erisused eri riikide vahel? Tooge mõningaid näiteid Euroopast! · Kaks peamist valitsuste tüüpi: Koalitsioonivalitsused Ühe erakonna poolt moodustatud valitsused · Valitsuse moodustamine: Riigipea teeb harilikult ülesandeks moodustada valitsus valimised võitnud erakonnale Kui uuel valitsusel õnnestub saada parlamendi enamuse toetus, siis valitsus astub ametisse ja ka riigipea kinnitab PM-i ametisse
73. Riigikogu osalus valitsuse moodustamisel annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; peaministrikandidaadi ülesseadmine Riigikogu poolt (PS § 89 lg 5); 21 Riigikogu erakorralised valimised valitsuse moodustamise nurjumise korral (PS § 89 lg 6). 74. Vabariigi Valitsuse põhifunktsioonid Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu. Parlamentaarsetes valitsemissüsteemides tähendab täidesaatva riigivõimu teostamine kahe alljärgneva funktsiooni täitmist: 1) Poliitilise juhtimise funktsioon seisneb põhimõtteliste poliitiliste otsuste tegemises või nende ettevalmistamises (poliitika kujundamises). 2) Haldusfunktsioon seisneb eelkõige seaduste täitmises üksikotsuste vastuvõtmise teel. 75. Milles seisneb poliitilise juhtimise funktsioon?
vastu 1938. a PS §1 alusel. Tegelikkuses paikapidamatu on konstanteering, et PS võeti vastu 1938.a PS §1 alusel, sest sellist PS vastuvõtmise alust, kui 1992. a kasutati, 1938.a PS ette ei näinud. Peale preambulit paiknevad K-des peatükid. Küllalt sageli 1.ptk-s üldisemaid fundamentaalsemaid põhimõtteid sisaldavad normid (ka Eestis). Saksamaal algab PS- e peatükiline osa põhiõiguste ja vabadustega. Parlamentaarsetes vabariikides on harilikult järgmiseks ptk-ks parlament, riigipea, valitsus jm riigiorganeid käsitlevad ptk-id. Presidentaalsetes vabariikides ja monarhiates eelneb parlamendi ptk-le ptk riigipeast. Föderaalriikides reguleeritakse eraldi ptk föderaalvõimu ja föderatsiooni subjektide vahekordi. Harilikult lõpeb Kn ptk-ga, mis reguleerib tema enese muutmist. §2 Konstitutsiooni vastuvõtmine Uue tervikliku K-i puhul on enamasti tegemist poliitiliste jõudude kompromissiga või
Prantsusmaa - segasüsteem, kalduvad presidentaalse poole. 2) Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile, valitsusele või valitsuse liikmele. Riigipea - president - on parlamentaarsetes riikides erapooletu vahevõim, täidab põhiliselt esindusfunktsioone. Presidendil ei ole põhiseaduses ette nähtud aktiivset rolli; tema otsevalimine ei ühildu parlamentaarse riigi mudeliga ja annaks presidendile võimaluse teiste riigiorganite arvel oma volitusi suurendada, selle süsteemi korral ei teki ohtu, et üks inimene saab liiga palju võimu. Kui vähese demokraatiakogemusega riigis anda rahva mandaat ühele isikule, hakkab ta
võtab, ei sisalda mitte kunagi õigusi ega kohustusi, ja seega nendel ei ole kunagi juriidilist jõudu. Seadlus ehk dekreet riigipea normatiivne õigusakt. Selle seadluse ehk dekreedi juriidiline jõud sõltub sellest, milline on põhiseadusega kindlaks määratud presidendi õiguslik seisund riigis. Riigipea dekreedi õigus on tavaliselt ulatuslik presidentaalsetes riikides. Parlamentaarsetes riikides puudub presidendil õigus dekreete anda või see dekreetide andmine on äärmiselt piiratud. Meie põhiseaduse §109 annab presidendile õiguse anda välja normatiivakti (dekreeti), kuid seda omapäraste piirangutega kui riigikogu ei saa kokku tulla ja seaduse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Peale dekreetide annab president välja ka otsuseid ja käskkirju. Kõik need on individuaalsed faktid ja oma olemuselt mittenormatiivsed. Otsustega
