Carmeni kokkuvõte (3)

Prosper Mérimée „ Carmen “
Teose analüüs
Teose tegevus toimub 19. sajandil.
Tähtsamad tegevuspaigad on Venta del Cuervo, Cordoba, Sevilla, Gibraltar jne. Venta del Cuervo nägi väga vilets välja, see oli ööbimiskoht don Joséle, rännumehele, kui ka Antoniole. Seal oli suur ruum, mis oli ühtlasi köök, söögi- ja magamistuba. Tuld tehti lamedal kivil keset tuba ja suits väljus katusesse tehtud avast . Seina äärde olid laotud 5-6 vana muulatekki – need olid mõeldud reisijate asemeteks. Maja lähedal seisis kuuripugerik, mida kasutati tallina. Cordobas oli raamatukogu ja klooster jne. Päikeseloojangul võis kohata jõudeuitajaid Guadalquiviri parema kalda promenaadil, mille juures asus parkimistöökoda. Muidugi sai seal nautida põnevat vaatemängu, nimelt mõni minut enne katoliku palve lugemist, tuli hulgaliselt naisi kalda veepiirini. Seal võtsid naised end alasti ja läksid vette.
Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändas mööda maad ringi ja ühel päeval peatus oja juures, kus peatus ka kurikuulus ja tagaotsitav don José. Nad suundusid mõlemad Venta del Cuervosse ööbima. Teejuht Antonio püüdis anda rännumehele igati märku, et tegemist on väga halva inimesega, kuid rännumees eiras igat märkust. Öösel, kui kõik magasid , tahtis Antonio minna linna, et anda don José üles, kuna selle teate eest oli võimalik saada vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid Antonio ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Silmapilk läks rännumees don Joséd hoiatama ning too asus viivitamatult teele.
Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul kutsus Carmen ta aguliserval olevasse majja, kus Carmen hakkas rännumehele ennustama. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus don Joséks. Neil oli Carmeniga suur tüli. Don José juhatas rännumehe otsekohe majast välja ning jättis temaga jumalaga. Hiljem avastas rännumees, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Mõne aja möödudes kuulis rännumees, et don José on vanglas . Rännumees sai don Joséd vaatama minna, ning päris temalt vangisoleku põhjuseid. Don José rääkis talle meenutustest minevikust, kus kõiges oli süüdi Carmen.
Don José meenutused algavad sellega, kui ta veel võimuesindaja oli. Kui aga Carmen oma töökaaslasel kakluse käigus näo noaga lõhki tõmbas, pidid don José ja tema kaks võimuesindajast kaaslast Carmeni minema viima. Kui nad olid Mao tänavale jõudnud, hakkas Carmen baski keeles, mida teised kaks meest ei osanud, don Joséd paluma, et ta temal minna laseks. Lõpuks laseb ta Carmeni põgenema teeseldes, et hoop, mille Carmen talle andis, paiskas ta pikali ning tegi jõuetuks. Selle eest pannakse don José vangi, kust ta isegi Carmeni saadetud viili abiga ei põgene, vaid istub oma aja ära.
Vangist välja saanud, asub ta Carmenit otsima, kuid teda on raske leida. Kui ta on Carmeni leidnud kohtuvad nad korduvalt, kuid Carmeni püsimatus ajab don Joséd vihaseks ja armukadedaks. Don José on armastusest Carmeni vastu niivõrd lummatud, et ta täidab Carmeni palve, aidates teda ja salakaubavedajaist sõpru üle piiri. Don Josést sai täieõiguslik salakaubavedaja. Salakaubatsemisega kaasnesid maskeeringud, petmised ja tihti pidi Carmen kellegi rikka mehe endale sõrme ümber keerama, et siis hiljem ta paljaks röövida.
Suurest armukadedusest tapab don José Garcia . Armukadedus on don José hullumise äärele ajanud. Carmen oli talle ustav väga lühikest aega, samas, kui don José teda igal sammul jumaldas ja tema nimel kõigeks valmis oli.
Mõne aja möödudes armub Carmen härjavõitlejasse, kelle nimi on Lucas. Carmen kohtus don José seljataga Lucasega, tuues ettekäändeks mustlasasjad. Ühel päeval jälitas ta Carmenit ning nägi, et Carmen petab teda teisega. Don José viis Carmeni linnast välja ning palus teda, et ta jääks temaga, kuid Carmen keeldus ning tunnistas talle, et armastab Lucast. Vihahoos ähvardas don José Carmeni tappa, mille peale Carmen vihastas ning viskas tema kingitud sõrmuse minema. Don José kannatus katkes ning ta tappis Carmeni. Pikalt mõeldes tuleb don Joséle meelde, kuidas Carmen soovis metsa maetud saada, seda ka don José tegi. Peale matmist kiirustas ta koheselt esimesse vahtkonda ning andis ennast üles.
Peategelasteks on Carmen ja don José ning kõrvaltegelasteks on Garcia ja Lucas, salakaubavedajad, Antonio, vana naine ja tema lapselaps, mustlased jne. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati, mida tahab. Ta on väga lõbus, kuid kerglaste elukommetega naisterahvas. Tal on suured silmad, pikad juuksed ja ilus jume. Ta oskas kõike hästi enda kasuks pöörata. Mehed arvasid temast nii, et ta on ilus ja eksootiline. Salakaubavedajatele oli ta kui kaitseingel ning naistele ta eriti ei meeldinud, sest ta ju kasutas mehi ära. Don Josél on blondid juuksed, sinised silmad, suur suu, ilusad hambad, väikesed käed. Ta oli võitlejahingega noormees, kes ei kõhklenud enamasti millegi ees. Ta oli loomult hea, kuid sattus halvale teele. Carmenile meeldis don José, ülemuste arvates oli ta tubli poiss, salakaubavedajad austasid teda, kuid rahavas arvast temast vaid halba – nende jaoks oli ta varas ja mõrtsukas.
Huvitavaid tsitaate:
Carmen: „Hulkuv koer leiab ikka kondi“.
Carmen: „Oled tõeline kanaarilind, nii väljast kui seest“.
Carmen: „Ma kannan küll villa, aga lammas ma ei ole“.
Ükssilm: „Ja et mul on ainult üks silm, on mul raske ennast moondada“.
Teose idee peitub selles, et suur armastus võib teha inimese pimedaks. Inimene ei tunnista enam endale, mis on õige, mis vale. Selline sinisilmsus võib viia hukatuseni.
Mulle meeldis see teos väga, sest peale teose sisu sain teada ka rohkesti mustlaskeelseid sõnu. Põhjalikumalt tutvusin ka mustlaskultuuriga, nende uskumustega, harjumustega, Hispaaniaga ning romaani keelega.