Küsimused Egle Kaljumäe Kuidas luumurrud paranevad? Luumurrud paranevad põhiliselt tänu kallusele- luumurru murrupindade vahele kasvav ja neid ühendav sidekude, millest vähehaaval areneb kõhr- ja luukude Miks vananedes kuulmine halveneb? Alates viiekümnendast eluaastast võib tekkida füsioloogiline east tingitud kuulmise langus Vanuse kasvades halveneb eelkõige sisekõrvas teo sees olevate karvarakkude tegevus kõrgetel sagedustel, see omakorda halvendab kõnest arusaamist ja kuulmist müras. Kuulmislanguse võib põhjustada geneetiline defekt, müra, vibratsioon, elu jooksul põetud keskkõrvahaigused, viirushaigused, kõrvanärvi kahjustavad ehk ototoksilised ravimid, kuulmekile vigastused ja kuulmeluude haigused Kuidas peatada väiksem, suurem verejooks? Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta...
DNA,GEENID JA KROMOSOOMID SANDRA IVANOV 9.a TALLINNA BALLETIKOOL Pärilikkus: See on organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi Seega ei ole järglastel otseselt vanemate tunnused, vaid geneetiline info koos keskonnaga määrab nende tunnuste kujunemise Dna säilitab pärilikku informatsiooni DNA DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE DNA on kõikides organismides Alates baketeritest Organismi paljunedes kandub Infot sisaldav DNA edasi järglastele DNA koosned 2 pikast ahelast, mis on teineteise ümber keerdunud. Dna molekulid on raku mõõtmetega suured ja seepärast on DNA rakutuumas mitmesuguste valkude poolt kokku pakitud 1 valkudega seotud DNA molekul moodustab kromosoomi Lihtsalt üks vahva pilt J Click to edit Master text styles Second level Third level
membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 4. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. 5. Plasmiid Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 6. Endospoor luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 7. Koloonia moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest. 8. Generatsiooniaeg rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis./ aeg, mis kulub ühe raku pooldumiseks. 9. Heterotroof Organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine osüdatsioonil. 10. Autotroof Organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse, kas
teel. Andes lapsele mõned korrad polio vaktsiini kaitseb see last peaaegu alati terve ta elu. Täielik vaktsineerimine polioviiruse vastu vähendab märgatavalt inimese riski saada poliomüeliit ehk lastehalvatus. Täielik vaktsineerimine kaitseb enamus inimesi, kuid osad inimesed võivad siiski haigestuda vaktsiinile mittereageerides. Kui polioviirus on end juba soolestikus sisse seadnud, siseneb see vereringesse ning tungib kesknärvisüsteemi, levides mööda närvikiudusid edasi. Paljunedes hävitab viirus närvirakke, mis aktiveerivad lihaseid. Neid närvirakke ei saa taastada ning mõjutatud lihased ei funktsioneeri enam. Jalalihased on mõjutatud tihemini kui käelihased. Jäse muutub lodevaks ja elutuks seisund, mida nimetatakse teravaks lotendavaks paralüüsiks (ingl. k. acute flaccid paralysis). Kõige raskematel juhtudel (bulbaarne polio) ründab polioviirus aju varre mootorneuroneid, vähendades hingamisvõimet ning põhjustades raskusi neelamise ja rääkimisega
1.viirus kinnitub peremeesraku pinnale antiretseptoritega 2.viirusosake vabaneb ümbrisest või kapsiidist tsütoplasmas või rakutuumas 3.genoom on peremeesrakus vabanenud (1-3 raku nakatumine) Algab lüütiline elutsükkel 1.viiruse genoom kordistub rakutuumas/tsütoplasmas 2.toodetakse viirusvalgud 3.moodustuvad viirusosakesed, mis väljuvad peremeesrakust, peremeesrakk hävib Lüsogeenne tsükkel *Viiruse genoom seostub peremeesraku genoomiga ja ta jääb inaktiivseks. *peremeesraku paljunedes paljundatakse ka viiruse genoomi Viiruste tähtsus: *põhjustavad viirushaigusi(aitavad tugevdada imuunsüsteemi) *teostavad geenide ülekannet, olles päriliku muutlikuse allikaks *geenitehnoloogias viirusvektoritena viiruse genoomi lisatakse soovitav geen, mille viirus viib peremeesrakku transduktsioon-viiruste poolt teostatav geenide ülekanne, mille teel võivad ühe raku või organismi geenid üle kanduda teise rakku või organismi. On üheks päriliku muutlikuse allikaks.
