mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad taimeosad 27.04.2016 Marje Kask 3 Paljundamiseks vajalikud vahendid 1. Katteloor 2. Sõel 3. Kastekann 4. Istutuspulk
Pookimine Pookimise (vääristamise) all mõistetakse pookimisajale ja –viisilevastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. Bioloogilisest seisukohast on pookimine kahe taime looduslike omaduste vegetatiivne ühendamine. Mõnikord ühendatakse rohkem kui kahe taime looduslikud omadused. Pookimisega paljundatakse viljapuid ja ka ilupuude ja –põõsaste sorte ja vorme nii näiteks püramiid- ja keravorme, lõhis-, kirju- ja punaselehelised ning täidisõielisi vorme, samuti roose, elulõngu ja sireleid. Pookimist teostatakse juhul kui: a. on tarvis säilitada klooni mida teiste meetoditega paljundada ei saa b. poogitud isendid on elujõulisemad c
Poolpuitunud võrse võrsa on h2sti painduv ja ei murdu Puitunud võrse murdub kergelt ja annab kiulise murdepinna Leht Sordi m22ramiseks vaadeltakse võrse keskmisi lehti T2htsad tunnused on lehelaba, lehetipp, lehealus, leheserv. Liitlehtede korral lehekeste arv Pungad Kasvupungad millest arenevad ainult v6rsed Puht6iepungad millest arenevad ainult 6ied (esinevad luuviljalisetel) Segapungad millest arenevad 6itega v6rsed (esinevad 6unviljalistel) Oksad Erinevad oksad Kasvu oksad sirged, pikad 1a oksad Viljaoksad lühiealised, 6ipungi ei pea olema, aga enamasti ikka on Neosoksad on lühike oks mis esineb luuviljalistel, neil on v2iksed s6lmevahed ja palju viljapungi Generatiivorganid: Õis, vili ja seeme Õis : · Õiepungadest arenevad katteseemnetaimedel õied ja õisikud. · Õiest areneb vili õisikust viljakobar. Õige liigitus:
................................................................7 Deutzia scabra ............................................................................................................................ 8 Kare deutsia .......................................................................................................................8 Lõikamine................................................................................................................................... 8 Paljundamine .............................................................................................................................. 8 Laburnum anagyroides ............................................................................................................... 8 Harilik kuldvihm................................................................................................................8 Potentilla fruticosa..........................................................................
otstarbest olenevalt poogitakse juurekaelale, juurekaelast veidi kõrgemale ning rippoksaliste ja keravormide puhul tüvele, maapinnast 1-2 m. kõrgusele · Tavaliselt poogitakse harilikule-või ungari sirelile Nõudeid, mida pookides arvestada · alus peab poogendiga biokeemiliselt sobima, · poogendi kambium peab olema tihedas kontaktis aluse kambiumiga, · pookoksi tuleb varuda sobival aastaajal. · Poogendi pungad peavad olema pookimise ajal puhkeolekus, pung peab olema hästi arenenud. · Peale pookimist tuleb haavad liigse aurumise ja haigustekitajate taime sattumise vältimiseks hermeetiliselt sulgeda harilikule sirelile pookimine Meie tingimustes parim pookealus Plussid: loomulik tegevus, ei järgne kudede konflikti istik on kõige vastupidavam ja pikaealisem Miinused omadus ajada juurevõrseid, (need tuleks regulaarselt ära lõigata, muidu on hiljem raske aru saada, milline on poogitud sordisireli oks ja milline tavaline sirel)
...........................................8 3.1. kasutamine.................................................................................................................................9 3.2 Istutamine...................................................................................................................................9 3.3 hooldus.....................................................................................................................................10 3.4 Paljundamine............................................................................................................................10 4. Malus - perekond Iluõunapuu.........................................................................................................10 5. Padus avium - perekond Toomingas...............................................................................................12 5.1 Kirjeldus......................................................................................
