Laulev revolutsioon (1)

Laulev revolutsioon
Referaat
5. klass
2011 Tallinn
Laulev revolutsioon on nimetus Eestisaastail 1987–1988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu NSLVL-i okupatsiooni tingimustes paremaks muuta. Kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda rohkem olid tegevused Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvus taastamisele. Seda on tõestanud meie laulupeod , kus Virumaa rahvas seisab koos laulukaare all ja laulavad erinevaid laule. Väga populaarne oli ka laulev revolutsioon
Nad laulsid laulu ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään,, ,,Eesti maa,,.

Sellel fotol nad tantsivad ja laulavad seal oli umbes 150 meest ja 170 naist lapsed tantsisid ka, aga neid oli seal vähe.

14. mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis.
Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel.
Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 MRP-AEG(Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi paljude teadvusse esmakordselt Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga.
Laulev revolutsioonil tantsiti rahva tantse ja lauldi rahva laule. Naistel olid rahvariided seelikud ja valged särgid, meestel olid püksid ja pluusid . Peol peeti tähtsaid kõnesid. Laulev revolutsioon jutustab erilise loo Eesti rahumeelsest eraldumisest Nõukogude Liidust . Sündmused leidsid küll aset Eestis, kuid lugu ise on palju. 7.detsembril võttis ENSV Ülemnõukogu vastu konstutsiooni paranduse ,mis tunnistas riigikeeleks eesti keele.
24.detsembril 1989 toimus kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demontstratsioon,kus inimesed seisid üksteise kõrval Tallinnast Vilniuseni moodustades niinimetatult Balti keti. Soov üritusel osaleda oli nii suur, et paljud inimesed jäid liiklusummikutesse ega jõudnutki kohale. 20.augustil 1991 kell 23.03 võttis ENSV Ülinõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Järgmisel päeval püüdsid Vene dessantväelased hõivata Tallinna teletorni. 1994 viidi Vene sõjavägi Eestist välja.