geenitehnoloogia abil panna taimi tootma ka ravemeid Võõrvalke on proovitud GMtaimedes toota väga mitmel viisil, näiteks: * Taime lehtedes ja vartes müürlook, tubakas, lutsern, spinat, kartul * Veetaimedes väike lemmel * Seemnetes riis, sojauba, mais, tubakas * Viljades tomat, vaarikas * Juurtes(juurviljades) porgand * Üherakulistes vetikates Chlorella ja Chlamydomonas * Viirusvektorite abil sel juhul nakatatakse taime GMtaimeviirusega ja viiruse paljunedes toodetakse taimes ka võõrvalku GMtaimede kasutamise võimalikud riskid v GMpõllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulastele v HRresidentsed taimed ohustavad bioloogilist mitmekesisust (erinevate taimeliikide või mulla või putukate jm elustikurühmade kooslust pritsitava põllu ümber) v Kahjurid omandavad Bttoksiinide suhtes resistentsuse
Enamasti hakkab mürk vette eralduma vetikate lagunemisel.Vetikamürgid on kahte tüüpi. Närvimürgid, mis peatavad signaali leviku ühel närvirakult teisele ning surm võib saabuda näiteks hingamislihaste krampide tõttu. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad. Kui joogivett võetakse Ülemistest, peab vett pidevalt kontrollima, et lahustunud mürgid läbi filtri inimesteni ei jõuaks. Nad suudavad kiiresti ja hulgaliselt paljunedes koguneda vee pinnakihti. Selline püreesupi sarnane õitsev vesi haiseb ja on suplejatele ebameeldiv, võivad tekida kublad ja nahk hakkab kihelema. Harvem on sellise vee joomine põhjustanud kariloomade hukku ( just troopikas) ja inimese haigestumist. Enamus soojalembesed, tõeline nuhtlus soojemates maades. Ukrainas Dnepri veehoidlas on nende hulk kuupmeetris kuni 2 kg ( Eestis mõnisada g). Soojades meredes on olnud vetikalaike, mille pindala on suurem kui Eesti.
o Keerisbakterid o Spiraalsed bakterid o Kerabakterid o Niitjad bakterid · Bakterite tähtsus Kasulikkus Kahjulikkus Lagundajana oluline osa mulla Hammastel bakterid suhkruid kujunemisel, surnud organismide piimhappeks--hambaaugud lagundaja Osalevad kõigi peamiste keemiliste Bakterhaigused elementide looduslikes ringetes Jämesooles elavad bakterid aitavad Tsünobakterid veekogudes paljunedes lagundada mitmeid org ühendeid eritavad vette mürgiseid toksiine Toiduainete hapendamine Põhjustavad toidu riknemist (käärimist) Seenhaiguste tõrjeks Toiduainetööstus (jogurtid jne) Ajaloo uurimisel · Seente tähtsus Kasulikkus Kahjulikkus Toiduainetööstus (pärm, hallitus) Seenemürgitused Inimesele toiduks (kübarseened) Hallitusseened kahjulikud (süües, sisse
enam, kui 2/3 maailma rahvastikust ning kahjuks kuulub ka Eesti nende riikide hulka, kus nakatumisprotsent on murettegevalt kõrge. See tähendab, et pea- aegu kõik selle artikli lugejad on reaalselt mõrvarliku helicobacter pylori kandjad või siis otseses nakatumisohus, kuna nakatumisteid on palju ning varasemalt ei ole infektsiooni ravile piisavalt tähelepanu pööratud. Bakter ise on vanem kui meie, olles moodustanud hulganisti erinevaid tüvesid ning paljunedes soodsates oludes jõudsalt. Infektsiooni levikule aitavad kaasa mitmed tegurid, kindlasti vaesus ja viletsad hügieenitingimused, kuid üksnes mustade käte haiguseks helikobakteri nakkust pidada ei saa. Arvestades, et bakter levib ka loomade, sh tavaliste toakärbeste kaudu, on nakatumisoht kõikjal, kus toimub kokkupuude helikobakteriga nakatunud inimeste või loomadega ning bakteriga saastunud vee, mulla ja toiduga, sh loomsete saadustega. Samas ei ole tarvis karta, et helikobakteriga
Meie geneetilist struktuuri mõjutab elu jooksul suur hulk vähkitekitavaid (kantserogeenseid) faktoreid: nii väliskeskkonnast saadud kui ka organismis eneses tekkivad kantserogeenid. Pikk tee esimesest muutunud rakust vähkkasvajani kulgeb läbi vähieelsete seisundite, mille õigeaegne avastamine ja ravi hoiavad ära vähi tekke. Kui vähkkasvaja on tekkinud, on selle rakkudel võime pidurdamatult paljunedes haarata ümbritsevaid kudesid ning tungida vere- ja lümfiringlusse, levides sel teel keha kaugematesse piirkondadesse, teistesse organitesse. Seda protsessi nimetatakse siirete tekkimiseks (metasteerumiseks). Enamlevinud vähi liigid : Maovähk, kopsuvähk, maksavähk, rinnavähk , emakakaela vähk, neeruvähk, munasarja vähk, ajukasvaja, Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit.
paistetus alaneks. Teed juuakse aga mitmesuguste haiguste, eelkõige reuma ja külmetushaiguste vastu. Kas tunnete aga valge ristiku ära, kui tal pole õisi küljes? Võib igaks juhuks meelde tuletada, et ta roomab alati. Ükski teine meie tavalistest niitude ristikutest ei rooma. See on valgele ristikule aga elulise tähtsusega, sest võimaldab taimel vegetatiivselt paljuneda. Rohked varreharud juurduvad sõlmekohtades ja tekibki uus taim. Niimoodi kiiresti paljunedes võib ristik isegi laisa talupidaja põlluumbrohuks saada. Valge ristik on pikkade, lamavate , sõlmedest juurduvate vartega, lühikese sammasjuurega 5-30 cm kõrgune alushein. Valge ristiku läbilöövus segudes on esimesel aastal väike, kuid soodsamates tingimustes levib ja püsib rohukamarates aastakümneid. Hea saagivõimega ainult karjamaadel, kuna mullapinnal roomavate varte tõttu võtavad saagi moodustamisest osa vaid lehed. Valge ristiku saak koosneb
arvutisse kui see nakatanud programm end installeerib või siis nakatab end teise programmi külge. Näiteks ,,Cascade" viirus. 4) Peiteviirus (Stealth virus) Nimelt see viirus petab viirusetõrjet , nimelt varjab oma faili suurst mille sees ta end peidab või eemaldab end viirusetõrje mustast nimekirjast, hetkeks, et teha endast koopia ja pannes ennast kuskile mujale. Näiteks ,,4096" 5) Mutatsioon viirus(Polymorphic virus) viirus mis prärast nakatamist (või paljunedes ) muudab oma algset ,,mustrit"(biti rida) et vältida viirusetõrjet. Näiteks PK14 Kuidas aru saada et arvutis on viirus? Kui arvutis ei ole antiviirust siis on ka mõned kaudsed meetodid et aru saada kas arvutis on viirus: 1. Programmid käivituvad väga aeglaselt või jooksevad kokku 2. Arvuti läheb tunduval aglasemaks 3. Dokumendid kaovad iseenesest 4. Dokumendid või Programmid tekkivad iseenesest 5
mitokondreid!). Bakterraku geneetiline materjal asub nukleoidis. Bakterrakk on haploidne (ehk tal on ühekordne kromosoomistik inimesel on kahekordne 23+23). Plasmiidid on iseseisvad DNA rõngasmolekulid, mis määravad raku omadusi. Bakterid loovad ebasoodsates tingimustes spoore ainevahetus on aeglustunud (elu tunnused peaaegu puuduvad), aga bakter jääb ellu. Bakterid paljunevad pooldumisega ja paljunedes moodustavad koloonia, mis on silmaga nähtav. Bakteri kasvuks on vaja: sobiv kasvutemperatuur, niiskus, toitained, jääkainete vähesus, keskkonna happelisus, hapnik (kas jah või ei). Pooldumine: 1) bakterrakk suureneb 2) Dna kahekordistub 3) rakukest ja membraan sopistuvad 4) moodustub rakuvahesein 5) bakterrakk jaguneb 2ks. Generatsiooniaeg ajavahemik, mis kulub bakterite rakkude arvu kahekordistumiseks (erineb elus ja katseklaasis-kiirem)
ei tungi läbi terve puu koorest. Erwinia amylovora tekitab bakteriaalset põletikku viljapuudel. Levitavad putukad, eriti õitsemise ajal. Õiest tungib bakter puuoksa, 3-4 nädalat peale nakkust hakkab oks kuivama. 4. VIIRUSED Viirused on tavalise mikroskoobi all nähtamatud mitterakulised, elavad, valku ja nukleiinhappeid sisaldavad ained, mis võivad esile kutsuda teiste organismide haigusi. Viirused on suutelised elama ainult elavas organismis, paljunedes seal väga kiiresti. Viirusi toodavad elusad rakud viiruse geneetilise info alusel. Viiruste põhjustatud taimehaigused levivad põhiliselt lehemahlast toituvate putukate abil, ka taimeosade ja seemnete abil. Taimede esinevad viirused peamiselt rohelistes osades. Viirushaigused on enam levinud lõuna pool. Viirused põhjustavad kirjulehisust, lehtede deformeerumist jm. Ka maarjakase pahad ja tuuleluuad on viiruste tekitatud.
