Grupimõtlemise puhul väärtustab rühm enam solidaarsust kui kriitikat oma otsuste ja arvamuste kohta. Üksikisikule võidakse avaldada survet, et ta kiidaks heaks teiste soovid, loobudes oma tõekspidamistest või seisukohtadest. Grupimõtlemise puhul ei julge inimene öelda seda, mida ta arvab. Püütakse probleeme lihtsustada, tekitada ühehäälsuse illusiooni, kasutatakse kindlakskujunenud ja muutumatuid mõisteid. Põhjused: usk,et kui otsustajaid on palju,siis pole võimalik eksida. puutumatuse illusioon,teadmine,et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel. konformism,tugev surve meeskonna liikmetele,kellel on argumente meeskonna illusioonide ,tõekspidamiste vastu. üksmeelsuse illusion,soov meeskonna taskaalu ja ühtsust säilitada. kaitseseisund,soov kaitsta meeskonda negatiivse inormatsiooni eest. Negatiivsed tagajärjed grupimõtlemise juures:
Ta on humanistliku psühholoogia rajaja. Hariduselt oli ta psühholoog. Ta ei olnud tähtis vaid psühholoogias vaid ka pedagoogikas ja poliitikas. Tema viimased aastad olid pühendatud kriisikolletes abistades rakendada oma teadmisi. Teda on mõjutanud maailma temaatiline kohalolek ja karm teadustöö. Ta on kirjutanud üle 16-ne raamatu ja üle 200 professionaalse artikli. Viimased 15 a oma elust rakendas oma meetodit poliitikas koolitades otsustajaid, juhte ja konfliktis olevaid gruppe. Paremad otsused tehakse empaatia abil, mõistes asjade tähendust teisele poolele. Rogersi arvates oli maailm habras ja tapingutas rahu nimel. Ta viis läbi töötubasid Ungaris, Brasiilias, NLs ja Lõuna Aafrikas. Abraham Maslow Sündis 1. aprillil 1908 Brooklinis, New York paljulapselises vene (juudi) emigrantide perekonnas. Oli võõras keskkonnas
Saksamaa ja Venemaa Bresti rahulepingu. 11.november 1918 kirjutats Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule. 10. Wilson, Clemenceau, Lloyd George, Nikolai II, Wilhelm II, Petain. Woodrow Wilson oli Ameerika Ühendriikide president 1913-1921. Esitas 14 teesi Euroopa ülesehitamiseks pärast I ms. See kõne oli Rahvasteliidu loomise üheks aluseks. Georges Clemenceau oli Prantsusmaa peaminister 1906-1909. Juhtis prantsusmaad I ms viimasel aastal, oli üks otsustajaid Pariisi rahukonverentsil. Lloyd George oli Inglismaa peaminister 1916-1922. Oli üks otsustajaid Pariisi rahulonverentsil. Wilhelm II oli viimane Saksamaa keiser ja Preisimaa kuningas. Soovis riiki valitseda absolutistlikult, moderniseeris pidevalt sõjaväge, soovis saada palju kolooniaid. Toetas keiser Franz Joseph I-st. Petain oli prantsumaa sõjaväelane (marssal) ja riigipea. Pärast II ms mõisteti ta surma riigi reetmise eest, suri vanglas
Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 30. Juhi rollid. Rollid jagatakse kome rühma: a) Vahetalitaja roll.(esindaja,liider,sidepidaja) b) Informaatori roll(info koguja,info levitaja,suhleja). c) Otsustaja roll(muutja,kordaseadja,ressurside jagaja,läbirääkija) 31. Grupimõtlemine. On olukord,kus meeskond minetab kriitilise suhtumise oma otsustesse ning vastutuse otsuse tagajärgede eest.Põhjuseks võib olla: a) usk,et kui otsustajaid on palju,siis pole võimalik eksida. b) puutumatuse illusioon,teadmine,et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel. c) konformism,tugev surve meeskonna liikmetele,kellel on argumente meeskonna illusioonide ,tõekspidamiste vastu. d) üksmeelsuse illusion,soov meeskonna taskaalu ja ühtsust säilitada. e) kaitseseisund,soov kaitsta meeskondanegatiivse inormatsiooni eest. 32. Juhtimisfunktsioonid. Planeerimine,Organiseerimine,Eestvedamine ja Kontroll. 33. Humanistlik e
