Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Parlament, valitsus, erinevad mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
omaval, ametnik, fraktsioon, maavalitsus, maavanem, õiguskantsler, teostab, fraktsioone, korruptsioon, kodakondsus, tsensuslik, komisjonid, opositsioon, reform, valitsusasutus, institutsioon, jälg, prokuratuur, ombusman, kultuuriomavalitsus, ajakirjandus, omavalitsused, konkreetsemalt, loetleda, ministeeriumid, riigikantselei, sotsiaalabi, hoolekanneOmavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke huve. Valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse omaval. otsusega. 1937.a põhiseaduses muudeti Riigikogu kahekojaliseks, sest alamkoda esindaks rahva meeleolusid, ülemkoda riigimehe tarkust. Riigikogu valimised ja koosseis (kuidas Riigikogu töötab?- juhatus, fraktsioon, komisjonid, opositsioon ja koalitsioon) - Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel. Riigikogu juhatus korraldab parlamendi tööd(esimees-Eiki Nestor; I aseesim- E.V.Seeder; IIaseesim.-Jüri Ratas). Riigikogu liikmed moodustavad fraktsioone
parlamendi saadikukohti Vähemusvalitsus-valitsuse moodustanud partei(de)l puudub enamus parlamendist Kuidas sõltub täidesaatev võim seadusandlikust võimust?-Parlamentaarses riigis täidesaatev võim sõltub parlamendi valimistest Otsuste tegemine Riigikogus ja valitsuses Riigikogus-võetakse vastu seadusi häälte enamusega Valitsuses-otsused sünnivad koalitsioonis 6.Millist rolli täidavad maavalitsus ja maavanem? Maavalitsus-teostab järelvalvet omavalitsuste otsuste üle Maavanem- esindab maakonnas riigi huve, hoolitseb maakonna tasakaalustatud arengu eest ning omavalitsustega koostöö korraldamise eest 7.Millest sõltub valitsuse vahetus ja tagasiastumine?-Valitsus vahetub parlamendi valimistega; kui avaldatakse umbusaldust;kui peaminister sureb 8.Avalik haldus-valitsuse poliitika igapäevane täideviimine Avalik teenistus-töötamine riigi ametiasutu ametiasutustes, KOV-is või
tähtsusega probleemi läbitöötamiseks-probleemkomisjon) 5. Millised on parlamendi peamised ülesanded (nimetada ja selgitada, näited)? Parlamendi ülesanded: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine - Parlament peab oma töös pidama silmas, et esindab erinevaid huvisid ja viib neid tasakaalstatult sisse ka seadustes. - Erinevate huvide tasakaalustamist, tööd kuluaarides, mille eesmärk on mõjutada saadikuid, nimetatakse lobismiks. - Parlament teostab ka kontrolli valitsuse üle. 6. Kirjeldage seaduseelnõu menetlemise protsessi TÖÖLEHT!! Seaduseelnõu menetlemine Menetlemine - tähendab parlamendi tööd seaduse kallal Algatada saab seadust: Valitsus, Riigikogu fraktsioon, riigikogu komisjon, üksiksaadik. Eelnõu antakse üle Riigikogu juhatusele, kes määrab juhtivkomisjoni, kes hakkab küsimusega tegelema. v.t. skeem lk 108 -Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kolme lugemist. 7
saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
, konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
komisjonid? Suurem osa sisulisest tööst eelnõude menetlemisel tehakse Riigikogu alalistes komisjonides, millest tähtsaimad on rahandus-, õigus- ja põhiseaduskomisjon. Iga eelnõu edasise käekäigu eest parlamendis vastutab üks alalistest komisjonidest. Komisjon vaatab läbi muudatusettepanekud, teeb ettepanekuid selle kohta, millal eelnõusid arutada ning kas ja millal eelnõud lõpphääletuseni viia. Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni, millisesse, otsustab RK liikme fraktsioon. Samal ajav võib ta veel kuuluda mitme eri-, uurimis ja EL asjade komisjoni. 10. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Juhatuses esimees ja aseesimees valimised üheaegsed (koalitsioon vs opositsioon või kaks kõige tugevamat fraktsiooni) Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega
- suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi
enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised
lõpphääletuseni viia. 12. Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid? 13. Millised on komisjonide juhtide valimise põhimõtted ja milline on komisjonide töökorraldus (sh otsustamine). Riigikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Kui ükski komisjoni istungil osalev komisjoniliige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks konsensusega. 14. Miks on Riigikogus fraktsioone vaja, millised funktsioone nad täidavad? Fraktsioonis sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid fraktsioonide kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst lepitakse kokku poliitilistes otsustes, millega avalikkuse ees oma arvamust avaldada Fraktsioonidel on SEDUSE ALGATAMISE õigus, osalevad komisjonide moodustamisel 15. Fraktsiooni moodustamise põhimõtted ja fraktsioonide õigused eelnõude menetlemise protsessis.
