Carmen - teose analüüs (6)

TEOSE ANALÜÜS

1. Autor, teos.
Prosper Merimee “ Carmen ”.
2. Tegevusaeg .
Tegevus toimus 1830-ndatel aastatel.
3. Tegevuskoht/ -kohad.
Hsipaanias, Pürenee poolsaarel, Andaluusias.
4. Ülevaade sündmustikust.
Geograafia huviline mees võttis endale teejuhi ja 2 hobust ja läks Montilla ümbrust uurima . Peagi kohtusid nad ühe mehega, kellega senjor suhtlema hakkas, kuid teejuht oli tema suhtes väga umbusklik . Peagi taipas ka senjor, et see salapärane mees on tagaotsitav röövel. Siiski asuti kolmekesi teele Venta der Cuervosse öömajale. Sinna jõudes läks teejuht peale ühist õhtusööki hobustega talli ning senjor ja don Jose jäid „ katuse alla“ . Senjot palus don Josel laulda, mida mees ka tegi. Rahvas hakkas magama jääma, kui tuli teejuht Antonio , kes kutsus senjori oma juurde talli, mille peale don Jose ärritus. Senjor ei pidanud vajalikuks Antonioga välja minna. Hiljem läks ta siiski välja pingile magama ja nägi kuidas Antonio hiilis minema selleks, et don Joset üles andma minna suure vaevatasu eest. Kui teejuht oli lahkunud, läks senjor don Joset äratama, et too põgeneks. Nii ka läks. Ajaks mil Antonia salgaga naases oli röövel läinud.
Senjor veetis mõned päevad Cordobas. Ühel õhtul kui ta väljas suitsu tegi, tuli ta juurde veetlev naine, nad hakkasid vestlema. Siis läksid nad jalutama ja nende tee viis nad ühte majja. Mustlanna hakkas senjorile ennustama kui äkki paiskus uks lahti ja seal seisis don Jose, kes saatis senjori sealt ära. Võõrastemajja jõudes avastas senjor, et ta kell oli kadunud, kuid ta ei sõendanud seda tagasi nõudma minna. Naastes üle pika aja Laas dominikaanide kloostrisse , olid kõik väga üllatunud, kuna nad olid senjori juba sutnuks pidanud. Härra sai ka oma kella tagasi ja talle õeldi, et don Jose on trellide taga. Senjor läks röövlit vangi vaatama ja tegi seda ka järgmine päev. Don Jose rääkis härrale, kuidas ta selliseks röövlik muutus, et nüüd isegi poomist ootab.
Don jose hakkas rääkima: „ Sündisin Elizondos. Armastasin kirglikult sulgpalli. Kord mängu käigus tapsin ühe tüli noriva poisi . Seetõttu sunniti mind maalt lahkuma . Sattusin Almanza ratsarügementi. Kohtasin seal neiuga, kelle nimeks Carmen . Ta ajas mul pea segi, paar tundi hiljem, kui olime kohtunud, teatati ühe naise surmast. Tuli väljam et Carmen oli selle naise mõrvar ja mina pidin ta vanglasse saatma . Teel vangi veenis ta mind, et laseksin tal minna. Selleks etendasime näitemängu ja ta kadus .“ Ta rääkis kuidas sattus selle mustlanna pärast vangi, lasi salakaupa üle piiri vedada ja isegi tappis tema pärast. Kui ta oli küllalt Carmeni pärast tapnud ja röövinudm oli ta ühel päeval sunnitud ka oma armsama Carmeni tapma . See ei olnud küll tema tõeline soov, kuid Carmen lausa sundis teda selleks. Kui Carmen surnuna maha langes, oli Jose oma tunniksese laiba juures ning mattis ta siis maha. Peale seda läks ta Cordobasse ja andis end Carmeni mõrva eest üles.
5. Tegelased.
Don Jose- Blondid juuksed, sinised silmad, suur suu, ilusad hambad, väikesed käed, peenest lõuendist särk. Noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga, kareda häälega, äkiline, kuid siiski hea iseloomuga , hella südamega.
Carmen- väga kaunis, tumedad silmad ja juuksed, liiderlik , mässaja, elava loomuga, kirglik, kuid hukatuslik .
6. Teose idee.
Naise hing kuulub naisele ja et vabaduse eest oleks Carmen nõus oma elu andma. Armu- kadedus viib suurte asjadeni.
7. Lugejapoolne hinnang koos põhjendusega.
Alguses tundus teaos igav aga mida rohkem süvenesin, seda huvitavamaks läks. Ma arvan, et see kuidas raamat meeldis on süvenemise asi, sest kui ma ei süvene siis ei saagi teada kuidas see mulle meeldis, sest ma lihtsalt ei mäletaks seda pärast lugemist. Põhimõtteliselt võib õelda, et see raamat meeldis mulle aga lõpp oli veidi ettearvamatu, kuna arvasin et don Jose ja Carmen lepivad ära ja hakkavad koos elama uut elu aga ei juhtunud nii. Mulle meeldis raamatu ülesehitus, kuidas nad tuttavaks said, kohtusid taas.
Ma arvan, et autor tahtis sellega õelda, et armastusel on võimas vägi, nii ka mustlannal.
2