isikud, asjad, hagid (siin tähenduses ,,omandamise viis"); suunatud varaliste suhete reguleerimisele. Varalised suhted on kahte tüüpi: - O-X omanik-kõik mitteomanikud (kellel samuti on kohustused, nt mitte varastada midagi sellelt omanikult) - O-K omanik kindel isik (asjade üleminekul) Iseloomulik romaani õigusperekonnale. Rohkem levinud kui pandektiline. · Pandektiline süsteem Saksamaal väljatöötatud süsteem; tsiviilõigus jaotatud viieks osaks (üldosa, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus, võlaõigus); lähtutakse valdkonnast. Iseloomulik germaani õigusperekonnale. Pandektiline & institutsiooniline combined: Perekonnaõigus - ISIK Asjaõigus - ASI Võlaõigus, pärimisõigus - ÜLEMINEK Üldosa - ISIK&ÜLEMINEK 3. Tsiviilõiguse areng & süsteem Eestis
Seda käsitlust ei esine sageli. i. Justinianuse asgset Rooma õigust. Esineb rohkem ii. Kaasaegne Rooma õigus. Süsteemide hulgas on kaks tuntumat: • Institutsiooniline süsteem. Saanud oma nim kui ka sisu Rooma õigusest. Kogu õigus, mida kasutame, käib kas isikute asjade või hagide kohta. Siit ka kogu eraõiguse instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid-õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks • Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil.. Eraõiguse üldosale järgneb eriosa, mis koosneb: • Asjaõigus • Obligatsiooniõigus • Perekonnaõigus • Pärimisõigus
Tsiviilõiguse üldosa Tsiviilõigus Tsiviilõiguse mõiste tuleneb Rooma õigusest ius civile. Tsiviilõigus on eraõiguse üks kõige kesksem ja mahukam osa. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on eelkõige tsiviilõigusnormide kogum. Et mõista, mida need normid endast kujutavad, tuleks kõigepealt vaadelda tsiviilõiguse süsteemi. Ajalooliselt eristatakse kaht tsiviilõigusnormide süsteemi: 1)institutsiooniline süsteem 2) pandektiline süsteem Tsiviilõiguse mõiste subjektiivses tähenduses õiguslikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. Nt omanikul on õigus oma asja vallata, kasutada, kuidas soov on. Tsiviilõiguses subjektiivses tähenduses on käitumine riiklikult tagatud. Tsiviilõigusest võib rääkida kui õppedistsiplinist või teadusharust. Tsiviilõiguse rakendamine Kohaldamine või elluviimine teiste sõnadega. Selle all tuleb mõelda
ja privaatautonoomia põhimõttel. Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnes riigis on see tsiviilõiguse osa ja mõnes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb järgmiselt: Üldosa – sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Eriosa moodustavad erinevad seadused o asjaõigus – asjaõigusseadus o võlaõigus – võlaõigusseadus o perekonnaõigus – perekonnaseadus o pärimisõigus – pärimisseadus Mõistab ja oskab defineerida tsiviilõiguse põhimõisteid
osa Aafrika riike ja Lähis-Ida maid. (Põllumäe, 2009) Mandri-euroopa õigussüsteem koosneb omakorda erinevatest ning suhteliselt iseseisvast õigusperekondadest. Romaani õiguse perekonda kuuluvad Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Monaco, Itaalia, Hispaania ja Holland; Saksa ehk germaani õigusperekonda Saksamaa, Austria, Šveits, Türgi, Kreeka; Skandinaavia perekonda Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island. (Liin, 1999) Sellele õigusperekonnale on iseloomulik pandektiline süsteem, kus on tsiviilõigusnormid jagatud viieks osaks: üldosa, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Romaani-germaani õiguse perekonnale on omane veel ka õiguse jagamine avalikuks ja eraõiguseks. Eraõigus reguleerib isikute omavahelisi suhteid. Avalik õigus reguleerib suhteid ühiskonnas, kogukonnas laiemalt ning isiku ja kogukonna või üldsuse või riigi vahelisi suhteid. Avaliku õiguse objektiks on aga riigi ülimuslik tegutsemine ehk avaliku võimu