Peamine eesmärk: kõrvaldada avaliku ja ärisektori puudujäägid Sinna kuuluvad: · Professionaalsed MTÜ, SA · Mitteprofessionaalsed mitteametlik tegevus ühise eesmärgi nimel Seos avaliku sektoriga: I. Tööjõud II. Teadmised, oskused III. Maksutulu Seos ärisektoriga: I. Tööjõud II. Teadmised, oskused III. Müügitulu 1. Riik kui avaliku võimu organisatsioon Avaliku võimu organisatsioon toimib võimude lahususe alusel. Võimud, mida avalik sektor teostab jagunevad: · Seadusandlikuks o Seadusandlikku võimu e. legislatiivfunktsiooni teostab Riigikogu · Täidesaatvaks o Teostab: Vabariigi Valitsus Kohalik omavalitsus ei ole riigivõim, vaid kohalik võim Vabariigi President 2 · Kohtuvõimuks o Teostab: Kohtusüsteem rahvas legitimeerib kohtusüsteemi võimu, mis täidab õiguse mõistmisfunktsiooni 2
VÕIMU ISELOOM Demokraatia Diktatuur Liberaalne riik Autoritaarne riik Totalitaarne riik Demokraatlik Isiku või institustsiooni Isiku või institutsiooni õigusriik, kus ebademokraatlik hirmuvalitsus. kõrgeima võimu valitsemine. Imin- ja Riigivõimu täielik kandjaks on rahvas, kodanikuõiguste kontroll kodanike kes teostab seda piirangud lähtuvad kõikide vabade ja diktatuuri püsimise eluvaldkondade üle. regulaarsete vajadustest. Nt Nt Põhja-Korea valimistega. Riigivõim Venemaa toimib seadusest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuõigusi. Nt Eesti Alates 1972. Aastast on sõltumatu valitsusväline organisatsioon Freedom House hinnanud maailma riike nende elanike poliitiliste
Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja
Inimgruppide eristumise alused: Varanduslikud Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel Rahvuslikud Ideoloogilised Ühiskonnaliikmete eristumine Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik, aktiivsus, perekondlik staatus Küsimused: 1. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära, põhjenda oma seisukohta. 2. Kas sallivusel on piirid? Põhjenda oma seisukohta elulise näite varal. Oleneb inimesest, mõni inimene on äärmiselt ebatolerantne. Mis on asjad, mis panevad inimese ühiskonnas tegutsema? Vajadused. Pluralism Huvide paljusus.
Riigikantselei, kaitsevägede juhataja /ülemjuhataja/. Põhiseadusest tulenevad seadused jagunevad PS §104 loetletud kvalifitseeritud enamust nõudvaiks /konstitutsioonilisteks/ ja muudeks põhiseaduses nimetatud ja selle täpsustamiseks antud seadusteks. 6.Põhiseaduse demokraatia printsiibi mõiste ja tähtsus. Põhiseaduse demokraatia printsiip väljendub selle III peatükis "Rahvas", mille kohaselt kogu riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu. Sellega on tagatud riigi kodanikkonna poolt esindatava koosluse - rahva kõrgeim tahe riigi tulevikku puudutavates küsimustes. 7.Vabariikluse, riigi territoriaalse ühtsuse ja seaduslikkuse printsiibid. PS esimene peatükk sätestab Eesti kui "iseseisva ja demokraatliku vabariigi" staatuse, sellega määratletakse riikluse "vabariiklik korraldus" (PS §1). PS §2 kohaselt on riigi maa alad, territoriaalveed ja õhuruum lahutamatu ja jagamatu
jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda: kui on edasilükkamatu riiklik vajadus; Riigikogu ei saa kokku tulla; 5) Määrused Põhiseaduse § 87 p. 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94 lg 2 sätestab, et minister annab seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.
Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse. Demokraatia tunnused Tuginemine seadustele Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kodanikuvabaduste tagamine Regulaarsed vabad valimised Kõrgem võimu kandja on rahvas Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimiste teel Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Vähemuste õigused on kaitstud Vaba konkurents Polüarhia Paljude võim Võimu jagatakse mitmete gruppide vahel Peab olema kaasatud tegus kodanikuühiskond Tunnused: infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat Otsedemokraatia Rahvas otsustab ise avaliku elu küsimuste üle. Riigi tasandil on otsese demokraatia peamiseks viisiks referendum ehk rahvahääletus.
mandaatide arvus ja poliitikas. Valitsuse programm Võitja programm Koalitsioonileping Eestis on valimised PS järgi vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajane hääletamine; proportsionaalne valimissüsteem. KOV volikogu valimise süsteemi Põhiseadus ei määra. 8. Vabariigi Valitsus 8.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja nende sisu Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu (PS § 86). Täidesaatva riigivõimu teostamine tähendab kahe funktsiooni täitmist: valitsemisfunktsioon ja haldusfunktsioon. Valitsemisfunktsioon poliitiline juhtimine PS § 87 p 1, 4, 5 1) Poliitika elluviimine, kujundamine 4) seadusalgatus riiklik poliitika 5) riigieelarve eelnõu koostamine Haldusfunktsioon seaduste täitmiseks üksikotsuste vastuvõtmine PS § 87 p 2, 3, 6, 7, 8
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus
AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine
Valitsuskabineti nõupidamine („kabinet“) võib kesta TUNDE - vastavalt vajadusele N kohe peale istungit või kell 14:00 - põhimõttelised küsimused ja erimeelsused - vajadus pikemaks ja põhjalikumaks aruteluks - põhimõttelised otsused -> ei tule haldusaktid, ei ole midagi, mille üle kohtus otsustada Veel korraldusest: Päevakorra kinnitab PM; sõnaõigusega osaleb riigisekretär ning võivad osaleda ka õiguskantsler ja riigikontrolör; otsused PM või asjaomase ministri ettepanekul; PM või asjaomase ministri justiitsministri või rahandusministri põhjendatud toatlusel lükatakse küsimuse otsustamine edasi; kui ükski VV liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt PS § 96 : VV istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti Istungid protokollitakse ja salvetatakse VV õigusaktid antakse elektrooniliselt VV istungi kulg:
Eesti Pank, KOV on avalik-õiguslik juriidiline isik, ei ole organ, vaid omab organeid. Riigikantselei on asutus. Minister ja nende kogu alluvad VV-le. Riigikaitse Nõukogu allub VP-le. III Organite liigid Kollegiaalsed organid: rahvas, riigikogu, VV, riigikohus. Ülejäänud on monokraatsed organid. Võrdtasemelisuse põhimõte: sisemiselt organisatsioonilt peamiselt vabad ja teostavad ise PS-ga neile antud osa riigivõimust pädevust. (2.ptk Rahvas) §27 Kodakondsus I Sätestus: PS §8 II Mõiste 1. Õigussuhe: suverääni ja isiku vaheline õigussuhe. 2. Faktiline suhe: riik on abstraktsioon. Abstraktsiooniga ei saa faktilist suhet pidada. 3. Staatusteooria: õiguslik omadus, territoriaalkorporatsiooni riik-liikmelisus. III Eesti kodanik/eestlane Eristamise alus tuleb välja §36 lg3/1. kodakondsusel on integreeriv mõju. IV Kodakondsuse omandamine Sünd: ius sanguinis (verega) VS ius soli (territoriaalpm). Ius sanguinis on põhimõte §8 alusel
2 II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID Tinglikult saab eristada : •riikluse aluspõhimõtteid •põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus 2.1 Riigivõimu tulenemine rahvast Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS §1 lg 1) Demokraartia üks tähtsaim alustala: kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas •Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: -vahetu demokraatiana -vahendatud demokraatiana. •Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse –referendum, valimistel hääletades. •Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, teostab võimu rahva nimel ja huvides. 2.2 Valimised
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 I
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.............................................................................................................................. 13 § 6 I
kahekolmandikuline häälteenamus. Riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirireziimi sätestab riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust. II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 15. Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu? PS Paragrahv 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. 16. Rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond. Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse
kahekolmandikuline häälteenamus. Riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirirežiimi sätestab riigipiiri seadus. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust. II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 15. Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu? PS Paragrahv 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. 16. Rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond. Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse
1920. a. Põhiseadus, selle rakendamine ja muutmine 1933. a. Põhiseadus ja vaikiv ajastu Eesti riigiõiguslik areng 1936-92 Rahvuskogu ja 1937.a. Põhiseadus 1937. a. Põhiseaduse iseloomustus Üleminekuaeg 1937. a. Põhiseaduse rakendamisele 1940. a. sündmused 1988. a. kuni 1992. a. Põhiseaduse vastuvõtmiseni Rahvas Eesti põhikorras Rahvas kui kõrgeima riigivõimu kandja Eesti kodakondsus Rahvahääletus ja rahvaalgatus Eestis Erakonnad Eestis Süümevanne Riigikogu Riigikogu valimine Riigikogu liikme volituste tekkimine, peatamine, lõpp ja tema asendamine 2 Riigikogu juhatus, fraktsioonid, komisjonid ja kantselei Riigikogu istung, istungjärgud ja täiskogu töönädal Riigikogu otsustusvõime ja hääletamisel nõutav häälteenamus
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade..............................................................................................................................13 § 6 In
I OSA: Sissejuhatus 3 § 1 Üldist 3 § 2 Eesti Vabariik 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus 9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine 10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted 13 § 5 Ülevaade 13 § 6 Inimväärikus 14 § 7 Vabadus 15 § 8 Võrdsus 15 § 9 Demokraatia põhimõte 15 § 10 Õigusriik 19 § 11 Sotsiaalriik 21 § 12 Rahvusriik 21 III OSA:
kokkulepe, mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega. 14. Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine? Rahvusvahelises õiguses on ratifitseerimine toiming, millega riik väljendab oma nõusolekut rahvusvahelise lepingu tema suhtes siduvaks muutumisele. Denonsseerimine on akt, millega riik vabastab ennast välislepingust tulenevatest kohustustest. 6 II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 15. Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu? PS § 56 järgi teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. 16. Rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe Rahvaalgatus – rahva seast tulnud ettepanekud mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ning otsustamiseks. Tavapäraselt on vaja teatud arvu kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganile (eelkõige parlamendile)
sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus . Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine elu korraldamine . Valitsemisülesanded : · tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis
kohta. Eesmärgiks vältida vältida nö erakondade ära ostmist, arutut raha raiskamist, hoida ära igasuguseid hämaraid tehinguid, tagada võrdsed ning ausad ja seaduspärased valimised. V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 9 52. erakondade ausa konkurentsi tagatised Erakondade rahastamise kontroll , avalikustamise tava ja nõue. 53. erakondade rahastamise kontroll Eestis (aruanded, organid) Kontrolli teostab Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Komisjoni ülesandeks on kontrollida erakondade, aga ka valimistel osalevate valimisliitude ja üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest tulenevate reeglite täitmist. Komisjon kogub, kontrollib ja avalikustab pärast Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi erakondade,
Sellist vormi nimetatakse konkreetseks kontrolliks (vastandiks on abstraktne kontroll, mida teostatakse ilma et konkreetset kohtuasja üldse oleks). kuna tegemist on konkreetse kohtuasjaga, siis teostatakse kontrolli ainult jõustunud seaduste osas. Jõustumata seaduste osas see süsteem kontrolli ei võimalda. Mingit muust kohtusüsteemist eraldi seisvat konstitutsioonikohut pole loodud. Konstitutsioonilist kontrolli teostab tavaline kohtusüsteem, nn instantsi kohtud, mis tähendab, et kohtusüsteemi mistahes lüli saab vaidluse lahendamisel leida, et seadus pole kooskõlas põhiseadusega. Euroopas kasutatakse Anglo-Ameerika süsteemi Rootsis, Norras ja Soomes. 17. Kirjeldage põhiseaduslikkuse järelevalve Austria-Kelseni ehk Euroopa mudelit. Euroopas on valdavalt kasutusel põhiseaduslikkuse järelvalve Austria-Kelseni süsteem. Selle
annaabi.ee 
