1985- Mihhail Gorbatsov pääseb võimule 1987 1987- fosforiidikampaania Agust 1987 - Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. august 1987- Tallinna Hirvepargis toimus poliitilne meeleavaldus (eestvedajad- Madisson, Tarto ja Parek) 12.detsember 1987- Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine ( EMS) 1988 1.-2. aprill 1988- Toompeal toimus loominguliste liitude ühispleenum (Heins Valk) Aprill 1988- üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne. (Lagle Parek) Aprill 1988- Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas asendama Vaino Väljas. 23.juuni 1988- sai sinimustvalge lipp taas eestlaste rahvuslipuks. August 1988- loodi Eesti esimene poliitiline erakond- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ( juht Lagle Parek) 1.-2. oktoober 1988- Eestimaa Rahvarinde I kongress. 16
Esimene kord NSVL ajaloos kui Moskva seati fakti ette ametliku opositsioonipartei loomisega. Moskvas pressikonverentsil tutvustatud ERSP eesmärk saavutas suurt tähelepanu ja leidis laialdast äramärkimist lääne meedias. Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga. ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.12.1995) Partei logo Lagle Parek Ants Erm Tunne-Väldo Kelam INTERRINNE Tegutses aastatel 1988-1991. Ametlik nimetus: Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Liikumine oli Nõukogude meelne ja Eesti iseseisvuse vastane.
1985 märts NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatsov 1987 kevad fosforiidikampaania Aug. MRP-AEG (L. Parek) 23. Aug Hirvepargi miiting (glasnost) 26.nov IME(S. Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine Apr Tartus muinsuskaitsepäevadel I korda avalikkuse ette sinimustvalge Nõukogude Eestis 16
Eesmärk toetada perestroikat. 16. juuni 1988 - vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt. Teda hakkas asendama Vaino Väljas. 1988 - Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 - laulev revolutsioon. avaldada survet ENSV juhtidele: seista Moskvas Eesti huvide eest, ühendada rahvast 1988 - ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Eesmärk, et eestlastel oleks õigus ise oma maa ja oma saatuse üle otsutada. Eesti esimene poliitiline erakond (juht Lagle Parek). 1988 - interliikumine. Eesmärk ühendada venemeelseid (impeeriumimeelseid). 16. november 1988 - suveräänsusdeklaratsioon. Eesti seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste suhtes. Algas NSV Liidu lagunemine. ! 1989 24. veebruar 1989 - Sini-must.valge lipu heiskamine Pika Hermani torni. Eesmärk rõhutada Eesti sümboolikat. 23. august 1989 - Balti kett. Eesmärk juhtida tähelepanu Baltikumi probleemidele. jaanuar 1990 - taasavati Eesti Pank ! 1990 24
24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan. Rahareform 1991 Riigikodu/presidendi valimine 10.09.1992 4 kanditaati 1.voorus(rahvas valis):Andres Tarand, Lagle Parek, Lennart Meri, Arnold Rüütel edasi jõudis Meri ja Rüütel. 2.valimised 6.okt valisid rahvas ja riigikogu Rüütli ja Meri vahel. Peaministriks sai Mart Laar. Eesti rahvaesindus, mis võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni oli eesti vabariigi ülemnõukogu, 1992.a. põhiseaduse töötas välja põhiseaduslik assamblee. Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas
lubatud, *laulev revolutsoon toim, *riigitegelased olid valitud ja haritud, *lõpetati välisraadiote segamine. ENSV vastupanuliikumised: 50 - *metsavendlus relvavõitlus, Nikolai Karotamm, *Eesti Rahvuslaste Liit Enn Tarto, noorteorg. Metsavennad olid eeskujuks. *profasistlikud rühmitused sodisid haakriste kõikjale. 60 - *demokraatlikud liikumised, *dissidendid teisitimõtlejad, Enn Tarto, Lagle Parek, Jüri Kukk. 70 - *Helsingi grupid võitlesid inimõiguste eest. 80 - *"40 kiri" J.Kaplinski, M. Lauristin. Eeldused oma riigi taastamiseks: Majanduslikud: *fosforiidikampaania 1987. a. kevadel puhkenud võitlus fosforiidikaevandamise vastu Virumaal; oli esimene sündmus edasiste sündmuste jadas, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni. *IME 26. September 1987. Isemajandava Eesti kontseptsioon ENSV majanduslik eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist. Savisaar, Kallas.
2. Hirvepargi demostratsioon. Toimus 23. august 1987. See oli esimene poliitiline meeleavaldus, osales üle 2000 inimese. Seda organiseeris MRP organisatsioon. Tagajärg: Meeleavaldajad kutsuti tagasi ,,sõjaväkke" ehk siis nad saadeti jalust ära. 3. Loomingulised liidud. 1987 EMS Eesti muinsuskaitse selts. Esimene mittekommunistlik rahva liikumine. ERSP Eesti rahvusliku sõltumatuse partei, loodud 1988. a alguses. Esimene mittekommunistlik partei Nõukogude Liidus. Juht Lagle Parek. 1988. aprill Loomeliitude ühispleenum, kus avaldati meelt venestamise vastu. 4. Rahvarinne ja selle tähtsus. Rahvarinde juht oli Edgar Savisaar. Rahvarinne kogus kiiresti populaarsust ja kujunes lühikese ajaga Eesti kõige massilisemaks rahvaliikumiseks. Liikumisega läksid kaasa ka reformimeelsed kommunistid, kohaliku võimu esindajad ning suur osa majandusjuhte. Rahvarinne vastandas end tollasele EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule, ning seadis peasihiks M. Gorbatsovi reformide
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE Fosforiidikampaania protestiliikumine eestis aastatel 1987-1988. Eesmärgiks oli võitlus NSV Liidu plaani vastu rajada uus fosforiidikaevandus MRP-AEG Molotov Ribbentropi pakti sisu ja tagajärgede avalikustamiseks loodud grupp (Lagle Parek, Tiit Madisson), 1987.august Eesti Muinsuskaitse Selts organisatsioon Eesti ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitseks, 1987 ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1988, eesmärk: taastada Eesti iseseisvus Rahvarinne rahvaliikumine perestroika toetuseks Eestis, 1988 (Edgar Savisaar, Marju Lauristin) "Eestimaa laul" massikogunemine ja ühislaulmine Tallinna lauluväljakul 1988.aasta septembris Eesti iseseisvumise taastamise toetuseks
president. Marju Lauristin-on eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik, Ta on Tartu ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni emeriitprofessor. Boriss Jeltsin Tiit Made Gennadi Janajev Boriss Jeltsin-oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik, Venemaa Föderatsiooni esimene president 1991-1999. Tiit Made- on Eesti majandusteadlane ja poliitik. Gennadi Janajev- oli Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 1990-1991. Lennart Meri Vaino Väljas Lagle Parek Tiit Madisson Lennart Meri- oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Eesti president 1992-2001 Vaino Väljas- on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Lagle Parek- on Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 esimees 1988-1992. Oli Eesti Kongressi liige. Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. Tiit Madisson-on Eesti vabadusvõitleja , kirjanik ja poliitik.
-14. mai 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja kõlasid esimest korda Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. -Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987. aasta suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambli Rodeo saatel. -Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 Molotovi- Ribbentropi pakti avalikustamiseks organisatsiooni MRP-AEG. 23. augustil 1987 korraldas MRP- AEG Tallinnas Hirvepargis pakti sõlmimise aastapäeval rahvakoosoleku (vt Hirvepargi miiting), kus paljud said esimest korda teada Molotovi-Ribbentropi paktist. Ametlikus ajakirjanduses laimati rahvakoosoleku korraldajaid.
nimetas ametisse O. Tiefi valitsuse ◦ Pitka poisid 20. sept Toompeal sini-must-valge Põgenemiskatse Rootsi inimkaotused u 280 000 inimest territoriaalsed kärped industrialiseerimine sundkollektiviseerimi ne võitlus metsavendadega 26.03.1949 küüditamine 1985 märts – NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov ◦ perestroika, glasnost 1987 kevad – fosforiidikampaania aug – MRP-AEG ◦ L. Parek 23. aug – Hirvepargi miiting 26. nov – IME ◦ S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma dets – EMS ◦ T. Velliste 1988 jaan – ERSP idee ◦ L. Parek 2. veebr – Tartu rahu aastapäeva tähistamine 24. veebr – EV aastapäeva tähistamine apr – loominguliste liitude ühispleenum - Rahvarinne ◦ E. Savisaar - rahvuslipp 16. juuni – EKP KK I sekretäriks V. Väljas 17
juuni 1988) Hirvepargi miiting Hirvepargi miiting toimus 23. augustil 1987 (MRP allkirjastamise 48. aastapäeval), kaks aastat enne Balti ketti. Eestvedaja: Molotovi-Ribbentroppi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), üritust juhtis Tiit Madisson. See oli esimene edukas poliitiline meeleavaldus ENSV's. MRP-AEG grupp loodi Pärnu Muinsuskaitse Seltsi varjus 15. augustil 1987. Algsed 7 liiget olid: Heiki Ahonen, Jan Kõrb, Lagle Parek, Tiit Madisson, Mati Kiirend, Jüri Mikk, Ilse Heinsalu. Põhilised teemad: MRP ja selle tagajärjed Baltikumile. See miiting oli oluline alustala ülejäänud Eestis toimunud protestidele ja miitingutele. Üks põhjustest, miks see üritus toimuda sai, oli 32 USA senaatori kiri Gorbatsovile, kes omakorda "käskis" Balti vabariikide liidritel oma rahvas meelt avaldama panna. Esialgselt pidi üritus toimuma Raekoja platsil, kuid linnavõimud määrasid toimumiskohaks Hirvepargi
14. mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel. Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 MRP-AEG(Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi paljude teadvusse esmakordselt Molotovi- Ribbentropi pakti olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga. Laulev revolutsioonil tantsiti rahva tantse ja lauldi rahva laule. Naistel olid
1988.aastal toodi esimest korda rahva ette muinsuskaitsepäevadel Eesti sinimustvalge lipp, see oli suur samm rahvale, kes soovis ülekõige saada iseseisvaks ning vabaks võõrvõimu alt.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus ka lauluväljakul suurüritusega ,, Eestimaa laul". Sel aastal toimus ka ühiskonna politiseerumine ja omariikluse taastamine.Selleks loodi esimene Eesti poliitiline erakond, mis kandis nime Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille eestvedajaks oli Lagle Parek. I Rahvarinde kongressil võeti vastu liikumise üldprogramm, harta ja resolutsioonid ning lisaks sõlmiti liiduleping .Selle kõige survel hakkas EKP Rahvarinde seisukohti, soovi rahvuslipu ja riigikeele väljakuulutamist omaksvõtma,lahkuma pidid ka mõned vanameelsed juhid,aset leidsid ka suuremad interliikumised . Poliitiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel,loodi kodanike komiteed.1989
sai eesti keel riigikeele staatuse ja 24. 02 kuulutati iseseisvuspäevaks. Ent need sündmused põhjustasid impeeriumimeelsete jõudude koondumise, mida nimetatakse Interliikumiseks (vanameelsed eesti kommunistid, kes olid vastu N. Liidu lagunemisele ja Eesti iseseisvumisele). 1980. aastate lõpus oli kolm erinevat Eesti tulevikuvisiooni ja nende esindajat : 1. Eesmärk: omariikluse taastamine. Esindjad: Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ehk ERSP > Lagle Parek), Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS > Trivimi Velliste, Mart Laar), kodanike komiteed (Tunne Kelam); 2. Eesmärk: kõik pidi jääma endiseks. Esindajaks: impeeriumimeelsed jõud ehk Interliikumine (peamiselt muulastest liidutehaste töölised ja vanameelsed kommunistid); 3. Eesmärk: taotleda suuremat iseotsustamisõigust Venemaa koosseisus. Esindajad: Rahvarinne (Edgar Savisaar, Marju Lauristin). 23
Võimud olid sunnitud laskma Ernesaksal lavale minna ja laulu juhatada. Rusuv argipäevaelu koosnes ometi pikkadest järjekordadest toidupoes, lakkamatust propagandast. 1985. a tuli võimule M. Gorbatsov. Ta uskus kommunismi võitu. Perestroika, rahvale anti sõnavabadus ning seetõttu läheb asi käest ära(see oli Gorbatsovi viga) ning eestlastel oli võimalus. Aktivistid kavatsesid rääkida avalikult poliitikast, ajaloost ja Nõukogude okupatsioonist. Lagle Parek, Tiit Madisson ja Heiki Ahonen otsustasid avalikult kahtluse alla seada MRP-i. Kõik 3 olid varem kandnud karistust nõukogudevastase tegevuse eest. Nad kavandasid meeleavalduse, kuid ei saanud seda välja kuulutada. Seega lootsid nad suust-suhu-reklaamile. 23 aug. kogunes aktivistide salk KGB agentide silme all sündmuskohta. Nad arvasid, et vaid käputäiel inimestel jätkub julgust kohale ilmuda. Nende üllatuseks tuli kohale mitu tuhat inimest.
1992. aasta suvi oli väga kuiv. Viljasaagid olid kehvad ja inimesed muretsesid talvise leiva pärast. Toimusid ka suured metsatulekahjud, milles hävis palju väärtuslikku puitu. Sel aastal toimusid esimesed taasiseseisvunud Eesti presidendivalimised. Kandidaatide üles seadmiseks tuli Vabariigi Valimiskomisjonile esitada vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nime ja allkirjaga esildis. Seati üles viis kandidaati: Lennart Meri, Lagle Parek, Uno Ruus, Arnold Rüütel ja Rein Taagepera. Riigikogus valiti esimeses voorus presidendiks Lennart Meri (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli Arnold Rüütel). Presidendiks sai Lennart Meri. Ta kinnitas ametisse valitsuse eesotsas Mart Laariga. Rahvahääletusel kiideti heaks Põhiseaduse Assamblee koostatud uue põhiseaduse eelnõu. Eestis jõustus uus põhiseadus. Parlamendivalimised võitis Isamaa. Eestis käis Rootsi kuningas Carl XVI Gustav koos kuninganna Sylviaga.
Osa inimesi ei leppinud korra karmistamisega, vaid hakkasid vastu. Neid inimesi kes keeldusid nõukogude võimu toetamast nimetati ,,teisiti mõtlejateks e. Dissidentiteks". Kritiseerisid inimõiguste puudumist, püüdsid saada või andsid välja keelatud kirjandust, püüdsid anda teateid välismaailmale. 1979 koostasid Eesti-Läti-Leedu dissidendid ,,Balti Apell-i", millega pöörduti ÜRO poole ja nõuti NRP tagajärgede kaotamist (Heiki Ahonen, Lagle Parek, Tiit madisson, Enn Tarto, Mart Niklus, Jüri Kukk) Nõukogude võim klaaris nendega arveid: ähvardati, saadeti hullumajja ja vangilaagrisse 1970. aastatel sai kolhoosi majandus õitsvale järjele. Suur osa sissetulekutest saati lisatootmisvarudest. Kerkisid suured majandikeskused, kus olid linnamugavused, see tõi kaasa ääremaastumise probleemi.