Peregriinid kasutasid teistsugust õigust kinnisvara võõrandamiseks. Pandiõigust pidi praetor kinnitama 2 süsteemi rooma õiguses: 1) institutsionaalne süsteem pärit Gaiuse teosest ‘’Instituudid’’. Kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta. corpus juris civilis (rooma kodanike õiguse kogu) (kogu - õigus - kodanik) 2. LOENG Õiguse süstematiseerimine nii, et ka tavainimene ilma spetsifiliste teadmisteta mõistaks seda 2) Pandektiline süsteem - eristatakse… - üldosa ehk kõik need osad, mis ülejäänud õiguses korduvad, tõstetakse välja esimeseks peatükiks. Sisaldavad alati isikuid, tähtajad, tehingute tõendamine, tsiviilseadused - eriosa -> alaosad nagu asjaõigus (reaalne õigus), obligatsiooni õigus, perekonnaõigus, pärimisõigus pärimisõigus - pärimine testamendi ja pärimine seaduse järgi Pandectae (entsüklopeedia) e-dicere (väljarääkimine, praetori dokument)
õiguslikud personaalkorporatsioonid (nt. Advokatuur, Notarite Koda); avalik- õiguslikud sihtasutused (nt. Kultruurkapital); avalik-õiguslikud juriidilisest isikust asutused (nt. Rahvusraamatukogu) eraõiguslikud halduse kandajd (nt. notar) 45. Tsiviilõiguse süsteem. ajalooliselt eristatakse kahte peamist tsiviilõiguse süsteemi (tsiviilõiguse normide omavaheline paiknemine): institutsiooniline süsteem ja pandektiline süsteem. 46. Füüsilised isikud. Inimesed õigussubjektidena 47. Füüsiliste isikute õigusvõime, teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal inimesel on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. 48. Juriidilised isikud, liigid. juriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele
Coprus iuris cilis IV osa novellae o Novellisd, Nov. o 556 o Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi(novae legis Institusiooniline süsteem: o Saanud alguse gaiuse ints. st o Eraõigus jaguneb- isikuteks, asjadeks, hagideks o Personae- isikute, isikute seotud õigus o Res- asjad- asjade omandamise alusel o Actiones- hagid- õiguste kaitse Pandektiline süs o Nimetus CIC2. Osa pealkirjast digesta seu pandectae o Sisu ajaloolise koolkonna poolt(gustav hugo, georg heise) o Üldosa+ eriosa o Eesti tsiviilseadustik o Üldosa TSÜS o Ja eriosa o AÕ o VÕS o PeS o PäS ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID o Ius civile
(constitutiones) (pikemad jaotatud paragrahvideks). Novellid, tähistatakse tavaliselt Nov. Koostati ca 556 Sisaldab pärast Koodeksi koostamist vastuvõetud keisri korraldusi Õiguse süstematiseerimine 1) Institutsiooniline süsteem: (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse „Institutiones“-st G.1.8.) Personale – isikud Res – asjad Actiones – hagid 2) Pandektiline süsteem Nimetus CIC 2. Osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE Sisu ajaloolise koolkonna poolt Gustav Hugo (1764-1844) Eesti tsiviilseadustik järgib pandektilist süsteemi 1) Üldosa: tsiviilseadusktiku üldosa seadus 2) Eriosa: AÕS, VÕS, PerS, PärS Ius civile – ius gentium Ius civile – rooma kodanike õigus Õigus, mille iga rahvas endale ise määrab, on omane sellele rahvale ja seda
2) dogmaatiliselt- vaadeldakse Rooma õigust nii, nagu ta kehtis teataval ajaperioodil. Institutsiooniline süsteem- (kuulsa rooma juristi Gaiuse tees.. Õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta.) Kogu eraõiguse instituutide järjestus: 1)isikutesse puutuv õigus 2) asjadega seotud õigussuhted 3) hagid- õiguste kaitse. Pandektiline süsteem- eraldatakse kogu eraõigusest üldised küsimused ja moodustatakse nendest üldosa. Üldosale järgneb eriosa, mis omakorda koosneb neljast osast: 1)asjaõigus 2) obligatsiooniõigus (võlaõigus) 3) perekonnaõigus 4) pärimisõigus 2. pt ROOMA ERAÕIGUSE ALLIKAD ROOMA ÕIGUSE ALLIKATE ÜLDISELOOMUSTUS Õiguse allikad: 1)õigustloovad jõud (materiaalses tähenduses)