Vähendab turunduskulusid Vähendab jaotuskulusid Väldib ülereguleerimist Aitab üle elada halvad ajad Aitab ligi tõmmata talente Aitab ligi tõmmata investoreid Hõlbustab pääsu rahvusvahelistele turgudele 13 Organisatsioon saab enam positiivset meediakajastust Mõjutab kõiki otsustajaid (sh seadusandja, laenuandja) positiivselt Väärarusaamad suhtekorraldusest · Pöördume suhtekorralduse poole, kui maine on kahjustatud. Kulukas ja väheefektiivne. Uuringuid võib teha pärast. Tulemuslik imago analüüs, soovitu kaardistamine, komm-i strateegia loomine. Ainult lokaalsel tasandil. Iga org võib sattuda tähelepanu keskmesse. Usk suhtekorraldusse kuni on häid uudiseid
et ühisraha kasutuselevõtt pole kunagi olnud majanduslik projekt, ta on alati olnud poliitiline projekt. Euro ei ole kunagi pidanud tooma jõukust või stabiilsust. Selle ainus eesmärk on alati olnud tuua kaasa tihedam integratsioon, rohkem võimu keskusesse ja suurem võim rahvusvahelistele korporatsioonidele, eelkõige pankadele.10 Helme seisukoht viitab aga vastuolule kogu euroliidu kontseptsioonis – kas Euroopa eesmärk polegi mitte võimalikult integreeritud riikide kogum, kus otsustajaid on võimalikult vähe? Belgia endine peaminister Guy Verhofstadt ja saksa poliitik Daniel Behn-Condit pakuvad oma 2012. aastal üllitatud Euroopa manifestis välja ühtse ja tugeva föderaalriigi loomise, mis oleks vabastatud rahvuslikkuse kammitsaist.11 Erinevalt Ameerika Ühendriikidest kerkib siin esile suur vastuolu – Euroopa on jagatud paljudeks erinevateks rahvusteks, mis erinevad üksteisest nii kultuuri kui keele poolest.
Läbipaistvus (Valitsuse kommunikatsioon, valitsuse pressikonverentsid) Avaliku sektori kampaaniad Eesmärk teavitada, mõjutada või motiveerida käitumise muutust Lai auditoorium Ei taotle kasumit, kasulik inimesele ja ühiskonnale Kindel ajaperiood Massimeedia Muud kanalid täiendavad Kampaaniad: Hiv/Aids vastu,narkovastane, internetiturvalisus, Turvalisus maanteel (Kanna helkurit nt) Lobby: Kuluaaripoliitika, lobitöö Huvigruppide teadlik ja järjekindel töö eesmärgiga mõjutada otsustajaid otsustama huvigrupi huvides Riiklik tasand Kohalik tasand Organisatsiooni tasand Poliitiline turundus: *Valijate poole pöördumine teatud poliitika toetuseks, võita hääli vmt *Reklaam Poliitreklaamid : Usas (presidendid: Kennedy,Reagan), Eestis Poliitika reklaamid: IRL;Keskerakond,Reformierakond. ORGANISATSIOON JA SISEKOMMUNIKATSIOON Organisatsioon •Grupp, mis süstemaatiliselt tegutseb kindlate eesmärkide saavutamise nimel ning kasutab selleks kättesaadavaid ressursse
Delfi-otsustamine suhtlemine on kirjalik, saab kaasata territoriaalselt hajutatud spetsialiste Dialektiline otsustamine kogu rühm otsustab koos, kas valida sobivaim variant, leida kompromiss mitme idee vahel, luua uus alternatiiv. Pro-Contra (poolt-vastu meetod) vastastikku argumenteerimine, kuni üksmeele saavutamiseni 635 meetod igaüks 6 osalejast paneb kirja 3 võimalust 5 minuti jooksul, paber antakse 5x edasi. Grupi mõtlemise põhjused: 1. usk, et otsustajaid on palju, siis ei ole võimalik eksida 2. puutumatuse illusioon, teadmine, et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel 3. konformism - oma tõekspidamiste ja käitumise muutmine vastusena grupi survele või ootustele. 4. üksmeelsuse illusioon soov meeskonda tasakaalustada ja ühtsust säilitada 5. kaitseseisund soov kaitsta meeskonda negatiivse info eest. Ohud grupis: 1. Võitmatuse tunne 2. eneseõigustamine 3. usk meeskonna moraali 4. stereotüübid 5
monarhia arendamiseks, mitte kukutamiseks. Liberalismi esilekerkimine kui põhi konkureerivate ideoloogiate sünni jaoks 19.sajandil. Ajastu poliitiliselt keskne idee. Ajastu lõpus lisanduv rahvuslus. Radikaliseerumine. Iseloomulik surve varasematele ühiskondlike normidele, soov neid ümber mõtestada ja kõrvale heita. Katsed kujundada poliitikat uute süsteemide järgi. Olukord, kus otsustajaid rohkem kui eales varem. Privaatsfääri ajastu. II ms järgne aeg. Seniajani poliitilised otsused ja tegevus avaliku sfääri temaatika (kujundamaks riiki ja ühiskonda), nüüdsest kujundas poliitika peamiselt üksikindiviidi elu (vabadused, õigused, kohustused). Eelmisi punkte jälgides vaata aja kulgemise muutu! Esimesed punktid võtavad aega sajandeid, viimased aastakümneid.
ja vormistatakse sellekohane akt. Alltöövõttu kasutatakse näiteks pinnaseveo ja tasandamise, kaeve- ja tõstetöödel, sest omal puudub vastav rasketehnika või siis elektritöödel, kus on nõutav vastavate litsentside ja pädevuse olemasolu. OÜ struktuur: Ettevõttepraktika aruanne 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS Kirjavahetust ei registreerita, kuna see on peamiselt elektrooniline ning otsustajaid on vähe. Firmal on 3 meiliaadressi, mille kaudu kirjavahetus toimub. Kodulehel on need esitatud. Koostatakse juhatuse koosolekute protokolle, juhatuse otsuseid, käskkirju. Ettevõtte tegevust korraldavaid haldusakte koostab raamatupidaja. Täitmise kontrolli teostavad juhatuse esimees tegevjuht ja juhatusel liige ehitusjuht. Väga palju on tarvis koostada hinnapakkumisi, ja hinnaküsimisi, üleandmis-vastuvõtu jm ehitustöid puudutavaid akte
1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu
- Konformism - allumine grupi survele, näiline loobumine oma tõekspidamisest olukorra sunni või oma seisukoha muutmine grupi survel. Grupimõtlemise tunnused aitavad organisatsioonikäitumises ära tunda situatsioone, milles grupi liikmed võivad minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest: - Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon - arendab grupiliikmeis põhjendamatut optimismi ja innustab määra riskima. - Usk grupi moraali - usutakse, et otsustajaid on palju, siis ei ole võimalik eksida. - Sterotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse. - Tugev surve grupiliikmetele - kellel on mõjusad argumentid illusioonide, stereotüüpide või fikseerunud tõekspidamiste vastu. - Tulemuste üksmeelsuse illusioon. - Kaitseseisund - kaitsta gruppi otsustele vastukäiva info eest. - "Nominaalse" grupi tehnika - otsustamise moodus, milles genereeritakse palju lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust.