pritsimist • Koduaedadesse jäävad ka edaspidi aukohale rikkalikult õitsvad ilusate tervete lehtedega floribundroosid Roosi liikide ja sordirühmade iseloomustus • Koera-kibuvits (Rosa canina), põõsas 2-3m kõrge, rippuvate okstega. Ogad kõverad- haakjad. Õied roosad kuni valkjasroosad, tõrsik karvadeta läbimõõduga 1,5-2 cm. Levinud pookealus kultuursortidele • Harilik kibuvits (orjavits) R. Afzeliana kuni 2 m kõrgune põõsas, oksad paljude ogadega, õied roosad, kasutatakse pookealusena • Kurdlehine roos (R. Rugosa) – tugevate okstega 1,5m kõrgune põõsas, oksad tihedalt kaetud suurte sirgete ogadega. Õied roosakaspunased või valged, esineb täidisõielisi vorme, tõrsikud sarlakpunased kuni 2,5 cm läbimõõdus – sisaldavad kuni 2500 mg% askorbiinhapet • Näärelehine roos (R. Pimpinellifolia) – põõsa kõrgus 1,5-2m, võrsed püstised või horisontaalselt paindunud
.................................................................................. 2 Eestis kasvatamiseks sobivaid sorte.................................................................................... 4 Mustika iseloomustus.............................................................................................................. 5 Paljundusvõtted....................................................................................................................... 6 Generatiivne paljundamine.................................................................................................. 6 Vegetatiivne paljundamine................................................................................................... 7 Kasvunõuded.......................................................................................................................... 9 Istutamine........................................................................................................................
................................................................ 12 HARILIK LODJAPUU ................................................................................................................. 13 Lühiiseloomustus........................................................................................................................13 Kasutus....................................................................................................................................... 14 Paljundamine ja hooldus.............................................................................................................14 HARILIK LUMIMARI.................................................................................................................. 15 Lühiiseloomustus........................................................................................................................15 Istutamine.....................................................................................
Niiskust aitab säilitada ka pistikutele laotatud niiske marli. Lavad hoitakse suletuna kuni juurdumise alguseni ning pärast väikeste juurte tekkimist hakatakse lavasid õhutama. Liigniiskuse vältimiseks rajatakse lava põhja 3-4 cm paksune kruusast või killustikust drenaažikiht, millele laotatakse 10-12 cm paksuselt kasvusubstraat. Optimaalseks temperatuuriks pistikute juurdumisel loetakse (18)… 25 ºC. Pistikud ei talu otsest päiksekiirgust, seepärast peab kasvuruum paiknema otsese päikese eest varjatud kohas. Kui see pole võimalik, siis saab päikesekiirgust hajutada kasvuhooneklaase valgendades kriidi- või lubjapiimaseguga, samuti saab kasutada spetsiaalset varjutuskangast. Sügisel eemaldatakse kiletunnelid, lavadelt kile või klaas, kasvuhoonetes tõstetakse juurdunud taimekastid või rullid välja. Enne külmade saabumist puistatakse lavadesse saepuru või
.........................................................................................................29 Pinnase ettevalmistamine istutamiseks................................................................................. 30 HARILIK PUKSPUU (Buxus sempervirens)...........................................................................30 Iseloomustus..........................................................................................................................30 Hooldus ja paljundamine...................................................................................................... 31 Katmine.................................................................................................................................31 Lõikamine............................................................................................................................. 32 SUUR LÄÄTSPUU (Caragana arborescens).........................................................................