ei osanud siski arvata, millest geen ise valmistatud on. Teadlased teadsid DNA (desoksüribonukleiinhappe) olemasolust, ent nad arvasid, et üks molekul on lihtne kogu pärilliku info säilitamiseks ja kandmiseks. Paljude uurijate arvates olid üksnes valgud piisavalt keerukad, et seda ülesannet täita. (Brookes, 2002) Arvamused hakkasid muutuma pärast mõningasi viirustega tehtud katseid. 1952 aastal uurisid Alfred Hershey ja Marta Chase bakteriofaage viiruseid, mis ründavad baktereid. Paljunedes süstivad nad bakterirakku üksnes oma DNA, valkkest rakku ei 6 sisenegi. DNA käivitab rakus uute viirusosakeste tootmise. See andiski kindlaima tõendi, et just DNA määrab pärilikkust. Et geenid koosnevad DNA-st teati juba 1944.aastal, kuid inimeste teadvusesse jõudis see avastus alles 1953. aastal. Sellel aastal tehti aga lõpp viimastelegi kahtlustele, mis asetasid küsimärgi alla DNA kui
Harunevate tulpide suurimad paljundajad Hollandis on Van Tubergen ja Konijnenburg&Mark. Nartsissid Nartsiss (Narcissus) on circa 60 erinevat liiki sisaldav sibultaimede perekond amarülliliste (Amaryllidaceae) sugukonnast. Iluaianduse tarbeks on nendest aretatud üle 10000 erineva sordi. Eestisse on nartsissid toodud 18. sajandi alguses. Neid kasvatatakse rohkesti aedades ja haljasaladel ning ajatatakse. Heade kasvuolude korral võib taim kasvada aastaid samal kohal, paljunedes nii sibulatega kui ka seemnete isekülviga. Kaitse all olev kollase nartsissi looduslik leviala Eestis asub Sookaldusel. Nartsissid on nüüdisajal jaotatud 12 sordirühma. Sortidel võivad olla õie- kattelehed ja lisakroon sama- või erivärvilised (valged, kreemjad, beezhid, roosakad või oranzhid, lisakroon ka roosa kuni punane), on ka kahevärvilise lisakrooniga ning täidisõielisi sorte. Samuti tuntakse kiviktaimla-, jõulu- ja liblikõielisi nartsisse.
äsjavaktsineeritud lapse roojaga). Kusjuues enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustatud vaktsineerimisest. Etioloogia Haigustekitaja esmane paljunemine toimub sooletraktis ja regionaalsetes lümfisõlmedes, seejärel tungivad viirused verre ja satuvad lisaks ka kesknärvisüsteemi, eriti just seljaaju eesmistesse sarvedesse. Viirus läbib hematoentsefaalbarjääri, jõuab kesknärvisüsteemi ja hävitab paljunedes osa motoorsetest närvirakkudest. Hävinud rakkude poolt juhitavad lihased kaotavad funktsioonivõime. Mittevaktsineeritud nakatunutel tekivad halvatussümptomid 0,1- 4 1% (nendest sureb aastas 5-10 %). Ülejäänud patsientidel kujuneb aparalüütiline (mitte halvatussümptomitega) vorm või viiruskandlus. Seega on halvatussümptomitega lastehalvatus tegelikult polioviirusinfektsiooni komplikatsioon.[5] Enamusel polioviirusega
Kesalill on harilikult karikakrast palju võimsama kasvuga. Sarnasus kummeliga seisneb lehtede ja õite välimuses, kuid kummelilõhna kesalillel pole. Mõnevõrra erinev on ka nende õisik. Kummeliõisik on kuhikjas ja seest tühi, kesalille oma aga lame ja seest valge säsiga täidetud. Piimalillel pole aga kesalillega mingit silmnähtavat sarnasust, vahest vaid veidi üldkujus. Ehkki kesalill on umbrohi, kes võib kiiresti paljunedes üpris tüütuks muutuda, on temas ka ühtteist kasulikku. Tema korvõisikud sisaldavad eeterlikku õli. See ei ole küll sellise imelise toimega kui teekummeli mahl, kuid mõneks asjaks siiski sobilik. Nii näiteks on kesalillega ravitsetud sellist nahahaigust nagu roos. Siit pärineb ka nimi "valge roosirohi". Kesalille veidi vänge lõhnaga korvõisikute mahlast valmistatakse aga vahendit taimekahjurite tõrjumiseks. Seega on kesalill ilus ja mõneti kasulik umbrohi.
sündroom) on oma konkreetselt määratletud nähtude ja sümptomite tõttu spetsiifilised. Teised aga ei ole, sest nad tekitavad vaid valu või ebamugavust, kuid konkreetse vaevuse selged nähud puuduvad. Viirus ja selle omapära- Oma elutegevusega viirus sõna otseses mõttes mürgitabki organismi. Viirus eksisteerib ja paljuneb vaid meie organismi rakkude eluenergia toel ! Viirused on elusorganismide siseparasiidid. Viiruse mõju saame tunda tema paljunedes, kus ta hakkab erinevates kehaosades tekitama kõrvalekaldeid tavapärastes elutegevuse protsessides. · Nakkushaiguste kulg- Peiteperiood e. inkubatsiooniperiood on aeg, kus inimene on nakatunud haigustekitajatega, kuid haigustunnuseid veel ei ole, samas on aga teistele nakkusohtlik. · Eeljärk e. üldised haigusnähud, kus täpset diagnoosi esialgsel vaatlusel panna on raske (tunnused sarnanevad teise haigusega).
toitaineid, mistõttu paljud seemed hukkuvad kas enne idanemist või siis idanemise ajal ebasoodsates tingimustes. Olenevalt taime loodusliku kasvukoha kliimast võivad mõned seemned vajada idanemiseks märja-kuiva tsükli läbimist või pinnase ühtlast niiskusesisaldust. (Teras, 2009:8-10) 4 Joonis 1. Näide seemnete kuju ja värvuse varieeruvusest Maasiseste juurevõsude või võrsikute abil, mis juurduvad maapinnaga kokku puutudes, paljunedes saadakse emataimega identseid järglasi. Mõned taimed kasvatavad ühe varre asemel mitu ning moodustavad puhmikuid, mis võivad sel viisil kasvada aastaid. Selline kasvukuju moodustub kui taim laieneb maapealsete või maa- aluste võsudega. Looduses levivad need taimed üksnes ümber puhmiku väljapoole kuni lõpuks puhmiku keskpaik sureb. (Bradley, 2008:11) 5 2. SEEMNETEGA EHK GENERATIIVNE PALJUNDAMINE
Neid esineb kõikjal looduses. Nad võivad olla ka parasiitsed. Bakterid levivad kiiresti ja seda levikut soodistavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine. Bakterid on vastupidavad organismid. Bakterid moodustavad eeltuumsete riigi, kuna neil puudub rakutuum ja pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. Baktereid on erinevaid kujusid: kerabakterid, pulkbakterid ja spiraalbakterid. Bakterid paljunevad pooldudes ja lähevad paljunedes kaheks. Osa baktereid moodustavad spoore ehk puhkeseisundis olevate bakterite hulki, mis on paksu kihi all. Paljunemiseks on vaja vajalikke tingimusi: 1. Toit- orgaaniline aine. Bakterid lagundavad surnud orgaanilist ainet. 2. Hapnik vajalik enamusele: aeroobsed (vajavad elutegevuseks hapnikku) ja anaeroobsed (hapnik on nende jaoks tappev) 3. Niiskus 4. Soojus 5. Keskkonna happesus. Ehitus: ümber raku kest, Raku kesta all membraan, Tsütoplasma (seisab paigal)
lactoacillus sp. Bifidobacterium sp. Kasutamine: kõhulahtisus e. diarröa, uroinfektsioonid, onkoloogilistel haigetel immuunsüsteemi tõstmiseks. 25. Infektsioonid, infektsioonide jaotus, nakkushaiguste levik, infektsioonhaiguste dünaamika. Mikroobide virulentsusfaktroid. Antibiootikumid, antibiootikumi profülaktika. Ravimresistentsus. Infektsioon hõlmab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustavad mikroorganismid makroorganismi tungides ja seal paljunedes. Mikroorganismide (bakterid, viirused, seened, algloomad) poolt põhjustatud haigused: 1)tõelised nakkushaigused (gripp, difteeria, düsenteeria). Tegemist kindla tekitajaga ja sellele vastava iseloomuliku nakkava haigusega 2) oportunistlikud infektsioonid. Põhjustatud erinevatest mikroorganismidest, tekkinud infektsiooni puhul puudub kindlale tekitajale iseloomulik sümptomatoloogia. Nakkushaiguste levik. Sporaadiline: nakkus üksikjuhtudena