2) Ausate, vabade ja perioodiliste valimiste toimumine. Miinimumnõudeks on, et rahvas peab otse ja perioodiliselt saama valida vähemalt parlamendi alamkoda. Selliste valimistega rahvas perioodiliselt legitimeerib võimu ja see tagab ka võimaluse opositsioonil kunagi võimule tulla. Sellega on tagatud poliitiline pluralism. Kõikides riikides tagab see rahva kontrolli seadusandliku võimu üle, parlamentaarsetes ning poolpresidentaalsetes riikides tagab see ka rahva kaudse kontrolli valitsuse üle parlamendis olevate rahvaesindajate kaudu. 3) Poliitiline pluralism, mitmeparteisüsteem või vähemalt kaheparteisüsteem ning legaalse opositsiooni lubamine. Mõnikord on seejuures antud opositsioonile õigus vaidlustada konstitutsioonilise kontrolli raames seadusandliku võimu akte. Eestis on demokraatliku riigi põhimõtted fikseeritud Põhiseaduse §-des 1, 10, § 15 ja § 56 (vt ise)
- Mitteriiklik rahastamine maksavad eraisikud omast taskust Kontrollib: Riigikogu erakondade rahastamise järelvalve komisjon 11. Loeng (26.04) Riigikogu valimised. Riigikogu ja Riigikogu koosseis. Riigikogu struktuur. Seadusandlusmenetlus. Riigikogu valimised: Demokraatias üks fundamentaalsemaid tegevusi (ausad, võrdsed ja läbipaistvad valimised) - §60 (3) Riigikogu korralised valimised... (parlamentaarsetes demokraatiates enamasti 4 aastat) - §60 (4) Riigikogu erakorralised valimised toimuvad põhiseaduse §-des 89 (Riigikohu ei suuda paika panna valitsust), 97 (peaministri/valitsuse umbusaldamine), 105 (rahvahääletuse läbikukkumine) ja 119 (ei suudeta vastu võtta eelarvet) ettenähtud juhtudel... - Riigikogu valimise seadus (Põhiseaduses §60, 61, 66) - Riigikogu valimistel on 12 valimisringkonda (Riigikogu valimise seadus RVS §6)
Peamine puudus on näiteks Eestilegi omane olukord, kus koalitsioone moodustavad 2-3 parteid, mis peaksid teoorias välja jätma kõik teised seadusandlikku kokku pääsenud jõud. Niisiis võtab tavaliselt võimu napilt üle 50% rahvalt mandaadi saanutest. Samas võib ka valijailt suhteliselt väikse poolthäälte arvu saanud erakond mõjutada parlamendi tööd ebaproportsionaalselt suurel määral. Puuduseks on veel keerukas häälte lugemise, millest valijad aru ei saa. Valimiskäitumine. Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt (näiteks Eestis valitakse parlament iga 4 aasta tagant, president 5 ja kohalik võim 4 aasta tagant). Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste korraldamise etapid: ·Ettevalmistav periood. Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad.
Peamine puudus on näiteks Eestilegi omane olukord, kus koalitsioone moodustavad 2-3 parteid, mis peaksid teoorias välja jätma kõik teised seadusandlikku kokku pääsenud jõud. Niisiis võtab tavaliselt võimu napilt üle 50% rahvalt mandaadi saanutest. Samas võib ka valijailt suhteliselt väikse poolthäälte arvu saanud erakond mõjutada parlamendi tööd ebaproportsionaalselt suurel määral. Puuduseks on veel keerukas häälte lugemise, millest valijad aru ei saa. Valimiskäitumine. Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt (näiteks Eestis valitakse parlament iga 4 aasta tagant, president 5 ja kohalik võim 4 aasta tagant). Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste korraldamise etappid: ·Ettevalmistav periood. Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad.
Peamine puudus on näiteks Eestilegi omane olukord, kus koalitsioone moodustavad 2-3 parteid, mis peaksid teoorias välja jätma kõik teised seadusandlikku kokku pääsenud jõud. Niisiis võtab tavaliselt võimu napilt üle 50% rahvalt mandaadi saanutest. Samas võib ka valijailt suhteliselt väikse poolthäälte arvu saanud erakond mõjutada parlamendi tööd ebaproportsionaalselt suurel määral. Puuduseks on veel keerukas häälte lugemise, millest valijad aru ei saa. Valimiskäitumine. Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt (näiteks Eestis valitakse parlament iga 4 aasta tagant, president 5 ja kohalik võim 4 aasta tagant). Kui sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. Valimiste korraldamise etappid: ·Ettevalmistav periood. Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad.
saanutest. Samas võib ka valijailt suhteliselt väikse poolthäälte arvu saanud erakond mõjutada parlamendi tööd ebaproportsionaalselt suurel määral, nt 1980ndate Lääne- Saksamaal stabiilselt 5-6% häältest saanud Rohelised elimineerisid mitmes liidumaas SPD võimult, kuna erinevalt FDP-ga ei soovinud ökoloogid suurema poliitilise jõuga koostööd teha. Puuduseks on veel häälte lugemise keerukus, millest valijad ei saa aru. Valimiskäitumine. Parlamentaarsetes riikides toimuvad valimised regulaarselt parlament iga 4 aasta tagant, president iga 5 aasta tagant ja kohalik võim iga 3 või 4 aasta tagant. Kui ilma mõjuva põhjuseta sellest regulaarsusest kinni ei peeta, hakkab riik demokraatiast eemalduma. Kui valimised toimuvad ennetähtaegselt, siis on põhjuseks parlamendi laialisaatmine ja uue valimine. See ei ole kõrvalekalle demokraatiast, sest parlamendi laialisaatmise sätestab põhiseadus.
18. sajandi lõpupoole järgnesid Skandinaaviamaad, 19. sajandi jooksul kaotati eeltsensuur enamikus Euroopa riikides (Saksamaal 1848, Prantsusmaal 1872 Prantsusmaal oli ka varem, 1789. a inimõiguste deklaratsiooniga tsensuur kaotatud, kuid vahepeal jälle taastatud) ja Lõuna-Ameerikas, Põhja-Ameerikas pole seda õieti olnudki. 20. sajandi alguses oli tsensuur alles Türgis, Venemaal ja Tsernogoorias. Scammell möönab, et on aegu ja olukordi, kus tsensuuri peetakse isegi parlamentaarsetes demokraatiates normaalseteks ja õigustatuks nt sõjaseisukord. Vähemalt teoorias peetakse tsensuuri normist kõrvalekaldeks, hädaabinõuks, mis kaotatakse niipea, kui hädaoht möödas. Kui aga tsensuur mingil põhjusel institutsionaliseeritakse, poeb tsensuur peitu seal, kus tsensuuri kõva häälega eitatakse, on ta enam-vähem kindlapeale olemas. Niisiis: tsensuur on valitseva võimu või valitseva eliidi poolt otseselt või viimase
Võimude lahusus: kolm valitsemise funktsiooni täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim usaldatakse erinevatele valitsuse harudele. Formaalses mõttes tähendab see kõigi kolme autonoomsust et samad inimesed ei töötaks mitmes korraga -, samas tähendab ka vastastikkust sõltuvust nii, et oleks tagatud vastastikkuse kontrolli mehhanism. Eriti radikaalselt järgitakse seda presidentaalses USAs. Kuid üldiselt järgitakse kõigis parlamentaarsetes demokraatiates ka. Kuigi kui täidesaatev võim moodustatakse parlamendist, siis need kaks segunevad rohkem kui presidentaalses süsteemis, kus rahvas valib presidendi. Üldiselt peetakse garantiiks türannia vastu. Üksteisest sõltumatud valitsuse harud jagavad võimu nii, et võimu teostamine pole kunagi kontrollimatu. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Rousseau sündis Genfis (ema suri sünnitusel, isa jättis maha), hiljem kolis Pariisi (30 a.)
annaabi.ee 
