Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lastehalvatuse referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Lastehalvatus
Lastehalvatus ehk poliomüeliit on äärmiselt nakkav viiruse poolt tekitatud haigus. See tungib närvisüsteemi ning võib halvata kogu keha vaid mõne tunniga. Sellesse võib nakatuda igas vanuses, kuid eelkõige ründab see alla kolme aastaseid lapsi (üle 50% kõigist juhtumitest). Viirus siseneb kehasse suukaudu ning paljuneb soolestikus . Iseloomulikud sümptomid polioviirusele on palavik , väsimus, peavalu, oksendamine, kaela kangesus ning valu jäsemetes. Üks kahesajast juhtumist viib pöördumatu paralüüsini ehk poliomüeliidini (tavaliselt jalgades). Polioviirus võib laialdaselt levida enne, kui väljalöönud haigusjuhtumid üldse tekivad. Enamikul polioviirusesse haigestunutest ei esinegi mingeid sümptomeid ja nad ei pruugi kunagi teadagi, et nad nakatunud on.
Enamasti nakatutakse polioviirusesse inimeselt -inimesele kontakti teel. Viirus siseneb ühiskonda nakatunud inimeste fekaalide läbi ja siis levib see edasi teistele, eriti ebahügieeniliste inimeste puhul. Polioviirus võib samuti nakatada vaktsineeritud inimesi. Vaktsineeritud inimestel poliomüeliiti ei arene, kuid nad võivad kanda seda enda soolestikus ning edastada viirust teistele, ebakvaliteetse hügieeniga inimestele.
Polioviirusele ega poliomüeliidile pole ravi, seda saab vaid ennetada vaktsineerimise teel. Andes lapsele mõned korrad polio vaktsiini kaitseb see last peaaegu alati terve ta elu. Täielik vaktsineerimine polioviiruse vastu vähendab märgatavalt inimese riski saada poliomüeliit ehk lastehalvatus. Täielik vaktsineerimine kaitseb enamus inimesi, kuid osad inimesed võivad siiski haigestuda vaktsiinile mittereageerides.
Kui polioviirus on end juba soolestikus sisse seadnud, siseneb see vereringesse ning tungib kesknärvisüsteemi, levides mööda närvikiudusid edasi. Paljunedes hävitab viirus närvirakke, mis aktiveerivad lihaseid. Neid närvirakke ei saa taastada ning mõjutatud lihased ei funktsioneeri enam. Jalalihased on mõjutatud tihemini kui käelihased. Jäse muutub lodevaks ja elutuks – seisund, mida nimetatakse teravaks lotendavaks paralüüsiks (ingl. k. acute flaccid paralysis ). Kõige raskematel juhtudel (bulbaarne polio) ründab polioviirus aju varre mootorneuroneid, vähendades hingamisvõimet ning põhjustades raskusi neelamise ja rääkimisega. Ilma respiratoorse toeta võib bulbaarne polio lõppeda surmaga.
Kasutatud kirjandus:
http://www.polioeradication.org/disease.asp
http://www.hot.ee/ematehnik/Hinfo/lastehalvatus.html
Lastehalvatuse referaat #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor greta92 Õppematerjali autor
11-klassi referaat lastehalvatusest: haiguse kirjeldus, ennetamine, ravi, haiguse tagajärjed, kasutatud kirjandus.

Sarnased õppematerjalid

C hepatiit
23
docx

C hepatiit

Aju ja seljaaju ei ole nakatunud. Sümptomid ilmnevad 3-5 päeva pärast nakatumist. Sümptomiteks on: - palavik, - väsimus, - iiveldus, - peavalu, valu liigestes, - gripilaadsed sümptomid, - jäikus kaelas ja seljas - Need sümptomid kaovad iseeneslikult keskmiselt 3 päeva jooksul. o Äge vorm - Viirus siseneb kesknärvisüsteemi ning haigus väljendub seljaaju alfamotoneuronite hävinemise tagajärjel lihastehalvatusena. Seda peetakse lastehalvatuse klassikaliseks vormiks. Halvatus tekib tavaliselt jäsemetes (enamasti jalgades). Püsiv halvatus kujuneb välja ühel juhul 200-st. Keskmiselt 5-10% nende hulgast, kellel tekkis halvatus, võib haigus lõppeda surmaga. See juhtub juhul kui paralüüs hõlmab ka hingamislihased. - Haigus võib kulgeda erinevate raskusastmete ja vormidena. - järsu palaviku tõusuga 38 - 40°C ning üldtoksikatsiooninähtudega (peavalu, loidus, halb enesetunne, isutus, oksendamine)

Kategoriseerimata
Viirused
58
pdf

Viirused

Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha-

Bioloogia
DNA viirused
54
docx

DNA viirused

DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ol

Nakkushaigused
NEUROLOOGIA-EKSAMIKS
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend ­ medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l

Neuroloogia
Kordamisküsimused immunoloogia
127
docx

Kordamisküsimused immunoloogia

Kordamisküsimused 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia areng Eestis. Immunoloogia - teadus immuunsüsteemi funktsioonist normis ja haiguste korral, selle mõjutamise võimalusest. Immuunsus – nakkustõvekindlus, ohustamatus, resistentsus, infektsioonide jms suhtes. Immuunsüsteem - rakkude, kudede ja molekulide kooslus, mis vahendab immuunreaktsioone, eeskätt infektsioonide korral. Immunoloogia teaduste roll Tänapäeva meditsiinilise meditsiinis ja selle erinevates immunoloogia põhiobjektid: distsipliinides:  immuunsüsteem ja mikrobioom (ning ● ülesandeks on uurida neid rakulise eksposoom) immuunsuse nihkeid, mis  immuunregulatsioon määratlevad autoimmunisatsiooni o kasvajad, allergia kujunemise 

immunoloogia
Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia
102
docx

Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia

1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides:  ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise  immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.  saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral  töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks.  olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee

immunoloogia
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun