2. Võrdle spermide ja munarakkude teket ja neid ise! SPERMID MUNARAKUD ERINEVUSED Tekivad kõrge vanuseni Tekivad kuni teatud eani (50) Tekivad alates murdeeast Tekivad alates looteeast Munandistes Munasarjades Jahedamas keskkonnas Kehatemperatuuril SARNASUS Viljastumis võimelised rakud hakkavad tekkima alates murdeeast. 3. Mis on viljastumine? Kus ja millal toimub? Viljastumine algab spermi tungimisega läbi munarakukesta. Liigub vihuri abil. Viljastumine lõpeb spermi ja munaraku tuumade ühinemisega (24h). 23 kromosooni+23 kromosooni=46 kromosooni. Tekib viljastatud munarakk, mis hakkab arenema. Munarakk on viljastumisvõimeline u 36h peale ovulatsiooni. Spremid on
Meioos kromosoomide arv väheneb kaks korda, sest tekivad sugurakud, et saaks toimuda viljastumine gameet vanemorganismi sugururukk sperm mehe sugurakk seemnerakk on viljastumisvõimeline 48h. Spermatogoon seemnerakkude eellased spermatogenees seemnerakkude areng, väänilised seemnetorukesed, talletatakse munandimanuses mees saab suguküpseks puberteedieas. Sotlastel ei ole hea spermakvaliteet. Õhkjahutus on tähtis. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline munarakk 36h kestab ovogoon munaraku eellane ovogenees ovogooni areng ovotsüüdiks looteeas mistahes kahjulikud mõjurid rikuvad looteeas munarakkude teket 6-7 raseduskuu hakkavad munarakud vähenema lapsel 13-14 on suguküpsuse aeg eestis. Mehel on 200-400(700) miljonist seemet. OVULATSIOON toimub 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni
madal temperatuur ei tohi verega kokkupuutuda 4. Millal algab ja lõpeb seemnerakude ja munarakude valmimine? Seemnerakud hakkavad valmima puberteedi eas, ei lõppe Munarakud hakkavad valmima puberteedi eas, lõpeb 4550 aastaselt 5. Kui kaua kestab seemneraku ja munaraku valmimine? Seemnerakud 2,5 kuud (80 päeva) Munarakud 2135 päeva, tavaliselt aga 28 päeva 6. Kaua püsib seemne-ja munarakk viljastumis võimelisena? 7. Nimeta 2 viljatus ravi võimalust! Hormoonravi Kunstlik (kehaväline) viljastamine 8. Nimeta 4 viljatuse põhjust! spermide vähesus spermide arenguhäired hormonaalsed häired 1 Kordamine bioloogia kontrolltööks 4
eluviise? 14)miks lakkab naise organismis munarakkude valmimine umbes 50-ndal eluaastal? sest selliseas eas võivad sündida väärarenguga ja suuremate kahjustustega lapsed 15)kuidas takistavad soovimatut rasestumist · Rasestumisvastased hormoontabletid? pärsivad munarakkude valmimist ja vabanemist munajuhasse · Kondoom ei lase spremidel naise suguelunditesse tungida · Spiraal takistab viljastumis ja idulase pesastumist emakasse 16)milline vahend kaitseb suguhaiguste eest? - kondoom
spermi) Spermatogenees protsess, kus spertmatogoonist, tekivad küpsed spermid. Spermatogenees toimub munandites asuvates väänilistes seemnetorukestes ja kõik spermid talletatakse munandi manuses. Algab puberteediea alguses ehk 13/14 aastselt. Sperma on see mis välja tuleb ja koosneb spermist ja spermavedelikust. Ühe seemnepurske käigus väljub 200 400 (700) miljonit seemnerakku. Soodsates tingimustes on seemnerakk viljastumisvõimeline 48 tundi. Ovotsüüt viljastumis ja arenemisvõimeline naissugurakk (munarakk) Ovogoon munaraku eellane Ovogenees munarakkude areng ovogoonist kuni küpse ovotsüüdini välja. Tegevus toimub munasarjades. Algab juba looteeas, vahepeal seiskub ja puberteedi eas jätkub (siis tuleb suguküpsus 11/12 eluaastat). Mistahes kahjulikud mõjurid (alkohol ja teised narkootilised ained, kemikaalid ning radioaktiivne kiirgus) võivad kahjustada korraga kõiki munarakke. Kõik munarakud on olemas naisel ja neid juurde ei saa.
