Pärilikud haigused Koostaja: Karmel Piirimaa Klass: 9.c Õpetaja: Laive Jürimaa Kool: Saku Gümnaasium Pärilikud haigused Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonide tagajärjel. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, mille on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsedsümptomid mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Hemofiilia Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Kaasasündinud geenimuutuse tagajärjel tekib
Pärilikud haigused Saku Gümnaasium Koostaja:Kristina Pähn 9.c klass Juhendaja :Laive Jürimaa Sisukord Sissejuhatus Fenüülketonüüria -tekkepõhjus -sümptomid ,kirjeldus -ravi Hemofiilia -sümptomid ,kirjeldus -ravi Suhkurtõbi -tekkepõhjused -ravi Skisofreenia -sümptomid -ravi Kõrgvererõhutõbi -sümtomis -tekkepõhjus -ravi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus- Räägin pärilikest haigustest kuna tean neist vähe. Selles töös räägin ma 5 pärilikusest haigusest 1:
.............................................3 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Pärilikud haigused..............................................................................................................................4 Kromosoomhaigused:.....................................................................................................................5 Downi sündroom e. Mongoloidne idiotism e. 21-trisoomia.....................................................5 ...................................................................................................................................................6 "Kassikisa" sündroom...........................................................................................................6 Geenihaigused:......................................................................................
Tallinna Teeninduskool Referaat Pärilikud ja mitte pärilikud haigused Allan Part 011MT Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Pärilikud haigused 3. Klienfelteri sündroom 4. Downi sündroom 5. Turneri sündroom 6. Pärilike haiguste ennetamine 7. Pärilike haiguste ravi 8. Mittepärilikud haigused 9. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Haigused eksisteerivad: mittepärilikud, pärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Nakkushaigused on mittepärilikud haigused. 2. Pärilikud haigused Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks kurtus, hemofiilia, lühinägelikkus, daltonism.
Pärilikud haigused Geenihaigused Kromosoomhaigused (geenmutatsioonide tagajrjel) (kromosoom- ja genoommutatsioonide tagajrjel) Huntingtoni tantstõbi Down'i sündroom Marfani sündroom Kassikisa sündroom kurttummus Klinefelteri sündroom hemofiilia Turneri sündroom soomustõbi Sh päriliku eelsoodumusega: suhkruhaigus reuma lühinägelikkus skisofreenia 2 Downi sündroom
piiri Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Vaid 510%l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab Siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks TEKKE PÕHJUSED Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk Vererõhk sõltub südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast Vererõhku mõjustavad ka mitmed teised faktorid (organismi vee ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid SÜMPTOMID Kõrgverererõhutõvega seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel
KÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau DIABEET Referaat SISUKORD Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Sageli põhjustavad valed harjumused ning nende koosmõju mitmesuguseid haiguse tundemärke: madalat energiat, väsimust, kehva seedimist, ülekaalu, uimast olekut ning valu. Diabeet ehk suhkruhaigus on kiirelt leviv tervisehäire, mille tekitajaks on organismis ilmnevad ebastabiilsused ja tasakaalu puudumine. Haigus kuulub tööstuslike lääne- maade kõige tavalisemate hulka ning seda esineb 1,5 3 protsenti elanikkonnast. Diabeeti esineb pigem vanematel inimestel kui noortel. Minu töö eesmärk on uurida välja, millised on diabeedi tüübid, kellel esineb ning millised on tüsistused selle haiguse halva ravimise tõttu. Samuti selgitan miks peab diabeetiku jalgade hooldus olema hoolikas ja veretu. Oma töö kirjutamiseks
täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat luukude, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi. Mõnikord tekib kolesteatoomile lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. 15. Morbus Meniere kliiniline pilt Kaebused: Menieri triaad: kuulmislangus (sensorineurinaalne), pearinglus, tinnitus. Iseloomulik on, et haigus algab madalate toonide halvast kuuldavusest. Tasakaaluhäireid põhjustav sisekõrva haigus. Haigus kulgeb hoogudena, reeglina ägenemiste ja vaibumistega, ataki järel võib kuulmine olla taas 100%. Enamasti on tegemist ühe kõrva haigestumisega, puudub neuroloogiline sümptomatoloogia. Meniere'i haiguse tekkepõhjused ei ole teada. Kahjustub sisekõrv, kus paiknevad keha tasakaalu säilitamist reguleerivad poolringkanalid
I tüüpi suhkrudiabeet ehk insuliinsõltuv suhkrudiabeet tekib siis, kui pankreas ei tooda enam piisavalt insuliini. Teatud aja jooksul lõpetab pankreas insuliini tootmise täielikult. Sellisesse diabeeti haigestuvad enamasti lapsed, kuid vahel ka kuni 40- aastased täiskasvanud.1 1 Riina Shor, "Teie laps ja suhkrudiabeet", ISBN, 2005 4 2. Haiguse olemus Diabeet ehk suhkurtõbi on krooniline haigus, millele oniseloomulik vere suhkrusisalduse pikaajaline püsimine normist kõrgemal tasemel ning häired süsivesiku-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeedi tekke põhjus on kõhunäärme rakkude poolt toodetava, eluks hädavajaliku hormooni insuliini eritumise häired. Insuliin aitab organismi rakkudel omastada veres ringlevat glükoosi, mis on rakkude elutegevuseks oluline energiaallikas. Organism saab energiat peamiselt süsivesikutest. Neid
Kui sigmoidse siinuse seinad on mõjutatud, võib haiguse tulemus olla sinus tromboos. Vanas kolesteatoomikapslis on selle sees toksiline vedelik, mis kapsli läbimurde tulemusena võib tungida subarahnoidaalsesse ruumi, mis põhjustab aseptilise meningiidi tekkimist. Selle vedeliku aju sisse tungimise tulemusena areneb patsient meningoentsefaliidi. Need komplikatsioonid võivad põhjustada väga tõsiseid tagajärgi, isegi surma. 3. Kuulmislangus Kuulmislanguse põhjused ja klassifikatsioon kahjustuse asukoha järgi. Konduktiivne kuulmislangus: tekib, kui kahjustatud on välis- või keskkõrv ja takistatud on heli levimine sisekõrva. Eelkõige põhjustab see madalasageduslike helide kuuldavuse langust. Väliskõrvas võib heli levimise takistuse põhjuseks olla kas vaegummistus või infektsioon, keskkõrvas krooniline põletik või limakõrv. Konduktiivne kuulmislangus võib kergel või mõõdukal kujul mööduda või süveneda.
1 *Seljaaju songad mitu varianti: * songakotis on osa ajukestad, närvijuured, seljaaju. Kui on ainult ajukestad siis raskeid häireid ei pruugi olla kui aga on juba nv juured siis raske halvatus. Spina bifida: puudu lülikaared. Kranivertebraalse piirkona arenguhäire (peaajuseljaajuks) : *Arnold-Chiari sündroom: väikeaju tonsillid asuvad väljaspool koljuõõnt (st allpool kuklamulku). Võib põhjustada vesipead, bulbaarparalüüs. Närvisüsteemi ehitus ja anatoomiline jaotus: kesk-ja perifeerne NS, nende osad. Somaatiline närvisüsteem jaguneb tsentraalseks e kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS-ks (peaajunärvid e kraniaalnärvid (12 paari) ja seljaajunärvid e spinaalnärvid (31 paari))
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.
Kudede alatalitlus ja oht haigestuda. Koed ohustatud vabade radikaalide rünnakut, tekivad kiiremini rakukahjustused. Oht vähirakkude arenguks. 3 põhilist aneemia tüüpi: liigsest verejooksust (hemoraagia ehk verejooks) tingitud, liigsest verekudede lagunemisest (hemolüüs) tingitud. Er puudusest tingitud (ebaefektiivne vereloome). RAUAVAEGUSANEEMIA: fe vähesus veres. Organism ei saa toota piisavalt Hgb. Kabused: kahvatu nahk, ärrituvus, õhupuudustunne, madal vererõhk, söögiisu vähenemine, haprad küüned jne. Ravi: dieedi muutused, Fe prep (pantohemageen kapslid, kelsinfe) eelistada biokompakseid tooteid. KROONILINE ANEEMIA: haigused võivad põhjustada vereloome muutsi , mis viib Er eluea lühenemisele, Fe sialduse lngusele vereseerumis, luuüdi akt. Vähenemisele. Areneb kerge või mõõdukas aneemia.Põhjustavad: bakteriaalne endokariit, osteomüeliit (luuüdi põletik), reumatoitartiit, põletikuline soolehaigus, reuma, neerupuudulikkus
lahkne. Ka õdekromosoomide mõnikord esinev lahknematus mitoosis. polüploidsus (ingl. Polyploidy)- Üle kahe kromosoomikomplekti organismi rakkudes (diploidne kromosoomistik e. 2n, üks komplekt homoloogsetest kromosoomidest pärineb emalt, teine isalt): triploid (3n), tetraploid (4n), pentaploid (5n), heksaploid (6n), heptaploid (7n), oktaploid (8n) jne. 13. Down, Turner, Klinefelter sündroomid Downi sündroom (ingl. Down syndrome)- Inimese 21. kromosoomi trisoomiast tingitud patoloogia. Turneri sündroom (ingl. Turner syndrome)- Kromosoomhaigus. Naistel, kellel on karüotüübis vaid üks X-kromosoom (45, X); põhitunnusteks lühike kasv, sugutunnuste alaareng, viljatus. Klinefelteri sündroom (ingl. Klinefelter syndrome)- Meestel esinev komplekspatoloogia, põhjuseks liigne X-kromosoom; kromosoomikomplekt 47,XXY. Nähtuse avastas H. Klinefelter. 14
Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis: (1) pulss (3 sõrme randmel, südamelöögi sagedus, imikutel pulss kiirem 100-120, täiskasvanutel 60-80 norm), (2) vererõhk (norm vähemalt 80), (3) kehatemperatuur (kaenlaalt 36,6C, limaskesta 37C nende vahe oluline, saunas 110C ehk 10 min ja 6x max, natuke rasvane parem olla, kui vähem, külmaretseptorid 2x tihedamalt nahas kui soojaretseptorid mustanahalistel vastupidi), (4) vee sisaldus (ajurakud sisaldavad 90% vett, päevas peaks jooma 2l vett, iga 20-30min tagant juua lonks vett, külm vesi vähendab maokasvaja ohtu, kehasoe vesi matkal jms),
Milles seisnevad EA neuroloogilised probleemid? EA on ohustatud kognitiivsest defitsiidist, sellele lisanduvatest õpiraskustest ning madalamast akadeemilisest võimekusest ● Sünnivigastused: HIE – hüpoksilis-isheemiline ajukahjustus, IVH – intraventrikulaanre hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaegsetel vastsündinutel. Sünni järgselt on näha, et laps teeb hingamiseks tugevat tööd või ei jõua üldse hingata
patogenees ei muutu. Patsient jätkuvalt vajab täies mahus medikamentoosset ravi! Perforeerunud haavandi üleõmblus (laparoskoopiline või avatud) Veritseva haavandi põhja läbiõmblus või haavandi väljalõikamine. Definitiivsete operatsioonide tüsistused: Varased anastomooside või duodeenumi köndi (Billroth II korral) leke, aeglane mao tühjenemine, verejooks. Hilised retsidiiv, dumping sündroom, vitamiinide ja mineraalainete ( B12, Fe, Ca) defitsiit, refluksgastriit, postvagotoomiline kõhulahtisus. Mittedefinitiivsete operatsioonide tüsistused: Seotud eelkõige operatsiooni ebapiisava tulemusega perforeerunud haavandi üleõmbluse leke, kordusverejooks veritseva haavandi läbiõmbluse järel . 10. Mao resektsiooni järgsed sündroomid. Diagnostika. Ravi. Dumping sündroom: Tüsistus, mille korral toit läbib mao liiga kiiresti ning jõuab soolde suuresti
Inimesel võib 2-3 nädalat enne deliiriumi tekkimist eelnähtudena esineda ärevust, ärritumist, psühhomotoorset rahutust ja unehäireid või õudusunenägusid. Tavaliselt arenevad tõelised deliiriuminähud välja kiiresti — mõne tunni või ühe ööpäevaga. Haigusnähtudel on kalduvus tundide jooksul vahelduda. Sageli on sümptomid tugevamad õhtul ja öösel. Deliiriumi keskseks tunnuseks on enda ja keskkonna teadvustamise vähenemine. Dementsus Krooniline või progresseeruv sündroom, mille puhul on häiritud mitu kortikaalset funktsiooni. See diagnoositakse kui sümptomid on kestnud üle 6 kuu. Dementsuse sümptomiteks on mäluhäired ja intellektuaalsete võimete langus. Omased on ka käitumishäireid ja isiksusemuutused. 5-10 % üle 65 aastastest on dementsed. Intellektuaalsete võimete süvenev langus, mida iseloomustab peamiselt mälu, analüüsi- ja otsustusvõime ning teiste intellektuaalsete võimete langus ja mis häirib isiku igapäevast toimetulekut.
