Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MÜÜRSEPP, tase 4 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mismoodi armeeritakse keramsiitplokkmüüritis?

Lõik failist

MÜÜRSEPP,
tase 4 TEST I

  • Silikaattellis on valmistatud.
  • Kustutatud lubja ja kvartsliiva segust
  • Liiva ja savi segust
  • Liivast ja tsemendist
  • Keraamiliseks ehitusmaterjaliks nimetatakse:
  • lubjast valmistatud ehitusmaterjale
  • tsemendist valmistatud ehitusmaterjale
  • savist valmistatud ehitusmaterjale
  • Materjali külmakindlus on:
  • materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees
  • materjali omadus loomulikus olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees
  • materjali omadus taluda miinuskraade
  • Materjali survetugevus (tugevus) näitab:
  • materjalis olevat sideaine hulka
  • materjali proovikeha purustamiseks vajalikku survepinget
  • materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele
  • Plastifikaatori ülesanne segus on?
  • Siduda vett ja parandada mõrdi töödeldavust
  • Suurendada mõrdi kivinemiskiirust
  • Võimaldada müüriladumist talvel
  • Kihilatile müüritisekihte märkides arvestatakse kihi paksuseks 88 mm paksuse tellise korral
  • 90 mm
  • 100 mm
  • 110 mm
  • Mismoodi armeeritakse keramsiitplokkmüüritis?
  • Iga seina kõrguse meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk
  • Kergkruus plokist müüritist ei armeerita
  • Armeeritakse iga kahe rea tagant
  • Kas mullbetoonplokkidest müüritises on armatuuri paigaldamine silluse tugipindade alla kohustuslik?
  • Ei ole kohustuslik
  • On kohustuslik
  • On kohustuslik kui majal on rohkem kui üks korrus

  • Kuidas armeeritakse pildil olevast plokist laotud müüritis?
  • Iga nelja rea tagant
  • Iga viie rea tagant
  • Sellist müüritist pole vaja armeerida
  • Materjali mahukaal on
  • Materjali mahuühiku kaal ilma poorideta
  • Materjali mahuühiku kaal looduslikus olekus (pooridega)
  • Veega küllastatud materjali ühe kuupmeetri kaal

  • MÜÜRSEPP-tase 4 #1 MÜÜRSEPP-tase 4 #2
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-09-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kennokas Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    30
    pdf

    Ehitusmaterjalide omadused

    EHITUSMATERJALIDE OMADUSED STANDARDID JA SERTIFIKAADID • Standardid on dokumendid, milledega kehtestatakse nõudmised toodetele või teenustele ning nende vastavuse määramiseks kasutatavad meetodid. Standardite ülesandeks on piiritleda materjalide omadusi, nende omaduste määramise meetodeid ja arendada uute kaasaegsete materjalide kasutamist. • Standardi kehtivusaeg on piiratud. • Materjali vastavust standardi nõuetele tõestab sertifikaat, mis antakse välja akrediteeritud organisatsiooni poolt EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED • Füüsikalised omadused • Mehaanilised omadused • Termilised omadused • Keemilised • Tehnoloogilised (kasutusomadused) FÜÜSIKALISED OMADUSED TIHEDUS • Tihedus (või mahumass) on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega) 𝑮 𝜸𝟎 = 𝑽𝟎 Ühikud: g/cm3, kg/m3 G – aine mass; 𝑉0 ?

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    12
    pdf

    Ehitusmaterjalide üldomadused

    Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 1. EHITUSMATERJALIDE ÜLDOMADUSED 1.1. EHITUSMATERJALIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). G    ...( g / cm 3 ), kus V  - materjali erimass, G – materjali mass kuivas olekus (g), V – materjali ruumala ilma poorideta (cm³). Enamike orgaaniliste materjalide erimass on 0,9…1,6 ja kivimaterjalidel 2,2…3,3. Kõige suuremates piirides kõigub metallide erimass (alumiinium 2,7; teras 7,8). Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). 0 – materjali tihedus, G – materjali mass (g või kg), V0 – materjali ruumala koos pooridega (cm³ või m³). G  0   ...( g / cm 3 ; kg / m3 ), kus V0 Poorsete materjalide V < V0, seega  > 0, täiesti tihedatel materjalidel  = 0. Teraliste ja pulbriliste materjalide puhul kasutatakse puisteti

