Sel hetkel mõte tabab teda kui välk, ja see mõte tundub talle traagiline. Samas on neid hetki vähe. Inimese saatus ja olemus on traagilised, väljapääs on selles , et tuleb elada võimalikult palju. Iga kogemis mis inimese kogemuseks saab on hinnaline ja ühtegi ei tohi tähelepanemata jätta.(väljapääs on selles et elad rikast elu , elad palju) - (1951) ,,Mässav inimene" essee. Camuse inimese mäss toimub enda sees. Inimväärikuse säilitamiseks. Eksistentsialistid on pahempoolsed. Näitab, seda, et ühelgi inimesel pole õigust teha revolutsiooni: Seda teised pahempoolsed andeks ei andnud. - Tema huvitavad romaanid: ,,Katk" ja ,,Langus" ,,Katk" tegevus toimub Alzeeria linnas 194... , 20.sajandil. Puhkeb katk, nimelt mingisugused katkutõbised rotid satuvad tänavale ja katk levib inimesteni. Tekib absurdi moment arst ei suuda katkuhaiged inimesi ravida, talle ei jää muud üle, kui haiged inimesed tervetest eraldada. Ta on
Sisepoliitika: · Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. · Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). · Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a
Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid 4. Monarhia kriis 1936. Diktatuuridega võitlemiseks Edvard loobus troonist loodi Rahvusrinne, kuhu Wallis Simpsoni pärast. koondusid pahempoolsed erakonnad Tunduvalt vähem kolooniaid Sõe asemel vedelkütus Välismaised toorained Suleti kaevandusi Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas.
Uus raha Saksa mark. Järgnes plahvatuslik majandusareng. Sisepoliitika Kommunismi leviku Säilis kaheparteisüsteem – Moodustati Ajutine Valitsus; Kolm tsooni liitusid üheks peatamine – makartism leiboristid ja konservatiivid. pahempoolsed vaated; väga demokraatlikuks, korraldati Bundestagi (kommunistide eemaldamine, ebastabiilne poliitiline olukord valimised, mille võitsid parempoolsed hukkamine, vallandamine). – 12 aasta jooksul 22 valitsust kristilikud demokraadid. Kantsleriks sai
Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid Diktatuuridega võitlemiseks loodi Rahvusrinne, kuhu Sõe asemel vedelkütus koondusid pahempoolsed Välismaised toorained erakonnad Suleti kaevandusi Tunduvalt vähem kolooniaid Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas. Mis on demokraatia? Demokraatia mõiste- rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. Demokraatia on rahvavõim. Demokraatiat iseloomustavad: Rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises Kodanikuvabadus
Demokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism- tuntud Euroopas. Liberaalid olid uuendustele vastuvõtlikumad- kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Konservatiivid- neile sobis kõik see, mis oli ammu juba proovitud, otsisid tuge. 19. saj lõpul hakkasid nad kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatiivsetest erakondadest said paremerakonnad. Vastasteks said tööliskonna huve kaitsvad sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid ehk pahempoolsed. Nende arvates on riigi kohus toetada abivajajaid. Tuleks kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste loomiseks. Ümberkorraldused. Töölistele valimisõigused- suurendas poolehoidu. Sotsialism- püüab saavutad sotsiaalset võrdsust ühiskonnas, elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdust. Tööerakond- Leiboristlik Partei. Ümberkorraldused- reformid. Mittedemokraatlikud liikumised
Veebruari lõpus vallandunud toitlusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks Peterburgi saadetud sõjaväelased läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonist ning Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad demokraatlikule arenguteele. Valitsuse suutlikkust vähendasid aga pidevad konfliktid tööliste ja soldatite saadikute iseeneslikult tekkinud nõukogudega. Nõukogudes olid juhtpositsioonil pahempoolsed, kes mitte üksnes ei talunud Ajutist valitsust vaid püüdsid ka haarata enda kätte üha suuremat võimu. Määrus: 26. märtsil toimus Peterburis hiiglaslik demonstratsioon. Vaid 4 päeva hiljem ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhiosa ühtseks rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse etteotsa asus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissar Jaan Poska. Ühiskond
kultust. Selleks anti korraldus maha võtta ja hävitada religioossed sümbolid, keelatud oli vaimulike osalemine matustel. Vaimulikud said käsu abielluda, lapsendada laps või võtta mõne inimese oma hoolduse alla. Aastatel 1793 – 1794 abiellus Prantsusmaal üle 2000 vaimuliku. • Aja jooksul sai üha selgemaks, et on raske ehitada üles uut ühiskonda ilma mingi kultuseta. Sagenesid teated rahvaolematusest seoses kirikute sulgemisega. Seetõttu hakkasid pahempoolsed jakobiinid looma uut kultust, mida nad valgustuse mõjul hakkasid nimetama Mõistuse kultuseks. Mõistuse kultus • Mõistuse kultuse avatseremoonia toimus novembris 1793 Pariisi Jumalaema kirikus. Kirikusse ehitati eraldi tempel mille fassaadil seisis silt filosoofia. Templi sissekäiku kaunistasid filosoofide büstid, selle keskel põles tõrvik – Tõe valgus. Orkester mängis spetsiaalselt avatseremooniaks komponeeritud hümni. Templisse suundus rongkäik,
· Vastuolulisd demokraatlikud ühiskonnad · Uus klass proeltariaat e. palgatööliskond, mis hakkas järjest enam oma õigusi suurendama · Palgatöölised olid muutunud jõukamaks, lähenedes keskklassile, räägitakse nn. neljandast ja viiendast seisusest Ühiskondlikud liikumised · Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: · Revisionistid - Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada · Vene enamlased - V. Lenini eestvedamisel pahempoolsed sots.dem-id · Tsentristlik suund - Karl Kautsky eestvedamisel · Anarhistid - eitasid riiki Euroopa rahvad ja riigid Pr.maa Austria- Hispaani Ing.ma Saksama Ungari Itaalia a a a Valitsemine Parteid Välispoliitik a Sisepoliitika Ülesanne 1. Seleta suurriigi mõistet 20. saj. alguse arusaamadele toetudes. 2. Leia viis vastuolu, mis iseloomustasid
Valitseb Kommunism, teisiti mõtlemine keelatud. Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas tööpuudus. Prantsuse majandus arenes soodsamates tingimustes, kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas tugevasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Rahvarinne saavutas ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne valitsus asus riigis laialdasi ümberkorraldusi tegema. NSV Liidus lammutati täielikult tsaariaegne riigi aparaat ja rajati uus. Samuti võeti vastu uus põhiseadus. Saksamaal tegutses Hitler esialgu seaduse raames, hiljem sai temast ainuvalitseja. Saksamaa majanduskriisi lahendamiseks hakati majandust riiklikult juhtima, keelati kõik teised erakonnad ja ametiühingud ning kaotati töötus, kõik
Demokraatia- rahva võim Liberalism- uuendustele vastuvõtlikumad. Kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Riigi mittesekkumist majandusellu. Konservatism- Otsisid tuge mineviku kogemustest. Hakkasid ka pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid-Tööliskonna huvide kaitsjad. Pahempoolsed. Riigi kohus toetada abivajajaid. Ühiskond kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Kommunistlik- Töölised on õnneliku homse ehitajad. Pooldasid klassivõitlust. Vaesed võisid kasutada kõiki vahendeid. Fasistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Vaenlased tuli hävitada. Natsionaalsotsialistlik- hirmuvalitsemine. Oma rahvuse ülistamine. Majanduslik liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini.
demokraatia asendub ainuvalitsemisega, ühepartei süsteem, Sarnasus inimõiguste piiramine, majandus riigi kontrolli all, ühepartei süsteem, demokraatia asendub totalitaarse diktatuuriga, majandus riigi kontrolli all, riiklik salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Inglismaa võitja riik, demokraatlik, mitme partei süsteem, majanduskriis hiljem, stabiilne, pahempoolsed parteid, aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga, kaotas juht koha maailmas ning osatähtsus vähenes, aeglane areng, kõrge tööpuudus, esimene üldstreik, valimisõiguse suurenemine, leiboristide esile tõus, kriisist väljumine kiirem ja valutum, Westminsteri statuud, parlamentaarne monarhia, Iirimaa iseseisvumine, stabiilsete poliitiliste parteide tekkimine. Prantsusmaa võitja riik, demokraatlik, mitme partei süsteem, majanduskriis hiljem, stabiilne, pahempoolsed
nii said britid oma toodangut ka kriisiaastatel edukalt müüa. Prantsusmaa oli küll halvemas seisus, kui Suurbritannia, kuid tänu võidule liideti riigiga uusi alasid ning kehtestati reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas kiiresti arenema tööstusriigiks. Prantsusmaal kehtis alates 1870. aastatest vabariik ning seal tegutses palju parteisid. 1934. aastal loodi diktatuuriohuga võitlemiseks Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 2 aastat hiljem saavutas Rahvarinne võidu ning moodustas valitsuse. Tegelikult pole vahet, kas riigis valitseb demokraatia või diktatuur, sest kui see rahvale sobib ning toimib, areneb riik jõudsasti edasi. Palju oleneb ka võimul olevast valitsejast (vaid diktatuuri puhul) ning tema põhimõtetest. Demokraatia puhul rahva aktiivsusest ja soovist oma riiki muuta ning selle heaks midagi head teha.
nõukogudele. Sõjavägede Ülemjuhataja Staabis viibinud ülemjuhataja Nikolai II saatis viimase variandina telegrammid toetuse otsimiseks rinde- ja sõjalaevastike juhatajatele, kuid needki loobusid tema toetamisest, peale mida keiser loobus troonist. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad demokraatlikule teele. Seda takistasid aga konfliktid tööliste ja erinevate nõukogudega. Nõukogudes olid võimul pahempoolsed, kes üritasid enda kätte haarata üha suuremat võimu. Veebruarirevolutsioon jõuab Märtsirevolutsioonina Tallinna Eestlased koos teiste vähemusrahvustega kasutasid võimalust, et saada iseseisvaks. Sooviti kahe kubermangu - Eestimaa ja Liivimaa - ühendamist ühtseks tervikuks. Tallinnas toimus ülelinnaline streik, kus osales 20000 inimest. Miitingulised suundusid poliitilisi vange vabastama, käes punalipp ja suul mässulaulud. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi
1920. suruti ülestõusud maha Marokos ja Liibanonis. Prantsuse parlamendihoone Võitlus demokraatia eest. Kui Ameerikat tabas 1929. majanduskrahh, siis teade New Yorkist prantslasi ei mõjutanud. 1930. oli siiski kriis ka Prantsusmaal. 1934. tegid diktatuuripooldajad katse riigipöördele. Tänu politseile ja Pariisi elanikele see suruti maha. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad. 1936. saavutas Rahvarinne parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Kommunistid valitsusse ei läinud, vaid toetasid seda. Rahvarinne asus ümberkorraldusi tegema. 1936. aasta suvel võttis parlament vastu rohkem kui 100 seadust. Nende abil üritati tõsta elukvaliteeti. Vähendati töönädalapikkust, palk jäi samaks. Rahvarinne püsis 1938. aastani, millal ta sisevastuolude vastu lagunes.