demokraatiat, ning rahvusliikumine ehk Eesti täieliku suveräänsuse pooldajate liikumine. 1988. Aastaks liideti viimased kaks üheks Rahvarindeks Edgar Savisaare eestvedamisel ning viidi läbi iseseisvusreferendum, ennetamaks uut liidulepingut NSVL-ga. Interliikumine jäi vähemusse ning Eesti oli võtnud ametlikult suuna suveräänsuse poole. Järgnevatel aastatel koostati suveräänsusdeklaratsioon ning valiti Eesti Kongress. Juba 1987. Aastal oli Lagle Parek jt. moodustanud MRP Avalikustamise Eesti Grupi, mille tegevus aastatega aina hoogustus. ENSV majandus küll kannatas tugevalt IME elluviimisel, kuid saadi hakkama. Palju samme oli astutud iseseisvuse poole, kuid otsene ajend puudus. 1991. aastal 19. augustil arvasid tagurlikud jõud Moskvas, et Gorbatsov on uuendustega liiga kaugele läinud ning üritasid ise võimu võtta. Riigipöördekatse (hiljem sai nime augustiputs) ebaõnnestus, andes mõista, et ka Moskvas üritatakse täielikule
See pidi tagama töörahu. Ühtekokku rajati 16 kutsekoda. Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) - 23. augustil 1939. a. NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotovi ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentropi poolt allkirjastatud Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekallaletungileping ühes salajase lisaprotokolliga, milles jagati omavahel mõjusfäärid Ida-Euroopas. dissident - teisitimõtleja, erimeelne (Eestis: Mart Niklus, Enn Tarto, Lagle Parek jt.; Venemaal: Aleksandr Solzhenitsõn, Andrei Sahharov jt.) migrant - võõrrahvusest sisserännanu perestroika - 1980. aastate keskel NSV Liidus Mihhail Gorbatsovi algatatud reformidepoliitika, mille eesmärgiks oli kommunistliku rezhiimi kriisist väljaviimine, täiustamine ja reformimine. Perestroika tagajärjeks oli NSV Liidu kokkuvarisemine ja likvideerimine 1991. a. fosforiidikampaania - 1987. a. kevadel puhkenud võitlus fosforiidikaevandamise vastu Virumaal; oli
12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keeleseaduse vastuvõtmine, millega eesti keel riigikeeleks 24.02- see päev kuulutati iseseisvuspäevaks, ERSP, EMS, ja Eesti kristlik liit tulid välja üleskutsega algatada kodanike komiteede liikumine.
massiorganistatsioon. 1988 aprillis loodi Eesti Rahvarinne. 1988 Laulev revolutsioon. Kevadel muutus kriitika võimuloleva Eesti NSV juhtkonna vastu avalikumaks. Karl Vaino ei soovinud vabatahtlikult lahkuda, mistõttu mais-juunis muutus kriis ilmseks ning 16juuni vabastati ta EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt ja tema asemele tuli Vaino Väljas. 1988 augustis loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai Lagle Parek, eesmärgiks oli omariikluse taastamine. 1989 jaanuar võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai riigikeele staatuse. 24 veebr kuulutati iseseisvuspäevaks. Kodanike komiteede liikumine eesmärk taastada iseseisvus. 23aug1989 Balti kett sest Eesti saadikud Moskvas tahtsid, et ka nemad mõistaksid hukka MRP, aga Moskva kasutas venitamistaktikat ja Baltimaad vastasid provokatsiooniga. IME 1989. Eesti Kongressi valimised 1990 ja hakati pidama läbirääkimisi NSV Liiduga, et
sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest kujunes omapärane öölaulupidu – tantsiti lauldi öösel tänaval lippudega. Tänu sellele vahetati K. Vaino välja Vaino Väljase vastu, rahvas rahunes. Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased
o Esimees: Trivimi Velliste o 1988 organisatsiooni tippaeg (väga suur liikmete arv) · I korda räägitakse jõulupühadest · 1988 Murranguaasta Eestis o Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Üleskutse erakonna loomiseks tehti 1988.aasta algul Loodi EKP kõrvale Loodi augustis 1988 Eesmärk: sõltumatu Eesti riik Juht: Lagle Parek (sest kõik mehed saadeti ju Tsernobõli armeetööle- likvideerima katastroofi) o 02.02.1988 Tartu Võimud kartsid rahulepingu aastapäeva tähistamist o Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Rahvas julgeb avalikult aastapäeva tähistada o 1.-2. Aprill 1988 loominguliste liitude pleenum (loomeinimeste juhatuse koosolek) Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed
president Suveräänsus deklaratsioon - 16.novmebril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu võetud dokument Edgar Savisaar - rahvarinde idee autor ja IME programmi üks algatajest Karl Vaino - EKP esimene sekretär kuni aastani 1988 Fosforiidikampaania - 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees Baltikett - kolmes Balti riigis toimunud poliitiline massimeeleavaldus 23.08.1989 Lagle Parek - ERSP esimees 1988-1993 Arnold Rüütel - ENSV Ülemnõukogu esimees pärast 1990. aasta valimisi Vaino Väljas - Eesti Kommunistliku Partei esimene sekretär alates 1988. Aastast ERSP - esimene valitsevale Kommunistlikule parteile alternatiivne partei ENSV Gennadi Janajev - Vanameelsetest kommunistidest moodustatud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee esimees. DAATUMID 1985 märts - uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov ja sai alguse perestroika.
Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Eesti poliitiline erakond, mille juhiks oli teisitimõtleja L. Parek. ESTO Ülemaailmsed eestlaste päevad, EV Peakonsulaat oluline Eesti riikluse kandja välismaal. IL Interliikumine, järgis impeeriumimeelsete suunda, ENSV kui NSVL lahutamatu osa ning perestoika IME Isemajandava Eesti kontseptsioon, ENSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist. Juunikommunistid 1940 juunipöördes aktiivselt osalenud kohalikud kommunistid metsavennad relvastatud vastupanuliikumine, mille moodustas metsadesse
Nelson MandelaLAV president, propageeris demokraatia levikut Slobodan MilosevicSerbia president 19891997, süüdistatakse Jugoslaavia lagunemises Alo MattiisenEesti Helilooja, kirjutas viis isamaalist laulu Edgar Savisaarandis idee luua Eestimaa Rahvarinne Perestroika toetuseks, kuulus Isemajandavasse Eestisse, Üleminekuvalitsuse esiotsas Vaino VäljasSaab parteijuhiks pärast EKP võimuvahetust Lagle ParekEesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei juht Arnold Rüütel1990 saab ENSV uueks esimeheks Lennart Merivaliti 1992 Esimestel presidendivalimistel presidendiks, kirjutas alla Juulilepingule Jüri Adams 1992. Aasta põhiseaduse üks põhiautoreid Gorbatšovi reformed Perestroika *Majanduselu elavdamine Glasnost *1986 Tšernobõli katastroof Poliitilised ümberkorraldused *Presidentaalne süsteem *Rahvasaadikute congress 23.08.1987Hirvepargi miiting 16
aasta augustis loodud Eesti taasiseseisvumisaja esimene poliitiline erakond? (täisnimi)- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Kuidas nimetati Eesti Kongressi alaliselt tegutsevat organit?- Eesti Komitee Nimeta koht Tallinnas, kus taasiseseisvumisajal hakkasid 23. augustil toimuma poliitilised meelevaldused.- Hirvepark Nimed: Kes oli tuntumaid Nõukogude Liidu dissidente ja nimekas kirjanik?- Solženitsõn Kes oli Eesti peaminister 1990-1992?- Edgar Savisaar Kes oli ERSP juht?- Lagle Parek Millise nime all sai 1978. aastal paavstiks poolakas Karol Wojtyla?- Johannes Paulus II Kes oli Eesti Komitee juht?- Tunne Kelam Kes oli 1980. aastatel Inglismaa peaminister?- Margaret Thatcher Kes oli nimekas Poola ametiühinguliikumise liider, tööliste juht ja poliitik (Poola president 1990-1995)?- Lech Walesa Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1984-1985?- Konstantin Tšernenko Kes sai NLKP juhiks 1985. aastal?- Mihhail Gorbatšov
Sel eesmärgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus osales üle 2000 inimese. Kokktulnud kõnelesid avalikult 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingust selle tagajärgedest Balti rahvastele. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE 1988. aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine.Rahvarindluse positsioon ühiskonnas tugevnes ning oli eeskujuks teiste liiduvabariikide demokraatidele.Suveks valminud liikumise üldprogramm, harta ja resulutsioonid võeti vastu 1988.aasta oktoobris toimunud I Rahvarinde kongressil. POLIITILISTE SIHTIDE SELGINEMISED 1989.aasta teisel poolel toimusid Ida-Euroopas põhjalikud muudatused Moskva kontrolli all olnud riikides kukutati semetrevulutsioonidega võimult senised reziimid ning algas
IME - majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele, kaugem siht aga Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. Edgar Savisaar - Rahvarinde idee algataja, IME programmi üks algatajatest. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) - Esimene valitsevale Kommunistlikule Parteile alternatiivne partei ENSV ning kogu NSV Liidus. Eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Lagle Parek – ERSP esimees 1988-1993. Eesti NSV Ülemnõukogu valimised - Ülemnõukogu valis presiidiumi esimeheks Arnold Rüütli ja nimetas uueks valitsusjuhiks Edgar Savisaare. Arnold Rüütel - Ülemnõukogu presiidiumipresiidiumi esimees. Jaanuarikriis 1991 - tekkis reaalne oht, et Balti riikide vabadusliikumine lämmatatakse sõjaväe ja julgeolekuorganite poolt vägivalla abil.
