Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Palgatööline vs eraettevõtja essee". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
palgatööline, ülemus, palgatöölise, palgatöötaja, tööandja, pankrotti, lahkub, kellaajal, omaenda, boss, alluvaid, sissetulekust, plusse, firmat, töökohad, teenimanõu. Disainer arvab, et nii võib jõuda ideaalse lahenduseni. Koostöövõimeline Sikmann suhtleb tihedalt erinevate disaineritega. Ta arvab, et kuna me oleme väikses riigis, siis on targem ühte hoida ning on vaja avarduda, suhelda ja näha kaugemale. Ta pooldab koostööd ja leiab, et selles seisneb edu võti. Sille Sikmanni loominguga saab lähemalt tutvuda tema kodulehel http://www.scheckmann.com/ Inimese loomusest sõltub, kas olla palgatöötaja või ettevõtja. Kõik inimesed ei sobi ettevõtjateks või palgatöötajateks. Inimene võib palgatöölisena saavutada tunduvalt rohkem edu ja lugupidamist kui ettevõtjana. Järelikult väga hea tööliseks olemine ei taga automaatselt edu ettevõtluses. Palgatöötaja on olla tavaliselt lihtsam ja mugavam. Üldjuhul palgatöötajad ei taha lahkuda nn mugavustsoonist, kuni senine olukord üldjoontes rahuldab neid. Kui palgatöö hakkab "piirama", siis on olemas
sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. - Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalust (opportunity entrepreneurs) - Sundettevõtjad, indiviidid, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 11.EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes – mida eelistatakse rohkem (Eurobaromeeter 2012). EL soovivad olla palgatöötajad 54%, ettevõtjad 35% USAs vastavalt 36%, 55% Ühesõnaga USAs soovib suurem osa olla ettevõtjad, El on olukord vastupidine – üle poolte soovib olla palgatöötaja. 12.Peamised motiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal. Ettevõtja karjääri eelistamise motiivid: - Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded
Eesti on Euroopa Liidu liige. Jaan Kaplinski kirjutab sel puhul ,, Töötuid on Euroopa Liidus 20 miljonit ja nende arv ei näita mingit langustendentsi. Sellal kui Euroopa tammub paigal, minnakse mujal, Aasias ja mõlemas Ameerikas kärmelt edasi." Samuti on avaldatud kahtlusi, kas Euroopa Liidus rakendatav sotsiaalpoliitika ei või kujuneda Eestile ülejõukäivaks, sest kui järgida kõiki sotsiaalse kaitstuse seadusi, siis on Eestis vähe ettevõtteid, mis ei läheks pankrotti. Näiteks valitsusnõunik Ardo Hansson on Euroopa Liiduga ühinemise negatiivsete külgedena mainitud bürokraatia suurenemise kõrval ka kulutuste kasvu, mis on seotud Euroopa sotsiaalharta vastuvõtmisega. Tema sõnul saaks riik sotsiaalharta rakendamise läbi endale kohustusi, mis vastaksid rikkamate riikide võimalustele ja hakkaksid Eesti arengut pärssima. Euroskeptikud on üsna üksmeelsed ses suhtes, et Euroopa Liidus valitseb
otsuse, et Treegeri Kohvik 10 aastase rendiloleku ajal peab tegema väga mahukaid investeeringud: interjööri muutus, elektri süsteemi uuendamine, kõik, mis puudutab ehitustegevust, põhjendades seda sellega, et rendileping on 10 aastat pikk. See näitab ühe omavalitsuse suhtumist ettevõttesse. Ettevõtjad on huvitatud omainvesteeringutest, mitte linnale tehtavatest suurtest ehitustest. 2.1. Seadusandlus. Töösisekorraeeskirjad määratlevad Treegeri Kohviku OÜ-s tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende kohustused. Täiendavalt eeskirjadele määratleb tööandja ja töötaja suhteid äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid. Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlusest, töölepingust ja töötaja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest moraali- ja käitumisnormidest
julgust, et enda projekte iseseisvalt teostada. Mees vajab alati ideede teostamiseks kõrvalist abi. Põhjuseks on arvatavasti karm perekondlik kasvatus ,mis ei võimaldanud isikliku arvamuse olemasolu, vaid kõik otsused võttis vastu perepea. Kuna lapsepõlves puudus Jacobil võimalus oma arvamust avaldada, siis täiskasvanuna puudub tal isiklik analüüsivõime ja samuti on tal ka madal enesehinnang. Selline olukord firmas on teistele töötajatele väga kurnav. Kolleegid või ülemus peavad alalõpmata ta töid kontrollima, see aga suurendab nende koormust ettevõttes. Alguses võivad kõik firmas viisakad ja lahked olla, aga kui Jacobi tülitused jätkuvad, siis tulevikus ei pruugi teda enam keegi aidata. MASLOW TEOORIA 5. Eneseteostusvajadus Minu arvates on see vajadus inseneril rahuldamata. 4. Austuse ja staatuse vajadus See vajadus ei ole mehel päris rahuldatud. Ta siiski tahab, et teda kiidetaks ning tunnustataks (tema enesehinnang ning -usk kasvaks). Ta
haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja- alustades saiast-leivast ja lõpetades viinaga. Mis on tehtud õigesti ja mis valesti? TLS § 7 lg 1 - tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Lõige 4 sätestab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 7–12-aastasel alaealisel on
● Töökeskkonna spetsialist - ettevõtte töötervisehoiu ja tööohutusalase tegevuse korraldamine vastavalt õigusaktide nõuetele (nt riskianalüüsi läbiviimine). Keegi kes tunneb valdkonda väga hästi. ● Töökeskkonna volinik - töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes ● Töökeskkonna nõukogu - lahendab töötervisehoiu ja tööohutusega seotud küsimusi suuremates (50+ töötajat) ettevõtetes, tööandja ja töötajate esindajad. Töö ja selle funktsioonid: Töö elemendid < ülesanded < elukutse < tööpere. Tööperekonna näide: raamatupidamine ● Töö funktsioonid: ○ Majanduslik ○ Sotsiaalne ■ Staatus ■ Identiteet TÖÖ ANALÜÜS Tööanalüüs on personali juhtimise funktsioon, mille käigus uuritakse töö iseärasusi ja määratakse kindlaks
rändas sisse erinevate taustadega uusasukaid, mille pärast kehtestati palju seadusi, mis käskisid kõiki võrdselt kohelda. Toimis tervikprotsessi kaardistamine süstemaatiline personalijuhtimine. Konkurents suurenes. Tööandjad pidid heade töötajate nimel rohkem pingutama. Palju motivatsiooni ja rahulolu käsitlusi sellest ajast pärit. Elujõudu hakkasid koguma ametiühingud, mis esindasid töötajate huve. Seadus hakkas reguleerima seda, et töötaja pole tööandja omand. - 1980: teadlik personalijuhtimine. See muutus äristrateegia osaks. Nüüd tekkis seis, et töötaja on intellektuaalne ressurss. Edukas on see, kel on parim personal. Pöörati töötajate heaolule palju tähelepanu (stress, läbipõlemine, meeskondade sobivus jne). Motiveeriti töötajaid lojaalsusele. PERSONALIJUHTIMIST MÕJUTAVAD SUUNAD 21. SAJ ALGUSES - Tehnoloogia kiire areng (ka tootmistehnika). Kiire areng töötandja jaoks: ta peab oma
Üldiselt esineb kõigile ühesugust palka rohkem liinitöö, projektide jms. puhul, muidu ikkagi eelistatakse tasustada igaüht individuaalsetel alustel. Kusjuures see võib olla täiesti ebaproportsionaalne töötaja, kes teeb parimat tööd, kuid tuli ettevõttesse suure tööpuuduse ajal, saab vähem palka kui töötaja, kes võeti tööle tööjõupuuduse kontekstis, kuid kes ei anna eriti kõrget panust. Kuna eesti tööandja üldjoontes ei ole eriti paindlik juba kord kehtestatud palku muutma, jääbki see nii pikemaks ajaks. Palga ,,külmumine" ohustab samadel põhjustel ka neid töötajaid, kes töötavad ettevõttes pikaajaliselt. Kahjuks alati ei taipa tööandja, mis talle kasulik ja väga sageli kuuleb, et kasulikum on vähem maksta. Täiesti vale lähenemine kusjuures. Näljapajuki juures tuleb ka tulemus ,,välja pigistatud, " et tööaeg täis töötada ja see pisku kätte saada
SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................. 3 1. Organisatsiooni neli töötajagruppi............................................................... 4 1.1 Asjatundja ehk proff.............................................................................. 4 1.2 Valitseja ehk ülemus............................................. .............................. 6 1.3 Ametnik............................................................................................. 7 1.4 Juht.................................................................................................. 7 2. Personalipoliitika.................................................................................. 8 2.1. Inimressursside juhtimine.................................................................
6 4. Identifitseerimisvõimalus ettevõttega Inimene elab täielikult ettevõttesse sisse. Kõik mis ta teeb, teeb ta iseendale. Kui ettevõtet kiidetakse, siis ta tunneb iseenda kiitmist (nt kui töötaja midagi hästi tegi), kuid kui laidetakse, siis ta tunneb ka iseenda laitmist. (Isegi kui tema seda ei teinud.) Sellised inimesed on nendel teemadel ka väga haavuvad. Tema tegevused peavad olema vastuvõetavad. Nt avab oma poe teisel kellaajal kui muidu, kui teeb seda tihti, siis tema kliendid valivad uue koha. Püsiklient on truu, toob tõenäoliselt uusi kliente juurde. 5. Ettevõtjast peremeheks olemine Absoluutne otsustamisõigus. Teeb kõike, mida peab õigeks. Muidugi on takistusi seadusandlus ja äripartnerid. Muide ettevõtja võib ka toota midagi, mida ei taheta osta, kuid sellisel juhul võib ta ennast kiirelt pankrotis leida. Ta võib küll teha, mida ta tahab aga samuti peab ta lepinguid täitma. Muidu kaovad kliendid
edukam olla. Mida ma üldse saan olles ettevõtja? Kindlasti saan heaolutunde, sest nähes, kuidas minu toode või teenus on kellelegi vajalik olen ka ise rahul. Klientidega suheldes kohtun iga päev uute inimestega ja minu silmaring laieneb. Minu töös puuduks rutiin ja ma saaksin enamjaolt ise oma aega planeerida. Võtad puhkuse just siis, kui seda vajalikuks pead ja kui tahad saad ka mitu päeva endale lihtsalt töövabaks teha. Ettevõtjana ei pea sa täitma kellegi käske, oled iseenda boss. Tänu selle aasta kogemustele olen ma mõistnud, et ettevõtjana pean ma kõvasti tööd tegema ja vahel on keeruline, aga sellel on ka nii palju eeliseid ja hea äriideega on maailm minu päralt. Ettevõtlus ja mina ettevõtjana Selleks, et elus läbi lüüa, peab iga inimene mõtlema, mida ta oma elult tahab. Mõned inimesed õpivad selgeks ameti, mis neile meeldib ja alustavad tööd kellegi alluvuses. Leidub
taha. Rentnik, seevastu, peab vaid oma kasu silmas. On ta maa rentinud pika aja peale, siis hoolitseb ta ka selle eest vaid niikaua, kui omanikule maa tagastamise aeg kätte jõuab. On aga maa lühikese aja peale renditud, siis ei ole tal tarvis isegi sedagi teha: ta püüab maast ta viimase kasu välja võtta, vaatamata sellele, et ta võiks ka tulevikus sissetulekut anda. Sama on lugu ka töölistega, kes tööandja käest palka saavad. Ta ei tarvita töö juures kunagi täit jõudu, sest see pingutus ei tõsta ta palka. Ainult tööandja ise oma eeskujuga on nöus töötama täie usinusega, kun saadav kasu on ju tema omand. Teadmiste suurendamine. Neljas tööviljakuse tagamise tingimus kollektiivi teadmiste tõstmine. Kuna me teame, et loodus on inimesele andnud kasutada oma jõud, töötmise tarbeks.. Looduse alistamine seisnebki selles, et
gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad? Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajtud ärivõimalusi (oppertunity entrepeneurs) Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepeneurs) 9. EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes – mida eelistatakse rohkem (Eurobaromeeter 2012). EL riikides – palgatöötaja (37%) ettevõtja (58%) USA – palgatöötaja(51%) ettevõtja(46%) 10. Peamised motiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal. Ettavõtjaks olemise motiviid: Regulaarne, fikseeritud sissetulek Tööhõive stabiilsus Kindlad töötunnid Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus
2. Arvuta välja säästumäär. 3. Lahuta ülejäänust oma igakuised püsikulud. 4. Arvuta välja kui palju jääb järele igapäevasteks kulutusteks. 5. Võta iga päeva hommikul või eelmise õhtul pangaautomaadist välja see summa ja kuluta see päeva jooksul ära. 6. Kui on vaja teha mingi ootamatu kulutus, siis hajuta see mitme päeva peale ära. Kuidas suurendada enda sissetulekut? Laias laastus võib sissetulekut saada nelja erinevat moodi: Palgatöötaja vahetab oma tööaega raha vastu ja saab selle eest tavaliselt palka. Tema palk sõltub töötundide arvust ja kvalifikatsioonist ehk palgamäärast. Spetsialist või väikeettevõtja on kas füüsilisest isikust ettevõtja või pisifirma omanik, kes pakub mingit kindlat toodet või teenust. Ta töötab iseendale ja on oma aja peremees, samas vahetab ka spetsialist oma aega raha vastu ja sellest on sissetuleku
Sel juhul kasutatakse lisatööjõudu, et ei tekiks ületunnid ning töötajad saaksid kinni pidada oma graafikust, mis annab töötajale kindlustunde oma kuu plaanidest ning võib oma igapäevast tööd alustada puhanuna. Toitlustusettevõte töötab väikese kasumiga, mistõttu ei ole võimalik võtta tööle juhataja asetäitjat, mida töökoormus aeg-ajalt nõuaks. 1.3 Töökorralduslik dokumentatsioon. Töösisekorraeeskirjad määratlevad Treegeri Kohviku OÜ-s tööandja ja töötajate käitumisreeglid töösuhetes ning nende kohustused. Täiendavalt eeskirjadele määratleb tööandja ja töötaja suhteid käskkiri äri- ja tootmissaladuse hoidmise kohta, samuti muud tööandja poolt väljatöötatavad dokumendid. Ülalnimetatud aktidega reguleerimata valdkondades juhinduvad tööandja ja töötaja Eesti Vabariigi seadusandlust, töölepingust ja töötaja ametijuhendist, samuti üldkehtivatest moraali- ja käitumisnormidest
valdkonnas äri alustamiseks puudub selles eas piisav riskijulgus. (Odres 2009: 55-56) Peale neljakümnendat eluaastat satutakse ettevõtlusesse tavaliselt välistel asjaoludel, näiteks kaotatakse töö, keegi kutsub oma äripartneriks või pakutakse sobivat firmat müüa. (Odres 2009: 56) Edukate ettevõtjate äri alustamise põhjuseks ei ole, et tahetakse teenida palju raha. Halb põhjus äri alustamiseks on see, et tahetakse olla iseenda ülemus. Ka on naiivne loota, et kui omada enda ettevõtet jääb rohkem aega perekonnale. Palju suurem võimalus on ettevõtluses läbi lüüa, kui on kirg ja armastus selle vastu, mida tehakse. Ka peaks olema tugev usk tootesse/teenusesse. See usk peaks põhinema aga uurimusel, et seda toodet/teenust on reaalselt turul vaja. Ettevõtjal peaks olema ka sihikindel, kannatlik, otsustav ja positiivne suhtumine. Ettevõtja peab oskama oma vigadest õppida, võib isegi öelda, et edukate