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15
laimamine). Tsiviilõiguse reguleerimismeetod reguleeritakse poolte võrdsuse alusel. Unitaristlik käsitlus leiab, et äri- ja tsiviilõigus on üks ja see sama eristatud ainult praktilistel kaalutlustel. Dualistlik käsitlus leiab, et äri- ja tsiviilõigus on kaks eraldi seisvat õigusharu. Tsiviilõiguse mõiste Rooma õiguses? IUS CIVILE (Rooma kodanikule kuuluv õigus) Tsiviilõiguse üldosa kehtestab üldised põhimõtted Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks. Üldosas üldiseid termineid. Eriosas spetsiifilisi termineid. Rooma õiguses, kuidas nimetatakse pandektilist süsteemi? Pandektiline süsteem on välja töötatud Saksamaal. Normid on jaotatud 5 ossa: üldosa, perekonna-, asja-, pärimis- ja võlaõigus. Nt Saksa eraseadustik BGB (1990). 1.4. Tsiviilõiguse allikad ( 3 allikat): koht kust me leiame õigust. Õigusallikad on hierarhias: I PÕHISEADUS II SEADUS (vastuvõetud Riigikogus)
uurimise seisukohalt ÕIGUSE SÜSTEMATISEERIMINE 1. Institutsiooniline süsteem: a. (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse "Institutiones"-st G.1.8.) b. PERSONAE - isikud - isikutega seotud õigus c. RES - asjad - asjade omandamise alusel d. ACTIONES - hagid - õiguste kaitse (sarnane süsteem tänapäeval prantsuse Code civil, Austria ABGB) 2. Pandektiline süsteem: a. Nimetus CIC 2.osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE b. Sisu ajaloolise koolkonna poolt i. Gustav Hugo (1764-1844) ii. Georg Heise (1778 - 1851) c. Üldosa ja eriosa EESTI TSIVIILSEADUSTIK JÄRGIB PANDEKTILIST SÜSTEEMI: 1. ÜLDOSA a. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2. ERIOSA a. Asjaõigusseadus b. Võlaõigusseadus c. Perekonnaseadus d
Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 2 Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. · Pandektiline süsteem normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem): üldosa, perekonna-, asja-, pärimis-, võlaõigus. Näiteks Saksa eraseadustik BGB (1900). See, et süsteem on erinev, ei tähenda, et normide sisu oleks väga erinev. Isikud on üldosas ja perekonnaõiguses; asjad asjaõiguses; hagid pärimis- ja võlaõiguses. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis võib eristada Germaani õigusperekonda (pandektiline
Kollisiooninorm näitab, millise riigi õigust kohaldatakse). Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Vahetegu objektiivse ja subjektiivse tsiviilõiguse vahel (normide liigituse järgi): · Institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad, hagid (ülemineku, omandamise viisi tähenduses). Hea näide on Prantsuse tsiviilkoodeks (1804.a) ehk Napoleoni koodeks. 2 · Pandektiline süsteem normid on jaotatud 5 ossa (Saksamaal väljatöötatud süsteem): üldosa, perekonna-, asja-, pärimis-, võlaõigus. Näiteks Saksa eraseadustik BGB (1900). See, et süsteem on erinev, ei tähenda, et normide sisu oleks väga erinev. Isikud on üldosas ja perekonnaõiguses; asjad asjaõiguses; hagid pärimis- ja võlaõiguses. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis võib eristada Germaani õigusperekonda (pandektiline
