Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Palgateema". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, tööandja, maksud, bruto, tulumaks, progresseeruv, palgatöö, tehtav, tööturg, tööleping, netopalk, brutopalk, sotsiaalmaks, hõivepoliitika, missugust, teenib, põhijooned, ostjad, konkurents, nõudmine, vanusest, hoolitseda, seonduvaid, töötasu, millelt, kogumispension, palku, töötuabiraha, osalema, vahendamine, kõigepealtKoostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Georgi Vändre Vana-Võidu 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti maksud............................................................................................................................... 4 Eesti riigi kehtestatud maksud................................................................................................ 4 Kohalikud maksud.................................................................................................................. 4 Riigi maksud.............................................................................................
Palk Palk on rahaline või aineline tasu, mida töö andja maksab töö tegijale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seadusega või pooltevahelise lepinguga kokku lepitud juhtudel. Palka võib arvestada ja välja maksta mingi perioodi (tund, päev, kuu, aasta) tasuna. Palgamäär ja selle arvestamise alused määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Vastavalt kehtivale seadusandlusele arvestatakse palgast maha tulumaks, mis laekub riigile. Tulumaksu maksmise kohustus võib olla kas palga maksjal või palga saajal. Palga suuruse määramisel ja maksude arvestamisel, samuti töö tingimusi reguleerib riik tööseadusandlusega. Eestis reguleerib palga arvestamist palgaseadus ja tulumaksu arvestamist tulumaksuseadus. Miinimumpalk (ka alampalk) on rahasumma, millest vähem on töötajale seadusega keelatud maksta. Samuti kasutatakse riigist kehtestatud miinimumpalga summat erinevate trahvide ja
Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja sisemajanduse kogutoodang, inimarengu indeks, tarbjajahinnaindeks Mida näitab impordi ja ekspordi tasakaal, miks see on oluline?
- Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab tarbijateni ostu- müügi teel. Tarbija valib palju ta ostab/ müüb - Vaba konkurents: kauba mitmekesisus; ostja valib mida ta tahab; riik ei sekku otseselt ei kaupade tootmisse ega jaotamisse PLAANIMAJANDUS
kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele. - tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes; - tarbijate maitse ja eelistused. Pakkumine on võrdeline seos hüvise hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumist mõjutavad tegurid: - aeg; - tehnoloogia areng; - tootmiseks kasutatavate ressursside hinnad; - tootjate ootused hindade muutumise kohta; - maksud ja subsiidiumid. Tasakaaluhind ja tasakaalukogus on nii tootjatele kui tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon. Nõudluse hinnaelastsus - tarbija reageerimise tundlikkus hinna muutustele, nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. 3. Konkurents Täieliku konkurentsiga turg: - palju osalejaid; - toodang on ühetaoline (näiteks toorpiim, teravili); - turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne.
EESTI MAKSUSÜSTEEM Maksusüsteemid..................................................................................................................... 1 Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem?........4 Eesti maksusüsteem................................................................................................................5 Eesti maksud.......................................................................................................................5 Maksustamise üldised põhimõtted......................................................................................... 6 Maksusüsteemi stabiilsus...................................................................................................7 Maksukoormus................................................................................................................
majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust sotsiaalhoolekanne. 2.Mõisted ja muu. Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Õigusriik ja poliitiline stabiilsus loovad vajaliku raamistiku majanduse arenguks.
ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi. Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: ,,Maks on emarind, mis toidab valitsust". Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt.
2.Erisoodustuste arvestamine ja kajastamine....................................................................... 14 2.1.Erisoodustuse andmise aeg......................................................................................... 16 2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?............................................. 16 3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus....................................................................................... 18 3.1.Kes on tööandja........................................................................................................... 20 3.2.Kes on töötaja.............................................................................................................. 21 Kokkuvõtte............................................................................................................................ 22 Kasutatud allikate loetelu.....................................................................................