söötmele arenema ning valitakse välja kõige paremini arenenud embrüod 5)embrüiod siiratakse uuesti elusorganismi arenema.Suuragaatimad-teisest loomast pärit embrüotest järglasi sünnitanud loom.Embrüosiirdamine inimesel: 1)viljastatud 2)võib esineda tervisehärireid(ei ole võimalik saada/kanda;munajuhad umbes;spermis ei oma viljastumis võimalised) 2 mee- todit, kuidas teha in vitro: 1)viiakse katseklaasi munarakud ja spermid 2)mikroinjuktsioon-spermid süstitakse mikropinpeti anil munarakku.Edasi lastakse embrüodel areneda, plastula staadiumis süüratakse embrüo surrogaat emasse ( võib ka sammasse emakasse panna/siirata).Kaasneb mitmikute sündimine.Kloonimismeetodite toimumine: 1)embrüolõhestuse meetodil ehk embrüonaalkloonimine
Lähteraku kromosoomistik 2n(diploidne) 2n Tütrarraku kromosoomistik n(haploidne) n Tulemused Sperm Munarakk Protsessi tingumsed 35,2C 37,2C Gameetide suurus 0,01mm 0,6mm Gameedi liikumisvõime + - Viljastumis võime 48h 36h Gameetide iseloomilukud tunnused: *on haploidsed(ühekordse kromosoomistikuga) *ainevahetus on alla surutud *küpsed gameedid üksikult ei jagune ega arene *gameedid on kehale võõrad rakud, neist ei koosne ükski kude *verega kokkupuutes hävivad Viljastumine-seemneraku ja munaraku tuuma ühinemine Viljastumise biloogiline tähtsus: 1.taastub liigile omane kromosoomistik 2.aktiveeritakse munarakk ja see hakkab jagunema(paljunema) 3
Kalade areng on vaegmoondeline. Katteseemnetaimede embrüogeneesis moodustub idu. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote kõldkestaga. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. Viljastumine võib olla kas organismi sisene või väline Ligikaudu nädal pärast viljastumist kinnitab inimese embrüo emakaseinale. Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga Inimese ontogenees algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga Kehasisese viljastumis eelised kehavälise ees-soodsam keskkond, ei ole nii suurt ohtu sugurakkude hävimiseks. Sügoot-viljastunud munarakk
pakseneb ja mood. näärmed. Endomeetrium (limaskest) on eel seisvaks rasestumiseks valmis. Ovulatsiooni puhul uhutakse folliikul vedelikuga munajuhasse. Kui viljastumist ei toimu on rasestumis valmis endomeetrium valmis. Kuna endomeetrium saab eksesteerida progesterooni nivoo puhul siis hormooni nivoo langusel endomeetrium hukkub ja tõugatakse välja. Endomeetriumi väljahetmise protsess koos kaasneva veritsusega ongi menstruaal veritsue põhjuseks. Munarakk on viljastumis võimeline pärast ovulatsiooni 24h . Kuna spermatosoidid liiguvad erineva kiirusega võib rasestumise põhjustada ka suguühe, mis toimub 48h enne ovulatsiooni. Mehe suguelundid Jagunevad sise- ja välissuguelunditeks: Sisesuguelundid: · Munandid · Munandimanused · Seemnejuhad · Seemne põiekesed · Eesnääre Välis suguelundid: · Suguti · Kusiti · Munandikott · Munand Munand
Naissugurakkude moodustumist nimetatakse ovogeneesiks. Naise munarakud valmivad munasarjades, nende eellasteks on ovogoonid. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Algab meiootiline jagunemine ja tütarlapse 1. eluaasta alguseks on rakud meioosi esimese jagunemise profaasis. Seejärel areng peatud suguküpsuse saabumiseni. Puberteedieas meioos jätkub tsükliliselt, see toimub korraga ainult 1 rakus. Lõpuks saadakse 1 suur viljastumisvõimeline ja 3 väikest viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas 28-päevase intervalliga. Miks säilib meestel viljakus kõrge eani? Spermatogenees võib kulgeda pidevalt, kogu aeg valmivad uued spermid, st et mees ei ole nii vastuvõtlik välismõjutustele. Mõisted. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.