Õiguskord on õigussüsteem. Eraõigus (obj. õigus) on eraõiguse osa, kus reguleeritakse isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel ja lähtutakse privaatsusautonoomiast. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõiguse süsteemid: Istitutsiooniline süsteem – liigitab tsiviilõiguse kolmeks osaks: -isikud -asjad -hagid. (Rooma õiguse omandi üleminekud) Pandektiline süsteem- liigitab tsiviilõiguse viieks osaks: -üldsätted -asjaõigus -võlaõigus -perekonnaõigus -pärimisõigus. Mõlemad süsteemid on omased nendele riikidele, kus tsiviilõigus on kodifitseeritud. I Anglo-Ameerika süsteemis ei saa rääkida tsiviilõiguse süsteemist. II Kontinentaal- Euroopa- eristatakse avalikku- ja eraõigust. Tsiviilõigus on kodifitseeritud. Võib eristada kahte õigusperekonda:
Halduskandjate funktsioon haldusülesannete täitmine. 44. Tsiviilõiguse süsteem. Ajalooliselt eristatakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: 1. Isikud (suhete subjektid) 2. Asjad (suhete objektid) 3. Hagid (omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal) Institutsiooniline süsteem on omane romaani õigusperekonnale (Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia) 2) Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks: 1. Üldosa 2. Asjaõigus 3. Perekonnaõigus 4. Pärimisõigus 5. Võlaõigus See süsteem on omane germaani õigusperekonnale. Peamine erinevus kahe süsteemi vahel on süstematiseerimises, normid ise erinevad vähe. Mõlemale süsteemile on iseloomulik, et tsiviilõigus on kodifitseeritud ehk esitatud koodeksite kujul. Kuulsamad koodeksid Prantsuse
on konstrueeritud): Institutsiooniline süsteem tsiviilõigusnormid on jaotatud kolmeks põhiliseks institutsiooniks Isikud Asjad Hagid (omandamise viisid) Neid nim ka kolmeks tsiviilõiguse vaalaks. Hagi selles seoses tähendab omandamise viisi(eelkõige lepingud jne). Institutsiooniline süsteem on iseloomulik nt prantsusmaale (napoleoni koodeks) Pandektiline süsteem (saksamaal välja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa Üldosa ÜS Perekonnaõigus PEÕ Asjaõigus AÕ Pärimisõigus PÄÕ Võlaõigus VÕ Austria, Sveits, aga ka Eesti. Saksamaal on saksamaa eraseadustik 1900. Peame silmas seda, et me saame tsiviilõiguse süsteemist rääkida, seal, kus on tsiviilõigus kodifitseeritud. Ja se on kodifitseeritud Mandri-Euroopa õigussüsteemis. Romaani on
! põhiliseks institutsiooniks Isikud Asjad Hagid (omandamise viisid) Neid nim ka kolmeks tsiviilõiguse vaalaks. Hagi selles seoses tähendab omandamise viisi(eelkõige lepingud jne). Institutsiooniline süsteem on iseloomulik nt prantsusmaale (napoleoni koodeks) Pandektiline süsteem (saksamaal välja töötatud). Tsiviiligus jaotatakse viide ossa Üldosa ÜS Perekonnaõigus PEÕ Asjaõigus AÕ Pärimisõigus PÄÕ Võlaõigus VÕ Austria, Šveits, aga ka Eesti. Saksamaal on saksamaa eraseadustik 1900. Peame silmas seda, et me saame tsiviilõiguse süsteemist rääkida, seal, kus on tsiviilõigus kodifitseeritud
otsustab oma äranägemise järgi. Kui kohus on midagi reguleerinud, siis võetakse ka see aluseks. Vandekohus peab jõudma konsensusele ja peale seda otsust kohus otsustab karistuse. Kaudsed ja otsesed tõendid: Kui meil on ainult otsesed tõendid, siis angloameerikas arvestatakse ka kaudseid tõendeid, aga see on ohtlik, kui otsus langetatakse vaid kaudsete tõendite kaudu. Kodifitseeritud õigus kõik tavad ja õigused pannakse kirja, muutuvad õiguaktiks. Pandektiline õigus tulnud Rooma eraõigusest, isik Pandecta, kogus kokku Rooma õiguses loomade kohta käivad õigusaktid. Kõik asjad on ühes kohas koos, ühe valdkonna kohta. Eestis erandiks see, et tööõigus on võlaõigusest eraldatud. Üldosa tsiviilseadustiku üldosa seadus Eriosa asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus, perekonnaõigus, äriõigus. Kui üldosa ja eriosa seadussätted on vastuolulised, siis kehtib eriosasäte! Eriosa säte alati täpsustab üldosa sätet.