Enne tööpakkumiskuulutuse koostamist on mõistlik välja uurida, millist elu elab sihtgrupp, mida väärtustab, millist meediat ja meelelahutust tarbib. Suures plaanis võib töötajad jagada kaheks: ühed otsivad töölt mõtteskust ja sisu, teised vahetavad aega raha vastu- töötarbijad. „Töötarbija“ kuulutus peab olema praktiline: palk, tööaeg, töökoht, lõunasöögi hinnad, tööandja poolt pakutav transport jms. 2. Tööotsija ankeet- oleme täheldanud, et mida lihtsama profiiliga tegu, seda vähem kiputakse aru saama CV kui kandideerimisdokumendi olulisusest ning selle koostamist ei peeta ehk nii tähtsaks. Paljudel traktoristidel ei ole üldse CV-d või nad ei ole seda kunagi koostanudki. Kõik teavad, et pass on reisidokument, millega saab võõrasse riiki. Tööotsija ankeet, mille täitmisel vajadusel abistame, on nende pass
hakkab ta püüdlema turvatunde järele. Oluliseks muutub hoopis see, kas tema töökoht on kindel ning ta ei pea kartma vallandamist või koondamist. Järgmisena mängivad suurt rolli suhted kolleegidega, mis on täiesti arusaadav. Haruldased ei ole juhtumid, kus töökohta vahetatakse pelgalt põhjusel, et ei saada oma töökaaslastega läbi, olgugi et palk on konkurentsivõimeline ning tööd jätkub. Seejärel tekib tahtmine olla tunnustatud, et ülemus kiidaks hea töö eest, ütleks mõnikord mõne hea sõna. Püramiidi lõpus on eneseteostusvajadus, mis on juhi seisukohast ilmselt problemaatiliseim. Andekas töötaja võib oma ideedega mujale minna, kui tunneb, et praegused olud ei võimalda tal end piisavalt realiseerida. Juht peaks lähtuma sellest püramiidist, liikudes alt ülespoole, arvestades kaalutletult kõiki motivaatoreid, mitte ainult üht.
..................................................................................... 21 2 SISSEJUHATUS Viidi läbi rahuloluuuringu XXX AS-s, mis on Eestis tegutsenud ligi 20 aastat. Küsitlus viidi läbi müügipersonali seas ning vastasid nii müügitöötajad kui ka kaupluste juhatajad. Rahuloluuuringus osalesid kõik 22 esinduspoodi üle Eesti. Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada müügipersonali rahulolu tööandja ja tööga seotud küsimustes. Üritati välja selgitada kui rahul on inimesed palgasüsteemi, töökoormuse, omavaheliste suhetega ning paluti teha ka ettepanekuid, kuidas parandada töökeskkonda. Töö käigus tehti vastustest kokkuvõtted ning selgitati välja üldise motivatsioonitase ja vastustest välja tulnud probleemid. Seejärel esitati ettepanekuid, kuidas võiks motivatsioonitaset tõsta. 3 1. UURIMISMEETOD
.............................................................13 Kaugtöö Eestis 4 1. KAUGTÖÖ MÕISTE JA OLULISEMAD ALAMÕISTED Kaugtööks nimetatakse töötamise viisi, milles töötaja füüsilist kohalolekut asendab infotehnoloogiliste vahendite kasutamine. Kaugtöö puhul asendab töötajate liikumist teabe liikumine, füüsilist kohalolekut asendab virtuaalne kohalolek. Kaugtöö on töötamine väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kas kodus või kaugbüroos) olles samal ajal tööandjaga ühenduses kaasaegsete infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivahenditega. Eelöeldu põhjal selgub, et kaugtöö puhul ei toimu töötamine tööandja poolt kindlaksmääratud kohas ning tööandjaga ollakse pidevas ühenduses tehniliste abivahendite kaudu. Kaugtööga on tegemist ka juhul, kui töö teostamise tulemus ei sõltu askohast.
vahel on varalised suhted; vaidluse korral VÕS. Töölepingu eriliigid: 1. töövõtuleping lepingu esemeks on konkreetne töötulemus, mitte töö tegemine ise. Ei saa kunagi olla kestvusleping 2. käsundusleping üks pool osutab teisele mingeid teenuseid. Kõige sagedamini sõlmitakse äriühingu juhatuse liikmetega. 3. maakleri- ja agendilepingud ei teki töö vaid varalised suhted Töölepingut iseloomustavad: 1. alluvussuhted 2. tasuline - tasu maksab alati tööandja (vähemalt miinimumpalga ulatuses) ja tasu maksmine tagatakse ka siis, kui töötaja temast mitteolenevatel põhjustel tööd teha ei saa 3. TL esemeks on töö protsess tervikuna Tööleping on kahepoolne kokkulepe, mille üks pool T · Kohustub tegema TA-le tööd · Alluma TA juhtimisele ja kontrollile Ning teine pool TA · Kohustub maksma tehtud töö eest tasu perioodiliselt, kord kuus · Kindlustama kas poolte kokkuleppega, KL-ga või seaduses ette nähtud töötingimused
o Planeerimine- määratakse organisatsioonis kindlaks töötajate vajadus nende kvalifikatsiooni ja struktuuri lõikes ning koostatakse vastavad plaanid. o Töö analüüs töö täpne määratlemine ja tundmaõppimine org. sees; tegevuste analüüsis o Värbamine- protsess, mille käigus kutsutakse nõutava pädevusega töötajaid kandideerima vakantsele ametikohale. Personali värbamine on müük - see on tööandja brändi, organisatsiooni kuvandi müük. Personali värbamine jaguneb: organisatsioonisiseseks ja väliseks o Valik töötaja oskused ja võimed peavad olema tööle vastavad o Arendamine- on organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine ja koolitamine, nende teadmiste, oskuste ja võimete arendamine ning karjääri juhtimine o Hindamine- on töötajatele tagasiside andmise ja tulevikueesmärkide
on abistav ehk siis staabiorganisatsioon ja teenindab kogu asutust, siis võiks küll tema otseseks ülemuseks olla politseiprefekt. Samas, kas siis kogu teabetalitus allub samuti politseiprefektile? Ja miks peaks üks töötaja ühest allasutusest alluma kõige kõrgemale ülemusele ja miks ta ei võiks alluda siiski teabetalituse juhile? Kas teab politseiprefekt nii täpselt antud ametikoha ülesandeid, hetkeolukorda, kitsaskohti jne, et olla otseselt tema ülemus? Negatiivse küljena jääb minu jaoks ikkagi olukord, kus minu silmis kahe erineva tööülesandega peaks ikkagi hakkama saama üks inimene. Viiendaks hüpoteetiliseks variandiks pakuks veel välja idee, et sinna maani kui pole eelarveliselt võimalik uue töökoha (IT tugiisik kas politseiametnikuna või mitte) moodustamist teostada, allub antud isik otseselt teabetalituse juhile. See annaks võib-olla teatud kindlustunde
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Humanitaar-ja sotsiaalteaduste instituut Nimi:................... MITTEMATERIAALSETE HÜVEDE OLULISUS EESTI ETTEVÕTETES Põhiõppe ainetöö Juhendaja: ............... Tallinn 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas uurimustöös lähtub autor majanduse ja tehnoloogia üldisest arengust tingitud globaalsetest ühiskondlikest protsessidest ning keskendub sellele,................... Sellest tulenevat on püstitatud ka uurimustöö hüpotees, eesmärk ja ülesanded. Selle teema valisin oma uurimuseks sellepärast, kuna pidevalt jõuab minuni informatsiooni nii tuttavatelt kui ka interneti vahendusel sellest, et inimesed pole piisavalt motiveeritud ning nad ei ole rahul neile pakutavate võimalustega ( saadud taustainformatsioon ei ole uurimustöö teostamise alustamiseks adekvaatne ega usutav,
Juhtimise alused (4. loeng) Liina Puusepp Juhtimise teooriad Juhtimisteooria on organisatsiooni juhtimise seisukohtade ja seaduspärasuste kogum, mille põhjal otsustatakse, kuidas on tarvis juhtida, organisatsioon täidaks oma eesmärgid. Senini pole õnnestunud luua terviklikku ja kõikehõlmavat juhtimisteooriat. Aja möödudes on juhtimisolukorrad muutunud väga keerukaks, teooriad toimivad aga vaid piiratud juhtudel. Koolkondade ajalist järgnevust arvesse võttes jaotatakse juhtimisteooriad klassikalisteks ning nüüdisaegseteks teooriateks (Bateman, Snell, 1996: 31). Klassikalised teooriad · teaduslik juhtimine · bürokraatia koolkond · administratiivne juhtimine Nüüdisaegsed teooriad · inimsuhete koolkond · organisatsioonikäitumine · süsteemi koolkond · olukorraline koolkond · pii
koostööd saaksid teha? Uue majanduse ettevõte tekib orgaaniliselt kas uue moodustisena või vana ettevõtte muundumise teel. Uue majanduse ettevõttes töötavad keskmisest Maakera elanikust teadlikumad inimesed ehk need, kes soovivad oma sisemaailma jälgida ja muuta. Seetõttu muudavad nad ka enda ümber asuvat maailma ja arendavad ka seda ettevõtet, kus nad töötavad. Klassikaline ettevõte on aga hierarhilisem ja selgemini määratletud, on ülemus ja alluvad, selgemini määratletud töökohustused ja ülesanded, rangem järelevalve tööliste järgi jne. Idufirmade plahvatus on uusmajanduse ettevõtluse alla liigituv nähtus, mis soodustab sarnaste ettevõtete esilekerkimist ja pigem ei soosi klassikaliste ettevõtete edasist arengut, sest idufirmad on üldjuhul vähem traditsioonilisemad ja rangemad. Ei saaks öelda, et klassikaliste ettevõtete areng on täiesti peatunud, sest kui see nii oleks, siis ei saaks ettevõtlusmaailm ainult
ning inimene pole kindel, kas ta üldse uue töö leiab. Juhina oleks minu jaoks tähtis, et minu töötajatel oleks võimalus areneda, et nad tunneksid ennast hästi ning neil oleks kindlustunne töö suhtes. Selleks kõigeks tuleks juhil läbi viia koolitusi ja muid arendavaid tegevusi, et töötajad tunneksid, et neil on kuhugi veel tõusta ning et nende tööandja hoolib neist. 5. Viimaseks üksikuks faktoriks jäi isiklik elu, mis minu arvates on mõjutatud kõigist eelnevatest faktoritest. Juhina ei saa ma midagi sinna teha, kui mu töötajatel on kodused probleemid, kuid ma saan teha seda, et töötaja lahkuks töölt võimalikult suure rahulolu ning võimalikult väikese rahulolematusega ning see loodetavasti parandab suhteid kodustega, sest puuduvad tööstress ning halb tuju. Head suhted
Mõlemad öötöö graafikud mõjutavad peale tervise kindlasti ka lähisuhteid. Näiteks inimene, kes käib ainult öösiti tööl, ei näegi oma perekonda õieti, sest kui üks tuleb töölt siis teine läheb ja vastupidi. Mõlema variandiga puutuvad Eestis enim kokku veokijuhid, samas ka paljud vabrikutöölised. Peamiseks erinevuseks kaasaegse eesti ühiskonna ja 1860ndate aastate Suurbritannia vahel võiks pidada tööliste kaitset. Kaasaegses Eestis on töölised tööandja eest suurel määra seadustega kaitstud ja tööandjad ei saa lihtsalt sundida oma alluvaid töötama rohkem, kui normaalne tööpäev ette näeb. Lisaks sellele on kehtestatud minimaalne töötasumäär, millest vähem ei tohi ettevõtjad oma alluvatele palka maksta. Peale selle on Eestis veel mitmeid organisatsioone, mis kaitsevad töötajate huve ja seisavad selle eest, et inimesed saaksid vastavalt tehtud tööle ka vastavat tasu.
kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs). · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs). 10. EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes mida eelistatakse rohkem (Eurobaromeeter 2012). EL ettevõtja karjääri kasuks 37%, Palgatöötaja kasuks 58% USA Ettevõtja karjääri kasuks 51%, Palgatöötaja kasuks 46% Euroopa riigid tahavad olla pigem palgatöötajad, USA inimesed ettevõtjad. 11. Peamised motiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal.
väike. 15. Personali valik Rõhutas juba teadusliku juhtimise koolkonna rajaja Frederic Taylor. Töötaja oskused ja võimed peavad olema antud tööle vastavad, seega tuleb töötaja hoolega valida. Personalivalik on protsess, mille käigus kogutakse töökoha taotlejate kohta infot, mis võimaldaks prognoosida nende tulevast tööalast edukust ja valitakse välja sobivaimad kandidaadid. Valik on kahepoolne protsess tööandja püüab leida kõige sobivamat inimest, inimene omakorda töökohta, mis võimaldaks oma oskuseid kõige paremini rakendada. Personalivaliku käik Protsess koosneb paljudest etappidest. Kõigepealt on vaja vakantse töökoha töökirjeldust ja ametinõudeid. Nende andmete alusel valitakse värbamisallikad ja valikumeetodid. Ametikoha kirjeldamine (töökirjeldus, ametinõuded) värbamisallika otsustamine
gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust. Millised need grupid on ning mille poolest nad erinevad. · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 12. EL riikide ja USA elanike eelistused palgatöötaja ja ettevõtja karjääri suhtes mida eelistatakse rohkem (Eurobaromeeter 2007). EL soovivad olla palgatöötajad 50%, ettevõtjad 45% USA vastavalt 37% ja 61% 13. Peamised motivaatorid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks eelmise uuringu põhjal. · necessity: no better opportunity · mix necessity/opportunity · opprtunity: be independent · oppertunity: increase income
Personali värbamine ja valik Samas arvab Türk, et organisatsioonisisese ja välise värbamise tasakaalustatus tagab parima tulemuse. (Türk 2005: 105) Personali värbamine ja valik 2. PERSONALI VALIK Türk on öelnud: ,,Personali valik (selection) on tööandja ja võtja vaheline kahesuunaline sihikindel protsess, mille käigus valitakse ametikohale kandideerivate isikute hulgast sobivaim. Valiku käigus määratakse kindlaks ametikohale kandideerija tööalane sobivus, kasutades erinevaid valikumeetodeid. (Türk 2005: 127) Alas pöörab tähelepanu töökoha taotlejate kohta info kogumisele, mis omakorda võimaldab prognoosida nende tulevast tööalast edukust ning seejärel valitakse personalivaliku protsessis välja sobivaimad kandidaadid
annaabi.ee 