Sõja kaotanud riigid jäeti kuni rahulepete lõpliku allakirjutamiseni kõrvale, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vast5.5 Prantsusmaa Sisepoliitika: -kehtis Kolmas vabariik, palju parteisid, koalitsioonivalitsused, valitsuskriisid, ühiskonna polariseerumine, tugevad oli Prantsuse fasismimeelsed jõud, palju grupeeringuid, kes omavahel konkureerisid -9. jaanuaril 1934. a fasistide demonstratsioon Pariisis -Prantsuse pahempoolsed (sotsialistid, kommunistid) jõud suutsid ühineda ja veebruaris viidi läbi fasismivastane üldstreik -1934. a Prantsuse kommunistid ja sotsialistid kirjutasid alla Tegevusühisuse paktile: kommunistidele anti luba teha sotsialistidega koostööd -1936. a jaanuaris moodustasid kommunistid ja sotsialistid Rahvarinde -aastatel 1936-1938 oli Prantsusmaal võimul Rahvarinde valitsus, 1938. a koostöö lagunes Välispoliitka:
parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Nt. Briti dominiooni riikide hulka kuuluvad Kanada või Austraalia 8.Selgitage:Briti impeerium. · Briti impeerium- Suurbritannia ja temast sõltuvad alad 9.Kuidas õnnestus Prantsusmaal diktatuuriohust pääseda? Mida kujutas endast Rahvarinde valitsus ja mida ta muutis? · Loodi Rahvarinne · Rahvarinde valitsus- valitsus kuhu koondusid kõik pahempoolsed erakonnad ja ta tegi ümberkorraldusi (nt. muutis 48 tunnise töö nädala 40 tunniseks, kusjuures jäädes palk samaks) 10.Mille poolest erinevad USA-s demokraatide ja vabariiklaste arusaamad majanduse juhtimisest? · Demokraadid arvasid, et kui vaja, võib riik majandust reguleerida aga vabariiklased pidasid riigi sekkumist majandusse täiesti lubamatuks. 11.Selgitage: majanduslik liberalism.
Hitler võttis endale presidendi ameti. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Saksamaa oli totalitaarne riik. Samas säilitasid osad riigid ka demokraatliku korra. Näiteks suutsid prantslased hoida oma demokraatliku korda, kuigi paljud soovisid diktatuuri. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad ning 1936.a parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele püüti tagada väärikam elu ning Prantsusmaal jäi kehtima demokraatia. Suurbritannia oli pika demokraatia kogemusega riik, ta kuulus sõjavõitjate hulka ning sellepärast oli ka eeskujuks paljudele riikidele, kes otsustasid demokraatia kasuks. Liberaalide asemele tõusis tööliste huve kaitsev Tööerakond, mis sai ka konservatiivide põhiliseks vastaseks
vaenlasteks said kommunistid ja juudid. Natsionaalsotsialistides nähti jõudu, kes suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased kui ka keskklassi esindajad. Prantsusmaal ja Inglismaal säilis demokraatia. Prantsusmaal olid demokraatlikud traditsioonid tugevalt juurdunud , seega ei olnud diktatuuri pooldajatel võimu haaramiseks piisavalt toetajaid. Kommunistide ettevõttel loodi riigis fasismiohuga võitlemiseks Rahvarinne, kuhu koondusid kõik pahempoolsed jõud. 1936 saavutasid nad parlamendivalimistel ülekaaluka võidu. Rahvarinne lagunes septembris 1938 ja suurenes taas parempoolsete erakondade mõjuvõim, kuid demokraatia oli päästetud. Inglismaal oli rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust, põhiseaduslik monarhia toimis hästi, valitsus küll vahetus kiiresti, aga diktatuuri ohtu siiski polnud. Eelnimetatud riikides oli poliitiline areng märgatavalt kiirelt arenenud. Inimeste elutingimusi
20.saj olukord muutus Liberaalid kaotasid hääli nii konservatiividele kui ka sotsiaaldemokraatidele Konservatiivid nt Inglise Konsertvatiivid, Ühendriikide Vabariiklik partei hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega vaba turg Keskendusid indiviidi vabadustele, traditsioonide hoidmisele Sotsialistlikud parteid tekkisid Saksamaal, Prantsusmaal ja PõhjaEuroopas 19.saj lõpul. Suurbritannias 20. saj algul Leiborisliku partei näol. Pahempoolsed toetasid kõrgemaid makse ja riigi suuremat sekkumist majandusse Eesmärgiks sotsialism ühiskond, kus elanike vahel valitseb aineline võrdsus Eesmärgini jõudmine järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega Sellest tulenevalt vastasseis kommunistidega AMEERIKA ÜHENDRIIGID Ameerika arenes pärast I maailmasõda väga kiiresti: kasvas Ühendriikide võimsus Kasvas kodanike jõukus Ameerika tundus olevat tuhande võimaluse maa,
KAHE MAAILMA VASTASSEIS Berliini müür: NSVL plaan kehtestada kommunistlik süsteem kogu maailmas LääneBerliin oli väravaks, mille kaudu idasakslased pidevalt läände valgusid 13.aug 1961 rajati Berliini müür *see sulges LääneBerliini *külma sõja sümbol Kuuba kriis: 1959a tuli võimule F. Castro, kes kehtestas oma diktatuuri 1. suurmaavaldus likvideeriti 2. pahempoolsed ümberkorraldused 3. suhted USAga halvenesid kuulutati välja sotsialistlik revolutsioon *vaenlaseks USA *USA kuulutas välja majandusblokaadi 1961a üritati võidelda Castro reziimi vastu, kuid ebaõnnestunult 22.okt 1962 teavitas pr Kennedy maailma Kuubale paigutatud rakettidest *kontrolljoone välja kuulutamine merel *nõudmised raketibaasi likvideerimiseks
