Tiigikonn (0)

Tiigikonn
Kristi Keir
Uhtna Põhikool
7.klass
Kirjeldus
Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake. Isased on pisut väiksemad kui
emased. Välimuselt sarnaneb ta veekonnale - on erkroheline või lausa kollane, mustade
laikudega seljal. Teistest rohelistest konnadest on ta eristatav oma väikese kasvu tõttu,
kuid kindlamaks tunnuseks on tema valge kõht ning hästi kirkad kollased või oranzid
laigud reiel, mida vee- ja järvekonnal ei ole.
Eluviis-ja paik
Tegu peamiselt veekogudes või veekogu kallastel liikuva loomaga. Sageli veekogudes
suurte segagruppidena koos veekonnaga. Tiigikonnad tulevad talveuneks maismaale.
Selleks kaevavad nad kaldapinnasesse uru.
Peamiselt leidub tiigikonna erinevates veekogudes ja nende kallastel. Armastab
päiksepaistelisi veekogusid ja peamiselt päevaaktiivne loom.
Paljunemine
Tiigikonnad alustavad kevadel sigimist, kui vee temperatuur on umbes 16 °C.
Sigimisperiood, millega kaasneb ka konnakontsert, võib kesta pool suve. Valjema
krooksumise tarvis tulevad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on
valge värvusega.
Isastele tiigikonnadele kasvavad sigimisperioodil eesjalgade esimesele varbale
tumedad paksendid ­ pulmatüükad.
Levik ja eluiga
Levinud Kesk ja Ida-Euroopas (levik jääb Põhja ja Loode Prantsusmaalt idapoole,
lõunas levinud ka Põhja-Itaalias, Põhjas puudub praktiliselt Skandinaavias).
Eestis levinud peamiselt Lõuna ja Ida-Eestis, aga ka Noarootsis. Puudub Lääne-Eestis
ja enamikul saartel.
Vangistuses eluiga kuni 14 aastat, looduses lühem.
Toitumine ja vaenlased
Täiskasvanud söövad peamiselt maismaa selgrootuid, vahel sekka ka veest liuskureid
ja ujureid. Kullesed toituvad peamiselt vetikatest. Noorloomad toituvad peamiselt
kärbestest ja kärbsetõukudest.
Kullestele on ohuks mõned kalad. Täiskasvanuid söövad haigrud, toonekured,
kärplased.
Pilte tiigikonnast
Tänan kuulamast !