Referaat võrkpallist (1)

KOOL
Nimi
VÕRKPALL Referaat
Pärnu 2011 1 SISUKORD
SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................3 1. VARUSTUS .............................................................................................................4 1.1 Mänguala...............................................................................................................4 1.2 Võrk.......................................................................................................................4 1.3 Pall.........................................................................................................................4 2.MÄNG......................................................................................................................5 2.1 Võistkond............................................................................................................5 2.2 Mängu reeglid....................................................................................................5 2.3 Punktide arvestamine ......................................................................................6 3.RANNAVÕRKPALL..............................................................................................7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................7 LISA..........................................................................................................................8 Viljar Loor ...............................................................................................................10 Kristjan Kais...........................................................................................................11 Rivo Vesik ................................................................................................................12 KASUTATUD MATERJAL..................................................................................12
2 SISSEJUHATUS
Võrkpall (inglise keeles volleyball ' lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVBis on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit.
AJALUGU
1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis üks korraldajaist Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond . 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni. Tartus ja Tallinnas oldi vastamisi kahel korral lätlastega ja võideti mõlemad kohtumised 2:0, kusjuures lõunanaabritele kingiti kahe mängu peale kokku vaid viis punkti. 1925. aasta jaanuaris algasid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Meeste konkurentsis võidutses Tallinna Sport , naistest Tallinna Flora. 1932. aastal võeti ette Euroopa turnee . Teiste seas alistati kaks korda 2:0 ka Tehhoslovakkia meeskond, keda loeti tollal üheks maailma tugevamaks. Euroopale tutvustati nn. Eesti pallingut bumerangservi.
3
.VARUSTUS Mänguala
Mänguala koosneb mänguväljakust ja vabaalast. Mänguala peab olema ristküliku kujuline ja sümmeetriline. See kujutab endast ristkülikut mõõtmetega 18 x 9 m, mis on ümbritsetud vähemalt 3 m laiuse sümmeetrilise ristküliku kujulise vabaalaga. Vaba mänguruum on mänguväljaku kohal olev ruum, kus ei asu ühtegi kõrvalist takistust. Mänguväljaku kohal peab olema vähemalt 7 m kõrgune vaba ruum.
Võrk
Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant , mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises). Selle nööri abil tõmmatakse võrk pingule. Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad ( antennid ). Kui pall puudutab mängus antenni, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti.
Pall
Võrkpalli pall kaalub 260280 grammi ja ümbermõõt on 6567 cm. 4
MÄNG
Võistkond
Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero . Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Mängu reeglid
* Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele ( palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. * Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada. * Tagasi lüües ei tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta). Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja (auti) või võistkond eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või muu tehniline viga). * Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata vastasmängija mängu ega käsi. * Igas geimis võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat. · Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna kapten. 5
Asetus
Hetkel, kui pallija lööb palli, peavad kummagi võistkonna mängijad asuma oma väljaku piirides õiges kohavahetuse korras (välja arvatud pallija).
Mängijate asetus on nummerdatud järgmiselt: * Kolme piki võrku asuvat mängijat nimetatakse eesliinimängijateks ja nad võtavad enda alla väljakualad: eesvasakpoolne, eeskeskmine ja eesparempoolne. * Ülejäänud kolm mängijat on tagaliinimängijad ja nad võtavad enda alla väljakualad: tagavasakpoolne, taga keskmine ja tagaparempoolne. Mängijate vaheline asetus väljakul: * Iga tagaliinimängija peab asuma keskjoonest kaugemal kui tema vastav eesliinimängija. · Ees ja tagaliinimängijad, vastavalt, peavad asetsema kõrvuti järjestuses.
Punktide arvestamine Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga . Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest.
6
RANNAVÕRKPALL
Rannavõrkpall ehk rannavolle on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võistlus toimub tavaliselt rannaalal mille mõõtmed on 18x9 , piirid tehakse ise ja tavaliselt on võrk piiriks , Võrk on 9,5m pikkune ja 1m laiune. Mängijaid on 24 ühes võistkonnas.
KOKKUVÕTE
Võrkpall on üks kõige edukamatest ja populaarsematest konkurentsivõimelistest vabaaja spordialadest maailmas. See on kiire, see on põnev ja tegevus on plahvatuslik. Võrkpallis on mitmeid üliolulisi kattuvaid elemente, mille tunnustav koostoime muudab ta unikaalseks teiste pallimängude seas: palling, hüppevõime, rünnak , kohavahetus, plahvatuslik tegevus, kaitse, mööduv pall, võistkonnamäng ja muidugi eraldatud mänguväljakud.
Kuna mäng areneb veel siiani, siis pole kahtlustki, et ta muutub ­ veelgi paremaks, tugevamaks ja kiiremaks. 7
LISA
8
9
Viljar Loor
(1. oktoober 1953 Tartu ­ 22. märts 2011) oli eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur, kes võitis NSV Liidu koondises olümpiakulla 1980. aasta Moskva mängudelt.
10
Kristjan Kais
(sündinud 3. märtsil 1976 Paikusel) on eesti rannavõrkpallur. Koos sõbra Rivo Vesikuga moodustavad nad klubi Kais&Vesik. Kristjan Kaisi pikkus on 188 cm ja kaal 82 k g. Aastal 1999 alustas Kais Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas tööd sportmängude õpetajana, alates 2003. aastast on samas lektor. Ta on Eesti meister saalivõrkpallis, viiekordne Eesti meister rannavolles ning kahekordne Eesti rannakuningas. Aastatel 1994­2002 mängis ta rannavollet koos venna Kaarel Kaisiga. 2002. aasta lõpust kuni 2009. aastani mängis koos Rivo Vesikuga. Nende parimateks saavutusteks oli 2007. aasta Zagrebi Maailmakarika etapi kuld, Euroopa sarjas kaks hõbedat ja kaks pronkisi. 2008. aastal osaleti Pekingi suveolümpiamängudel, kus oma alagrupist edasi ei pääsetud.
Rivo Vesik
(sündinud 15. juulil 1980 Pärnus) on Eesti rannavõrkpallur. 2003.­2009. aastani mängis ta rannavõrkpalli koos Kristjan Kaisiga. Nende parimateks saavutusteks oli 2007. aasta Zagrebi Maailmakarika etapi kuld, Euroopa sarjas kaks hõbedat ja kaks pronkisi. 2008. aastal osaleti Pekingi suveolümpiamängudel, kus oma alagrupist edasi ei pääsetud. 2006. tuli ta Audentese võistkonnaga Eesti saalivõrkpalli meistriks. 2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel kogus ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridades Tartu linnas 32 häält. 2010. aastast alates mängib ta koos Karl Jaaniga.
KASUTATUD MATERJAL
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rkpall http://et.wikipedia.org/wiki/Rannav%C3%B5rkpall http://www.evf.ee/failid/maarused_2006.pdf http://www.evf.ee/?id=182 http://et.wikipedia.org/wiki/Rivo_Vesik http://et.wikipedia.org/wiki/Viljar_Loor http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Kais
12