rahvuslik sümbol. 1988.a. laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide Ühendnõukogu), EKP, TKL (Töökollektiivide Liit), Eesti Rahvarinne, ERL, EMS,
rahvuslik sümbol. 1988.a. – laulev revolutsioon Kujunes terav poliitiline kriis: asutati Rahvarinde (RR) tugirühmi, formeerus Roheline liikumine (ERL), toimus I noortefoorum, lagunesid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid. • 1988.a. aug.-s asutati ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) esimene kommunistlikust parteist sõltumatu erakond Eestis, mille programmiliseks eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine. Esimeheks L. Parek. • 1988.a. juuli-august koondusid ka impeeriumimeelsed jõud: Interliikumine (IL) ja Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN). • 11. sept 1988.a. toimus Tallinna lauluväljakul Eestimaa laul, millel oli 3000 000 osavõtjat – see oli laulva revolutsiooni kulminatsioon. kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks. • Kujunesid välja kindlad erakondlikud voolud, IL, TKÜN (Töökollektiivide
kommunistlikuks. suuremana, kui EKP jätkamist -Liidulepingu sõlmimine -Hetkeseisu jäämine -Status Quo Sündmus Aeg Isikud Sündmuse sisu/olemus Hirvepargi miiting 1987 Lagle Parek, Tiit Avalikustati MRP Madisson, Johann sisu rahvale Kõiv, Enn Tarto Oktoobri- Majandus- demonstratsioon autonoomiaidee Muinsuskaitse 1988 Trivimi Velliste liikumine ,,Tartu muinsuskaitse päev" Öölaulupidu 10-14 juuni 1988 Rahvas kogunes
3) Karl Vaino Eesti NSV poliitik ja parteitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. 4) Vaino Väljas endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. 5) Mart Laar Eesti poliitik ja ajaloolane. 6) Trivimi Velliste Eesti poliitik. Oli aastail 19891992 Eesti Kristliku Liidu liige. 7) Lagle Parek Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees 19881992, Eesti Kongressi liige. 8) Edgar Savisaar Eesti poliitik, Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister, Keskerakonna esimees. 9) Lennart Meri Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. 10) Heinz Valk eesti kunstnik ja poliitik. 11) Alo Matiisen eesti helilooja. 3
probleemid) Mihhail Gorbatsov Nõukogude Liidu viimane riigipea, perestroikapoliitika looja Boriss Jeltsin Venemaa Föderatsiooni esimene president. Tunne Kelam Eesti Kongressi liige, esimees. Mart Laar Eesti Kongressi liige Lennart Meri Tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Ülo Nugis NSVL Ülemnõukogu liige 19891991, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19901992 saadik ja juhataja, Eesti Kongressi liige 19901992, Eesti Komitee liige 19901992 Lagle Parek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige ning esimees. Oli Eesti Kongressi liige. Arnold Rüütel Edgar Savisaar Isemajandava Eesti liige Karl Vaino Eesti NSV parteijuht Trivimi Velliste Vaino Väljas
2004. aastal mängis ta peaosa Ilmar Taska mängufilmis Täna öösel me ei maga 1.3 Ühiskondlik tegevus 23. mail 2004 valiti Carmen Kass Eesti Maleliidu üldkoosolekul ühehäälselt EML-i presidendiks. Samal aastal astus ta erakond Res Publica liikmeks ning kandideeris selle nimekirjas 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kus talle anti ligi 2000 häält, kuid mandaati ta ei saanud. Kirjutas ka oma loo raamatusse ,,Kuidas ma ronisin mäe tippu" : Ene Ergma, Lagle Parek, Carmen Kass, Madis Jürgen, Mart Laar, Alar Sikk, Chalice, Erika Salumäe 1.3.1 Jutt raamatust ,,Kuidas ma ronisin mäe tippu" autor: Carmen Kass Noor hing otsib alati tippe, mida vallutada. Ja tippudest on paremad vaid need tipud, mida keegi pole veel vallutanud, ütles üks poeet. Suurimaks takistuseks teel igale uuele tipule oleme sageli meie ise. Kas mugavusest või laiskusest.Lööme põnnama seal, kus tee pole veel alanudki. Kuid iga algus on tüütu. Tegelikult ei tea
VASTUPANU NSVL VÕIMULE: * metsavendlus u 30000, u 2 a metsas, Pärnu, Võru ja Virumaal. Vanad relvad ja laskemoonapuudus. Eluase heinaküün suvel, peidik majas, maaalune punker. Hääbus suvel 1949 (märtsiküüditamine) *1950.ndate aastate põrandaalused noorterühmad lendlehed, vandetõotused. 1949 õhkisid SMV liikmed punamonumendi Raadil * 1960ndate lõpust dissidendid ehk teisitimõtlejad(Enn Tarto, Mart Niklus, Lagle Parek, Jüri Kukk jne) valikud kirjad ja pöödumised INFO LÄÄNEST: * välisraadiojaamad (USA hääl, Vaba EUR) * SO turistid, SO TV ja HELTLN laevaliiklus * teadlaste suhted tihenesid välismaa kolleegidega 10. ISELOOMUSTA EESTI KULTUURIELU JÄRGMISTES VALDKONDADES: HARIDUS, KIRJANDUS, USUELU, RAHVAKULTUUR! II MS järel jagunes kultuur kaheks: välis ja kodueesti. HARIDUS üleminek kohustuslikue keskharidusele vähendas keskhariduse väärtust. Ülikoolides
Otto Tief – Vabariigi Valitsuse moodustaja ja peaministri asetäitja 1944. aastal Nikolai Karotamm – Eesti NSV juht 1944-1950 Johannes Käbin – Eesti NSV juht 1950-1978 Karl Vaino – Eesti NSV juht 1979-1987 Vaino Väljas – Eesti NSV juht 1988-1990 Siim Kallas – Reformierakonna asutaja 1994, peaministri kandidaat Tiit Made – IME-idee autor, EV Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liige Edgar Savisaar – Rahvarinde üks asutajatest, üleminekuvalitsuse peaminister Lagle Parek – Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige ja esimees, Eesti Kongressi liige Tunne Kelam – ERSP esimees Arnold Rüütel – EV president 2001-2006, Eesti NSV Ülemnõukogu ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Lennart Meri – EV president 1992-2001
1987 a 23 augustil korraldas MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamis Eesti Grupp) Tallinnnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel a politiseerumise . 1987. a lõpul loodi I demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti muinsuskaitse selts (EMS) 1988.a moodustati I poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), juhiks sai Lagle Parek EMS ja ERSP-mõlemad pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajaooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasin Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast kujuned 1988.a massiüritus , mida vene võimud takistada ei suutnud.. 1988. a aprillis toimus loominguliste liitude ühispleenum, seal pöörati suurt tähelepanu rahvuyskulutuuri olukorrale ning avaldati rahuolematust Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle. Neid toetas lai avalikkus.