pakituna 1-5 °C juures. Oluline on teha pistoksad enne pungade puhkemist, sest hilisemad juurduvad halvasti. Pistoksi lõigatakse teravate aiakääride või noaga, kusjuures alumine lõige tehakse veidi kaldu punga alt ja ülemine lõige risti oksast ja mustikaliigist, kuid sellel peab olema vähemalt 3-4 punga. Liiga lühikesed pistoksad on väikese toitainete varuga ning vähem vastupidavad temperatuuri, niiskuse ja valgustingimuste kõikumisel. Oksad pistetakse kasvusubstraati nii sügavale, et ainult üks pung jääb substraadi pinnale. Eesti oludes pannakse kultuurmustikad pistokstest juurduma küttega kasvuhoonetesse kasti, kilerulli või kasvuhoones paiknevatesse lavadesse. Paremini juurduvad pistikud suure õhuniiskuse (üle 95%) ning 20-25 °C mulla- ja õhutemperatuuri juures. Kasvusubstraadi optimaalse temperatuuri tagamiseks paigaldatakse lavade alla küttekaabel, mis soojendab ka altpoolt
Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte 4) Võrakujude joonised Puittaimed Õpetus puudest ja põõsastest Kujunenud praktilisest vajadusest teada puu- või põõsaliigi tunnuseid: kasvukuju,
katmikalal. Aianduslikele kultuuridele sobivad paljundusmeetodid, substraadid, multsid, väetised, kastmissüsteemid ja koristustehnoloogiad. · Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastasi lilli, puid ja põõsaid, viljapuude seemikaluseid jt. Seemnest paljundatud taimede põhilised eelised: · tugev juurestik ja hea vastupidavus, · kohastumus antud kliimatingimustes ja mullas kasvamiseks. · Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE
Kuna puul on suvel vaja vilju küpsetada ning järgmise aasta pungi tekitada, siis ei hakka ta pärast lõikamist paaniliselt uusi kasve kasvatama. Lõikus hoiab puu noorena. (Aialeht) Kirsipuule on iseloomulik, et võra on tihedam kui õunapuul. Neid lõigatakse võrreldes õunapuuga vähem ja valikuliselt. Vanad kirsipuud saab hõlpsalt korda, kui kuivanud oksad välja lõigata. Järgmistel aastatel lõigatakse võra selliselt, et oksad, ka peened, üksteise vastu ei puutuks. Kõikidel puudel on vaja jälgida okste harunemist. Oksad, mis on väga lähestikku ja paari aasta pärast jämenedes kokku kasvavad, lõigatakse kohe välja. Vanade luuviljaliste noorenemisvõime ei ole kuigi suur, seetõttu tuleb vältida korraga tugevat lõikust. (Aialeht) Kasvukoht peab olema avatud, päikeseline ja tuulevarjuline. Külma seina ääres kasvavad viljad on kehva kvaliteedi ja maitsega. Oluline on hea, sügav ja hea
liivakihiga. Tärkavad 2-3 nädalaga. Külvid tehakse mai kuust alates avamaale. Noored taimed istutatakse peenrale 20*20 (või 20-30 cm) suuruste vahedega. Jagamise teel saab paljundada vanemaid puhmaid ja selle töö võiks ette võtta kevadel, et taimed jõuaks korralikult juurduda. Vanematelt taimedelt võib suvel pistikuid lõigata. Saagi kogumine kogutakse noori võrseid ja lehti kogu suve jooksul. Kuivatamiseks lõigatakse oksad vahetult enne õitsemist, hiljem eemaldatakse suuremad varreosad. Lehti ja noori võsusid võib koguda maist hilissügiseni. Kuivatamiseks lõigatakse osa põõsast maha vahetult enne õitsemist ning laotatakse oksad laiali varjulisse õhurikkasse kohta. Kasutamine maitsetaimena ükskõik kas värskena või kuivatatult, oma meeldiva, vürtsiliselt magusa maitsega sobib tüümian eriti vahemereliste toitude maitsestamiseks. Erilise aroomi annab ta just lambalihale. Oma puhitusi ärahoidva
I rühm: 1. ilutaimede paljundamise viisid; Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt. Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. JAGAMISEGA PALJUNDAMINE. · Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. · Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. · Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. · Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE · Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini. · Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. VÕRSIKUTEGA PALJUNDAMINE. · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad
6. HARILIK ROSMARIIN • Lad. Rosmarinus officinalis • Ld. k. “ros” = kaste; “marinus” = meri Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae) (Lamiaceae) sugukond. ● Igihaljas mitmeaastane ● poolpõõsas kõrgus 50 cm (Eestis), Vahemeremaades isegi 150 cm. ● Juured puitunud, hästi harunenud. ● Varred püstised, puitunud, oksad tõusvad. ● Lehed on lineaalsed, kitsad, allakäändunud servaga, alt valgeviltjad. ● Õied helesinised (sortidel ka punased, lillad, valged) 5...10 kaupa võrsete tippudes. Ajaloost ● Rosmariinist on juttu juba Piiblis. ● Vanas-Kreekas kasutati peamiselt lõhnasuitsude tegemiseks. ● Keskajal on teda kasutatud nakkushaiguste peletamiseks.
........................ 5 1.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 5 1.2 Valgusnõuded................................................................................................ 6 1.3 Nõuded niiskuse ja mulla suhtes...................................................................6 1.4 Väetamine..................................................................................................... 6 1.5 Taime paljundamine...................................................................................... 6 1.6 Taime ohustavad haigused, kahjurid.............................................................7 2. TUPS-ROHTLIILIA................................................................................................ 7 2.1 Üldiseloomustus............................................................................................ 7 2.2 Niiskusnõuded ja nõuded mulla suhtes...............................
RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehituse eriala Tea Heinaste ÕPIMAPP KÖÖGIVILJATAIMEDE PALJUNDAMINE Õpimapp Tarbetaimede aines Juhendaja Tiina Paasik Räpina 2010 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3 1. LOODUSLIK PALJUNEMINE ...................
a a Vaarikamardikas le le, vi N , õi,v , õi i, V , Vl, s V Vs l PALJUNDAMINE Vaarika paljundamine on üsna lihtne. Istikute tootmiseks rajatakse tervendatud istutusmatrejaliga emaistandik, mis asub tootmisistandikust eemal. Paljunduspõllult võetakse istutusmaterjali 3 aasta jooksul. Siis tuleb rajada uus emaistandik. Vaarikaid paljundatakse mitmel viisil. Näiteks juurepistikutega, haljaspistikutega, võrsikutega, põõsa jagamise teel, tehakse mikropaljundust ja ka seemnetega. Juurevõsudega paljundamine on kõige tavalisem ja lihtsam võimalus. Olenevalt sordist ja
Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel). Sobivad peenrasse iiriste, pojengide, astilbede ja liiliatega või iseseisvate rühmadena murusse. Olemas on valgeid sorte, väga effektne Harilik raudrohi (Acillea millefalium) Levinud Euroopas, Ida- ja Lääne-Siberis, Uus-Meremaal. Kõrgus ulatub 30-80 cm, püstine, puhmjas. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse
vähe hoolt, kuid mõne aasta pärast muutub inetuks ja korrapäratuks. Seetõttu võiks aed-liivateed igal aastal paljundada ja vanad taimed asendada. Kuigi aed-liivatee on külmakindel, võib väga pakaselinetalv talle laastavalt mõjuda. Seetõttu on kindlam talle sügisel peale puistada kuiva turbamulda ja kuuseokstega kinni katta. Oksad tuleks peale jätte, kuni maa on soojenenud nii on taimed kaitstud ka kevadiselt terava päikese eest Paljundamine võrsikute abil, kuid parem on istikud soojas toas või kasvumajas ette kasvatada Saagi kogumine lehti ja noori võsusid võib koguda maist hilissügiseni. Kuivatamiseks lõigatakse osa põõsast maha vahetult enne õitsemist ning laotatakse oksad laiali varjulisse õhurikkasse kohta Kasutamine maitsetaimena oma meeldiva, vürtsiselt magusavõitu maitsega sobib tüümian eriti vahemereliste toitude maitsestamiseks. Erilise aroomi annab ta lambalihale. Ta on Provence´i ürdisegu kindel komponent.
