Palgatööline vs eraettevõtja essee (1)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

LOOMEETTEVÕTJA EDULUGU

Kutsehariduskeskus XXX LOOMEETTEVÕTJA EDULUGU SILLE SIKMANN Iseseisev töö Juhendaja XXX Tartu Jalanõude bränd Scheckmann on üks Tartu Loomemajanduskeskuse vilistlastest. See bränd on mõeldud just meestele. Need eksklusiivsed jalanõud ja aksessuaarid sünnivad hoolika materjalivaliku ja käsitöömeisterlikkuse tulemusena disainer Sille Sikmanni käe all. Bränd sai alguse Sille Sikmanni diplomitööst Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Eritellimusena ja käsitööna valmistatavate jalanõude idee tuli soovist hakata looma ilusaid ja mugavaid jalanõusid meestele, kuna disaineri sõnul on Eesti turul küllaltki kesine valik meestejalatseid. Sikmann sai endale kingapisiku külge, siis kui oli Soomes vahetusüliõpilane. Seal olles tegi ta poole aastaga kuus paari kingi ja Eesti

Loovus ja innovatsioon

32

docx

Ettevõtluse alused - Eksamiks kordamine

Hiljem keskajal kutsuti ettevõtjaks isikut, kes tegeles ürituste organiseerimisega või suurte ehitusprojektide (losside, kirikute) juhte. 17.sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde tegemiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades. Joseph Schumpeteri määratlus (1934) -Ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid P.Burns (2001) -Ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua uusi võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutatakse ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasulikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust. Ettevõtlus

Ettevõtlus alused

27

doc

Eesti astumine Euroopa Liitu - probleemid ja väljavaated

... 5 Millised on uute liikmesriikide kodanikele kehtivad piirangud?............................................................................... 5 Mida positiivset loodeti Eesti ühinemiselt Euroopa Liiduga?................................................................................... 6 Mida negatiivset nähakse ühinemises Euroopa Liiduga?....................................................................................... 9 Probleemid ettevõtluses ja nende seos Euroopa Liiduga läbi eraettevõtja silmade..............................................11 Probleemid, mida tunnetavad maamajandusega seotud inimesed Eesti Euroopa Liiduga ühinemisest...............13 Probleemid hariduses ja nende seos Euroopa Liiduga liitumisega....................................................................... 15 A. Õpetajate arvamused Euroopa Liidust ja hariduse arengu perspektiividest...........................................15 B. Tudengid................................................

Euroopa liidu üldkursus

26

odt

Strateegilise juhtimise praktika

kaasas käia. Kohvikutöö parandamiseks on tehtud suured investeeringud, mis nõuavad igakuiseid väljaminekuid, kaasaarvatud rent, mis ei ole väike ja muud maksud. Kohviku töötajad on pidanud tegema lisatööd mahlade valmistamisel, köögiviljade kasvatamisel, mis on toonud küll tulu, kuid see on saavutatud mitte igapäevastes töötingimustes, vaid nõuab lisapingutust, et maksu -koormusega toime tulla. Kahjuks kohalik Omavalitsus näeb asja nii, et eraettevõtja peabki maksma. Teistes maakondades tundub, et esmatähtis on inimestele töökoha loomine, et nad oma eluga toime tuleksid ja elamisväärselt suudaksid oma elu elada. Sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused võivad mõnikord oluliselt suurendada või vähendada turu atraktiivsust. Paide Kultuurikeskuses on selliseid üritusi, kus külastajate arv on 500- 700inimest (teatri etendus) Milline oleks käive, kui kõik teatrikülastajad, külastaksid kohvikut!

Strateegiline juhtimine

13

docx

Ettevõtlikkus pole töökoht, see on elustiil

1. Kaalutle, kas oled vastutuseks valmis. 2. Proovi saada ettekujutus, kuidas üks või teine ettevõtte juhtimine käib. Kas ja mida oskaks teha paremini. 3. Osaleda võimalikult palju erinevatel koolitustel ja üritustel, et saada võimalikult terviklikku pilti, kas idee on valmis turule tulema ja seal ka läbi lööma. Valmar Haava Kohtusin eraettevõtja Valmar Haavaga, kelle ettevõte Kärstna Vili OÜ asutati 2014. aastal. Loomise mõte tuli töötades lihttöölisena, mis ei pakkunud talle enam pinget. Seejärel otsustas ta proovida luua enda isiklik ettevõte, mille puhul saad enda äranägemise järgi sättida oma aega ja tegemisi. Samuti on tema jaoks oluline, et ta ei võtaks oma tegemisi kui tööd ja selle ta ka praegu saavutanud on. Ettevõtte loomise hetkel oli tal enda jaoks seatud valik: kas autoremonditöökoda või

Kategoriseerimata

8

docx

Insener Jacob Arnold

SISSEJUHATUS Insener Jacob Arnoldi juhtum pole sugugi tavaline. Mehe probleemiks on eelkõige suutmatus ise otsuseid langetada. Selleks, et ta ise midagi otsustama ei peaks, läheb ta oma murega teiste juurde, kes otsused tema eest ära teevad. Kuna tema sõltumine teistest on möödapääsmatu, siis tuleb probleemi kõrvaldamiseks midagi ette võtta. Jakob Arnold on muidu väga võimekas ja intelligentne insener,kuid tal pole eriti julgust, et enda projekte iseseisvalt teostada. Mees vajab alati ideede teostamiseks kõrvalist abi. Põhjuseks on arvatavasti karm perekondlik kasvatus ,mis ei võimaldanud isikliku arvamuse olemasolu, vaid kõik otsused võttis vastu perepea. Kuna lapsepõlves puudus Jacobil võimalus oma arvamust avaldada, siis täiskasvanuna puudub tal isiklik analüüsivõime ja samuti on tal ka madal enesehinnang. Selline olukord firmas on teistele töötajatele väga kurnav. Kolleegid või ülemus peavad alalõpmata ta töid kontrollima, see aga suurendab nende

Füüsika

10

docx

Töölepinguseadus

Mart on 15-aastane müüja kohalikus poes, külas on elanike vähe, tööjõud on piiritletud, seega peab Mart töötama graafiku alusel, kuid päevad on pikad ning teha tuleb ka lisatunde, Mardil on fikseeritud kuupalk ning tal on kaheksa klassi haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja- alustades saiast-leivast ja lõpetades viinaga. Mis on tehtud õigesti ja mis valesti? TLS § 7 lg 1 - tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Lõige 4 sätestab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase kooliko

Tööseadusandlus

38

docx

Personali juhtimine ja arendamine

tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liit, Hiina) kontrollib ja juhib neid riik. Euroopa ja USA situatsioonide erinevus: ● USA ○ Formaliseeritud protsessid (reeglid kuidas nt ahistamissituatsiooni vältida) ○ USA eraettevõtja kultuur (vabadus ja iseseisvus) ○ Väike riigipoolne kaasahaaratus ○ Vastuseis ametiühingutele ● Euroopa 2  ○ Kultuurilise mitmekesisuse (rohkem erinevaid kultuure/riike enda reeglitega) kvalitatiivne mõju ○ Organisatsiooni ja juhtimise vastutus töötaja ees (töövõtja peab hoolitsema töötaja eest)

Organisatsiooni psühholoogia

Kommentaarid (1)