vastu. 90% valimistest osavõtmine - agitaatorid kontrollisid, kes valimas käib. 16.novembril võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, tähelepanu see, et tegu oli seadusliku organiga. Ütles, et ENSVs vastuvõetud seadused on ülemuslikud NSV seaduste ees. Arnold Rüütel (Ülemnõukogu esimees) kutsuti Moskvasse aru andma, sest NSV konstitutsioon ütleb, et NSV seadused on kõige tugevamad. Kujuneb esimene partei ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (Lagle Parek, Tunne Kelam). NL keskvõim tahab luua uue liidulepingu. 1989 kuulutati Eesti keel riigikeeleks, mis juhtus esimest korda. Ülemnõukogu kuulutas seda. Pika Hermanni torni tõmmati esimest korda ka sinimustvalge lipp 24. veebruraril - aga rahvuslipuna, mitte riigilipuna. 1989nda aasta märksõna Eesti Kodanike Komiteede liikumine (Tunne Kelam, Lagle Parek) Tuleb III oluline liikumine (Rahvarinne, Interrinne) Kodanike Komiteede liikumine
uudiste ja mõtete vabale levikule Eestis" · koguti fakte inimõiguste rikkumise kohta Eestis · 1979 (MRP 40. aastapäev!) Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad saatsid ÜRO peasekretärile ja mitme riigi valitsusele nn. Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo jt.)
Eesti NSV-s olid demokraatlikud liikumised lämmatanud juba enne Helsingi lõppaktile allakirjutamist. 31. Eesti Vabariik aastatel 1991-1997 I Põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine 1)uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Asemblees 1991.aasta lõpuks, mis kiideti heaks ning jõustus 3.juulil 1992.aastal 2) ettevalmistused Riigikogu ja presidendi valimisteks a. 1992.aasta suvel selgusid kandidaadid- Arnold Rüütel, Lennart Meri, Rein Taagepera ja Lagle Parek b. Esimeses voorus ei saanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest c. valiti kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel - A.Rüütli ja L.Meri vahel d. 5. oktoobril 1992.aastal valiti taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri e. Riigikokku valiti 9 valimisliitu või erakonna esindajad f. Isamaa moodustas koalitsiooni koos ERSP-ga ja valimisliiduga Mõõdukad g
uudiste ja mõtete vabale levikule Eestis" · koguti fakte inimõiguste rikkumise kohta Eestis · 1979 (MRP 40. aastapäev!) Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejad saatsid ÜRO peasekretärile ja mitme riigi valitsusele nn. Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo jt.)
16. juunil K. Vaino vabastati EKP Keskkomitee kohalt ning asemele sai Vaino Väljas, mis tõi kaasa leevendusi ühiskonnas tekkinud pingete osas. Sinimustvalge sai eestlaste rahvuslipuks. Hakati ajaloomälu teadvustama, millega vabanes ajakirjandus ja televisioon. Lõpuks toimus Lauluväljakul massimiiting ,,Eestimaa laul". 1988- Esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), mille juhiks Lagle Parek ning mille eesmärgiks oli omariikluse taastamine. Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (Interliikumine), kelle seas on mitte-eestlased ning eestlased, kes pooldasid suurriigi poliitikat. Oktoobris 1988 toimus I Rahvarinde kongress, kus arutati ühiskonna valuküsimusi ning arutati liidulepingu vastuvõtmist. Eesti taasiisesisvumise ettevalmistamine. Sündmused Eestis 1989-1990. Jaanuaris 1989 võeti vastu keeleseadus, millega
○ Tuulepuuhuulte luule; ○ Nagu merelaine; ○ Perpetuum mobiile. ○ Everybody. EESTI TAASISESEISVUMINE- “LAULEV REVOLUTSIOON” Uus ärkamine: ● 1985. aasta märts– NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatšov; ○ perestroika, glasnost. ● 1987. aasta kevad– fosforiidikampaania; ● August– MRP-AEG; ○ L. Parek. ● 23. august– Hirvepargi miiting; ● 26. november– IME (Isemajandav Eesti); ○ S. Kallas, T. Made, E. Savisaar, M. Titma. ● Detsember– EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts); ○ T. Velliste. Muutuste tuules; ● 1988. aasta jaanuar– ERSP idee; ○ L. Parek. ● 2. veebruar– Tartu rahu aastapäeva tähistamine; ● 24. veebruar– EV aastapäeva tähistamine; ● Aprill– loominguliste liitude ühispleenum; ● Rahvarinne;
oli Nõukogude Liidu ainupartei ja riigi tegeliku võimu kandja. EKP eesti kommunistlik partei oli Eesti NSV ainupartei. Gorbatsov NSVL juht Jeltsin Vene NSV juht Karl Vaino - oli Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. Vaino Väljas - on endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Tunne Kelam eesti komitee esimees Trivimi Velliste - on Eesti poliitik. Oli aastail 19891992 Eesti Kristliku Liidu liige. Lagle Parek - on Eesti ühiskonnategelane. Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 Islandi väljak - Tallinna kesklinnas asuv Rävala puiesteega piirnev haljastatud plats ning sellest kagu poole jääv sõidu- ja parkimisriba selle platsi ja Välisministeeriumi hoone vahel. _____________________________________________________________________ Iseloomusta NSVL süsteemi ( majandus, poliitika, õigused, vabadused ) ?