ülesandeid) Õhujuured: epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: epifüütsed orhideed Hingamisjuured: troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured ·Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid
3. Patogeensed mikroobid – mikroobid, kes tekitavad haigusi ehk haigustekitajad mikroobid 4. Oportunistid – ehk tinglikud patogeenid. Need on võimelised haigust põhjustama vaid nõrgestatud organismis. Mikroobid pärinevad sageli inimese enda mikrofloorast ehk endogeenne nakkus. ; Minu enda mikroob, mis teeb mulle nakkust 5. Infektsioonhaigus – ehk nakkushaigus. Sisaldab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustab mikroob organismi sisenedes, seal paljunedes ja seda kahjustades. 6. Pesa ehk koloonia – ühe raku paljunemisel tekkinud silmaga nähtav mikroobide kogum 7. Mikroobi kultuur – ehk puhaskultuur. See on kindlast allikast võetud materjalist kunstlikul söötmel üleskasvatatud ühest mikroobipesast ehk kolooniast isoleeritud mikroobide kogum 8. Mikroobi isolaat – kui puhaskultuur on identifitseeritud, siis moodustavad mikroobid isolaadi 9. Mikroobi tüvi – inglise keeles strain ; moodustavad identseks tunnistatud
Korallrifid puuduvad mudastel põhjadel, estuaaride lähedal. Tähelepanu väärib Sargasso meri N-Atlandi keskosas, kus ringhoovuse keskel elutsevad 2 lahtiselt veekihis hõljuvat pruunvetikaliiki - Sargassum fluitans, S. natans 10 koos rohke hästi kohastunud faunaga, milles palju endeemseid like. Neil vetikail puuduvad paljunemis- ja kinnitumisorganid, nad on ilmselt vegetatiivselt paljunedes elanud seal miljoneid aastaid. Talvel mõnevõrra lagunevad, kevadel intensiivistub kasv. Sargasso mere läbimõõt on 2500 miili, pindala 3 milj km2, biomass m2-le on madal: 0,9-2.5 g toorkaalus. See on väiksem kui planktoni biomass ja väga väike kinnitunud vetikatega võrreldes. Vesi väga selge ja biogeenidest vaene. Ringhoovuse moodustavad Gulf Stream, North Atlantic Drift ja North Atlantic Drift. Erinevate tuultega paigutub vetikamass ümber. Aegade jooksul on juurde triivinud
sammaltaimed vegetatiivsete organite ja suguorganitega, see etapp on haploidne ja ajaliselt pikem. Sõnajalgtaimed: eoseline paljunemine ajaliselt pikem, suguline paljunemine hõlab eellehte ja on ajaliselt lühike. Eostega paljunemise biol. Eripära eosed on erilised üherakulised struktuurid eoste biol vastupidavus on väga suur (paksud kestad vähe vett) idanemisvõime võib säilida väga kaua eosed levivad hästi õhu ja vee abil eostega paljunedes saadakse geneetiliselt erinev järglaskond pärilik muutlikkus tagatakse: juhuslike mutatsioonidega eostes meioosiga, mille läbivad kõik eosed Suguline paljunemine Sugurakkude valmimine imetajatel (inimese näitel) Tunnus Spermatogenees Ovogenees Toimumiskoht Munandite väänilised Munasarjad seemnetorukesed
paljunemise ja kuhjumisega. Lümfoidse leukeemia puhul on hakanud kontrollimatult paljunema valged verelibled nimega lümfotsüüdid: B-rakud ja T-rakud. Lümfotsüütide ülesanne organismis on moodustada antikehasid tootvaid B-lümfotsüüte ja imuunsüsteemi reguleerivaid T-lümfotsüüte. Müeloidse leukeemia puhul on hakanud paljunema monotsüüdid ja granulotsüüdid. Nende ülesanne organismis on hävitada võõrkehasid, näiteks baktereid. Kontrollimatult paljunedes hävitavad nad aga liiga palju võõrkehasid, organismist kaob tasakaal ning see on surmav. Kuidas leukeemiat ära tunda? Vähirakkude ehk muteerunud valgete vereliblete kontrollimatu paljunemise tõttu jääb punaste vereliblede osakaal väga väikeseks. Nii tekib enamikul patsientidest leukeemia tüübist hoolimata punaste vereliblede vaegus ehk aneemia. Tervete valgete vereliblede nappus ei lase kehal tõhusalt kõiksuguste infektsioonide ja bakterite vastu võidelda.