Piisavalt suured taimed pikeeritakse ja neid pintseeritakse ettekasvatuse ajal vähemalt korra. Et taimed välja ei veniks, tuleb neid kasvatada võimalikult jahedas (8°C) ja valges. Pinnas hoida ühtlaselt niiske, ei talu läbikuivamist. Karastatud taimed võib õue istutada mais- juunis, sobiv taimevahe rühmas on 20 cm. Pistikud juurduvad kergesti nii veeklaasis kui liiva-turbasegus. Niiskel pinnasel kasvavad taimed ajavad sageli ka vastu mulda puutuvatele vartele alla lisajuured. [12] Armastab rammusat kobedat lubjarikast niisket mulda päikeselisel või poolvarjulisel kasvukohal. Anumas ei talu mulla läbikuivamist. Väetada ja närpida tuleb regulaarselt. Talub väga hästi pügamist
arenemiseks. Kujunduslõikamisel tuleks jälgida kuute põhimõtet: 1. Võraokste suhtes liiga pikk ladvavõrse lõigatakse lühemaks. 2. Kui aga ladvavõrse lähedal kasvab väikese väljumisnurgaga (tüve suhtes teravnurkselt) suhteliselt sama suur külgvõrse nn. konkurentsvõrse, mis võistleb ladvavõrsega kasvusuunalt ja tugevuselt, lõigatakse konkurentsvõrse täiesti ära. 3. Tüve suhtes terava nurga all kasvavad oksad võivad kergesti murduda / rebeneda ja tüve kahjustada. Sellised oksad tuleb ära lõigata. 4. Teineteise kohal asuvad ja paralleelselt kasvavad oksad annavad tulemuseks liiga tiheda võra. Kui selliste okste vahekaugus teineteisest on vähem kui 50 cm, tuleb üks neist eemaldada. 5. Kui puu alumised oksad kasvavad liiga tihedalt, tuleb eemaldada neist kõige nõrgem. See soodustab tüve tugevamaks kasvamist. 6
kasvuhoonetesse . Siiski saab teda kasvatada ka toas . Sobivaim temperatuur öösel on 10-15 soojakraadi ja päeval 21-26 soojakraadi . Adiantumi mullapall tuleks hoida alati ühtlaselt niiske . Talvel kastetakse tavaliselt vähem , kuid mullapall ei tohi läbi kuivada . Taime ei tohiks liiga suurde potti istutada , kuna ta kasvab paremini hästi juurdunud potis , kus taimi hulganisti koos . Plajundatakse jagamise teel , eostega paljundamine on väga raske . Taim vajab kõrge õhuniiskusega ruumi ning seetõttu on teda pikka aega raske kasvatada . Istutada umber igal kevadel . Kahjuriteks ja haigusteks on hahkhallitus , lehetäid , kilptäid ja villtäid . Pärit on see taim Kesk-Ameerikast ja troopiline Lõuna-Ameerikast . Sellel taimel on mustad leherootsud ja õrnad helerohelised lehed . Kahjuks on nad nii tundlikud , et närtsivad kohe , kui neid soojas ruumis vähe kasta . Nad näivad end kõige paremini tundvat vannitoas
· koorehari ehk oksahari- Tugevate okstega ja õigesti harunenud puudel tekib sageli harudevahelise nurga sisse terav koorehari . See moodustub, kui tüve ja oksa jämenedes pressitakse nende liitumiskohal olevad puidu- ja koorerakud kokku ja surutakse väljapoole TÜVI JA VÕRA · tüvi- juurekaelast kuni alumise külgoksani. · tüvepikendus-tüvejätk võra sees kuni juhtoksani, millele kinnituvad teised oksad · I järg oks ; II ja III jne järgu oks I järgu oks on arenenud otse tüvest, II järgu oks on arenenud tüve oksast ja sealt edasi arenevad III jne · konkurentlatv- · kahvelharu-tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad, v.a sammasjal vormil PUITTAIME KOED JA NENDE ÜL. · Algkoe mõiste ja liigid ( tipmine ja külgmine meristeem, kallus)-algkoed koosnevad väikestest rakkudest, mis jagunevad kiiresti ja piiramatult
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt
(http://static2.nagi.ee/i/p/461/35/11533817938e3e_l.jpg 14.04.2011) Lõikamine Terve kevade, suve ja sügise võib lõigata põõsa võrast välja kuivanud ja poolkuivanud oksi, naaberpõõsasteni ulatuvaid oksi kärpida ning eemaldada võrale mitte iseloomulikke oksi. Siiski 2 pole varajast veigelat otstarbekas lõigata kevadel, kuna ta kuulub põõsaste alla, mis õitsevad kevadel (Uusen 2010). Pigem lõigata kahjustunud või külmunud oksad välja kohe pärast õitsemist (Seemnemaailm). Elujõulisi oksi tuleks kärpida, väetid ja vanad oksad tuleb tervikuna välja lõigata. Hooldamata, vanu põõsaid tuleb tugevasti harvendada ja tagasi lõigata (Calmia istikuäri). Varajane veigela vajab iga 3-4 aasta järel 1/3 võrra noorendamist (Vaasa 2003). Istutusjärgne hooldus Kõik veigelad taluvad ümberistutust hästi. Sobivam on teha seda kevadel enne pungade puhkemist
keskpaiku ja keskmine kapsas mai lõpul või juuni esimesel poolel. Vahekauguseks jättavarajastel sortidel 50 x 50 cm, keskmistel 60 x 60 cm ja Kasutatakse toidu hilistel 70 x 70 cm. Istudada pilvisel või vihmasel valmistamisel, päeval või siis õhtupoolikul. hapendamiseks Kasvutingimused ja agrotehnika sama, mis valgel Salatite valmistamiseks, peakapsal toitude garneerimiseks Lillkapsa istikud on suhteliselt külmaõrnad. Neid võib avamaale istutada vahekaugusega 50 x 50 cm alles pärast suurte öökülmade möödusmist. Istikud ei tohi olla väljaveninud ega liiga suured, sest siis õisikut ei teki. Lillkapsast tuleb hoolega mullata, anda pealtväetist ja kasta, et ei tekiks kasvuseisakut. Toidu valmistamiseks Kasvukohale istutatakse rooskapsas mai lõpul vahekaugusega 60 - 70 cm. Suvine hooldamine
RONITAIMED e. LIAANID Ronitaimi vajatakse a) dekoratiivsel eesmärgil (eksponeeritakse mõnd ilusat taime või tema läbi ka objekti, millele ronitaim on paigutatud) b) funktsionaalsel eesmärgil (varjatakse, kaetakse või eraldatakse midagi) Ronitaimede abil saavutatavat haljastust nimetatakse vertikaalhaljastuseks. Haljastuses, sh. vertikaalhaljastuses on põhimõtteks, et inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole õige kasutada silmatorkavaid taimi, kuna efekt, mis saavutatakse, on vastupidine soovitule. Seega sobivad rikkalikult õitsvad suursugused taimed pergolate kujundamiseks või ideaalsele (aga ka stiilsele!) taustale ning rohkelt ühetaolist rohelist massi andvad taimed robustsemate pindade katmiseks. Ühtlasi tuleb jälgida taustpindade ja vertikaalhaljstuse vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ning kooskõla haljastatava objektiga. Nii näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi : 50% seina (seda nii horisontaal- kui ve
Kuuske kasutatakse tihti ka tuulekaitseriba või kärbitud heki liigina. Abies ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Perekonnas on kuni 50 liiki, nad on levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasia põhja-, ida- ja keskosas. Eestis looduslikult ei kasva. Nt euroopa nulg (Abies alba), palsaminulg (Abies balsamea), hall nulg (Abies concolor), siberi nulg (Abies sibirica) · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. Alumised oksad ulatuvad sageli maani ja võivad juurduda. · Okkad spiraalselt ühekaupa, lamedad, kinnituvad ümardunud alusega otseselt siledale võrsele, okaste asemed siledad. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Õhulõheribad tavaliselt okaste allküljel. · Võrsed siledad. · Käbid püstised, käbisoomused koos seemnetega varisevad peale käbide valmimist sügisel. Puule jäävad püstised rootsud
ja väike kapsa liblikas, kapsa öölane Lillkapsas 1-aastane (moodustab Külmakindel (peakapsast Teistest kapsastest Istikud osta aiaärist, Peale juurdumist kobestada Õisikud ma a lõigata, et alla kasvuaastal õisiku) soojanõudlikum) nõudlikum proovida võib ka otsekülvi mulda (soodustab lisajuurte jääks paar-kolm lehte, siis ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