Eetika ja vastutustundlikkus tegevuses aitab suuresti kaasa nii organisatsiooni kui ka ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamisele. Ärieetikas on erinevaid lähenemisi, kuid oluline on ära märkida tähtsad mõisted, milleks on vastutus, õigused, õiglus, õigus ja ühiskond. Majandustegevuses keskendutakse pigem põhjustele ja mõjule (toimele). Organisatsiooni käitumise puhul vaatame inimesi kui otsustajaid, kusjuures oluliseks saavad inimeste motivatsioonid, väärtused ja tõekspidamised. Üldiselt tegeleb ärieetika valdkond küsimustega, kas kindlad äripraktikad on vastuvõetavad ja vastutus tähendab ettevõtte tegevuse tulemuste ning mõju eest vastutuse võtmist. 4. Ettevõtlusalane vabadus. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest
III teema: organ Organid: VV, RK, ÜK jms organ – (1992) juriidilise isiku seaduslik elund organ – selline natuke ujuv mõiste � – avaliku halduse stuktuur, millele on antud pädevus; koht kellele see pädevus antakse muutub organiks (nt annavad seadused terve rea pädevusi justiisministeeriumi vanglate asekantsleritele) organ luuakse pädevuse andmisega (pädevus = õigus luua õigust) haldusorgan on HmS §8 Organite jaotus: * monokraatsed – otsustajaid on üks * kollegiaalsed – otsustajaid on kolm või enam (tres facsiunt collegium) - allorganid (RK puhul juhatus ja komisjon) ja organi osad (RK puhul riigikogu liige) ! Abielu – ainuke koht, kus on lubatud kaks otsustajat: kas töötab hästi? � IV teema: pädevus pädevus – riigikorralduslikus tähenduses – milline isik (organ) on loodud täitma üht või teist avalikku ülesannete Pädevuse liigid (Mauren HÕ §1 III on pädevuste kohta):
suhtumine otsusesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. Grupimõtlemise algtingimusteks on: o Konformism o Grupi kõrge kohesiivsus o Grupi eraldatus o Andmete kogumise ja hindamise puudulikkus o Direktiivne juhtimine o Stress. Grupimõtlemist isellomustavad järgmised asjaolud: o Puutumatuse, kõigutamatuse illusioon tekitab liigset optimismi, innustab võtma ülearuseid riske kuna vastutus jaguneb o Usk grupi moraali kui on palju otsustajaid siis pole võimalik eksida o Stereotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse vaenlased, ohuallikas o Tugev surve grupiliikmetele, kellel on argumendid illusioonide ja stereotüüpide vastu Grupimõtlemise negatiivsus on selles, et ei mõelda grupis kõikidele võimalikele variantidele. Otsustamisel kasutataks einfot vaid valikuliselt ja ei tunnetata reaalset riski. Juht peaks arvestama, et opositsiooni olemasolu soodustab paremate otsuste langetamist
teadlase kavatsustele. Kuigi teadlased tunnevad üha suuremat vastutust oma uurimuste tõlgendamise ja saadud teadmiste kasutamise eest, arutletakse endiselt kui suur peaks ikkagi olema teadlase vastutus. Osa teadlasi usub, et parim, mida nad väärkasutuste vastu teha saavad, on ennetada vääritimõistmisi ja selgitada oma tulemusi. Teised seevastu on väärtõlgenduste vastu võitlemises aktiivsemad. Üldine seisukoht on, et teadlased peaksid vastutama kui nad ei ole suutnud hoiatada otsustajaid (nt poliitikuid) negatiivsete tagajärgede osas, mis võivad uuringust saadud teadmisi rakendades tekkida. Viimastel aastatel on teadlased üha enam pidanud vajalikuks arendada oskusi meediaga suhtlemisel, et parandada uurimustulemuste korrektset kasutamist. Kuna avalikkuse huvi on suurenenud käitumuslike teadusharude uurimisvaldkondade vastu kutsutakse teadlasi ka üha sagedamini ka uurimustulemusi selgitama erinevates meediakanalites (ajakirjades, ajalehtedes, raadio- ja telesaadetes)
kahjuks on võimalik harva rakendada. Grupimõtlemine Grupid langetavad paremaid valikuid probleemi lahenduse või tegevuskava valikul siis, kui nad julgustavad liikmeid arutama ja jagama avalikult ideid ning informatsiooni, vastasel korral võidakse sattuda raskustesse. Grupimõtlemine on olukord, kus meeskond minetab kriitilise suhtumise oma otsustesse ning vastutuse otsuse tagajärgede eest. Selle põhjuseks võib olla: usk, et kui otsustajaid on palju, siis pole võimalik eksida, puutumatuse illusioon, teadmine, et vastutus jaguneb meeskonna liikmete vahel, konformism, tugev surve meeskonna liikmetele, kelle on argumente meeskonna illusioonide, stereotüüpide või kinnistunud tõekspidamiste vastu, üksmeelsuse illusioon, soov meeskonna tasakaalu ja ühtsust säilitada, kaitseseisund, soov kaitsta meeskonda negatiivse informatsiooni eest.
jogurti reeglina veel vähesel määral lihatooteid ja soolaseid suupisteid Andmevakk (data mart) ettevõtte tegevusele keskenduv andmekogu, tavaliselt ühe allüksuse tarbeks või üht teemat puudutav. Andmeait (data warehouse) tööotstarbeline ühiskasutusega andmekogu, võib koosneda mitmest andmebaasist, hõlmates organisatsiooni kõiki andmeressursse. Väga üldistades võib väita, et andmelao eesmärk on "toita" otsustajaid informatsiooniga, mis aitab otsustajatel langetada kvaliteetsemaid otsuseid õigeaegselt. Andmeladu (andmeait) ehk data warehouse koosneb reeglina neljast kihist: 1. Relatsioonilisest andmebaasist 2. Andmelaaduritest 3. Mitmemõõtmelisest andmebaasist (OLAP cubes) 4. Andmelao kasutajaliidesest Mõnikord lisatakse antud loetelusse veel "meta-andmebaas", ehk kus hoitakse siis andmeid andmete kohta. See on
kehtivate tegutsemisreeglite seisukohast hinnatuna. Tööjõud ja kapital liigub sinna, kus on neile sobivam reeglistik tegutsemiseks. Sellest tulenevalt jäävad evolutsiooni käigus ellu need süsteemid, kus on tegevused efektiivsemad. 68.Milline mõju on erinevatel otsustusreeglitel avaliku sektori tegevuse aktiivsusele? Kui eelduseks on kaks täiesti samasugust kogukonda, on aktiivsem see avalik sektor, kus otsustajaid on vähem, sest mida rohkem on otsustajaid, seda suuremat kulu nõuavad konsensuseni jõudmise läbirääkimised. 69.Milline on avaliku sektori poliitika (eelarve mahu ja struktuuri) sõltuvus ühiskonnas kehtivatest reeglitest? Kes pooldavad suuremat avaliku sektori mahtu, pooldavad ka lihtsamat otsustusprotsessi, kes aga pooldavad väiksemat avaliku sektori mahtu, pooldavad ka keerulisemat otsustusprotsessi. Esimesed loodavad ehk vähendada
aastas. Seda ülesannet täidab eurosüsteem ühtse rahapoliitika kujundamise ja elluviimise kaudu. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid. Ka Eesti Panga president on Euroopa Keskpanga nõukogu liige ning seega üks rahapoliitika üle otsustajaid. Peale selle, et keskpankade juhid kohtuvad regulaarselt ja langetavad otsuseid, töötavad ka komiteed ja töörühmad, kes viivad nõukogu otsuseid ellu. Komiteedesse ja töörühmadesse kuuluvad kõikide euroala keskpankade esindajad, oma valdkondade eksperdid, kes vahetavad kogemusi, püüavad leida probleemidele lahendusi, töötavad välja projektide rakendusvõimalusi ja teevad omavahel seejuures tihedat koostööd. Nii
III Organ Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. Juriidiline isik ise ei ole organ, vaid tal on organ või organid. Ta muutub organite kaudu teovõimeliseks. See on funktsionaalne mõiste, see tähendab, et organ luuakse pädevusega. Organid võivad tekkida ja kaduda, olla suuremad ja väiksemad. Organit vaadatakse selle järgi, kellele seadus annab pädevuse. Seega organ on koht halduse struktuuris, millele on antud pädevus. Monokraatne organ: otsustajaid on üks. Kollegiaalorgan: kolm moodustavad kolleegiumi, näiteks rahvas. Jaguneb allorganiks ja organiosaks. IV Pädevus Õigus luua õigust, milline organ on määratud tegema üht või teist ülesannet. Esemeline ehk sisuline pädevus: organile määratud sisulised ülesanded, näiteks §106 lg1 määrab ära riigikogu sisulise pädevuse. Territoriaalpädevus: ruumiline tegevusvaldkond. Instantsiline pädevus: milline hierarhia tasand langetab otsuse, näiteks, millal tohib minister
Varasemalt samastati asutus organiga (nt valitsusasutus on organ) seega nt ministeeriumi puhul on organeid mitu (selleks tuleb diferentseerida pädevuse alusel; kõige rohkem pädevusi on ministril, aga teatud pädevused (nt avaliku teenistuse valdkonnas) on antud kantslerile (selles mahus, kui talle on antud pädevusi, on ta haldusorgan)) Organite põhiliigid: - Monokraatorganid kui otsustajaid on üks - Kollegiaalorganid kui otsustajaid on mitu (Ernits: ilmselt vähemalt 3, kuna 2 otsustajaga on keeruline otsustada enamusi ei saa moodustada; Rooma: tres faciut collegium) Pädevus: Juriidilises mõttes: õigus luua õigust Riigikorralduslikus (haldus) õiguses mõiste kitsam: milline koht või organ on määratletud täitma üht või teist ülesannet 4 liiki: - Esemeline pädevus isikule antud sisulised pädevused - Territoriaalne pädevus isiku või organiruumiline tegevusvaldkond
Valitsuse programmiks on võitja programm. Valijad tahavad olla võitjatega ja ei hääleta kandidaadi poolt, kelle puhul valituks osutumine on kaheldav. Eksamipilet nr 9 1. Selgita erinevusi erakonna, huvirühma ja sotsiaalse liikumise eesmärkide, tegevusviiside ja organisatsioonide vahel. Erakond tahab oma eesmärkide elluviimiseks tulla valimiste teel võimule. Programmis tegeleb pea kõigi ühiskonna küsimustega. Huvirühm ei taha võimu, küll mõjutada otsustajaid. Avaldab kas otsest survet otsustajatele või mõjutab avalikku arvamust. Keskenduvad neile huvi pakkuvatele küsimustele. Sotsiaalsed liikumised on ilma kindla organisatsioonita. Inimesed ka ühinevad ettevõtmistega või jäävad kõrvale. Tavalised on ka midagi vastustavad (näiteks karusloomakasvatust) või edendavad liikumised. 2. Mille poolest erinevad sotsiaalsed rühmad? Mis on sotsiaalne mobiilsus? Millal on
Jääb üle vaid parandada otsustusinfo kvaliteeti selle mahtu oluliselt suurendamata (intensiivne). Mida keerulisema protsessi juhtimisega on tegemist, seda kõrgema abstraktsiooniastmega infot tuleb juhtimisel kasutada. Tuleb appi võtta isegi statistilised ja matemaatilised meetodid. 4. Kuidas iseloomustada juhte (otsustajaid) lähtudes analüütiliste ülesannete tähtsuse ja pakilisuse mõistmisest? 5. Selgitage infotöötlussüsteemis lahendatavate ülesannete olemust majandusprotsesside juhtimisel ning juhitava protsessi mudeli kohta selles süsteemis. - Otsustusprotsessi lähtepunktiks on juhtimisülesande püstitus, millega määratakse majandustegevuse taotletav lõppeesmärk, selle saavutamiseks kasutada olevad aeg ja materiaalsed ressursid
avalikustamisele organisatsioonis. Sellega tähtsustatakse uue teadmise tulekut organisatsiooni tegevuse ühisväljale. Need on teadmusjuhtimise ja struktuurikapitali loomise elemendid (vt lähemalt...). Kolmas lähenemisviis eeldab arendusjuhi keskendumist tippjuhtkonna, võtmeisikute, arvamusliidrite kaasamisele koolitustulemuste monitooringu käivitamisele ja koolitustulemuslikkuse hindamisse. Mida laiem ring otsustajaid ja mõjutajaid protsessi lülitub, seda enam kasvab toetus arendustegevusele. 2. "Koolitus tähendab organisatsioonile vaid kulutusi" see väide peab paraku üsna sageli paika. Koolitus taandubki kulutamisele, kui koolitusele saadetakse töötaja, kelle koolitusvajadus on väljaselgitamata. Mõnikord ei suuda koolitatav õpetatavast aru saada, seda omandada näiteks seetõttu, et koolitus on mõeldud temast parema arialase ettevalmistusega töötajatele;
Abstraktset topoikataloogi ei ole olemas topoikataloog saab sündida üksnes kaasuse enda lahendamise käigus. Topoid saavad oma kohaväärtuse seoses situatsiooni või küsimusega, mida parajasti lahendatakse. Seega võib üks topoi ühe küsimuse lahendamisel mängida otsustavat, kuid teise küsimuse lahendamisel juhuslikku või väheolulist rolli. Toopiline meetod võtab lähtepunktiks probleemi sisu ja püüab leida selle lahendamiseks vajalikke väärtusargumente. See meetod abistab otsustajaid üksikjuhu lahendamisel. Üksikjuhu õiglase lahenduse otsing on tegevus, argumentatsiooniprotsess. Toopilisel meetodil on kaks taset: 1) argumendid valitakse juhuslikult, suvalise otsustuse teel (igapäevaelu otsustamine) 2) argumente valitakse kindlaid meetodeid arvesse võttes (topoide kataloog). Viimane ananb otsustajale orienteerumisvõimaluse ja otsustamiskindluse. juriidilist tähendust omavate argumentide täielikku kataloogi pole olemas. 1.5. Seotus seadusega ja subsumeerimismudel
Tsentralisatsioonisüsteem valitseb näiteks ministeeriumi ja selle valitsemisalas moodustatud ametite ja inspektsioonide vahekorras). -kontsentratsiooni- ja dekontsentratsioonisüsteem (kontsentratsioonisüsteem esineb siis, kui kogu haldusvõim koondub vastavas haldusekandjas vaid ühe organi või nn keskorgani kätte). - monokraatne ja kollegiaalsüsteem (organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus – monokraatne. Kui on kolleegium otsustajaid, siis on kollegiaalsüsteem) - territoriaal- ja reaalsüsteem (territoriaalsüsteemi puhul on organile ette nähtud teatud territoorium, ruum, mille ulatuse ta on volitatud oma pädevust realiseerima, nt KOV. Reaalsüsteemile rajatud haldusorganid teostavad oma pädevust kogu vastava haldusekandja territooriumil). Pädevus Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu.