11.Seleta mistet Briti impeerium. suurbritannia ja temast sltuvad alad moodustasid briti impeeriumi. Selle thtsamad osariigid olid india, suured maa-alad aafrikas, kanada, austraalia , uus-meremaa ja suur hulk vaise ookeani saari 12.Kuidas nnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada? Diktatuuriohuga vistlemiseks loodi rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja pahempoolsed erakonnad. 1936. Aasta parlamendivalimistel saavutas rahvarinne lekaaluka vidu ning moodustasid valitsuse.kommunistid keeldusid valitsusse minemast kuid lubasid seda toetada 13.Iseloomusta USA vabaturumajandust peale I maailmasda, too niteid. 14.Seleta mistet majanduslik liberalims. Majanduslik liberalism e. vabameelne majandus on suund, mis lhtub kigi inimeste vabadusest ja igustest, mida kaitseb riik. (Seisukoht, mille jrgi riigi kontroll majanduse le tuleb viia miinimumini.) 15
hakkas ta diktaatoriks. Seega sai Saksamaast natslik diktatuuririik. Suurbritannial õnnestus säilitada demokraatlik riigikord. Selle põhjuseks oli see, et Briti demokraatial oli 1920. aastate alguseks läbitud pikk arengutee. Seal toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna ja seadusi võttis vastu parlament. Ka prantsusmaal õnnestus demokraatial säilida. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. Parlamendi valimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne tegi laialdasi ümberkorraldusi, tänu millele suudeti majanduuskriis ületada ja tnu sellele ka riikliku diktatuurioht kõrvaldada. Itaalias, Venemaal ja Saksamaal arenes minu arvates poliitika halvemuse poole. Seal ei olnud inimestel mingisuguseid vabadusi ega õigusi. Seevastu Prantsusmaal ja Suurbritannias on poliitiline areng olnud väga hea
koha üle ning hakkas diktaatoriks. Rahvas toetas natse, sest neis nähti kommunismi pidurdavat jõudu, kuid nad suutsid juba paari aastaga kehtestada hirmuvalitsuse. Ametlik poliitika oli rassism. Miljoneid inimesi saadeti surmalaagritesse. Saksamaa oli totalitaarne riik. Samas säilitasid osad riigid ka demokraatliku korra. Näiteks suutsid prantslased hoida oma demokraatliku korda, kuigi paljud soovisid diktatuuri. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad ning 1936.a parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Inimestele püüti tagada väärikam elu ning Prantsusmaal jäi kehtima demokraatia. Suurbritannia oli pika demokraatia kogemusega riik, ta kuulus sõjavõitjate hulka ning sellepärast oli ka eeskujuks paljudele riikidele, kes otsustasid demokraatia kasuks. Liberaalide asemele tõusis tööliste huve kaitsev Tööerakond, mis sai ka konservatiivide põhiliseks vastaseks
rahvusvahelisi positsioone taastada. Prantsusmaa • Majanduse areng: riiklik rekonstruktsiooniprogramm 1945/46 • Prantsusmaa on koos Saksamaaga Euroopa integratsiooni eestvedaja. • Sisepoliitika: IV vabariik 1946-1958 V vabariik 1958 Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas oli seisnud kindral Charles de Gaulle,kes moodustas maa vabastamise järel 1944.a. Ajutise Valitsuse. Valitsesid pahempoolsed meeleolud, kommunistidel oli üsna suur mõju. 1946.a. koostati ja referendumil kiideti heaks IV vabariigi põhiseadus, mille kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Selle järgi juhiti Prantsusmaad kuni 1958. a.-ni. Uus poliitiline süsteem osutus aga ebakindlaks ja ebapüsivaks. Kiiresti vahetusid valitsused. Kommunistidega koostööst teised erakonnad keeldusid. Prantsusmaal sai võimule tsentristlikud erakonnad. * Koloniaalimpeeriumi lagunemine
maailmas keskmiselt *elatustase oli madal Inglismaa *impeeriumi kooshoidmiseks ei olnud jõudu *iseseisvusid alad Aasias, Aafrikas *impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult * Inglismaa säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilse mõju * säilis kahepartei süsteem- võimul olid kord konservatiivid(esindasid parempoolseid huve), kord leiboristid(esindasid pahempoolseid huve) Prantsusmaa * valitsesid pahempoolsed meeleolud *Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik *ka majanduspoliitika muutus küllaltki vasakpoolseks *uus poliitiline süsteem oli ebakindel- valitsused vahetusid tihti *võimule said tsentristlikud erakonnad *algas Prantsuse koloniaalimpeeriumi lagunemine Saksamaa * Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV liidu, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. * NSVL tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääneriikide tsoonides aga
laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid: Suurbritannia- parlamentaarne monarhia, sotsiaalsete grupide vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid. Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaenlane Saksamaa, kuna said lüüa Preisi sõjas. Saksamaa- Konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament. Liidu riik, domineeris Preisimaa. Kasvas marurahvuslus, suurriiklik patrionism. Liidulepingud austria-ungari ja itaaliaga. Koloniaalvallutusega kaasnes Inglismaa viha. Austria-Ungari-kaksikmonarhia, mitmeparteiline, Balkanil rivaalitses Venemaaga.1897