(Tigane 2011) Normaalsed keharakud teevad läbi teatud arvu pooldumisi ja seejärel kasv lakkab, rakk hävib. Geneetiliste muutuste tulemusena tekivad aga rakud, mille omaduseks on paljuneda lõpmatult. Alul on rakkude muutused väiksemad, kuid ajapikku erinevad nad üha enam normaalsetest rakkudest, kuni ongi tekkinud esimene vähirakk, mis hakkab paljunema pidurdamatult - tekib vähkkasvaja. Kui vähkkasvaja on tekkinud, on selle rakkudel võime pidurdamatult paljunedes haarata ümbritsevaid kudesid ning tungida vere- ja lümfiringlusse, levides sel teel keha kaugematesse piirkondadesse, teistesse organitesse. Seda protsessi nimetatakse siirete tekkimiseks ehk metasteerumiseks. (Ibid) Kokkuvõtlikult on vähi tekkemehhanism järgmine: · rakkude kasvu reguleeriv mehhanism ei funktsioneeri normaalselt, kasv väljub kontrolli alt 5
Õhujuured: o epifüütidel (taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed Hingamisjuured: o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured · Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks. Bakterid kasutavad ka taime sünteesitud
viimast kahjustamata; juured ei ole maa sees) – viigipuu, käpalised, võhulised jt Assimileerivad juured: o epifüütsed orhideed Hingamisjuured: o troopika hapnikuvaeste soiste alade taimed Tugijuured, ronijuured Juuremügarad Bakterid tungivad juurekarvade kaudu parenhüümirakkudesse, sealsete toitainete arvel paljunedes hõivavad nad järjest uusi rakke. Ka parenhüümirakud paljunevad ja suurenevad ning moodustavad nn bakteroidkoega täidetud mügaraid. Juurerakkudes toimub pidevalt bakterite lagundamine, vabanenud aineid (peamiselt lämmastikühendeid) saab taim kasutada. Et bakterid suudavad oma keha üles ehitada õhulämmastiku jm baasil, võib öelda, et sümbioosis* elades muudavad bakterid õhulämmastiku taimedele kättesaadavaks
Araali meri (seda vett seal kasutati · Arktika vetikaid pole palju. 4-6 puuvilla niisutamiseks, suht jäävaba nädalat aastas on kõige hävinud nö).- Vahemere filiaalid. 1 Mustas meres umbes 130 liiki paljunemis- ja kinnitumisorganid, nad on punavetikaid, 70 pruun- ja ilmselt vegetatiivselt paljunedes elanud rohevetika liiki. Musta mere floora seal miljoneid aastaid. kannatab rohkem külma. · Punase mere korallrifid on juba Vetikaliikide arv Vahemeres 1000. reostumise tõttu kahjustatud. · Mangroovisood asustavad ka · Troopika e palavvööde. Vee temp pehmesettelist India rannikut, korallrifid on
T raku ko-retseptor molekulid. T raku aktivatsioon toimub sekundaarses lümfoidses koes naiivse T- raku ja APC (eriti DC) interaktsiooni tagajärjel. Positiivse tagasiside saamise korral partner-rakult järgneb T- rakkude diferentseerumine efektor- ja mälurakkudeks. Efektorrakud migreeruvad põletikukoldesse (kemokiini gradiendi suunas), mälurakud migreeruvad peamiselt nahka ja limaskestadesse (paika, kust sama antigeen võib uuesti saabuda) ja resideeruvad seal aeglaselt paljunedes kuni paarkümmend aastat. Naiivse T raku aktivatsiooniks on vaja kolme signaali. APC rakk annab T- rakule 1. (MHC-TCR) ja 2. (B7-CD28, CD40-CD40L) signaali, 3. signaali (IL2-IL2R) annab T- rakk endale ise. Kui blokeerida 2. signaal (CD28-B7 seondumine) siis T- raku aktivatsiooni ei järgne. T- rakk muutub "anergseks" - mitte reageerivaks, immuunsüsteemile kasutuks. T- rakud sisenevad lümfisõlmedesse spetsiaalsete endoteelirakkude (HEV)
Süsteemsed autoimmuunhaigsed Süsteemne erütematoosne luupus (SLE) - nahk: liblikakujuline erüteem näol, vaskuliit pärisnahas; - liigesed: äge mittedestruktiivne sünoviit; - kopsud: pleuriit, interstitsiaalne fibroos; - süda: perikardiit, endokardiit südameklappidel; Infektsioonid Infektsiooni tekkeks vajalik: vastuvõtlik organism ja patogeenne mikroob Infektsioon hõlmab kõiki bioloogilisi protsesse, mida põhjustavad mikroorganismid makroorganismi tungides ja seal paljunedes. Mikroorganismide (bakterid, viirused, seened, algloomad) poolt põhjustatud haigused: 1) tõelised nakkushaigused (gripp, difteeria, düsenteeria). Tegemist kindla tekitajaga ja sellele vastava iseloomuliku nakkava haigusega 2) oportunistlikud infektsioonidPõhjustatud erinevatest mikroorganismidest, tekkinud infektsiooni puhul puudub kindlale tekitajale iseloomulik sümptomatoloogia. Mikroorganismide osa eluslooduses