Ajalooliselt eristatakse kaht tsiviilõigusnormide süsteemi: 1)institutsiooniline süsteem normid jagunevad kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. Neid nim ka tsiviilõiguse kolmeks vaalaks. Isikud ehk subjektid, asjad ehk objektid, hagide all mõeldakse siin omandamise viise(suhted isikute vahel asjade pinnal). See süsteem on iseloomulik romaani õigusperekonnale, nt prantsuse tsiviilkoodeks. 2) pandektiline süsteem kõik normid jaotatakse 5 ossa: üldosa, asjaõigus, pärimisõigus, perekonnaõigus, võlaõigus. See süsteem on välja töötatud Saksamaal. Mõlemale süsteemile on omane see, et tsiviilõigus on kodifitseeritud. Romaani õigusperekonnale on iseloomulik institutsiooniline süsteem, germaani perekonnale pandektiline süsteem. Anglo- Ameerika ei tunnista kumbagi süsteemi. Skandinaavia maades ei saa rääkida tsiviilõiguse
süsteemi. Institutsiooniline süsteem on saanud oma nimetuse ja sisu Rooma õigusest. Siit tulenevalt jagatakse tsiviilõigusnormid institutsioonilise süsteemi puhul kolme suurde gruppi: 1) isikutega seotud normid, 2) asjaõigused, 3) õiguste omandamise viisid. Kogu õigus, mida kasutati Roomas, käis kas isikute, asjade või haige kohta. Sellest ka eraõiguse instituutide järjestus: 1) isikutesse puutuv õigus, 2) asjadega seotud õigussuhted, 3) hagid. Pandektiline süsteem on samuti oma nime saanud Rooma õigusest - Corpus iuris civilis'e teise osa pealkirjast "Digesta seu Pandectae". Pandektilise süsteemi kohaselt jaguneb tsiviilõigus viide ossa: asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus ja pärimisõigus. Institutsiooniline süsteem ja pandektiline süsteem on küll väliselt erinevad, kuid siiski võib öelda, et tegemist on eelkõige tsiviilõiguse erineva struktureerimise viisiga, peamised tsiviilõiguse valdkonnad aga kattuvad. Mis on üldosa
(isikud, asjad, hagid) on need, millele tsiviilõigus põhineb. Isikud on õiguste subjektid, asjad on õiguste objektid, hagi tähendab selles kontekstis omandamise viisi kuidas need asjad ja muud objektid võivad ühelt isikult teisele üle minna. See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele. 2) Pandektiline süsteem välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse tsiviilõigus viide ossa: 1) üldosa 2) perekonnaõigus 3) asjaõigus 4) pärimisõigus 5) võlaõigus. Iseloomulik germaani süsteemile: Saksamaa, Austria, aga ka Eesti. Saksamaa eraseadustik kehtib aastast 1900. Samas peame silmas, et tsiviilõigus on kodifitseeritud! Mandri-Euroopa ehk Romaani- Germaani süsteemiga riikides; Romaani-Germaani tähendab, et Romaani on institutsiooniline,
Need kolm gruppi (isikud, asjad, hagid) on need, millele tsiviilõigus põhineb. Isikud on õiguste subjektid, asjad on õiguste objektid, hagi tähendab selles kontekstis omandamise viisi – kuidas need asjad ja muud objektid võivad ühelt isikult teisele üle minna. See institutsiooniline süsteem on iseloomulik Prantsusmaale (Napoleoni koodeks – 1804, vanim) ning Itaalialiale ja muudele Prantsusmaast lõunapoole jäävatele riikidele. 2) Pandektiline süsteem – välja töötatud Saksamaal, selle alusel jaotatakse tsiviilõigus viide ossa: 1) üldosa 2) perekonnaõigus 3) asjaõigus 4) pärimisõigus 5) võlaõigus. Iseloomulik germaani süsteemile: Saksamaa, Austria, aga ka Eesti. Saksamaa eraseadustik kehtib aastast 1900. Samas peame silmas, et tsiviilõigus on kodifitseeritud! Mandri-Euroopa ehk Romaani-Germaani süsteemiga riikides; Romaani-Germaani tähendab, et Romaani on institutsiooniline, germaani