Laenuandjad võivad samuti paluda, et kasutaksid om avara laenu tagatisena. Käendaja-isik, kes tagab sinuaenu tagasimaksmise, kui sa seda ei suuda. Kindlustuspreemia- Hind, mimda inimesed kindlustuse eest maksavad. Tuntumad: -liikluskindlustus(autojuhi vastustuskindlustus) -sõidukindlustus(varakindlustus) -elukindlustusi sõlmitud vähem -Tervisekindlusute ja pensionikindlustuse on osalised Eestis korraldanud riik -Ravikindlustus- ja sotsiaalmaksu võetakse maksudena tööandjalt, arvestades töötaja palga suurust, kui võib ennast ka täiendavalt kindlustusfirmades kindlustada. Kahjukindlustus- kõik kindlustusliigid, kus tekkinud kahju on võimalik rahaliselt hinnata Vastutuskindlustus-Kaitseb inimesi kahju eest, mis kaasneb teistele tekitatud vigastuste või teiste vara rikkumisega. Liikluskindlustus- Vastutuskindlustuse liik, mis kaitseb autojuhte nõuete eest, mida põhjustavad nende tekitatud autoõnnetused teistele(autoomanikud, reisijad)
laiendada). Maj poliitiliste eesmärkide hierarhia: 1) hindade stabiilsus 2) maj areng VALUUTAKOMITEE SÜSTEEM- Rahapoliitika aluseks. Fikseeritud rahakurss ankurvaluuta suhtes, käibelolev raha tagatud välisvaluutaga, raha võimalik vabalt vahetada igal ajahektel välisvaluuta vastu. Riigi keskpanga võimalust teostada rahapoliitikat (raha hulga maj määrab välisvaluutareserv) FISKAALPOLIITIKA- Riik püüab toetada maj arengust ja vähendada tööpuudust. Vahendid eelarvelised kulutused ja maksud. TURUMAJ TOIMIMINE- MAKSUKOORMUS- maksude osatähtsus riigi maj elus, väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-s RIIKLIKUD MAKSUD- juriidlise isiku tulumaks (21%), füüsilise isiku tulumaks (21%), käibemaks (20%), sots maks (33%), aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks, raskeveokimaks, maamaks (laekub kohaliku ov arvele).Vajalik rahaliste vahendite olemasoluks või sots/maj poliitika kujundamiseks. -MIINIMUMPALK- 278.02 eurot kuus
maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi
korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid.
· hinnaarbitraaz hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega · hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda · homo economicus majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires · hõivatu vt töötaja I · imikusurm -- kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm. · immigrant -- isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse uues elukohas sisserändajaks (sisserännanuks). · immigratsioon -- isiku elama saabumine Eestisse teisest riigist. · impordikvoot teatud kauba lubatud impordi maht aastas
suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest hinnaarbitraaž – hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega hinnavõtja – on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda homo economicus – majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires hõivatu – vt töötaja I imikusurm — kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm. immigrant — isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse uues elukohas sisserändajaks (sisserännanuks). immigratsioon — isiku elama saabumine Eestisse teisest riigist. impordikvoot – teatud kauba lubatud impordi maht aastas
Meremaa, Iirimaa Prantsusmaa, Austria Tabel 2 Esping-Andersen + Ferrera HR mudelid Liberaalne Sotsiaal Konservatiivne Rudiment. (Anglosaksi) Demokraatlik Mandri- Vahemere Euroopa Keskne inst. Turg Riik Tööturg + pere Pere Solidaarsuse Indiviidi-keskne Sotsiaalne Korporatiivne Perekond põhimõte kodakondsus Perekondlik Solidaarsuse Turg Riik Tööturu Perekond pakkuja osapooled Lahtikaubastamis Madal Kõrge Oleneb staatusest Pigem kõrge
julgeolek ja areng. RIIGI PÕHITUNNUSED · Territoorium · Rahvas Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha 2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel.
See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus – kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö – suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart – nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart – saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud. Maksumäärad: 1) Astmeline ehk progresseeruv tulumaks – mida kõrgem palk, seda suurema % oma palgast maksad tulumaksu (Norras – keskklassi palju). 2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks – kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis) (Riigilõiv – teenustasu, mida tuleb maksta kodanikutehingute eest - nt pass, juhiluba, sünd, abiellumine, surm, korteriost). Otsesed maksud: a) Üksikisiku tulumaks (21%) – makstakse palgast riigile. Ettevõtte tulumaks on kaotatud.
See peab olema tasakaalus. Transiitkaubandus kaup viidakse läbi riigi (nt Lätist läbi Eesti Venemaale) Allhanketöö suur firma tellib väikeselt firmalt teenust. Deebetkaart nagu pangakaart. Saab osta asju täpselt sellise summa eest, nagu sinna on peale laetud. Krediitkaart saab maksta vastavalt kokkuleppele pangaga ka natuke miinusesse, aga teatud ajaks peab olema raha tagasi makstud. Maksumäärad: 1) Astmeline ehk progresseeruv tulumaks mida kõrgem palk, seda suurema % oma palgast maksad tulumaksu (Norras keskklassi palju). 2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis) (Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta kodanikutehingute eest - nt pass, juhiluba, sünd, abiellumine, surm, korteriost). Otsesed maksud: a) Üksikisiku tulumaks (21%) makstakse palgast riigile. Ettevõtte tulumaks on kaotatud. b) Sotsiaalmaks (33%) tööandja maksab vastavalt palgale
Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid (hüviseid) pakkuvad ning nõudvad ühiskonnaliikmed. Majandusteoorias võib turgu vaadelda kui majanduse toimimise korraldust e .süsteemi . Turuga on tegemist kõikjal, kus kohtuvad mingi kauba või teenuse nõudjad ja pakkujad. Turgude liigid. Turg Kauba-ja Tootmistegurite teenuste turg turg Tööturg Maaturg Kapitali- turg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg Millega kaubeldakse erinevatel turgudel? 6 1.Nõudmine.