Kommunistliku Partei juht 19501978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Nikita Hrustsov - oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralleitnant (1943) ja NLKP KK I sekretär riigi tegelik juht aastail 19561964. · Leonid Iljits Breznev - oli Nõukogude poliitik ja riigijuht.. Breznev oli NLKP Keskkomitee I sekretär 19641966, peasekretär 19661982 ning NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Lagle Parek - Oli Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige 1988 ning esimees, iseminister Mart Laari esimeses valitsuses. Kuulub Isamaa ja Res Publica Liitu. · Edgar Savisaar- 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsusepeaminister 19901992, Keskerako nna esimees. · Arnold Rüütel - on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel20012006. tal oma osa Eesti
Eeskätt kogusid materjale küüditamise kohta. Kuigi need olid kaks tegevussuunda, siis teiselt poolt ka EMS liikmed võtsid sõna ja sekkusid ka kõikidesse muudesse teemadesse, mis antud ajal väga aktuaalsed olid. On nimetatud ka poliitiliseks erakonnaks, kuigi ta ametlikult mingisugune poliitiline erakond ei olnud. 1988 - Esimeseks erakonnaks (uueks), mis tekkis 88 aastal oli sellest samast MRP-AEG-st väljaaerenenud ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei). Esimeseks juhiks oli Lagle Parek. 1988 murraanguaasta. Selle alguses, 2 veebruaril toimus Tartu rahu aastapäeva tähistamine. Selleks üritati organiseerida kõnekoosolekut, kus rahu alla kirjutati. Juurdepääs majale oli takistatud, sest kohalikud võimuorganid olid kohale kutsunud miilitsaüksused, kes varustatud koertega. Pidid maja kaitsma ja rahva laiali ajama. Kuna selle sama maja juurde polnud võimalik pääseda, siis rahvas kogunes lähitänavatele ja kõnekoosolek ära ei jäänud. Kus viibis Ansip
IseMajandavEesti · Edgar Savisaar · Siim Kallas · Tiit Made · Mikk Titma Eesti Muinsuskaitse Selts · Loodi 1987.aastate lõpul · Esimine demokraatlikel põhimõtetel tegutsev massiorganisatsioon · Esimees: Trivimi Velliste 1988 Murranguaasta Eestis Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei · Üleskutse erakonna loomiseks tehti 1988 aaasta algul · Erakond loodi augustis 1988 · Eesmärk: sõltumatu Eesti riik · Erakonna juht: Lagle Parek 2.veebruar 1988 Tartu võimud kartsid rahulepingu aasta päeva tähistamist Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine 24.veebruar 1988 · Rahvas julgeb avaliku aastapäeva tähistada o Kuigi üritada segada seda üritust 1-2parill 1988 loomingulise liitude pleenum · Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed Pleenumi otsused: · Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati
Seadis peasihiks Gorbatsovi reformide toetamise ja uuendusprotsessidele kaasaaitamise. 1988 a aprillis toodi ****Tartus muinsuskaitsepäevadel esimest korda Nõuk. E avalikkuse ette s-m-v lipp. Juunis tpimus öölaulupidu. 16 juuni vabastati k.Vaino EKP Komitee I sekretäri kohalt ja asemele tuli V. Väljas. 23 juun, sai tollase ENSV Ülemnõukogu otsuse kohaselt s-m-v lipp taas rahvuslipuks. 1988 aug. oli loodud I E poliitiline erakond- E Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP)(Lagle Parek).sihiks oli omariikluse taastamine.I Rahvarinde kongressil võeti vastu harta ja resolutsioonid. 1988 suvel tegid suurte tehaste juhid ENSV Töötajate Internatsionaalse Ühendnõukogu (*interliikumine-IL) ja sügisel Töökollektiivide Ühendusnõukogu(TKÜN). Liiduleping-seal pidi saama kinnituse Vabariigi uus seisund.status que: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine 16 nov 1988. 46 Iseseisvuse ettevalmistamine
annaabi.ee 