Meenutagem, et Eesti kuulub Kontinentaal- ehk Mandri-Euroopa õigussüsteemi, kus tsiviilõigust peetaksae eraldi õigusvaldkonnaks ja see on kodifitseeritud. Pretsedendiõigusele põhinev Angloameerika (common law) õigussüsteem tsiviilõigust eraldi õigusvaldkonnana ei tunne 13 . Ka Skandinaaviamaades 14 , kus tsiviilõigust küll tuntakse, on tsiviilõigus kodifitseerimata. Kaks tuntumat tsiviilõiguse süsteemi on institutsionaalne ja pandektiline süsteem. Institutsionaalne süsteem tuleneb Rooma õigusest, kus Rooma juristi Gaiuse teoses "Institutiones" on öeldud, et "kogu õigus, mida me kasutame, käib kas isikute, asjade või hagide kohta". Tulenevalt sellest jagatakse institutsionaalse süsteemi puhul tsiviilõigusnormid kolme gruppi: 1) isikutega seotud normid; 2) asjaõigused ja 3) õiguste omandamise viisid. Pandektiline süsteem tuleneb samuti Rooma õigusest, keiser Justinianuse
Tsiviilõiguse süsteemid: 6. Lepingute siduvuse põhimõte 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid Hea usu põhimõte (TsÜS § 138 lg 1; VÕS § 6) 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. Hea usu põhimõte prevalveerib seaduse, tava ja tehingu ees. Hea usu põhimõte on seotud seotud väärtushinnangute ja õiguse arenguga. 2.1 Üldosa Oluline tähendus germaani õigusperekonnas
99. Intellektuaalomandi liigid on autoriõigus ja tööstusomand 100. Autoriõigus tekib automaatselt, siis kui kirjalik või suuline teos on loodud. 101. Tööstusomandi tekkimise eeltingimus on objekti registreerimine riiklikus registris. Eestis on selliste riiklike registrite pidaja ja riigi nimel kaitsedokumentide (patent, kaubamärgitunnistus jne) väljaandja Eesti Patendiamet 102. 103. 104. 1. Tsiviilõiguse mõiste (institutsiooniline-,pandektiline süst) 105. Tsiviilõigus jaguneb samuti objektiivseks ja subjektiivseks õiguseks. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.Tsiviilõigus subjektiivses tähenduses on isikule kuuluv juriidiliselt tagatud õigustus ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teiselt poolelt. 106
tsiviilõigus subjektiivses tähenduses konkreetsele isikule kuuluv õiguslikult tagatud võimalus teatud viisil käituda või nõuda teistelt teatud käitumist. Riiklikult tagatud käitumise võimalus. Subjektiivse õiguse aluseks on objektiivne õigus, tuleneb kehtestatud käitumisreeglitest (objektiivsest õigusest). tsiviilõiguse süsteem ajalooliselt eristatakse kahte peamist tsiviilõiguse süsteemi (tsiviilõiguse normide omavaheline paiknemine): institutsiooniline süsteem ja pandektiline süsteem. Erinevus nende vahel seisneb erinevas liigendamise viisis, kuid sisu on sama. institutsiooniline süsteem võib jaotada kõik õigusnormid 3 institutsiooni vahel: isikud, asjad, hagid e. omandamise viisid. Isikute vahel on 2 liiki suhteid: suhted seoses asjadega (omandisuhted) ja suhted seoses üleminekuga (vahetus) pandektiline süsteem õigusnormide jaotus valdkonniti, mitte funktsionaalse süsteemina: üldosa, perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus.