sõltub sellest millises paaris hälve on, mida väiksem kromosoom, seda väiksem häire (trisoomiasündroom nt Downi sündroomis 21-s paaris on kolm kromosoomi; deletsioonisündroom ühest kromosoomist mingi piirkond puudu, kromosoom on väiksem kui peaks, enamasti vaimse arengu, käitumise, füüsilise arengu probleemid, nt Williamsi sündroom kus on kustutatud osa 7st kromosoomist, lastele iseloomulikud vaimsed kõrvalekalded ja isiksuseprobleemid, ülisotsiaalsus, pabistamine, ülisõbralikkus) o Gonosoomsündroomid sugukromosoomide probleemid (X0, polü-X, XXY, polü-Y), seotud sugulise küpsemisega. Esineb ka vaimse arengu probleeme, mitte tõsiseid. Erinevad käitumisprobleemid, mitte ainult soolise käitumisega. o Mitokondriaalsed
· Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused) Patofüsioloogia teadus haiguse tekkemehhanismidest (patogenees) Etiopatogenees põhjus ja tekkemehhanism Reaktsioon kahjustusele: Immuun- ja põletikuprotsessid Proliferatsiooni - ja diferentseerumisprotsessid Sümptom ehk haiguse tunnus (Ka subjektiivsed kaebused: valu, temperatuur, köha) Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus, pearinglus, kõrvade kohisemine; erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisalduse vähenemine veres. Kliiniline meditsiin (Norm patoloogia) Haiguse ravi: sümptomaatiline, patogeneetiline Ravitulemuse hindamine kliiniline epidemioloogia Diagnoosimise põhiprintsiibid Diagnoos on lühike arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta.
Sõltumatuse seadus e. sõltumatu lahknemisseadus 4.7. Suguliitelised geenid inimesel X-liitelised retsessiivsed alleelid on märksa kergemini tuvastatavad kui retessiivsed autosoomsed alleelid. Hemofiilia Hemofiiliat põhjustab X-liiteline mutatsioon, mille kandjatel ei sünteesita vere hüübimiseks vajalikku faktorit. Ilma terapeutilise vahelesegamise võib hemofiilikutel ka tühisem haav põhjustada verest tühjaks jooksmist. Peaaegu kõik selle puudega indiviidid on mehed. Hemofiilia juhtumeid esines ka Venemaa tsaari Nikolai II perekonnas. Tal oli 4 tütart ja üks poeg. Poeg Aleksei kannatas hemofiilia all, olles saanud vastava alleeli oma emalt, kes oli heterosügoot. Tsaarinna Aleksandra oli Inglismaa kuninganna Victoria tütretütar ning ka Victoria ise oli hemofiilia alleeli kandja. Värvipimedus Inimesel on värvuse tajumine vahendatud kolme valgust neelava valgu poolt üks neist neelab sinist valgust, teine rohelist ja kolmas punast
Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid, millest määravaks saab D- antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel D-antigeeniga peab arvestama: 1) Vere ülekanne – üle tohib kanda vaid sama reesusfaktoriga verd, et vältida aglutinatsiooni ja hemolüüsi teket. Selle reaktsiooni käigus langeb vererõhk järsult, võib lõppeda surmaga. 2) Raseduse füsioloogia ja sünnitusabi – rh-emal võib olla RH-loode. Emal ja lootel on ühine vereringe, kuid raseduse ajal loote vereringest punalibled ema vereringesse ei pääse (sel hetkel pole midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd. Lapse reesusantigeenid põhjustavad ema verre sattudes reesusantikehade tekke. Ema veri on tundlik reesusfaktori suhtes.Teise
Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid, millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel D-antigeeniga peab arvestama: 1. Vere ülekanne – üle tohib kanda vaid sama reesusfaktoriga verd, et vältida aglutinatsiooni ja hemolüüsi teket. Selle reaktsiooni käigus langeb vererõhk järsult, võib lõppeda surmaga. 2. Raseduse füsioloogia ja sünnitusabi – rh-emal võib olla RH-loode. Emal ja lootel on ühine vereringe, kuid raseduse ajal loote vereringest punalibled ema vereringesse ei pääse (sel hetkel pole midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd. Lapse reesusantigeenid põhjustavad ema verre sattudes reesusantikehade tekke. Ema veri on tundlik reesusfaktori suhtes. Teise raseduse ajal,
kindlaks tegemist on kõige parem teostada elektrokardiogrammiga. · Fibrillatsioon südame laperdus ja virvendus. So v äga suure sagedusega, ebakorrapärane südame lihase erutusseisund. Fibrillatsiooni korral terve süda enam tervikuna ei suuuda kokku tõmbuda. Erinevad lihaskiud tõmbuvad eri aegadel kokku, see ei võimalda südame lihasel verega täituda. Kasutatakse defibrillaatorit . et rütmi taastada. 6. Südametegevuse uurimismeetodid. EKG. Pulss ja selle mõõtmine. Vererõhk ja selle mõõtmine. EKG. EKG- elektrokardiogramm. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ning suunas jooksvalt erinevaid muutusi saab kindlaks teha keha välispinna erinevate kohtade vaheliste potentsiaalidiferentside mõõtmise teel. EKG kujutab enesest nende ajas muutuvate potentsiaalidiferentside kõverat ja on seega südame erutuse, mitte kontraktsiooni väljendus.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
kehas, võime osadel naistel täheldada suuremat karvakasvu (lõuaotsas, vuntsipiirkonnas jm.), hääle muutusi ja agressiivsemat käitumist. · Ebameeldivad vaevused: progesterooni puudus tingib ebaregulaarse tsükli, hiljem ka emaka limaskesta liigse paksenemise ja verejooksu. Klimakteeriumi tunnused: · Kuumad hood ja higistamine ( vererõhu kõikumised jm.) · Genitourinaarsed sümptomid (uriinipidamatus jm) · Tugiaparaadi sündroom (luuhõrenemine, seljavalud jm.) · Psüühika sümptomid (meeleolu muutused, närvilisus, unustamine, unetus jm.) · Seksuaalelu sümptomid (tupe kuivus, huvi puudus seksuaalelu vastu jt.) · Soovitatakse hormonaalasendusravi HAR. Huvi korral loe lisaks üleminekueast. Naine ja liikumine Miks võiks naine regulaarselt käia treeningutel või tegelega iseseisvalt liikumisharrastusega?
Mõnikord saab seda diagnoosida juba vaatluse käigus. EEG-s on näha K-kompleks. Ööune nõrgenemine ja katkemine põhjustab päevast väsimust. Sageli ei teadvusta patsiendid endale jäsemete öiseid liigutusi, kaebavad lihtsalt halva magamise üle. Öist müoklooniat tuleb eristada uinumishetke aegselt too on füsioloogiline. Tavaliselt aitab väike annus bensodiatsepiinrea preparaati. Ravi alustada 50- 100 mg. ühekordse annusena enne magamaminekut. Sündroom ,,rahutud jalad" Sündroomi kirjeldas 1985 a. Willis. Erinevalt öisest müoklooniast hakkavad rahutud jalad vaevama juba õhtupoolikul, ärkveloleku ajal. On ebameeldiv tunne mõlemas alajäsemes, mille tõttu patsiendil on vajadus pidevalt jalgu liigutada, see aga raskendab uinumist. Sündroom on seotud mitmete haigusprotsessidega (aneemia, ureemia, kroonilised kopsuhaigused jne.) ja ravimitega. Ravis on oluline vähendada öist kohvijoomist. Liikumine paar tundi enne und aitab rahuneda
c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: a)Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained b)surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul c)Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma
c)kaitsefunktsioon, mille tagavad fagotsütoosivõimelised ja antikehi moodustavad valgelibled ning vereplasma ensüümid; kaitse verekaotuse vastu vere hüübimismehhanismi kaudu. 4. Vere maht. Aeglase ja kiire verekaotuse tagajärjed. ·Kiire ja aeglase verekaotuse tagajärjed: Kiire: vererõhujärsk langus, koed jäävad ilma hapnikust,kuhjuvad jääkained, surm, kui 30-50% verest väljub organismist 30 min jooksul Aeglane: võib eemaldada kuni 75% verest, ilma et vererõhk langeks alla kriitilise piiri tänu vererõhku säilitavate mehhanismide rakendumisele:veresooned ahenevad, vesi liigub kudedest soontesse, diurees väheneb, ringlusse suunatakse depooveri, südamesagedus tõuseb, tekib janu. Need mehhanismid käivituvad mõne minuti kuni mõne tunni jooksul. 5. Vere füsikokeemilised omadused (viskoossus, osmootne rõhk, onkootne rõhk, pH). ·Viskossus: Viskoossusiseloomustab vere voolamisomadusi võrreldes sama koguse veega. Vereplasma viskoossus
lümfinäärmeid. Mandlid, mis produtseerivad lümfotsüüte. Põrn, mis talitleb suure lümfinäärmena ja mille heaolust sõltub kogu immuunsüsteemi tase. Tüümus, mis etendab olulist osa T-rakkude arengus. Lümf – B- ja T- lümfotsüüdid. 9.Trombotsüüdid, hulk, 1mm3 veres 200 000 – 400 000 trombotsüüti. Hulk sõltub organismi aktiivsusest: elu ja töö rütmist. Trombotsütoos – trombotsüütide hulga suurenemine Ülesanneteks vere hüübimise tagamine. Hemofiilia (vere hüübimise tagamatus) on pärilik naisliini pidi mööda X kromosoomi. Emalt pojale. vere hüübimine – selle käivitab tromboplastiin, mis läheb verre veresoone katkemisel. Protrombiinist tekib tromboplastiini toimel trombiin. - Vere plasmavalgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutmine, mille tulemusena tekib fibriin. 10.Vere muutused kehalisel tööl Kehalise töö ajal, piimhappe tõttu (tõuseb kuni 10 korda) võib reaktsiooni pH nihkuda happelisuse suunas (6,95)
pärinevad emalt või isalt. Genoomse imprintingu korral avaldub arengus ainult kas isa (paternaalne) või ema (maternaalne) poolt päritud alleel. ● Kallutatud metülatsioon – X-liiteline ihtüoos e kalasoomustõbi. Sagedus 1:2000 kuni 1:6000 poisi kohta põh X-kromosoomis paiknev arüülsulfataasi C e steroidsulfataasi Sts-geeni mittefunktsionaalsusega kaasnevaid muutuseid mitmete kudede ja organite talitluses ● Angelmani sündroom: Intellektuaalse ja füüsilise arengu mahajäämus, krambid, jõnksulised liigutused (eriti käte plaksutamine), sage naeratamine, õnnelik käitumisviis. Deletsiooniga kromosoom emalt, imprintitud kromosoom pärineb isalt. Defektne geen on UBE3A 50. Võrdle kromatiini struktuuri poolest eukromatiini ja heterokromatiini Eukromatiin: asetseb peamiselt kromosoomide õlgades, geenid väga aktiivsed, interfaasi
arenemise ja lihastöö reguleerimisel Neerupealise säsi hormoonid: · adrenaliin ja noradrenaliin tugevdavad ja pikendavad ANS-i sümpaatilise osa toimet · katehhoolamiinid Neid nimetatakse ka stressihormoonideks, sest nende toime on eriti selgelt väljendunud stressireaktsioonide käivitumisel ja algfaasides. Stressireaktsiooni 3 faasi: 1. kiire reaktsioon, kus sümpaatikuse ja katehhoolamiinide toimel tõuseb vererõhk, südame töö tugevneb, hingamine kiireneb veri küllastub hapnikuga, meeled teravnevad 2. pikaajaline vastupanu tööle lülitub ka teisi endokriinnäärmeid toimub varuainete aktiivne lagundamine ATP-de sünteesiks ja rakkude remondiks, organism püüab adapteeruda stressori toimega tekivad ehituslikud muutused rakkudes 3. kurnatuse faas (tekib, kui stressor on liiga tugev või toimib pikka aega järjest) varuained