· muud avaliku sektori juhtimise ja korraldamisega tegelevad organisatsioonid (Maksuamet, Haigekassa jt.). 14 Lisame juba tuttavasse majandustegevuse ringkäigu mudelisse ka valitsuse. Joonis 8 iseloomustab valitsuse rolli majandusringkäigus. Näiteks ressursiturgudelt palkab valitsus tööjõudu. Valitsuse pakutavad töökohad ei ole ainult riigivalitsemisega seotud, vaid avalikus sektoris töötavad ka õpetajad, politseinikud, arstid jne. Lisaks tööandja rollile avalikus sektoris, ostab valitsus ressursiturgudelt ka teisi tootmisvahendeid, samuti kui ettevõtjagi. Hüvisteturul osaleb valitsus nii nõudjana kui ka pakkujana. Nõudjana ostab valitsus oma ülesannete täitmiseks erasektorilt kaupu ja teenuseid (näiteks arvutid või tänavakoristus teenus). Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühishüviste tagamine. Joonis Valitsuse roll majandustegevuse ringkäigus. Ülesanne 22
L Aruandeaasta kasum (kahjum) *Kirjed, mida käesoleva seaduse § 18 lõike 31 kohaselt peab mikroettevõtja bilansis esitama. KULUDE LIIGITUS FINANTSARVESTUSES Kasumiaruande skeem 1 on esitatud kululiigid, mis on järgmised: Kaubad, toore, materjal, teenused Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud ärikulud Intressikulud Muud finantskulud Olulised käibevara allahindlused Tulumaks Ülaltoodud kulud jaotuvad perioodikuludeks ja varude soetamisega seotud kuludeks. Varude soetamise kulud saab omakorda liigitada ostukuludeks ja tootmiskuludeks (tootmise otsekulud ja tootmise üldkulud). Tootmiskulud (soetuskulud) on otseselt seotud tooteühiku valmistamisega. Tootmise otsekulud: Otsesed materjalikulud
raskem ja nõuab reeglina erimenetlust. Riigi mõiste Riik võimu- ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Riik organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu) o Ainuõigus koguda makse (maamaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks
rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. § 3. Maksusüsteem (1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. (2) Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. (4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 4
3.2 Heaolu mudelid(LK 54) Heaoluriiki ehitatakse üles vastavalt nendele pühimõtetele, mis iseloomustavad võimul olevat valitsust ja tema poliitikat. Klassikalised poliitilised ideoloogiad on(suhtuvad heaolu ehitamisse erinevalt, erinevus ilmneb riigi ja üksikindiviidi määratlemisel): 1. Sotsiaaldemokraatia - Sotsiaalhüvitised kõigile. Vastutab riik.(Rootsi, Taani, Soome). 2. Konservatism - Sotsiaalhüvitised palka teeninutele, lähtudes suurusest. Vastutab tööandja ja tõõtaja, pere.(Saksamaa, Prantsusmaa). 3. Liberalism - Sotsiaalhüvitised vaestele. Vastutab igaüks ise.(USA, Suurbritannia). Liik - Inimene - Riik SD - Kodanikuõigus saada toetusi - Kogub makse(rikastelt rohkem) ja jagab inimestele. Tasuta teenuste suur osakaal. K - Tööpanuse suurusest - Järelvale sotsiaalkindlustuskeemide haldamise üle. L - Maksud minimaalsed, saavad vähe toetusi - Riik on oma ülesanded laiali jaganud. Toetab kõige vaesemaid. Minimaalriik. 3
rahanduse tulemusi mõjutada? Kuidas institutsioonid mõjutavad riigi rahanduse alaseid valikuid? Riigi sekkumine on õigustatud ka peale seda, kui riik on loonud turu toimimiseks vajaliku institutsionaalse raamistiku, sest ükski turg ei vii alati efektiivsete tulemusteni. RIIGI RAHANDUSE AJALUGU Wagneri ’seadus’ riigi kulude kasvamise kohta: majanduse arenguga kasvad valitsuskulude osakaal SKPst. Wagner: Riigi sissetuleku allikad: maksud (ajalooliselt domineerivamad) ja äritegevus. Maa, vara ja ettevõtete omamine on kaotanud tähtsuse. Riigi tegevused laienesid, järelikult vaja rohkem tulu. Eramajandus vs riigimajandus. Riigil on võim, mida eraettevõtetel pole. Ettevõtetel on eesmärk kasumit teenida, kuid riik pakub hüvesid. Personalisüsteemi erinevus riigi ja erasektori vahel. Mittemateriaalsed vs materiaalsed hüved. Mittemateriaalseid pakub riik,
Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutuse
Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid 3. rahvus on tähtsam kui üksikisik, kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist. 4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist Majandus: kaitseb tööandjat, omanikku, riik sekkugu minimaalselt, proportsionaalsed maksud. Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle. Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa, naabruskond, kirik, seltsid) ja alles siis riik. Valitsemine: põhiülesanne on kodanike füüsiline julgeolek. Seisukohad: Tavad, suhted olgu muutumatud Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga Muudatused läbi viia järk-järgult
ühiskonnaliikmetele on tagatud kõrge elukvaliteet. Heaoluriigi tunnused Ressursside ülekandmine, nt väliskaubandusest tervishoidu Umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänapäevalgi, kuid nende kokkutõmbamist pole kusagil toimunud. Pigem püütakse teha ümberkorraldusi ning jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. Liberaalne heaolumudel Riik sekkub ainult siis, kui väga vaja; inimesed on ise peamised vastutajad heaolu eest. Näiteriigid: Jaapan ja USA. Korporatiivne (konservatiivne) heaolumudel Heaolu keskseks kandjaks on eelkõige töölisühendused ning ka perekonnad. Oluline on inimese enda tööpanus. Näiteriigid: Saksamaa, Belgia. Sotsiaaldemokraatlik heaoluriik
54-56 - konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. - sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - Skandinaavia-tüüpi heaoluriik. Rõhutab solidaarsust ja pakub hüvesid kõigile kodanikele, olenemata nende sissetulekust või ühiskondlikust staatusest. Eesmärgiks on varanduslike erinevuste vähendamine ühiskonnas, mis toob kaasa kõrged maksud. - liberaalne heaolumudel USA, Jaapan, Eesti? - minimaalriik, tagada kõrge tööhõive ja inimeste valikuvabadus ning konkurents kõigis valdkondades. Heaoluriigi suhe heaoluühiskonda Majanduskriisi tingimustes on riigi võimalused oma kodanike heaolu tagada piiratud. Et taolisest eesmärgist siiski mitte loobuda, on vaja jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike vahel ära. Taoline vastutuse laiendamine tähendakski üleminekut h.- riigilt h
suureneb pakutav kogus ja hinna alanedes pakutav kogus väheneb. St. et toote hinna ja koguse vahel on võrdeline seos mida kõrgem on hind, seda suurem on pakkumine ja vastupidi. 7 Erinevalt nõudmise kõverast tõuseb pakkumise kõver reeglina vertikaaltelje suhtes paremale. PAKKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID: 1. tootmisressursside hinnad; 2. tehnoloogia tase; 3. tootjate ootused; 4. tootjate arv; 5. maksud. Vaatleme joonisel tootmiskulude muutusest tingitud pakkumiskõvera nihet: 2.3 TURU TASAKAAL Nõudmine ja pakkumine on kaks turu osapoolt. Kui ostjate ja müüjate soovid kattuvad, saabub turul tasakaal. Kandes nõudmise ja pakkumise kõverad ühele joonisele, saame turu tasakaalu esitada ka graafiliselt. Punktis T asubki turu tasakaal. Tasakaaluhind (TH) on hind, mille korral ostjate poolt nõutav ja müüjate poolt pakutav kaubakogus on võrdne
Vaesus kui nõiaring, millest vaesed ei suuda välja rabelda Klassisüsteem taastoodab iseennast Majanduskorraldus taastoodab vaesust Teatud gruppide institutsionaalne diskrimineerimine paneb nad halba seisu Sotsiaalkindlustusest tulevad selgitused: Paljud inimesed ei saa ühiskondlikku abi Abi, mis antakse, on ebapiisav Abi jõuab kohale hilja Majanduskorraldusest tulenevad seletused: Liberaalne seletus- tööturg pole ühtne (terviklik) vaid segmenteeritud. Primaarne ja sekundaarne tööturg Radikaalne seletus- vaesus kui kapitalistliku majanduse efektiivsuse tagaja. Sisuliselt marksistlik seletus --- Diskrimineerimine ja vaesus: Mustade, eakate, naiste vaesust selgitatakse diskrimineerimisega Töölevärbamise protseduurid (Ameerikas) eelistavad valgeid mehi Lahutusprotseduurid “garanteerivad” emale lapsed, aga mitte piisava sissetuleku
annaabi.ee 