· Kompilatsioon 39 juristi Code civil (CC) ehk Code Napoleon teostest (2000 köidet), 1804 enim tsiteeritud autorid: Austria üldine tsiviilseadustik Ulpianus ja Paulus (ABGB) 1811 Saksamaa tsiviilseadustik (BGB) Digesta seu Pandectae 1900 · Tsiviilõiguses Sveitsi tsiviilseadustik 1907 pandektiline süsteem: üldosa (üldised SEITSMES LOENG küsimused) eriosa: · asjaõigus Klassikaline müüt kunstis, · obligatsiooni- ehk kirjanduses jm: Odysseus võlaõigus · perekonnaõigus ODYSSEUS (lad Ulysses, Ulixes) · pärimisõigus Odysseus Institutiones Ithaka saare valitseja · 533 pKr Laertese poeg
Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest? Kehtib alluvus suhe. Reguleerimise meetod on erinev. Tsiviilõigusele lähenemine: Unitaristlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Nad on erinevad õigusharud. Dualistlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on 2 erinevat asja. Tsiviilõiguse mõiste tuleb Rooma õigusest. Ius civile (reguleeris oma kodanike ) Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks. Mis tähendab üldosa? Üldosa kehtestab üldised põhimõtted. Eriosas reguleeritakse spetsiifilised osad. 1.3Tsiviilõiguse allikad Õigusallikas koht, kus leiame õigust Õigusallikad on hierarhias: 1.Põhiseadus 2.Seadus 3.Õigusaktid (määrused, aktid, eeskirjad) 4.Tava ....................... 5.Kohtupraktika Miks on õigusallikad hierarhias? Nad on tähtsuse järjekorras.
ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui mittevaralisi) võrdsuse ja vaba enesemääramisepõhimõttel. Tsiviilõiguse süsteemid (lähtuvad ajaloolisest valdkonnale struktueerimise viisist): a) institutsiooniline süsteem – tsiviilnormide jagunemine: isikutega seotud normid, asjaõigused ja õiguste omandamise viisid b) pandektiline süsteem – tsiviilnormide jagunemine: üldosa, asjaõigus, võlaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus (Eestis!) Mõlemas süsteemis saab eristada nelja: asja-, võla-, perekonna-, pärimisõigus 3. Tsiviilõiguse areng Eestis 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940). 2. Tsiviilseadustiku eelnõu (1936, 1940); 3. Eesti NSV tsiviilkoodeks (1965); 4. Taasiseseisvunud Eesti tsiviilõigus
mittevaralisi suhteid Tsiviilõigus pärineb rooma õigusest - Mismoodi eristub tsiviilõigus karistusõigusest? Reguleerimise meetod on erinev. Tsiviilõigusele lähenemised: Unitaristlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on üks ja see sama asi, eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel Dualistlik Leiab, et tsiviil ja äriõigus on 2 erinevat asja TSIVIILÕIGUSE MÕISTE ÕPI ÄRA ROOMA ÕIGUSES Pandektiline süsteem õiguse jaotamine üld- ja eriosaks Üldosa kehtestab üldised põhimõtted Eriosas reguleeritakse spetsiifilised osad 1.3 Tsiviilõiguse allikad Õigusallikas koht, kus leiame õigust <- need on hierarhias - Põhiseadus - Seadus - Õigusaktid (määrused, aktid, eeskirjad) Seadusest madalamal seisvad õigusaktid (nt. määrused, eeskirjad) -> määrused ja eeskirjad peavad olema välja antud seaduse alusel ning seaduse täitmiseks -> tähendab, et iga õigusakti
Lisaks on vastuolud ka digestade erinevate osade vahel. CIC ei ole koodeks tänapäevases mõttes. Igapäevaellu läks CIC kreeka keeles. Pärast Justinianuse surma läks ladinakeelne seadustik käibelt välja. Nimetus `Corpus Iuris Civilis' võeti kasutusele 1583. aastal, kui ilmus prantsuse juristi Dionysius Gothofreduse (1549-1622) toimetatud esimene trükitud väljaanne. CICi kaudu levis Rooma õigus paljudesse maadesse, sealhulgas ka Eestisse. CIC'is oli pandektiline süsteem. Selle süsteemi järgi eraldatakse kogu tsiviilõigusest üldised küsimused ning nendest moodustatakse üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I.C teises osas Digesta seu Pandektae's küll seda nn pandektilist süsteemi kui sellist iseenesest ei rakendatud, kuid nimetatud süsteemi on väga sageli rakendatud Rooma eraõiguse õpikutes. 4
Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4. Novellae, kuhu on paigutatud pärast codex iustinianuse koostamist välja antud constitutiones ehk imperaatorite korraldused. Mida kujutab endast C.I.C teise osa järgi nime saanud nn pandektiline süsteem. Selle süsteemi järgi eraldatakse kogu tsiviilõigusest üldised küsimused ning nendest moodustatakse üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I.C teises osas, Digesta seu Pandektae's, seda nn pandektilist süsteemi kui sellist iseenesest ei rakendatud, kuid nimetatud süsteemi on väga sageli rakendatud Rooma eraõiguse õpikutes.