Spoorid on moodustised, mis on ebasoodsate tingimuste üleelamiseks vajalikud. ORGANELLID: eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrisoom ja tsütoskelett. Valgusüntees ribosoomides. Gaasivakuoolid esinevad veekeskkonnas elavatel bakteritel, aitavad tõusta pinnale ja vajuda sügavale. Bakterite kasv ja paljunemine. Koloonia. Paljunedes moodustavad bakterid nn pesa e koloonia. Pesa on silmaga nähtav. Bakterite kasvuks on vaja optimaalseid tingimusi: Sobiv kasvutemperatuur. Külmalembelised, kesklembelised, soojalembelised. Niiskus Toitainete olemasolu Jääkainete vähesus Keskkonna happesus Hapniku juuresolek või puudumine 20 Bakterite pooldumine. Bakterirakk suureneb
ekspressioonitasemed. Sageli võidakse stressivastusena võimendada nende ensüümide ekspressioonitaset, mis töötavad ka n. ö. normaalsetes tingimustes. Küsimus, mis on normaalne, varieerub organismiti. Bakterite kohanemine ekstreemsete kasvutingimustega võib olla kas lühiajaline või pikaajaline. Pikaajalise adapteerumise puhul leiavad populatsioonis aset evolutsioonilised muutused. Selle tagajärjel kohaneb grupp organisme eluks antud keskkonnatingimustel, paljunedes neis tingimustes maksimaalse kiirusega. Lühiajaline adapteerumine võib kesta minuteid, tunde või päevi ja muutused, mis sel juhul rakkudes toimuvad, võimaldavad bakteritel antud stressitingimused üle elada. Sel juhul on rakkude kasv enamasti kas peatunud või aeglustunud. Stressiga kohanemisel toimuvad füsioloogilised muutused ning muutused geenide ekspressiooni tasemes Esmane stressivastus seisneb selles, et toimuvad muutused teatavate biokeemiliste süsteemide ekspressioonitasemes
Esindajateks on emakakaela vähi (HeLa) ja kõrivähi (HEp-2) kultuurid. Rakukultuuride kasvatamine toimub toitelahustes. Toitelahuste aluseks on transportlahused (Hanks’i ja Earle’i lahused), lisaks aminohapped, fermendid, kofaktorid, antibiootikumid ja indikaatorvärvaine: fenoolpunane, mis rakkude kasvamisel ja pH langemisel muutub punasest kollaseks. Tsütopaatiline efekt • Koekultuurides või elusorganismi rakkudes paljunedes kutsuvad viirused esile rakkude muutusi: 1. Lüüs peremeesraku destruktsioon. Pikornaviirustel peenteraline rakkude destruktsioon. 2. Kokkusulamine (fusion) paramüksoviirustel gigantsete paljutuumsete süntsüütsiumide teke. 3. Inklusioonide ehk sulundkehakeste teke: • tuumasisesed inklusioonid on iseloomulikud DNA viirustele • tsütoplasmasisesed inklusioonid iseloomustavad RNA viirusi 77 Histoloogiline värvimine.
(moraalne) on tahte ja mõistuse kontrolli all (Descartes) Instinktid evolutsiooniteoorias · Darwin esitas seisukoha, mille järgi loomade & inimeste füüsilised omadused & käitumine on tingitud bioloogilisest olemusest. Viimane on aga loodusliku valiku tõttu evolutsiooni käigus muutuv : liigid, kelle ehituses-käitumises on evolutsiooniliselt kasulikke omadusi, saavad paremini hakkama keskkonnatingimustega kohanedes ja paljunedes, kasutute omadustega liigid hääbuvad. · Geenide mõju olemuse selgitas välja Mendel. Uued geenid võivad ilmneda mutatsioonide tulemusena & kui need kannavad endas kohastumuslikult kasulikke omadusi, saavad nende omanikud teatud eelise liigikaaslaste ees. · Eeliseks on reeglina pikem eluiga, mille tulemusena tõuseb paljunemisedukus. Kõrgema paljunemisedukusega indiviidide geenid hakkavad populatsioonis levima, väiksema edukusega geenid kaovad ajapikku populatsioonist.
Nakatumistee on see, millele tuleb haigete inimestega töötamisel tähelepanu pöörata, sest just nakatumisteed on siin võimalik katkestada. 437 Haigustekitajad 1) Bakterid Bakterid on väikesed, alati üherakulised elusolendid. Neil on kindel rakukest, kuid puudub rakutuum, seega asub nende DNA rakus „alasti“. Selle omaduse tõttu nimetatakse baktereid prokarüootideks ehk eeltuumseteks. Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel. Kui paljunedes on piisaval hulgal baktereid tekkinud, siis avalduvad esimesed haiguse sümptomid. Bakterite hulgas on tuntud haigustekitajaid nagu katku tekitaja (Yersinia pestis), kangestuskramptõve, teetanuse tekitaja Clostridium tetani ja salmonellad (Salmonella enteritidis), aga nende hulka kuuluvad ka meie mao mikrofloora olulised liikmed. Bakteriaalseid nakkusi ravitakse enamasti antibiootikumidega. 2) Viirused
annaabi.ee 
