Võrkpall (0)

 Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see
maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või
vastasmängija eksiks reeglite vastu. Mängija peab suunama palli edasiühe puutega, kas kaasmängijale või vastase  väljakupoolele, samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. 
Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 8
miljoni. 
Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon loodi 1947. aastal, selles on 218 liikmesriiki ja aktiivseid 
mängijaid ligi 200 miljonit. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat  William G.Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonettei'ks.
1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis Noorte Meeste Kristliku
Ühingu Tallinna osakond.  Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tōkyōs 1964. aastal. Võistlesid nii  mehed kui naised. Pikka aega sai punkti ainult ise pallingu sooritanud võistkond, kui 
vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 
1996. aastal, tehti reeglites muudatus ja nüüd toob vastaste iga eksimus punkti. Samast aastast on
medalialana suveolümpia kavas ka rannavõrkpall. Pall pannakse mängu otsajoone tagant löögiga üle võrgu vastasvõistkonna väljakupoolele  (palling ehk serv). Pallingu peab sooritama kaheksa sekundi jooksul, pärast esimese kohtuniku 
vilet. Enne vilet sooritatud pallingut ei loeta ja see läheb kordamisele. Mängijad asetsevad pallingu 
hetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga) ja iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad
kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. Vastase pallingut ei või sulustada. Tagasilüües ei 
tohi mängijad palli üle kolme korra puudutada (vastase ründelöögi sulustamist puuteks ei loeta).  Palli mängitakse seni, kuni see puudutab väljakut, läheb väljakult välja (auti) või võistkond  eksib reeglite vastu (võrgu puudutamine kehaga, nn soe pall või muu tehniline viga).  Sulustamisel võib vastase poolel palli puudutada vaid siis, kui sellega ei segata  vastasmängija mängu ega käsi. Igas mängus võib võistkond teha kuni kuus vahetust. Korraga võib
vahetada nii ühte kui ka mitut mängijat.  Küsimustega ja selgituste saamiseks tohib pöörduda kohtuniku poole vaid võistkonna  kapten. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu äärtes on painduvad 1,8 m pikkused vardad. Kui pall puudutab mängus 
varrast, siis see loetakse veaks ja vastasvõistkond saab selle eest punkti. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero  tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero 
riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Sidemängijate ehk tõstjate ülesanne on teise palli 
tõstmine. Ründemängijate ehk lööjate ülesanne on ründelöögi sooritamine Võrkpalli mänguväljaku suurus on 18 x 9 meetrit. Keskjoon jagab väljaku kaheks ruuduks.  Ründejoon asub 3m kaugusel keskjoonest. Võrkpalli võrk on 9,5m pikk ja 1m lai. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab
geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline.Kui 
geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini 
ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, 


mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest geimist. Võrkpalluri põhiasendis seisab mängija õlgade laiuselt harkseisus põlvedest kõverdatud,  labajalad on paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on võrdselt mõlemal
jalal ja viidud päkkadele, käed on küünarliigesest kõverdatud vöö kõrgusel, ülakeha ette kallutatud 
ja vaade otse. Võrkpallisöödud võib jagada neljaks - ülalt- , alt-, ründesööt ja sööt laskumisega. Sööta võib ühe ja kahe käega, ette - ja seljataha. Kui suur on võrkpalli mänguväljaku suurus?  Kui kaugel asub ründejoon keskjoonest?  Kui pikk ja kui lai on võrk?  Kui suur on meeste ja naiste võrgu kõrguse vahe?  Mis on side-,ründe- ja kaitsemängijate ülesanded?  Kes kuuluvad kohtunike brigaadi ja mis on nende ülesanded?  Mitu geimi kestab mäng ning mitu punkti on vaja geimi võitmiseks?  Mis juhtudel saab vastane punkti? (3) Kui kaua on aega servimiseks pärast kohtuniku vilet?  Mida saab valida loosimise võitnud meeskonna kapten?  Mis sajandil ja kus sündis Võrkpall?  Palju kaalub pall ja mis on selle ümbermõõdud?  Kes on libero?  Nimeta kaks Eesti võrkpallurit ja kaks tiimi Mis on rannavõrkpalli ja võrkpalli vahe? (2) Mitu mängijat on väljakul?