17. oktoobri manifesti, kus lubati: 1. Demokraatlikud vabadused 2. Lubati kokku kutsuda Riigiduuma, seadusandliku õigusega 3. Lubati laiendada valimisõigust Kohe hakati moodustama parteisid: 1. 17. Oktoobri Liit siia kuulusid suurkodanlus ja mõisnikud. Pooldasid tugevat tsaarivõimu ja mõisa maavalduse säilitamist. Neid nimetati oktobristideks, olid parempoolsed 2. Vene Rahva Partei sovinistlik partei, toetasid tsaari võimu, korraldasid pogromme. Neid nimetati mustasajalisteks, olid pahempoolsed. 3. Konstitutsiooniliste Demokraatide Partei liberaalne kodanlus, nim. kadetid. Taotlesid mõõdukaid reforme. Oktoobrimanifest rahustas olukorra, suur osa liberaalsest kodanlusest arvas, et revolutsioon on lõpetatud ja eesmärgid saavutatud. 1906 kärbiti seadustega valitava Riigiduuma volitusi, et ta ei saaks muutuda Asutavaks Koguks. Nähti ette kahekojaline parlament, mille alamkoda oleks Riigiduuma ja ülemkoda Riiginõukogu. Valida saaks Riigiduumat RNõukogu nimetaks tsaar
oma poliitiliste eelistustega. 4. Tsaari manifest - 17. okt. 1905 *Tsaar lubas oma alamatele kodanikuvabadusi. *Venemaal lubati valida parlament (Riigiduuma) rahvaesindus *Vastu võtta põhiseadus 5. Eesti esimene seaduslik partei oli Eesti Rahvameelne Eduerakond ja selle asutaja oli Jaan Tõnisson, 1905 aasta novembris 6. Mõõdukad parempoolsed taotlesid seda, et Venemaal tuleks kehtestada konstitutsiooniline monarhia ja valida demokraatlik rahvaesindus. 7. Pahempoolsed radikaalid taotlesid revolutsiooni. Nad ei oleks isegi välistanud relvastatud võitluse, erinevalt rahumeelsetest mõõdukatest. 8. 1914 - 1918 9. Keisririigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria VS. Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Serbia, Belgia. 10. Petrogradi Veebruarirevolutsioon - Tsaar loobus troonist. Moodustati ajutine valitsus. Kehtestati kõik põhilised demokraatlikud vabadused ja õigused. Vähemusrahvastele lubati autonoomia. 11
propaganda- ning ideoloogiasõja tandriks. Kõige radikaalsema sammu sellel rindel astus Nõukogude Liit, püstidades praktiliselt ühe öö jooksul 1961. aastal Lääne-Berliini ümber müüri, et takistada idaberliinlasi seda teed kasutades läände põgenemast. Vahest kõige teravamaks kriisiks Nõukogude Liidu ja USA vahel võib pidada Kuuba kriisi. Kuuba kriis arenes välja, kui Fidel Castro juhitud pahempoolsed partisanid kukutasid senise USA- meelse diktaatori. Varsti peale seda kuulutati Kuuba kommunistlikuks ning läheneti NLile. 1962. aastal avastasid USA luurelennukid sealt Nõukogude raketid, mis kandsid ka tuumalõhkepäid. Sellest arenes kiiresti kriis, mida võib pidada ka kogu külma sõja haripunktiks. Olles vastastiku kolmanda maailmasõja puhkemise võimalusega, suudeti siiski kokkuleppele jõuda ning NL viis
keele.Eesti kultuuri arengu seisukohalt oli selle põlvkonna töö hidamatu. Muu hulgas valmistas see pinda kirjanduslikule rühmitusele ,,NoorEesti". 20.sajandi algusest hakkasid aina kiireneva hooga üksteisele järgnema suured ühiskondlikud vapustused. 1905.aastal toimus Venemaal revolutsioon, mis tähendas Eestis võitlust vihatud mõisnikega ja mõisate põletamist. Sajandi esimese kümnendi jooksul levisid üle ogu Euroopa, sh ka Eestisse, sotsialistlikud jm pahempoolsed aated, kunst keeras selja kirikule ning süvenes inimhinge sügavikesse. Kutselise teatri sünd. 19.sajandi teater pakkus rohkearvulisele vaatajaskonnale meelelahutusi ning jagas õpetusi, tehes seda asjaarmastajatele jõukohasel viisil. Unistused said teoks uue sajandi hakul. Pärast ,,Vanemuise" seltsimaja hävimist tulekahjus ehitati (enamjaolt üldrahvaliku korjanudsega kogutud raha eest) Tartusse uus rohke
Ajutine Valitsus sellele vastu, jäi ära. Maanõukogu esimees tööerakondlane Artur Vallner, asetäitjateks Jüri Vilms ja Jaan Teemant. Oktoobris valiti esimeheks Otto Strandman. Maanõukogu tegevus, maavalitsuse moodustamine. Juulis valis Maanõukogu oma täidesaatva organi, Maavalitsuse (esimees Jaan Raamot, hiljem K. Päts). Suvel toimuvad linnavolikogude ja vallanõukogude valimised. Eestlased domineerivama positsiooni.Linnavalimistel olid edukad pahempoolsed. Tallinnas said enamlased etteotsa (Jaan Anvelt), ka Narvas nii. Vallavalimistel said ka maatamehed esmakordselt hääleõiguse. Enamlaste esindajad tahtsid Maanõukogu uuesti valida, kuna ei saanud seal etteotsa. Pahempoolsed toetasid, hääletati uue valimisseaduse poolt, see kavatseti valida novembris üheaegselt Vene Asutava Kogu valimistega. Tegelikult vaid piiratud autonoomia. 30.03 1917 määrus oli põhjapaneva tähtsusega teel omariikluseni
- kutsekodade loomine - tsensuur - asutati Riiklik Propaganda Talitus: andis ajakirjandusele "õiget" infot, tegeles rahvusterviklikuse õhutamisega (nimede eestistamine, kodukaunistamine jmt.) - riigi kontroll ametiühingute, omavalitsuste jm. Üle 1935.A. LÕPUKS OLI DEMOKRAATLIK KORD ASENDUNUD AUTORITAARSE DIKTATUURIGA Opositsioon: - Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed, pahempoolsed sotsid - Vabadussõjalased alates 1935 suvest- detsembrini, kui toimus vapside liikumise likvideerimine - keskus Tartu (liberaalne intelligents) - "Tartu vaim"- diktatuurivastase võitluse sünonüüm Kolmas põhiseadus: - 1936.a. alguses teatab Päts, et vaja on uut põhiseadust - veebruar- referendum annab riigivanemale õiguse konstitutsiooni koostamiseks kokku kutsuda Rahvuskogu - 1937.a
Hakkasid toimuma massilised juutide mõrvad ning Hitleri eesmärk oligi teha Saksamaa juutidest puhtaks. Prantsumaa ja Inglismaa jäid demokraatlikuks riigiks ka pärast maailmasõda. Inglastel oli rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemusi ning samuti süvendas usku demokraatiasse võit I maailmasõjas. Prantsusmaal prooviti teostada riigipööret, kuid selle surus politsei koos vabatahtlikega maha. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid pea kõik pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta valimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. Rahvarinne võttis vastu rohkelt seadusi, mis elavdasid riigi majandust. 1938. aastal Rahvarinne lagunes sisevastuolude tõttu, kuid diktatuurioht oli suudetud kõrvaldada. Siiski 1930. aastate lõpus tekkis suur välisoht, milleks oli Hitleri Saksamaa. Kõige karmimad diktatuuri vormid olid Itaalias, Venemaal ja Saksamaal. Saksamaal ja
Aktiviseerus koostöö Läti ja Leeduga. Tagajärjeks Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingule jäi Eesti iseseisvusest ilma. 3. Juuni pööre Eestis ( 21.06.1940 ). Millal,miks ja kuidas? Tagajärg? Juuni kommunist? Eesti astumine NSV Liidu? - 21. juuni 1940 korraldati kommunistlikult meelestatud rahvaga riigipööre. Eestvedaja oli A. Zdanov. Toimus streik ja 21.juuni õhtul teavitati uue valitsuse koosseis, kuhu kuulusid pahempoolsed, peaministriks sai Barbarus. Kõik riigi ametnikud vahetati välja, ning riigi valitsus läks peagi kommunistide kätte. Asutati Eesti Töötava Rahva Liit (ETRL) kommunistlike kandidaatide propageerimiseks. Juuli teisel poolel nimetati Eesti ümber Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. 6. augustil 1940 rahuldas NSV Liidu Ülemnõukogu ''rahvapalve'' ning Eesti sai NSV Liidu koosseisu osaks. 4. Iseloomusta ENSV'd STALINI valitsemisperioodil: võimustruktuur,
..) Ei olda harjutud demokraatiaga, kukub läbi ning minnakse üle autoritaarsele valitsemisviisile. Selles nähakse väljapääsu. Demokraatia ei võimalda teha kiireid otsuseid nagu majanduskriisis olev ühiskond tegelikult vajab. Eeskujud , et tugeva diktatuuriga riikides puudus majanduskriis sellisel kujul nagu euroopa demokraatlikel. USA tuli välja reformide muudatusega(Rooswelt, New Deal). Prantsusmaal laiendati sotsiaaltagatisi. Pahempoolsed erakonnad koondusid rahvarindesse ning moodustasid rahvarindevalitsus, suutsid ära hoida parempoolsete erakondade võimuletuleku. Kehtestas töötu abiraha, tasulise puhkuse, lühema tööpäeva. (oli vana demokraatlik riik) Inglismaa- majanduskriis nii väga ei tabanud, seda tänu oma kolooniatele. Delaveeris oma naela, pani ujuvale kursile kulla alla. Põllumajandusseadusi vedas sisse kolooniatest.( Meie
aasta sügisel, ei tekitanud Prantsusmaal esialgu erilist ärevust. Prantslastele tundus, et nende heaolu ei ohusta miski, kuid järgmise aasta lõpul laienes kriis ka sinnani. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. Aastal 1934 korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutas Rahvarinne ülekaaluka võidu ning moodustas valitsuse. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Venemaal kehtestati diktatuur 1917. aasta sügisel, kui võimu haarasid enamlased ehk kommunistid Vladimir Lenini juhatusel. Pärast Lenini surma sai riigijuhiks Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus diktatuur eriti jõhkraks ja julmaks. Itaalias võimutsesid alates 1922. a fasistid
Saksamaa välispoliitika muutus aga aina sõjakamaks. Hitleri peamiseks eesmärgiks oli Versaille's süsteemi tühistamine ja vaenlastele kättemaksmine ning maade vallutamine. Kuna Prantsusmaal oli raske ületada majanduskriisi said paljud diktaktuuri pooldajad sellest innustust. Äärmuslased korraldasid meeleavalduse. Üritati teha riigipööret mis aga maha suruti. Ühiskonnas tekkis tänu sellele ohutunne. Loodi Rahvarinne kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aastal saavutas Rahvarinne parlamendivalimistel võidu tänu millele hakati vastu võtma seadusi, mis tagasid elanikele väärikama elu. Majanduse elavnemine hoiti ära diktaktuurioht kuid uueks välisohuks oli Hitleri Saksamaa. Suurbritannia ei olnud pärast sõda enam juhtiv tööstus- ja rahandusriik. Tekkis suur tööpuudus. Söe hind kallines ning tänu sellele alandati palkasid. Tekkisid suured kaevurite streigid, mis kohe ka maha suruti
Tekkis Eesti kubermang. Kubermangukomissar Poska. Kõrgemaks organiks üldvalimistel valitav Maanõukogu (maapäev). Maanõukogu valimised Toimusid valimised 23. mail valdades ja 24.-25. juunil maakondades. Maanõukogu tuli kokku 1. juulil 1917 Juulis valis Maanõukogu oma täidesaatva organi, Maavalitsuse (esimees Jaan Raamot, hiljem K. Päts). Suvel toimuvad linnavolikogude ja vallanõukogude valimised. Eestlased domineerivama positsiooni.Linnavalimistel olid edukad pahempoolsed. Tallinnas said enamlased etteotsa (Jaan Anvelt), ka Narvas nii. Vallavalimistel said ka maatamehed esmakordselt hääleõiguse. Enamlaste esindajad tahtsid Maanõukogu uuesti valida, kuna ei saanud seal etteotsa. Pahempoolsed toetasid, hääletati uue valimisseaduse poolt, see kavatseti valida novembris üheaegselt Vene Asutava Kogu valimistega. Tegelikult vaid piiratud autonoomia. 30.03 1917 määrus oli põhjapaneva tähtsusega teel omariikluseni
kuigi kirju, peamiselt olid valitsejateks konservatiivid. Prantsusmaal seevastu oli keskmiselt kaks valitsust aastas, poliitiline elu oli väga kirev, sest parteisid oli palju. Majanduskriisist said nad edukalt välja, sest neid aitasid uued riigiga liidetud alad, suured edusammud erinevates tööstuses ja kalanduses. Ka Prantusmaal oli oht diktatuuriks. Pärast äärmuslaste mässu mahasurumist loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotialistid, kommunistid ja teised pahempoolsed erakonnad. 1936. aasta parlamendivalimistel saavutasid nad võidu. Kommunistid keeldusid valitsusse astumast, kuid toetasid seda siiski. Rahvarinne viis läbi palju muudatusi, mis pidid rahvast igat pidi aitama. Suudeti küll diktatuurioht kõrvaldada, aga 1930. aastate lõpul kerkis silmapiirile suur välisoht Saksamaa näol. Üldjoones olid diktatuurid tol ajal vajalikud ja loomulikud tekkima. Diktatuurid tekkisid neis riikides, mida majanduslangus kõige rohkem laastas
Tööerakond. Valitsused vahetusid üsna tihti. Briti impeerium. Prantsuse majandus arenes 1920 soodsamates tingimustes kui UK oma. Riigil oli küll suur välisvõlg, aga rahulepinguga võideti tagasi varem saksamaale kaotatud alad. Majandust aitasid edendada ka Saksamaa pool makstavad reparatsioonimaksud. Keskmiselt kaks valitsust aastas. Kehtis vabariik. Kirev poliitiline elu. Üritati kehtestada diktatuuri, see aga kukkus läbi tänu Rahvarindele, kuhu koondusid pahempoolsed erakonnad. Edendati seaduseid. 4. Iseloomusta Ameerika Ühendriike kahe sõja vahel: parteid, demokraatia ohustajad USAs, Roosevelt ja Uus Kurss, isolatsioonipoliitika. USA poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane UK omaga mõlemas toimis kahepartei süsteem , kuid USAs oli vabariiklik kord, mitte monarhia. Seaduseid võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. Juhtivateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik partei. 1920 võidutses USAs vabaturg
Kerenski lubades valitsuse tegevust toetada. Ajutine valitsus lubas lubas tagada dem vabaduse, mis suurendas anarhia teket. Asutav kogu- pidi otsustama RUS edasise riigikorralduse. / Sõda saksamaaga aga jätkus, algatati aga reforme mis parandasid rahva olukorda.) Keskvõimu perioodil tõusid esile 4 parteid: 1)Rahva vabaduse partei (kadetid)- nägid venemaad dem vabariigina 2) Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid)- pahempoolsed, suur mõju talurahva hulgas 3) Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (VSDTP)-mõju linnatööliste ja haritlaste seas, ühel meelel esseeridega. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased)- erakondadest väikseim, oli kehtestatud proletariaaditiktatuur ,vägivallaga ehitati üles sots RUS'i. Enamlased-lubasid massidele toitu,rahu,maad. Nende tegevust toetas saksamaa, kes lootsid et enamlased lammutavad venemaa . Enamlaste I katse võimule tulla suruti 1917 Ajutise valitsuse
Ei toiminud transpordisüsteem. Sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet. Kasvas sõjatüdimus, umbusaldus valitsuse vastu. Kõneldi paleepöördest ja keisri kukutamisest. Veebruari lõpul vallandusid toitlusrahutused Petrogradis, kasvasid üle revolutsiooniks. Keiser loobus troonist, Venemaast sai vabariik. Võim läks Ajutise Valitsuse kätte, kes üritas suunata Venemaad demokraatlikule teele. Pidevad konfliktid tööliste ja nõukogudega, kus olid juhtpositsioonil pahempoolsed. Pahempoolsed püüdisd haarata enda kätte üha suuremat võimu. Eriti mõjukaks muutus Petrogradi nõukogu, millest kujunes vastukaal keskvõimule. 2. märtsil jõudsid Tallinnasse teated rahutustest, algas ülelinnaline streik ja miiting. Suunduti poliitilisi vange vabastama, murti lahti vanglaväravad. Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere ja politseinikke. Autonoomia Märtis taaskehtestas Ajutine Valitsus Soome põhiseaduse, kuulutas välja Poola iseseisvuse.
Soovisid Euroopas poliitilist ülekaali Mõjuvõim Kolmandas Maailmas. Kriisid: Berliini blokaad 1948-1949 NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toiduained, kütus) lootes linna sel kombel endaga liita. Usa varustas Lääne-Berliini toiduga õhusilla abil. NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva. 1961 ehitati ühe ööga Berliini müür, mis sulges Lääne-Berliini Kuuba (ehk kariibi) kriis 1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro. Kehtestas oma diktatuuri. Pahempoolsed ümberkorraldused. Suhted USA-ga halvenesid. Kuuba natsionaliseeris USA ettevõtted. Hrustsov asus paigaldama Kuubale kesk-maatüüpi rakette. Ameeriklased said sellest aerofotode abil teada. 22. Okt 1962 teatas Kennedy sellest kogu maailmale. USA oleks NSVL rünnanud, kui raketibaase poleks likvideeritud. USA lubas, et ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi püsima. Kuum liin Moskva ja Washingtoni vahel ( see oli selline telefonijunn, et nad
·Tihti ei suudetud tasakaalustada parlamendi võimu presidendi institutsiooniga, ei suudetud luua stabiilset valitsust. ·Kõik see nõrgendas mõnedes riikide demokraatia autoriteeti rahva silmis. ·Demokraatia ideoloogiad : 1) konservatism hakkasid rohkem tegelema majanduslike küsimustega, et kaitsta vaba turgu ning pooldada riigi mittesekkumist majanduslikku ellu. Hoidsid kinni traditsioonidest. 2) sotsiaaldemokraatia pahempoolsed, toetasid riigi suuremat sekkumist majanduslikku ellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid. Eesmärgiks on ühiskond, kus elanike vahel pole olulist ainelist ebavõrdsust 3) liberealism liberaalid, majanduse arendamisel vabameelsed, riik pidi nende arvates teatud küsimustes majandusellu puutuma. 4. Ülevaade Ameerikast kahe sõja vahel. ·Arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti. ·Kuigi kehtestati nn kuiv seadus, ei loobutud siiski alkoholist.
25.10.1917. 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? Ei taganud vabariiki. Jäi sõjast väljumata. 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? Olid saanud populaarseks suurlinnadess. Lubasid rahu, leiba, maad. 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? Kadetid: kodanlik partei, nägid venemaad demokraatliku vabariigina. Esseerid: pahempoolsed, suur mõju talurahva hulgas, nägid venemaad sotsialistliku riigina, pole vägivalla poolt. Vähemlased: suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas, olid ühel meelel esseeridega. Enamlased: eesmärk oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik venemaa. Kõige mõjukam rühmitus olid enamlased, kuid võimalus võimule saada polnud suur. 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust.
veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk-järguliselt reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes olid olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad pahempoolsed sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsiaaldemokraadid; enamlaste arvastes oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. Kolmandaks tsentristlik suund eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelnimetatud suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selle eest teravalt ründasid. Neljandaks anarhistid, kelle arvates tuli kodanik kord küll kukutada ning
dünastia kukutada ja Hiinast sai vabariik. 2. Ühiskondlikud liikumised ja nende iseloomustused 1) Revisionistid leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb revideerida ehk parandada. Nende arust võis sotsialismi jõuda ka järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased kes olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud. Neid toetasid omad pahempoolsed sots.demokraadid kui ka Bulgaaria sots.demokraadid. Enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3)Tsentristlik eesotsas Karl Kautskyga, kes püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed leida ja keda enamlased selle eest ründasid. 4)Anarhistid nende arvates tuli kodanlik kord kukutada ning klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud diktatuuri(ka mitte proletariaadi oma) ning nad lootsid oma eesmärgid
1903 lõhenemine enamikud e. polsevistid (revolutsioonilisem)(lõi Kalinin) / vähemlikud e. mensevistid (mõõdukama suuna esindajad). Stalini ajastu paradoks- suurmeeste naised vangilaagris (Kalinin ja Molotov). 1902 teine põrandaalune erakond- Sotsialistide-Revolutsionääride e. esseenide partei (SR). Nende vahe: VSDTP- tööliste partei / SR- talupoegade partei. SR-is omakorda lõhenemine: parempoolsed (mõõdukad ja reformidele häälestatud) / pahempoolsed (revol. põrandaalused). Neid ühendas tenor. 1917- 1918 polsevike ja vasakpoolsete esseenide kaolitsioon. Läksid tülli ja lagunes. 1905 Venemaal tõsine kriis (esimene Vene revolutsioon). Põhjused Vene-Jaapani sõjas lüüasaamine. Algab tõsine käärimine. Nikolai II annab välja 17. 10. 1905 manifesti, lubab 3 väga olulist asja: 1) Kutsuda kokku Vene riigi parlament e. duuma. 2) Lubada tegutseda poliitilistel erakondadel. 3) Lubada elementaarsed kodanikuvabadused.
-Sks: Jagati okupatisoonideks ; Majanduslik olukord raske, raha oli kaotanud väärtuse, must turg õitses ; 1948 toimus rahareform, kehtestati uus rahaühik-Saksa mark ; suurima majandusliku arenguga riik Euroopas ; tugevad küljed: majandusime, sakslaste eneseusk taastus, oli võimalik ära leppida Pr-ga, noored protestisid sõja vastu ; nõrgad küljed: tekkis tööjõupuudus, hakati sissetooma võõrtööjõudu, -Pr: Riik kasvas välja vastupanuliikumisest ; valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud ; parlamentaarne vabariik ; 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust; tugevad küljed: kuulutati välja vabariik, lasi iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel, suur majanduskasv, Alžeeria prantslased läksid tagasi kodumaale ; nõrgad küljed: vabadusvõitlus Pr võimu vastu Alžeerias, lahkumine NATO-st, keskendusid tuumapommi ehitamisele ja said selle valmis, kui see enam populaarne ei olnud.
annaabi.ee 