See on praktiliselt juriidilise meetodiõpetuse tähtsaim osa. Jurisprudents on läbi aegade olnud nn normiteadus. Nii või teisiti on teda huvitanud normatiivsete lausete keel. Siit ka sageli ettetulev jurisprudentsi tähistus: jurisprudents kui arusaamise teadus. Arusaamine tuleb aga paljuski tõlgendamise abil. Nii kuulub jurisprudentsi küsimus õiguse tõlgendamisest ja rakendamisest kui dialektilisest protsessist. Jurisprudents abistab otsustajaid üksikjuhu õiglase lahenduse otsingul. Õigusnormid kujutavad endast kirjalikus vormis esitatud käitumis- või otsustamisreegleid. Õigusest kinnipidaja või õiguse kasutaja jaoks on nad käitumisreeglid. Õiguse rakendaja jaoks aga otsustamisreeglid. Ühe või teise juriidilise otsustuse tulemuslikkus sõltub paljus sellest, kui täpselt ja arusaadavalt on õigusnormi tekst formuleeritud. Täpsus ja arusaadavus ei piirdu ainult reguleeritava käitumise liigi ja määra kirjeldamisega.
oleks ühine aruaam, mis on eri osapoolte ülesanded loodavas lastekaitsesüsteemis. Vastutaja: sotsiaalministeerium Lastekaitse nõukogu peab hõlmama kõikide oluliste valdkondade otsustajaid, kes oma vastutusvaldkonnas seisavad hea lastekaitsesüsteemi arengu eest koostöös teiste osapooltega. Vastutaja: sotsiaalministeerium Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs
Need olid kaks väärtusjurisprudentsile omast lähenemise viisi. Millist osa mängib selles kontekstis seadus? Harva laseb norm end vahetult subsumeerida, sest norm ja eluline asjaolu ei lange enamasti üks ühele koku. 1.4.Topik,/topoi ja argumentatsiooniprotsess Kõigil õiguslikel reeglitel on oma kindel koht, kust me nad võime leida (kr k topos). Toopiline meetod võtab lähetpunktiks probleemi sisu ja püüab leida selle lahendamiseks vajalikke väärtusargumente. See meetod abistab otsustajaid üksikjuhu lahendamisel. Üksikjuhu õiglase lahendue otsing on tegevus, argumentatsiooniprotsess. Toopilisel meetodil on kaks taset: 1) argumendid valitakse juhuslikult, suvalise otsustuse teel (igapäevaelu otsustamine) 2) argumente valitakse kindlaid meetodeid arvesse võttes (toopiide kataloog). Viimane ananb otsustajale orienteerumisvõimaluse ja otsustamiskindluse. juriidilist tähendust omavate argumentide täielikku kataloogi pole olemas.
Rajuhood ei jäänud tulemata, katkestades aastateks ajakirjanduse kui elukutse arengu oma sisemise loogika järgi. Kokkuvõtvat "Rahva elusoon tuksub nii lähedal ajakirjandusele". Ajakirjanduse roll ja mõju sõltuvad otseselt poliitilisest süsteemist, milles ajakirjandus toimib. Tsaari-Venemaa tingimustes puudus Eestis poliitiline avalikkus, ajakirjanduse politiseerumine oli pärsitud: ajakirjandus ei pääsenud mõjutama ei poliitilisi otsuseid ega otsustajaid. Ometi kasutasid XIX sajandi ajalehetoimetajad ära avaliku sõna jõudu, organiseerimaks Eesti seltsielu. Seltside kõrval sai ajaleht kohaks, kus eestlased said osaleda avalikus arutelus. Eestlaste poliitiline ärkamisaeg langes 1905.- 1907. aasta revolutsioonipäevile, kui eesti ajakirjandus astus esmakordselt avalikult välja tsensuuri vastu (vastuhakanud ajalehed suleti). Ajalehtedest kujunesid järkjärgult erinevate poliitiliste rühmituste häälekandjad (nt Postimees Eesti
annaabi.ee 