Teise osa paralleelsest kreekakeelsest nimetusest pandectae ongi tuletatud tänapäeval tuntuima tsiviilõiguse süsteemi nn pandektilise süsteemi nimetus. 3. Codex Iustinianus sisaldab imperaatorite korraldusi (constitutiones) ning vähemtähtis. 4. Novellae, kuhu on paigutatud pärast codex iustinianuse koostamist välja antud constitutiones ehk imperaatorite korraldused. Mida kujutab endast C.I.C teise osa järgi nime saanud nn pandektiline süsteem. Selle süsteemi järgi eraldatakse kogu tsiviilõigusest üldised küsimused ning nendest moodustatakse üldosa, millele järgneb neljast osast koosnev eriosa: asjaõigus, obligatsiooniõigus (e võlaõigus), perekonnaõigus ja pärimisõigus. C.I.C teises osas, Digesta seu Pandektae's, seda nn pandektilist süsteemi kui sellist iseenesest ei rakendatud, kuid nimetatud süsteemi on väga sageli rakendatud Rooma eraõiguse õpikutes.
Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2.2 Eriosa: asja-, võla-, perekonna- ja pärimisõigus · Tsiviilõiguse areng Eestis 1. Läänemere kubermangu provintsiõiguse III osa: Liivi-, Eesti- ja Kuramaa eraõigus ehk nn Balti Eraseadus ehk BES (1865-1940).Eelnõu väljatöötamist juhtis F.G. von Bunge. Aluseks: Tallinna ja Riia linnaõigus, Valdemar- Eriku lääniõigus, kohalikud maa- ja
Justinianuse asgset Rooma õigust. Esineb rohkem ii. Kaasaegne Rooma õigus. Süsteemide hulgas on kaks tuntumat: Institutsiooniline süsteem. Saanud oma nim kui ka sisu Rooma õigusest. Kogu õigus, mida kasutame, käib kas isikute asjade või hagide kohta. Siit ka kogu eraõiguse instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid- õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil.. Eraõiguse üldosale järgneb eriosa, mis koosneb: Asjaõigus Obligatsiooniõigus Perekonnaõigus Pärimisõigus Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK
õigused, võõrandamine) st õigusnormide kogum Subjektiivne- mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. Õigus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistel isikutel vastavat käitumist. Eristatakse ajalooliselt kahte süsteemi: 1.Institutsiooniline süsteem, kus normid jaotatakse kolme ossa: a) Isikud-suhete subjektid b) Asjad-suhete objektid c) Hagid- omandamise viisid, suhted isikute vahel asjade pinnal 2.Pandektiline süsteem, kus tsiviilõigus jaotatakse viieks osaks:Üldosa, Asjaõigus, Perekonnaõigus, Pärimisõigus ja Võlaõigus. (EESTI) Asjaõigusele on iseloomulikud põhitunnused, mis eristavad neid võlaõigusest: Asjaõigused on absoluutsed õigused, mis on suunatud kõikide kolmandate isikute vastu. Oluline on ka avalikkuse põhimõte- see tuleneb nende absoluutsest iseloomust. Kinnisasjade puhul peavad kõik olema kantud kinnistusraamatusse.
Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnedes riikides on see tsiviilõiguse osa ja mõnedes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust. Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb: Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses Eriosa moodustavad erinevad seadused Asjaõigus - asjaõigusseadus Võlaõigus - võlaõigusseadus Perekonnaõigus - perekonnaseadus Pärimisõigus pärimisseadus Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus.
annaabi.ee 