    Ehitus
    thumbnail
    16
    docx

    Ehitusmaterjalid töö

    1. Loetle matejalide füüsikalisi omadusi Erimass - on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). Tihedus - on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus - on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Hügroskoopsus - on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsuse vastandmõiste on kuivavus. Veeläbilaskvus - on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Gaasitihedus - on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Aurutiheduse - mõiste on sarnane gaasitihedusele, vahemõõtühikutes 2. Loetle materjalide mehhaanilisi oamdusi Tugevus - on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. (survetugevus, paindetugevus, tõmbetugevus) Kõvadus - on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Hõõrduvus -

    Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
    thumbnail
    10
    odt

    Tee-ehitusmaterjalide eksam

    materjalide tähtsamad omadused (tugevus, kuluvus, elastsus ja plastsus, veesisaldus ehk niiskus, tihedus, poorsus, veeimavus, veeläbilaskvus, külmakindlus ja soojajuhtivus, tulepüsivus ja tulekindlus); Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Kuluvus on materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Plastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist säilitada deformeerunud kuju. Veesisaldus ehk niiskus ­ näitab kui mitu protsenti vett on materjalis. Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratu

    Ehitusmaterjalid
    thumbnail
    12
    doc

    Müüritööd, tsemendi tootmine

    Müüritöödel kasutatavad materjalid Müüritöödel kasutatakse loodus ­ ja tehiskivivundamentide , postide, seinte ja vaheseinte tegemiseks ning sideaineid, liiva ja vett mörtide valmistamiseks, millega üksikuid kive ühtseks tervikuks ­ müüritiseks saab liita. Kasutatakse veel soojusisoleermaterjale seinte soojapidavuse suurendamiseks, hüdroisoleermaterjale seinte kaitsmiseks niiskuse eest ning metalltooteid seinte ja postide püsivuse garanteerimiseks ning tugevuse ( kandevõime) suurendamiseks. Müürimaterjalide olulisemateks iseloomustajateks on nende tugevus, külmakindlus, mahumass, soojajuhtivus, veeimavus ja tulekindlus. Füüsikalised omadused Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Materjali poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Teraliste materjalide puhul kasutatakse veel tühilikkuse mõistet, mis näitab teradevaheliste tühemete mahtu %-es kogu materjali mahust. Poorsusest sõltu

    Üldehitus
    thumbnail
    15
    rtf

    Materjaliõpetus

    Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid. Tootmistehnoloogia järgi 1. Looduslikud töötlemine 2. Tehislikud a) Põletatud paakumistemperatuuril madalal temperatuuril b) Põletamata

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    98
    pdf

    Seinad

    Seinad Välisseinad „ Väliseinte ülesanne on: „ sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, „ tarindite kandmine, „ kaitse ilmastikutegurite vastu, „ tagada hoone energiatõhusus. „ Välisseintele esitatavad nõuded: „ kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, „ arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, „ soojapidavus, „ õhupidavus, „ niiskustehniline toimivus, „ helipidavus, „ tulepü tulepüsivus, „ majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus „ Materjali järgi: „ Looduskivist (paas, graniit… graniit…), „ Tehiskivist (tellis, vä

    Ehitus
    thumbnail
    14
    docx

    Seinad

    Hoonele seinakonstruktsiooni valikul, nii materjali alusel kui konstruktsioonilahenduselt, tuleb arvestada järgmiste nõuetega: 1) peavad olema tugevad ja püsivad 2) peavad tagama ruumis nõuetekohase sisekliima 3) peavad olema nõuetekohase helipidavusega 4) peavad vastama hoone tööea nõuetele 5) peavad vastama hoone tulepüsivusklassi nõuetele Seina paksus ja materjali valik määratakse tugevus-, püsivus- ja soojatehniliste arvutustega. SEINU LIIGITATAKSE: 1) asukoha järgi: välisseinad, siseseinad. 2) töötamise iseloomu järgi: kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad; 3) struktuuri järgi: massiivseinad ja kergseinad; 4) materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust seinad; 5) paigaldatavate detailide suuruse järgi:  tellisseinad  väikeplokkseinad  suurplokkseinad

    Hoone osad




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun