ülemise poole keskpunktis) on esimene kuul, kaheksas kuul on esimese taga ning kolmnurga alumistes tippudes on eri grupi kuulid. 3 3. Löögikuuli löömisel avalöögiga auku või laualt välja 1. kõik aukulöödud augukuulid jäävad auku (v.a. kaheksas kuul, vt. p. 8) 2. tegemist on veaga 3. laud on avatud Vastane jätkab kuul käes otsajoone tagant. 4 4. Õige avalöök Avalöök sooritatakse löögikuuliga otsajoone tagant. Et avalöök oleks õige, peab avaja: * lööma mõne kuuli auku * lööma vähemalt neli augukuuli servani Kui avajal ei õnnestu õiget avalööki teha, loetakse seda veaks ja vastasel on õigus: * aktsepteerida laua seisu ning jätkata mängu * sooritada ise uus avalöök * lasta vastasel uuesti avada
olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90120 meetrit, laius 4590[10], rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100-110 ja 64-75 meetrit.[11] Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks.[12] Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannake uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone (väljaarvatud väravapostide vahelt), on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija). Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga
Võitnud võistkond teeb lahtilöögi teisel poolajal. Teisel poolajal vahetatakse väljakupooled. Pall seisab keskmärgil, lahtilööja lööb, teised võistlejad on väljaspool keskringi. ,,Kohtuniku pall" lahtivise pärast mängu peatamist põhjustel, mida ei ole reeglites mainitud. 9. Pall mängus ja mängust väljas Mängust väljas, kui: · Kohtunik on peatanud mängu · Pall on ületanud külg- või otsajoone Pall on mängus, kui: · Pall põrkab tagasi väravapostist või lipupostist ja jääb väljakule · Pall põrkab tagasi kohtunikust või abikohtunikust ajal, mil viimane on väljakul 10. Tulemuse arvestamine Arvestatud värav kui pall läheb kogu ulatuses üle väravajoone väravapostide vahelt ja põikpuude alt, Võidab meeskond, kes lõi mängu ajal rohkem väravaid. Kui seis jääb viiki, võib ette näha lisaaja. 11. Suluseis
Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta). 8.Kas jalaga tohib võrkpalli mängida? Jalaga ei tohi mängida võrkpalli. 9.Kuidas käsitleda, kui pall puudutab antenni või läheb üle võrgu väljaspoolt antenni? Kas on viga, või ei ole? Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. 10.Kus asub pallingu - (servi) ala? Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu ala asub otsajoone tagaliinil. 11. Kas mängija tohib väljuda väljakupiirist? Mängija ei tohi väljuda väljakupiirist. 12.Kas pall tohib kukkuda väljakupiiridest väljapoole? Pall tohib minna väljakupiiridest väljaspoole. 13.Kas pall on mängus, kui ta puudutab trossi? Pall ei ole mängus ,kui ta puutautab trossi, pall on mängust väljas ja vastasvõistkond saab endale punkti. 14
olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90120 meetrit, laius 4590, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100-110 ja 64-75 meetrit. Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannake uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone (väljaarvatud väravapostide vahelt), on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija). Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga
olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90120 meetrit, laius 4590, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100110 ja 6475 meetrit. Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone (väljaarvatud väravapostide vahelt), on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija). Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga
Soojendus Söötmistehnika Harjutused kolonnides Ründelöögi harjutused Kombineeritud situatsiooni harjutused Sulustamine Kaitsemäng Serv vastuvõtt Võrkpalli toetavad harjutused Näidistreeningkava Meeskonnatöö kokkumäng Ergutushüüdeid Motivatsiooni tsitaadid Viited Soojendus 1. 5 ringi rahulikku jooksu, võimlemine. 2. Üle võrkpalli otsajoone käärhüpped paremalt vasakule vasak külg ees > kiirendus diagonaalis võrguni > bloki liikumine mõlemal pool võrku> kiirendus diagonaalis otsajooneni > üle võrkpalli otsajoone käärhüpped vasakultparemale. 3. Ristisamm õlad paigal üle võrkpalli otsajoone paremaltvasakule vasak külg ees > kiirendus diagonaalis võrguni > bloki liikumine mõlemal pool võrku> kiirendus
saavutus. 2003.-2004.a. edu klubide võrkpalliplatsil seostub eelkõige ESS Pärnu Võrkpalliklubiga. Alanud on uus olümpiamängude tsükkel, mis kulmineerub 2008.a. Pekingi OM-ga. Nii saalivõrkpalli meeskond kui ka meeste rannapaar on sihiku seadnud pääsemisele olümpiaspordi tippvõistlusele. Võrkpalli ajaloo silmapaistvamad võistlejad: Peet Raig, Kalle Kukk, Peeter Sepp, Tarvi Uljas, Taivo Uljas, Henn Karits, Juhan Kalamäe, Stanislav Dilaktorski Reeglid Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada
pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90–120 meetrit, laius 45–90, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100–110 ja 64–75 meetrit. Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone (väljaarvatud väravapostide vahelt), on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija). Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga
lendab tema lauapoole suunas ja ei ole veel põrganud temapoolse laua mängupinnale ning ei ole ka ületanud temapoolset laua otsajoont või selle mõttelist pikendust. Võrgukomplekti hulka kuulub võrk koos võrgu kinnituspostidega. Pall loetakse lennanuks üle või ümber võrgukomplekti, kui see lendab vastase lauapoolele ükskõik kust, välja arvatud võrgu külje ja võrgupostide vahelt või võrgu alaserva ja laua mängupinna vahelt. SERV Servija peab seisma otsajoone taga ning pall peab olema mängupinna tasemest kõrgemal. Servija peab seejärel viskama palli võimalikult vertikaalselt ilma pöördeid andmata peopesast vähemalt 16 cm kõrgusele ja siis palli laskudes lööma seda enne, kui pall midagi puutub. Servija peab palli lööma nii, et see esmalt põrkab tema lauapoolele, siis lendab üle või ümber võrgukomplekti ja lõpuks põrkab vastase lauapoolele.
pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90120 ja laius 4590 meetrit, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100110 ja 6475 meetrit. Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone, on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga, või nurgalöögiga. Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postidevahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala
Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest.Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat.Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. Mäng: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada
Kristliku Ühingu Tallinna osakond . Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Mängu reeglid: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada.
Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA. Mänguväljak peab olema muru - või kunstkattega ristkülik pikkusega 90 -120 meetrit ja laiusega 45 - 90 meetrit. Rahvusvahelistes mängudes on vastavad mõõtmed 100 - 110 ja 64 - 75 meetrit. Kaks pikemat joont on külgjooned ja otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks. Mänguolukorras, kus pall ületab täielikult külgjoone, pannakse see mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab otsajoone (va väravapostide vahe), jätkub mäng väravaesise lahtilöögiga (palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna väravava Mänguaeg kooneb kahest 45- minutilisest poolajast ja nende vahel on 15-minutiline poolaeg. Sageli esineb olukordi, kus mänguaeg venib pikemaks (vigastused jm seisakud). Kohtunikul on õigus lisada poolajale lisaaega. Mängu lõpetab kohtuniku vile. Mäng võib lõppeda viigiga.
peab olema pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90120 meetrit, laius 4590, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100110 ja 6475 meetrit. Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone (väljaarvatud väravapostide vahelt), on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija). Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga
pikem kui väravajoon. Ettenähtud pikkus on 90120 meetrit, laius 4590, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100-110 ja 64-75 meetrit. Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Kaks pikemat joont on küljejooned, otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannake uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone (väljaarvatud väravapostide vahelt), on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija).Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga
valdava vastasmängija suhtes. Väljakumängijatel ei ole lubatud puudutada väravaalal seisvat, veerevat ega väravavahi käes olevat palli. Mängida on lubatud väravaala kohal õhus oleva palliga. Palli sihilikku suunamist oma väravaalale kvalifitseeritakse järgmiselt: a) kui pall satub väravasse, värav loeb; b) kui pall jääb väravaalale või kui väravavaht puudutab palli ning see ei lähe väravasse, antakse vastasele vabavise; c) kui pall ületab otsajoone, teeb vastane küljesisseviske (nurgaviske). MÄNG PALLIGA. Lubatud on · palli visata, püüda, peatada, lükata ja lüüa, kasutades selleks käsi (ka rusikasse surutuna), käsivarsi, pead, ülakeha, reisi ja põlvi; · hoida palli kuni 3 sekundit, isegi kui pall seisab põrandal; · teha palliga kuni 3 sammu; samm loetakse sooritatuks, kui a) kahe jalaga põrandal seisev mängija tõstab ühe jala ja paneb selle uuesti maha või nihutab jalga ühest kohast teise;
kui otsajoon. Ettenähtud pikkus on 90-120 meetrit, laius 45-90 meetrit, rahvusvahelistes mängudes vastavalt 100-110 ja 64-75 meetrit. · Väljak on tähistatud joontega, mis piiravad väljaku alasid. Pikemad on küljejooned ja lühemad värava- ehk otsajooned. Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone, on pall samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravaesise lahtilöögiga (kui palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (kui palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna mängija). · Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga
Kolmanda signaali järel avavad mängijad silmad, jooksevad oma juhtmängija juurde ja moodustavad viimase ümber kätest kinni ringi. Võidab võistkond, kes moodustab esimesena ringi ümber oma juhtmängija. Mängu kordamisel määrab mängujuht uued juhtmängijad. Reegel: juhtmängijad peavad kolmanda signaali peale tõstma lipukesed üles. Jooks pallide järele Ettevalmistus mänguks: moodustatakse kaks võistkonda – üks võistkond liigub ühele poole otsajoone taha, teine võistkõnd teisele poole otsajoone taha. Mänguväljaku keskjoonele asetatakse 15 tennisepalli. Mängujuht määrab võistlejatele iga vooru alguses uue lähteasendi. Joostakse kolm vooru. Mäng: mängujuhi vilesignaali peale jooksevad mõlema võistkonna mängijad pallide suunas ja peavad palli haarama. Iga äratoodud palli eest arvestatakse võistkonnale üks punkt ning igal mängijal on lubatud võtta üks pall. Võidab võistkond, kes kolme vooruga kogunud enim punkte.
loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Võistkond Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Mängu reeglid Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada.
mänguväljaku mõõtmetesse. Keskjoon Keskjoone telg jaotab mänguväljaku kaheks võrdseks 9 x 9 m väljakuks, kusjuures joone kogu laius kuulub täies ulatuses mõlemale väljakule võrdselt. See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. Ründejoon Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 2.Mis on pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. 3.võrgu kõrgus meestel ja naistel. Võrk paigaldatakse vertikaalselt keskjoone telje kohale. Võrgu kõrgus meestele on 2.43 m ja naistele 2.24 m. 4.mis on antenn? Milleks vajalik? Antenn on painduv 1,8 m pikkune ja 10 mm läbimõõduga varras,
1-18. VÕISTKOND Võistkonnal on õigus registeerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija ehk libero. Libero ei tohi olla võistkonna kapten, ta ei tohi teha ründelööke, pallida ega sulustada. Libero võib mängida vaid tagaliinil ning tema riietus peab erinema võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul võib korraga olla kummastki võistkonnast 6 mängijat. MÄNGU REEGLID Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele. Seda nimetatakse pallinguks ehk serviks. Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ning see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras, kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. 3 mängijat on ees ja 3 taga