Speratogenees on meioos, mis toimub mehe munandite väänilistes torukestes. Selle tulemusel moodustub 4 spermi. Spermatogenees kestab kogu suguküpsuse perioodi. Spermatogoon on spermi eellasrakk. Spermi eluiga naise kehas on umbes 72 tundi. 8. Ovogenees Ovogenees on munarakkude küpsemine. Ovogenees algab esimese menstruatsiooniga ja lõpeb menopausiga. Ovogoon on on 46 kromosoomiga rakk munasarjas. Sellest tekib ovogeneesi tulemusel 1 munarakk ehk ovotsüüt ja 3 polotsüüti ehk siis viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakk elab 1-3 päeva. Ovogenees toimub munasarjades. 9. Ovulatsioon- Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. Pärast ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, mis toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda. Kui viljastamist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub (algab mens.)
Spermatogoon seemneraku eellasrakk. Spermatogenees spermide areng mehel. · Moodustuvad munandite väänilistes torukestes. · Kestab kogu suguküpsuse perioodi. MUNARAKUD · Suuremõõtmelised, toitainerikkad · Kaetud kestadega · Areng sõltub vanusest, 45-50 algab menopaus. · Tsükliline küpsemine. Ovogoon munaraku eellasrakk. Ovogenees munaraku areng naisel Polotsüüt ei ole viljastumis võimeline. VILJASTUMINE ... käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogenees'i. 1. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, tuumade liitumine. 2. Embrüogenees loote areng. 3. Postembrüogenees lootejärgne areng. Ovulatsioon munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse, toimub 14 päeva enne menstruatsiooni
See on menstruatsioon. Tsükli pikkus on 21-35 päev. 45-50 aastastel naistel munasarjade talitlus muutub ning hiljem lõpeb üldse. Vananedes, toimuvad munarakkudega ebasoodsad muutused ja nii kasvab risk sünnitada väärarenguga laps. Munarakke kahjustab alkohol, kiirgus, haigused ning võivad sündida häiretega lapsed. Seemnerakud liiguvad munajuhasse viburite abil, teiselt poolt aga emaka ja munajuhade rütmilise kokkutõmbumisega. Selleks, et spermid oleks viljastumis võimelised peavad olema nad mõnda aega naises. Oluline on ka spermide arv. Suur osa spermidest hukkub. Spermid konkureerivad omavahel ja kiiremad ning elujõulisemad on tugevamad. Munasarjast vabanenud munarakk liigub munajuhasse, kus edasi emaka poole. Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. Munaraku eluiga on 24 tundi, hiljem hukkub. Hiljem munaraku ja seemneraku tuumad ühinevad. Spermid koonduvad munaraku ümber ja nad eritavad mitmesuguseid ühendeid, mis
alguseni.munemis aega võomalik pikkendada söötmis ja pidamis tingimustega. Põhi karja komplekteeritakse mitu korda aastas ja noored linnud peavad olema eraldi. 2. Tibudel ja noor kalkunitel suurem vajadus proteiinide ja vitamiinide suhtes. 3. Kalkuni tibud on tundlikud pidamis resiimi suhtes. Kalkuni munad peavad kõik olema viljastatud seemne rakkud on hästi elu jõulised ja püsivad emas kalkunite sugu teedes viljastumis võimelisena 10-12päeva. Isas kalkunid on aktiivsed paaritajad kuid võivad vigastada emas kalkunite selga, kasutatakse kunsliku seemendust noor kalkunid viljastumis võimelised 4-5 kuuselt. Peetakse sügav alla panul lindla külg seinte ääres on jooksu aiad ehk solaariumid. Suvel võib kalkuneid vväljas pidada ühele ruutmeetrile 2 kalkunit, 4-5 emaslinnu kohta 1 pesa kast. Mune korjata tihti- tallavad katki. Lindla temp. 12-16 kraadi liiga kõrge puhul väheneb söögi isu emas
vajalikku vett ja toitaineid ning kaitsevad neid juure parasiitide eest. Seen aga saab taimedelt kasuks vajalikke orgaanilisi ühendeid ning vitamiine. 2.Gripi tekitaja -Tekitajad on ortomüksoviiruste sugukonda kuuluvad gripiviirused.Tuntakse A, B ja C- tüve gripiviirust, millel on omakorda alltüved. 3.Spermatogenees on seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4.Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Viljastumis võimeline on üks suur munarakk 5.Autotroofsed organismid on organismid kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid ,väliskeskkonnast saadavatest anoorgaanilistest ainetest 6.Heterotroofsed organismid on organismid kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil 7.Populatsioon- moodustavad ühel asustusalal elavad samaliiki organismid 8
hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda teisi organisme, valdavalt baktereid. Lümfotsüüt vere leukotsüütide hulka kuuluvad rakud. Nad on organismi immuunsüsteemi tähtsaimad elemendid. Lümfotsüüdid pärinevad luuüdi tüvirakust, kuid küpsevad lümfisõlmedes ja elundeis, 2/27) Mina eelistaksin mikroinjektsiooni meetodit, sest sellise meetodiga viljastamisel on viljastumis tõenäosus suurem, kuna sperm süstitakse otse munarakku. Samuti on suurem tõenäosus, et tekkinud rakukogumik on elujõulisem kuna seda kasvatatkse kuni teatud staadiumini ning seejärel siiratakse emakasse. 5/27) Inimesel tehakse kehavälis viljastamist ja embrüosiirdamist, kui naisel on mingi terviserike, mis takistab rasestumist tavalisel viisil. Samas võib ka seda teha siis, kui mehel on sperme vähe või nende liikumine on puudulik.
vabalt või kergel vajutamisel kala kõhule. Soovitav on kalad uinutada, kasutades anesteetikume, näiteks MS222, kontsentratsioonis 100 mg/l. MARJA LÜPSMINE Marja lüpsmiseks hoitakse kala poolpüstiasendis kaenlas või külgasendis laual. Mari lüpstakse kuiva siledapõhjalisse nõusse (kopsikusse või kaussi). Lüpstav mari ei tohi kukkuda kõrgelt, vaid peab voolama mööda nõu serva. Kala kõht kuivatatakse, sest vee sattumine marja hulka aktiveerib marja ja vähendab viljastumis protsenti. Karpkala mari on pärast veega kokkupuutumist viljastumisvõimeline ainult 90 sekundit, kuivana jahedas hoituna aga isegi mitu tundi. Emaskalt marja lüpsmine 57 NIISA LÜPSMINE Niisk lüpstakse isaskaladelt vahetult enne marjavõtmist. Niisk on viljastamisvõimeline ainult vees ja sedagi väga lühikest aega, maksimaalselt 100–120 sekundit. Kuiva, tihedalt suletavasse nõusse (näiteks büksidesse)
sügavusel. Levinud paljunemisviisiks on vegetiivne paljunemine lehe ja varre tükikestega. Mõned liigid tekitavad selleks erilised mugulakesed, mille kuju on liigile iseloomulik. Mändvetikatel puudub sugutu sigimine eoste abil. Suguliseks sigimiseks tekivad lehtede küljes lehekeste kaenlas spetsiaalsed sigimisorganid: isassuguorganid milles valmivad viburitega spermasoidid ning emassuguorganid, kus valmib suhteliselt suur, liikumatu munarakk. Pärast viljastumis kattub munarakk tiheda kestaga ning hakkab arenema alles pärast puhke perioodi. 8. PRUUNVETIKAD Need on merevormid, mis esinevad peamiselt lõuna- ja lõunapoolkera külmematel aladel. Pruunvetikad kinnituvad risoidide abil kas põhjakividele või epifüüdidena teistele taimedele. Pruunvetikad on enamasti pruuni värvi. See oluneb pigmentide omavahelistest kombinatsioonidest. Tallus on neil alati hulkrakne ja väga mitmesuguse kujuga. Alamatel vormidel koosneb tallus hargnenud niititest
Seemneraku pea siseneb munarakku, vibur jääb väljapoole. See järel tekib munaraku ümber kaitsev kiht, mis takistab teiste seemnerakkude sisenemist. Seemnerakk ja munaraku tuum ühinevad. Mis toimub pärast viljastumist? Pärast viljastumist jõuab munaraku tuuma teine meioosi jagunemine lõpuni. ( sisaldab nüüd 23 kromosooni ja seda nim pronukleuseks). Spermi ja munaraku pronukleused ühinevad, ja selle tulemusel tekib diploidne tuum. Inimese sugu määratakse viljastumis hetkel XX kromosoomidega- naine. XY- mees. Munarakud sisaldavad kõik X kromosoome aga spermid võivad olla nii X kui ka Y. 1-6 näd on munarakk ühesugune, pärast lülitatakse Y kromosoomis asuv geen sisse, mis aktiveerib meessuguhormoone tootvaid geene. Raseduse katkemine Nimetatakse abordiks. U 15% katkeb rasedus iseenesest. Iseeneselik raseduse katkemine toimub enamasti esimese kolme raseduskuu jooksul.
Küpsemise põhisündmuseks on meioos, mis algab embrüonaaleas, aga arestitakse I profaasis ning jätkub alles puberteedieas. Ootsüüdi jagunemine on küpsemisel ebavõrdne. Tulevane muna saab endale peaaegu kogu ooplasma ja kolmele reduktsioon- ehk polaarkehakesele jäetakse tuumade ümber minimaalne hulk tsütoplasmat. Meioosi I jagunemise tulemuseks on sekundaarne ootsüüt ja 1.polaarkehake. Meioosi II jagunemisel jaguneb ootsüüt viljastumis- võimeliseks munarakuks ja polaarkehakeseks ning 1.polaarkehake jaguneb kaheks. Kõik see toimub munasarjades, küpsemise lõpp-faas aga munajuhas. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Oogoonid on diploidsed emassugurakud munarakkude paljunemisperioodil. Ootsüüdid on kasvavad emassugurakud. Munarakud erinevad keharakkudest, sest neil on diploidne kromosoomistik, tsütoplasma-tuuma suhe 10:1, allasurutud ainevahetus, jagunemisvõime
· Rebu on koondunud ühte otsa · Rebu on munaraku keskel(linnud, roomajad) · Rebu on kitsa kihina munaraku kesk ja ääre osa vahel(vesikirbud) Viljastumine Emasese ja isase suguraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ehk genoomide ühinemine. Viljastumise bioloogiline tähtsus 1. Taastatakse diploidsud n+n=2n 2. tagatakse kombinatiivse muutlikuse III alatasa 3. Paljudel liikidel määratakse viljastumis hetkel sugu. 4. Viljastumisega kaasneb sügoodi aktivisatsioon. 5. suguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees ehk isendi areng. Viljastumise vormid: 1. Kehaväline · sugurakkude arv on suur(seprm ja munarakk) · vees · tõenäosus väike · energeetilised kulutused suured · Näiteks sõõrsuud, kalad, kahepaiksed 2. Kehasisene · spermide arv suur · emasorganismi suguteedes
annaabi.ee 