pea neljandale jne. kuni viimane saab palli, roomab kaaslaste jalgevahelt koos palliga ette, asetab palli stardist 3m kaugusel olevasse ämbrisse, jookseb rõngani, poeb sellest läbi, poeb läbi keskjoonel asuva tunneli, jookseb enne võrkpalli otsajoont asuva rõngani, teeb sellega viis sulghüpet (tiirutab rõngast nagu hüpitsat), alustab enne võrkpalli otsajoont vähikõnniga (jalad ees) liikumist ümber korvpalli otsajoonel asuva tähise ja liigub vähikõnniga tagasi üle võrkpalli otsajoone, jookseb ämbrini, võtab palli, jookseb kolonni esimeseks ja annab palli üle pea järgmisele, järgmine jalgevahelt järgmisele jne. III TEATEVÕISTLUS Vahendid: teatepulk, ämber. Matt, kastike, võrkpall, võimlemispink, püünis (tehtud tunnelist, mis on seotud võimlemisrõngaga ja seotud ~60 cm kauguselt nööriga kinni) Võistleja käes on teatepulk, jookseb paneb ämbrisse jookseb keskjoonel asuva matini, teeb tireli
Ühingu Tallinna osakond. Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tōkyōs 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallingu hetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga) ja iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada. Tagasilüües ei
Võrkpall on pallimäng, kus mängivad vastastikku kaks võistkonda võrguga poolitatud mänguplatsil. Mängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaste mängualale nii, et pall maanduks maha või nii, et pall läheks vastase puudutusest auti. Samas peab ka palli takistama maandumast oma väljakupoolel. 2 Mängureeglid Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele. Seda nimetatakse pallinguks ehk serviks. Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ning see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras, kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. 3 mängijat on ees ja 3 taga
jalgpalliliiga (National Football League, NFL) 1960.aastal loodi konkureeriv liiga, Ameerika jalgpalliliiga (American Football League, AFL) Liigad ühendati 1970. aastal, selle tulemusel sündis uus, 26 meeskonnaga NFL Väljak Väljak pikkus on 120 jardi (109,7 meetrit) laius 53,3 jardi (48,8 meetrit) Väravajooned on teineteisest 100 jardi kaugusel. Kummagi väravajoone ja väljaku otsajoone vaheline ala on kummagi meeskonna tsoon (end zone). Väljak on kogu pikkuses iga 5 jardi tagant märgistatud valgete joontega, numbrid tähistavad kaugust kummastki tsoonist. Värav Moodustub maast 10 jala kõrgusel asuva rõhtpuu ja sellele kinnitatud väravapostidest. Mänguvahendid Pall- nahaga kaetud ovaalne, mille pikkus on 11 tolli ja keskkoha ümbermõõt 22 tolli. Mängija rõivastus
väravajoon . Ettenähtud pikkus on 90-120 meetrit laius 45-90m. Rahvusvahelistes mängudes on vastavalt 100-110 ja 64-75 meetrit. Väljak on tähistatud joontega , mis piiravad väljaku alasid.Kaks pikemat joont on küljejooned,otsmisi jooni nimetatakse värava ehk otsajoonteks.Kui pall ületab täielikult külgjoone, loetakse ta mängust väljas olevaks ning see pannakse uuesti mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab täielikult otsajoone väljaarvatud väravapostide vahelt on see samuti mängust väljas ja mäng jätkub väravahi lahtilöögiga. Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse,mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga . Postide vahe on 7,32meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44meetrit .Väravaid ümbritseb 4.
m pikkuses ja neliteist (14) m laiuses. 5.Kõik jooned peavad olema 5 cm laiused, hästi nähtavad ja ühte värvi (eelistatavalt valged). 6.Kolmepunktiala Kolmepunktiala on kogu väljaku ala, välja arvatud järgmiselt piiratud ala vastase korvi all: · kahe otsajoonest algava paralleelse joonega, mis asuvad 6,25 m kaugusel vastase korvi keskpunkti ristprojektsioonist väljakul.Selle punkti kaugus otsajoone keskkoha siseservast mõõdetuna on 1,575 m; · ja poolringiga, mille raadius eelnimetatud punktist välisservani on 6,25 m ja milline ühendab paralleelseid jooni. 7.Võistkonna koosseisu kuuluvad: · mitte rohkem kui kaksteist (12) mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten; · treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener; · maksimaalselt viis (5) eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna
BC Rakvere Tarvas - Valmo Kriisa, Martin Müürsepp BC Kalev/Cramo - Tanel Sokk Tartu Ülikool/Rock - Tanel Tein, Janar Talts 19.Nimeta 3 erinevust NBA ja FIBA reeglites. Sinu vastus oli: Kolmepunktijoon, mõõdetuna korvi keskkohast FIBA: 6,25 m (20' 6,25") kaar. NBA: 7,24 m (23' 9") kaar, mis külgjoontega paralleelselt asetseb korvist 6,7 m (22') kaugusel. Kolmesekundi ala (piiratud ala, ,,võti") FIBA: Trapets, 3,6m (12') lai vabaviske joone juurest ning 6 m (19' 8,25") lai otsajoone juures. NBA, WNBA: 4,88 m (16') lai ristkülik Mängu aeg FIBA: 4x10 min veerandajad, lisaaeg 5 min. NBA: 4x12 min veerandajad, lisaaeg 5 min. 20.Kus sai alguse korvpallimäng? Mis aastal? Sinu vastus oli: 1891.a Springfieldis (USA) VÕRKPALL 1.Mis on palling? Sinu vastus oli: Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). 2.Kuidas klassifitseeritakse sööte? Sinu vastus oli:
4 [Type text] 2.MÄNG 2.1 Võistkond Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. (1) 2.2 Mängu reeglid * Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. * Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada.
Lennufaasis painutatakse õlavöö rindkerest taha, löögikäsi ja õlg liiguvad taha. Löök toimub hüppe kõrgpunktis käe ulatuskõrgusel. Liigutus toimub ümber küünarliigese. Palli tabamise hetkel on käe kiirus maksimaalne. Ranne katab palli. Peale kokkupuudet palliga liigub käsi vasaku põlve suunas ette-alla. Küünarliigesest jääb käsi sirgeks. Maandumine toimub pehmelt kahele jalale. Mängu reeglid Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada.
loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Pall Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Võistkond Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Reeglid Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada
Mind huvitab kohtunike kompetentsus. Kuidas on lugu rannavõrkpalli kohtunikega? Kas nad on teie arvates piisavalt heal tasemel? Maailma karika etappidel reeglina ikka on, Euroopa etappidel juba käriseb, Eestist ma ei räägi üldse, sest siin tehakse seda hobikorras ja kõik on saalivõrkpalli kohtunikud. Ka Eesti tase on väga madal ja üldiselt kajastub kohtunike tase ka mängu tasemes. Võrkpalli reeglid ja punktide arvestus Pall servitakse üle otsajoone tagant üle võrgu vastasvõistkonna väljakule. Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul peale vilet, samas enne vilet sooritatud serv ei loe ja tuleb uus serv. Mängijatel on pallinguhetkel kindel järjekord kolm mängijat ees, kolm taga. Iga kord kuyi saadakse pallingu võimalus, nihkutakse ühe koha võrra päripäeva edasi. Vastase pallingut ei või sulustada ehk blokeerida. Tagasi lüües ei tohi olla mängijatel üle kolme pallipuute. Palli mängitakse seni, kunisee
See joon kulgeb võrgu all ühest külgjoonest teiseni. 1.3.4. Ründejoon , Kummalgi väljakupoolel on ründejoon joonistatud nii, et tema tagumine äär on 3 m kaugusel keskjoone teljest tagapool. See joon märgib ründeala. 1.4.1. Ründeala Kummagi väljakupoole ründeala on piiratud keskjoone teljega ja ründejoone tagumise äärega.Ründeala mõtteline pikendus kulgeb väljaspool külgjooni kuni vaba-ala lõpuni . 1.4.2. Pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. 1.4.3. Vahetusala Vahetusalaks loetakse vaba-ala osa, mis on piiratud mõlema ründeala joone mõtteliste pikenduste ja kohtunik-sekretäri laua äärega. 1.4.4. Libero asendamise ala Libero asendamise ala on vabaala osa mõlema võistkonna
4 MÄNG Võistkond Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Mängu reeglid * Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. * Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada.
kui mängija puudutab oma võistkonna teiste mängijate poole visatud palli. 6. Kui mängija pärast tema tabamist puudutab palli, antakse see üle vastastele. 7. Kapten läheb väljakule siis kui ta seda vajalikuks peab ja teda asendab siis üks väljavisatud mängijatest kuni geimi lõpuni. 8. Kapten ja väljavisatud mängijad peavad palli hankimiseks küljelt startima väljaku mõtteliselt otsajoone pikenduselt, kusjuures palli saanud ei tohi seda visata tagasi otsajoone taha. 9. Mäng algab vilega. Iga kolmas vise peab olema ründevise. Ründeviskeks loetakse viset, kui pall liigub mängija peast allpool ja mängijast umbes 1 meetri kauguselt. 9 9 10. Mängu tahtliku venitamise korral teeb kohtuniku hoiatuse, teise hoiatusega antakse pall vastasele. 11
Äärmine söödab keskmisele, kes söödab selja taha, pöörab ümber, saab uue söödu jne. söötusid (ette ja külgedel) 5. Mängijad on jaotatud kaheks võrdseks võistkonnaks. Mängijad seisavad otsajoone taga. Platsil on korraga 1 mängija. Igal mängijal on 1 puudutus, tuleb anda pall üle nõuda söötmist paigalseisust. altsööduga ning seejärel lahkuda platsilt ning siis tuleb uus mängija platsile. 3. Ülevalt sööt paarilisele- 2
VÕISTLUSMÄÄRUSED Mänguväljak peab olema muru või kunstkattega ristkülik pikkusega 90 120 meetrit ja laiusega 45 90 meetrit. Rahvusvahelistes mängudes on vastavad mõõtmed 100 110 ja 64 75 meetrit. Kaks pikemat joont on külgjooned ja otsmisi jooni nimetatakse värava ehk otsajoonteks. Mänguolukorras, kus pall ületab täielikult külgjoone, pannakse see mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab otsajoone (va väravapostide vahe), jätkub mäng väravaesise lahtilöögiga (palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna väravavaht). Jalgpalliväravate postide vahe on 7,32 m ja kõrgus 2,44m. Väravajoone laius on sama lai kui väravapostil ja põikpuul. Väravaid ümbritseb karistusala, mis on väravaposti siseküljest otsajoone ja otsajoonest väljaku suunas 16,5 m kaugusel
Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.)
mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,510 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrkpalli pall kaalub 260280 grammi ja ümbermõõt on 6567 cm. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten.
mängija poolt tehtud vea järel saab vastasvõistkond õiguse audi sisseviskeks reegli mittetäitmise kohale lähimas punktis. Juhul kui pall läbis korvirõnga, kuid korvi või vabaviset ei loeta, siis tuleb järgnev audi sissevise sooritada vabaviskejoone pikenduse kohalt küljejoone tagant. Mängust visatud korvi või viimase tabava vabaviske järel tuleb ühel korvi visanud võistkonna vastaste mängijatest pall mängu panna oma korvitaguse otsajoone tagant, eeltoodu kehtib ka juhul, kui kohtunik on ulatanud palli mängijale või tema käeulatusse audi sisseviskeks pärast minutilist vaheaega või muud korvile ehk vabaviskele järgnenud mänguseisakut. Auti sisseviskav mängija võib liikuda küljesuunas ja/või tagasi ja palli võib otsajoonel või selle taga sööta võistkonnakaaslaste vahel, kuid viie sekundi arvestus algab hetkest, kui pall on antud esimese audijoone taga seisva mängija valdusse.
.. 9 Lauajalgpall Märkige laua lühemail külgedel kaks väravat. Kumbki mängija paigutab oma lauapoolele 11 nööpi, üks tumedad teine heledad. Keskringi asetatakse pall valge särginööp, mida püütakse vastase väravasse saata, nipsutades selle pihta oma nööpi. Mängijad nipsutavad kordamööda. Nööbid jäävad sinna, kuhu nad põrkasid. Selles minijalgpallis kehtivad samad reeglid, mis mänguväljakul. Palli külg- või otsajoone taha sattumist karistatakse küljesisseviske või nurgalöögiga. Kui ühe poole nööp puudutab vastase "pallita" nööpi, on see viga, mille eest antakse vabalöök või koguni 1 m karistuslöök. Mängitakse vaem kokkulepitud aja jooksul (näiteks 2 * 15 minutit). Lohesabajaht Mängijad jagunevad kahte gruppi, kummaski vähemalt 5 inimest. Grupid seisavad hanerivis ja haaravad eesseisja õlgadest (vööst). Kummagi grupi viimasele liikmele pistetakse vöö või
postist ühekaugusele penaltikoht. Väljapoole karistusala joonistatakse penaltipunktist 9.15 m raadiusega kaar. Lipupostid Igasse väljaku nurka paigaldatakse lipp, vähemalt 1,5 m kõrguse nüriotsalise lipupostiga. Lipp võib olla paigaldatud ka keskjoone otstesse, vähemalt 1 m kaugusele küljejoonest. Nurgasektor Igast nurgalipust tõmmatakse väljakule 1 m raadiusega neljandik-kaar. Väravad Väravad peavad olema paigutatud väravajoone (otsajoone) keskele. Väravad koosnevad kahest vertikaalsest, nurgalippudest võrdsel kaugusel asuvast postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32 m ja värava kõrgus põikpuu alumise servani on 2,44 m. Mõlemad väravapostid ja põikpuu peavad olema ühesuguse paksuse ja laiusega, mis ei ületa 12 cm. Väravajoon on sama lai kui väravapostid ja põikpuu. Värava võrk peab olema kinnitatud värava ja väravataguse maapinna külge nii, et see ei takistaks
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Korvpalli harjutusvara "100 harjutust" Iseseisev töö Eero Maling Tallinn 2019 Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.)
(Lisa: Foto 2 „Pall“) 6 MÄNG Võistkond Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Mängu reeglid Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi
11 m kaugusele, kummastki postist ühekaugusele penaltikoht. Väljapoole karistusala joonistatakse penaltipunktist 9.15 m raadiusega kaar. Lipupostid: Igasse väljaku nurka paigaldatakse lipp, vähemalt 1,5 m kõrguse nüriotsalise lipupostiga. Lipp võib olla paigaldatud ka keskjoone otstesse, vähemalt 1m kaugusele küljejoonest. Nurgasektor: Igast nurgalipust tõmmatakse väljakule 1 m raadiusega neljandik-kaar. Väravad: Väravad peavad olema paigutatud väravajoone (otsajoone) keskele. Väravad koosnevad kahest vertikaalsest, nurgalippudest võrdsel kaugusel asuvast postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on 7,32m ja värava kõrgus põikpuu alumise servani on 2,44m. Mõlemad väravapostid ja põikpuu peavad olema ühesuguse paksuse ja laiusega, mis ei ületa 12cm. Väravajoon on sama lai kui väravapostid ja põikpuu. Värava võrk peab
võistlusmäärused. Varemalt olid meil käibel omad, USA-lt üle võetud võistlusmäärused. Järgmised määruste muudatused tehti FIBA kongressil 1936. a olümpiamängude ajal. Tehnilisse komisjoni, kes tegi ettepanekuid määruste muudatuste osas, valiti ka tallinlane Aleksei Selenoi. Peab märkima, et Eesti oli edumeelsete korvpalli arengule kasutoovate muudatuste pooldaja ja isegi algataja. Näiteks: 1) peale korvi saavutamist palli mängupanek sisseviskega otsajoone tagant, mitte hüppepalliga keskringist, 2) rakendada 10 sekundi määrust see on aeg palli keskjoonest ületoomiseks, 3) juhtida mängu kahe kohtunikuga, 4) lubada mängus teha rohkem kui kaks vahetust. Kahjuks ei läinud tollal veel kõik need määruste muudatused läbi, kuid Eesti poolt toetatud ettepanekud tulid korvpallimäärustesse hiljem ikkagi sisse. Seoses naiskondade väikese arvuga Eesti meistrivõistlustel likvideeriti alates 1937. aastast Liiduklass naistele ja Eesti meister
See joon märgib ründeala. FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel on ründejoon pikendatud täiendavate katkendjoontega külgjoontest – viie 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele üksteisest, kogupikkusega 1,75 m. ALAD Ründeala Kummagi väljakupoole ründeala on piiratud keskjoone teljega ja ründejoone tagumise äärega. Ründeala mõtteline pikendus kulgeb väljaspool külgjooni kuni vaba-ala lõpuni. Pallinguala Pallinguala on 9 m laiune ala kummagi otsajoone taga. Pallinguala on külgedelt piiratud kahe 15 cm pikkuse joonega, mis on kantud 20 cm kaugusele otsajoonest sellega risti kui külgjoonte pikendused. Mõlema joone laius kuulub pallingualasse. Pallinguala ulatub sügavuti kuni vaba-ala lõpuni. Vahetusala Vahetusalaks loetakse vaba-ala osa, mis on piiratud mõlema ründeala joone mõtteliste pikenduste ja kohtunik-sekretäri laua äärega. Soojendusala FIVB Maailma ja Ametlikel Võistlustel asuvad ca 3 x 3 m suurusega soojendusalad
annaabi.ee 
