1.2 Käsundisaaja kohustub osutama Teenuseid Lepingus toodud mahus ja tähtaegadel ning Käsundiandja kohustub maksma Käsundisaajale Lepingus sätestatud tasu. 1.3 Oma tegevuses juhindub Käsundisaaja kehtivatest õigusaktidest ja Lepingust. 2. Käsundiandja õigused ja kohustused 2.1 Käsundiandja kohustub: (i) üle andma [päevade arv] kalendripäeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest Käsundisaajale Teenuste osutamiseks vajalikud dokumendid ärakirjadena või elektroonselt; (ii) teavitama Käsundisaajat nii Lepingu sõlmimisel kui ka Lepingu täitmise käigus asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada Teenuste osutamist Käsundisaaja poolt; (iii) andma Käsundisaajale kirjalikult taasesitavas vormis juhiseid Teenuste osutamiseks, kui Käsundisaaja neid nõutab;
............................................................................ 14 6. VIIDATUD KIRJANDUS............................................................................................. 16 ` 2 1. SISSEJUHATUS Varud on osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või müügiks. Antud ainetöö eesmärk oli uurida lähemalt varude arvestusega seonduvat. Ainetöö sisaldab materjale nii varude arvestusmeetoditest, inventeerimistest, kui ka arvestussüsteemidest. 3 2. VARUDE ARVESTUS Varud on varad: · Mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · Mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus;
[Hr / Pr (mittevajalik kustutada)] [pakkumise saaja esindaja nimi] [pakkumise saaja nimetus] [Aadress] [Allkirjastamise kuupäev] HINNAPAKKUMINE Käesolevaga teeb [Pakkuja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Pakkuja), mida esindab [esindaja nimi ja ametikoht] Teile hinnapakkumise alljärgnevate tingimustega: 1. Käesolevaga esitab Pakkuja Teile pakkumise hinnapakkumise punktis 2 märgitud tööde teostamiseks. 2. Pakkuja oleks nõus läbi viima järgmised tööd alljärgnevalt toodud hindadega: a. [töö nimetus] [ühik] [kogus] [hind kmta] [hind kmga] b. [töö nimetus] [ühik] [kogus] [hind kmta] [hind kmga] c. [vajadusel täiendada] 3. Kõik käesolevas hinnapakkumises toodud hinnad o...
1.2 Käsundisaaja kohustub osutama Teenuseid Lepingus toodud mahus ja tähtaegadel ning Käsundiandja kohustub maksma Käsundisaajale Lepingus sätestatud tasu. 1.3 Oma tegevuses juhindub Käsundisaaja kehtivatest õigusaktidest ja Lepingust. 2. Käsundiandja õigused ja kohustused 2.1 Käsundiandja kohustub: (i) üle andma [päevade arv] kalendripäeva jooksul arvates Lepingu sõlmimisest Käsundisaajale Teenuste osutamiseks vajalikud dokumendid ärakirjadena või elektroonselt; (ii) teavitama Käsundisaajat nii Lepingu sõlmimisel kui ka Lepingu täitmise käigus asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada Teenuste osutamist Käsundisaaja poolt; (iii) andma Käsundisaajale kirjalikult taasesitavas vormis juhiseid Teenuste osutamiseks, kui Käsundisaaja neid nõutab;
oma vedu vedaja oma tarbeks oma kulul ja tasuline vedu vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul. sise vedu ühe riigi territooriumil paiknevate lähte ja sihtpunktide vahel ja välisvedu vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides ühistransport reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, tramm, troll, takso, rong, laev, lennuk) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. ja –sõiduk – avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, trollibuss, tramm, rong, laev multimodaalsed vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja
3.1 Käsundisaaja kohustub: osutama Käsundiandjale Teenuseid isiklikult oma töötajate kaudu; teenuste osutamisel lähtuma eelkõige Käsundiandja poolt edastatud informatsioonist või dokumentidest ning oma erialastest teadmistest; teavitama viivitamatult Käsundiandjat asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada oluliselt kokkulepitud Teenuste osutamist või sunnivad Käsundisaajat saadud juhistest kõrvale kalduma või võivad ajendada Käsundiandjat muutma Teenuste osutamiseks antud juhiseid; teavitama viivitamatult Käsundiandjat asjaoludest, mis võivad põhjustada huvide konflikti Käsundiandja ja Käsundisaaja vahel, eelkõige juhul, kui Käsundisaaja on käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või teise poole esindajaks. Lepingu lõppemisel viivitamatult tagastama Käsundiandjale tema poolt Käsundisaajale Teenuste osutamiseks üleantud ja Lepingu täitmise käigus loodud dokumendid. Juhul, kui Käsundisaaja on
kuu [päevade arv] kuupäevaks. 3.4. Tellija tasub Raamatupidaja poolt esitatud arve [tööpäevade arv] tööpäeva jooksul alates arve kättesaamisest ülekandega toodud Raamatupidaja arveldusarvele [arvelduskonto andmed]. Arve loetakse tasutuks, kui kogu arvel näidatud summa on laekunud Raamatupidaja arveldusarvele. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Raamatupidaja kasutab Teenuse osutamiseks oma töövahendeid. Töövahendite kasutamise tasu ja muud Teenuse osutamiseks tehtavad kulutused kuuluvad Teenuse eest makstava Tasu hulka ja Raamatupidajal ei ole õigust nõuda nende hüvitamist lisaks Tasule. 4.2. Raamatupidaja kohustub Teenuse osutamisel kasutama kvalifitseeritud tööjõudu. 4.3. Raamatupidaja nimetab Lepingu sõlmimisel, Lepingu täitmisel ja Teenuse osutamisel Tellija
• Levinum võimalus töösuhte vormistamiseks on tööleping (era- ja avalikus sektoris) • Riigi-ja kohaliku omavalitsuse ametnikke võetakse tööle käskkirja või korralduse alusel. • Töö tegemine või teenuse osutamine toimub töövõtu- või käsunduslepinguga. Tööleping on töötaja ja tööandja vaheline leping, millega töötaja võtab endale kohustuse teha kokkulepitud Töösuhte vormistamine • Töövõtuleping sõlmitakse kindla teenuse osutamiseks, ilma, et sätestataks konkreetne tööaeg. Oluline on tähtaeg, mil töö peab valmis olema. Töövõtulepinguid sõlmitakse eraisikutega. • Käsundusleping sõlmitakse teenuse osutamiseks tavaliselt juriidilise isikuga. Erinevalt töövõtulepingust on käsunduslepingu juures oluline tööprotsess, kuidas teenust osutatakse. Sotsiaalne partnerlus • Töötajate sotsiaalseteks partneriteks on ettevõte ja selle juhtkond, ettevõtete liidud jm.
samamoodi on seda teinud Euroopa Liidu keskmine näitaja (aastatel 2002-2007 oli eesti näitaja vahemikus 4,0%-4,3% SKPst, Euroopa Liidu keskmine aga samal ajal vahemikus 6,4%-6,7%). Nende näitajate põhjal võib väita, et Eesti riigi tervishoid on alarahastatud. Rohkem peaks suunama ressursse tervishoidu, kuid nagu alati, ei ole selleks piisavalt palju vabu vahendeid. Sotsiaalministeeriumi majandamiskuludes on tervishoiuteenuste osutamiseks planeeritud kokku 7 660 254 eurot. Sealhulgas 99 888 eurot SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskusele haiglatele immunohematoloogiliste uuringute ja referentteenuste osutamiseks vereseaduse §16 alusel. Ravikindlustuseta isikute vältimatu ravi tagamiseks 7 233 350 eurot tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 6 lõike 4 alusel. Psühhiaatrilise sundravi kulud 1 833 183 eurot. Vastavalt Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahelisele
Esitlus www.Auto24.ee Sisukord 1. Tiitelleht (lk 1) 2. Sisukord (lk 2) 3. Tutvustus (lk 3) 4. Kasutusjuhend (lk 4-11) 5. Kokkuvõte (lk 12) Saidi avamiseks trükkida url-ribale http://www.auto24.ee Veebileht auto ostuks/müügiks ning muude teenuste kohta info hankimise, saamiseks või osutamiseks. Kuna antud sait on tasuline kuulutamiseks siis täpsemat infot ja abi ja saidi ajalugu leiad klikates sõnadele Kuuluta ja Minu auto24. Kasutaja loomiseks klikata sõnale Registreeru. Kuulutuste või muu vajaliku vaatamiseks klikata antud nuppudele Täid lahtrid ning vajuta "Registreeru" Spetsiifilisemaks kasutamiseks klikata nuppudele "Täpsem otsing" või trüki ja vajuta "Otsi". Saidi teeb
võimalikult efektiivselt. Turumajandus – tootmine areneb sõltuvalt nõutavusest. Omahind – tootja kulutused, mis on suunatud toodangu tootmiseks. Hind – kauba väärtus, mis sisaldab omahinda, makse, transportilisi kulusid, kaubanduslike kulusid ja tootmise kasumi. Riigieelarve – riiklik tulude ja kulude plaan. Riigieelarve näitab, kui palju raha saab riik kulutada erinevate avalike teenuste osutamiseks ja kui palju peaks erinevatest allikatest riigikassasse raha laekuma. Turuhind – nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind.
KODUAPTEEGI KOMPLEKTEERIMINE Referaat farmakoloogia aluste õppeaines SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal väga tihti juhtub nii, et mõne ravimi kättesaadavusest võib liialdamatult öelda sõltuvad tervis või isegi elu. Õigesti valitud apteek peab olema igas kodus ja iga inimene kas tava- või erakorralise situatsioonis peab oskama kvalifitseeritud esmaabi osutada. Individuaalne apteek e. koduapteek standardne vahendite komplekt, mis on mõeldud esmaabi osutamiseks kodutingimustes. Referaadis käsitletakse lähemalt, missuguste ravimite olemasolu on enam soovituslik ja missuguste reeglitega tuleb arvestada koduapteegi komplekteerimisel. 1 VAJALIKE RAVIMITELOEND Koduapteegi komplekteerimisel tuleb arvestada eelkõige pere iseloomuga kui palju perekonnaliikmeid on, mis vanuses ning millised nende peamised tegevusalad. Kodust apteeki pole mõtet ,,igaks juhuks" ravimitega üle koormata. Pigem tasub sinna osta asju
pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist. Kes määratleb fakti, kes on tööandja konkurent? Tööandja otsutab, kes on tema konkurent, kuid see peab olema mõistlik ja põhjendatud. Konkurentsikeelu kokkuleppe tingimused peavad olema selged ja üheselt arusaadavad. Töötaja peab tingimata teadma, keda tööandja konkurendiks peab ja millist töötaja tegevust loeb tööandja konkurentsi osutamiseks, samuti seda, millistel tingimustel konkurentsikeeld kehtib nii ajaliselt kui territoriaalselt.
Töötukassa eelarve sisaldab kõiki töötukassa kavandavaid tulusid ja kulusid kalendriaastal ja koosneb järgmistest osadest RT I 2001, 99, 641, Vastu võetud 19.12.2001 nr 417, jõustumine 01.01.2002: töötuskindlustushüvitise sihtfondi eelarve; koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi eelarve; tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali eelarve; töötukassa tegevuskulude eelarve; eraldised reservkapitali eraldised riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste ja erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmiseks. Töötukassa eelarve valmistab ette töötukassa juhatus, siis juhatus esitab eelarve projekti koos seletuskirjaga nõukogule. Nõukogu arutab töötukassa eelarve projekti kahel lugemisel ja kinnitab selle hiljemalt 30 päeva jooksul riigieelarve jõustumisest. (Riigiteataja...2012) Kontroll on tugev, erinevate auditite poolt. Siseauditi ülesandeks on anda töötukassa
15) tootmise ja teenuse osutamise korrast mittekinnipidamise kohta; 16) õnnetus- või kindlustusjuhtumi tehiolude kohta; 17) isiku au ja hea nime teotamise fakti kohta; 18) muu teo või sündmuse kohta, kui teabe kogumine ei ole keelatud seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga. (2) Eradetektiiviteenust võib osutada ainult eradetektiiv või eradetektiiviühing. § 4. Eradetektiiv Eradetektiiv on füüsiline isik, kellel on tegevusluba eradetektiiviteenuse osutamiseks. § 5. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev eradetektiiv (1) Eradetektiiv võib eradetektiiviteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtjana. (2) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev eradetektiiv peab olema kantud äriregistrisse. § 6. Eradetektiiviühing (1) Eradetektiivid võivad eradetektiiviteenuse osutamiseks asutada äriühinguna tegutseva eradetektiiviühingu. (2) Eradetektiiviühing võib tegutseda täisühinguna, usaldusühinguna, osaühinguna, aktsiaseltsina.
Haiglaravi korraldus Eestis ja haiglate liigid Ettekanne aines Tervishoiukorraldus ja tervishoiuökonoomika Jaak Timberg 2012 Haigla1 Haigla on ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus Sellekohase tegevusloaga aktsiaselts või sihtasutus Tegevusalaks eriarstiabi, kiirabi ja sotsiaalteenuste osutamine, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamine ning täisvere ja verekomponentide tootmine. Haigla juhtimine 5 Enamik haiglaid on riigi, kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike juriidiliste isikute omandis Mõned eraomandis olevad haiglad osutavad teenuseid üksikul kitsamal erialal Eraõiguslik seisund
Ettevõtlus võib ka looduskeskkonda kahjustada ebasobiva tehnoloogia kasutamise kaudu(õhu saastumine, liigne müra, vibratsioon) Majanduskeskkonna olulisemad komponendid: Majanduskeskkond on majanduslike tegurite kogum, mis mõjutab ühiskonnale ja selle liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmist,jaotamist,vahetamist ning tarbimist. Iseloomusta tehnoloogilist keskkonda: Tehnoloogiline keskkond on ühiskonnas olemasolev teadmiste ja tegevusviiside kogum toodete tootmiseks ja teenuste osutamiseks ning müügiks. Innovatsioonide tsüklid läbi aegade: Hüdroenergia ,ketrusmasin, raud(esimene tsükkel 60 a. 1785-1845) Auruenergia ,raudtee, teras(teine tsükkel 55 a. 1845-1900) Elekter, kemikaalid,sisepõlemismootor(kolmas tsükkel 50 a. 1900-1950) Naftakeemia,elektroonika,lennundus( neljas tsükkel 40a. 1950-1990) Digitaalvõrk, tarkvara, uus meedia( viies tsükkel Iseloomusta sotsiaalset keskkonda: Sotsiaalne keskkond on inimsuhteid kajastav osa keskkonnast. Selle
9 Erahüvis - H I Majandussüsteem, mis vastab põhilistele majandusküsimustele, kasutades elemente individual good - mitmest majandussüsteemist:turu-, käsu- ja tavamajandusest 1 Ühishüvis - G J Turumajanduse subjekt, mis kasutab tööjõudu ja töövahendeid mingite hüviste 0 common good - tootmiseks või teenuste osutamiseks 1 Segamajandus - I K Turumajanduse subjekt, esindatud ühe isiku või perekonna poolt, kes on 1 mixed economy - tootmisfaktorite omanikud ja kes osalevad kaupade ja teenuste tootmisel ja tarbimisel 1 Tavamajandus - M L majandus, mida iseloomustab minimaalne riigipoolne sekkumine ja kõrge
tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms. Isiklik transport transpordivahend, mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks kasutamiseks (auto, jalgratas, mootorratas). Paratransport ametisõiduk või erasõiduk (renditud sõiduk) Avalik transport tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu. Ühistransport reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (troll, tramm, buss). Kas kindlal marsruudil, kehtestatud sõiduplaani alusel või eritellimusel. Ühissõiduk avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, troll, tramm, rong, laev jms. Omavedu vedu vedaja oma tarbeks oma kulul Tasuline vedu vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul Rahvusvaheline vedu vedu riigipiiri ületamisega ja/või teistes riikides
Mõõta äri nõuete täitmiseks olulised ressursid 3. Kuidas tuleb analüüsida mahuhalduse tegevevusi? Arvestada maksumuse seost võimekusega, et tagada olemasolevate ressursside efektiivne kasutus Arvestada pakutud teenuse vastavust nõudlusega, et kliendid oleksid rahul ja ressursid vastaksid nõudlusele 4. Mis on IT infrastruktuuride teek? (ITIL - IT Infrastructure Library) on komplekt praktikatest ja põhimõtetest IT teenuste haldamiseks ja osutamiseks ning on kujunenud IT teenuste osutamise hea tava standardiks. 5. Mitmeks alamprotsessiks jaguneb mahuhaldus ITIL mudeli järgi? ITIL mudeli järgi jaguneb mahuhaldus kolmeks alamprotsessiks. 7.2.2 1. Kuhu kogutakse info teenuste sooritusvõimetest? Info erinevate teenuste sooritusvõimeest kogutakse jälgimistegevuste käigus mahuhalduse andmebaasi 2. Kuidas realiseeritakse mahuhalduse protsessi poolt läbiviidavad tegevused?
prokuratuur.ee 16.03.2010 halduskorraldus 17 (Vande)advokaat on pädev: 1) esindama ja kaitsma klienti kohtus ning kohtueelses menetluses ja mujal nii Eestis kui ka välisriigis; 2) koguma tõendeid; 3) vabalt valima ja kasutama seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise õigusteenuse osutamisel; 4) saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud; 5) töötlema lepingu või seaduse alusel saadud muu isiku kui kliendi isikuandmeid, sealhulgas delikaatseid isikuandmeid nende isikute nõusolekuta, kui see on vajalik õigusteenuse osutamiseks; 6) kinnitama kliendile tema osutatava õigusteenuse raames kohtule ja teistele
ainult siis, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. 3) Kumba ettevõtlusvormi eelistada ja mis põhjustel? Pigem eelistada osaühingut, sest FIE vastutab ettevõtlustegevuse eest kogu oma varaga ning tal lasub ka suurem maksukoorem (teenitud tulult pärast mahaarvamisi tuleb maksta 33% sotsiaalmaksu ja 21% tulumaksu), teenuse osutamiseks või toodete tootmiseks vajalikud seadmed, materjalid, kaubad tuleb soetada oma kuludega, ei saa olla omaenda tööandja ega maksta endale palka. Osaühingu tegevuse alustamiseks ei ole vaja teha osakapitali sissemakset, juhatuse liige vastutab ettevõtte tegevuse eest ettevõtte varaga ehk sa ei vastuta firma käekäigu eest oma varaga, teenitud tulult ei pea maksma tulu- ega sotsiaalmaksu, ettevõtja võib töötasu välja võtta dividendidena, mille maksukoorem on vaid 21%
eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) – hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) – kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution)– Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur kui selle tootmiseks või osutamiseks tehtud kulud. p(efektiivne) = MC = MR – Võimalik täieliku vabaturu tingimustes, mis aga on teoreetiline konstruktsioon, kuna tegelikkuses eksisteerivad turutõrked. c. Turutasakaalu kujunemine d. Kulu üldmõiste, liigitus loobumis- ja finantskuludeks Kulu - Mistahes majandusressursi loovutamine. Kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigituse nn I tase:
Ülevaade Hambaravi on eriala, mis tegeleb suu piirkonna pehmete ja kõvakudede haiguste, defektide, traumade ja kaasasündinud anomaaliate diagnostika, ravi ja ennetusega. Hambaravi võib teostada ainult hambaarst. Tegevuse eesmärgiks on säilitada ja/või taastada maksimaalselt nii funktsioon, kui ka esteetika. (Gutmann, Jänes, & Saag) Hambaravi on üks eriarstiabi erialadest, mille teenuseid võivad osutada äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes omavad hambaraviteenuste osutamiseks tegevusluba. Hambaraviteenuste osutamist reguleerivad tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja ravikindlustuse seadus. Hambaravi osutamiseks vajalikud ruumid ja aparatuur peavad vastama Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud nõuetele. (Saag, et al., 2012) Alates 1991. aastast kuulus hambaravi Eestis Eesti Haigekassa poolt rahastatavate tervishoiuteenuste hulka. Kõik hambaraviteenused olid kõikidele kindlustatud isikutele tasuta. 1990
Kõigi tegevusluba omavate asenduskoduteenuse osutajate andmed kantakse majandustegevuse registrisse. Asenduskoduteenust võib pakkuda ka füüsilisest isikust perevanem, kes elab ööpäevaringselt koos asenduskoduperega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Lapse elukohajärgne maavanem, lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus ja asenduskoduteenuse osutaja sõlmivad asenduskoduteenuse osutamiseks halduslepingu. Asenduskoduteenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asenduskoduteenuse halduslepingu lisa. Juhtumiplaani vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tegelev ametnik külastab asenduskoduteenusel viibivat last tema arenguga tutvumiseks ning lapse heaolu hindamiseks vähemalt kaks korda aastas. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013)
isiklik transport transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga (era, ameti või renditud sõidukiga, nendega teenuse osutamine ilma tegevusluba omamata kujutab endast nn paratransporti) paratransport avalik transport tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate ja/või kaubavedu. ühistransport reisijate tasuline vedu avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks mõeldud veeremiga (buss, tramm, troll, takso, rong, laev, lennuk) kas kindlal marsruudil ja kehtestatud sõiduplaani järgi või ühekordse tellimuse alusel. ühissõiduk avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, trollibuss, tramm, rong, laev (vt ühistranspordiseadus) omavedu vedu vedaja oma tarbeks oma kulul tasuline vedu vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul
Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. taksovedu sõitjate vedu tellija soovitud sihtkohta taksoveoks kohandatud ühissõidukiga, välja arvatud reisirong ja reisiparvlaev. juhuvedu üldeeskirjale (vt allpool) vastav tellija või vedaja algatusel eelnevalt moodustatud sõitjaterühma vedu, mida ei käsitata liiniveona vedaja ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik liinivedu kindlal marsruudil ja sõiduplaani alusel korraldatav regulaarne sõitjatevedu, kus sõitjad saavad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda sõiduplaaniga määratud peatustes (avalik
Kontrolltöö Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Eelarve on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks
· Sarnane süsteem 1992 Lennart Meri 59 häält. Valimiskogus: · Kutsutakse välja kohe järgmisel päeval pärast III vooru. (reaalselt nädala jooksul, otsus kohe) · Koosneb RK liikmetest ja KOV esindajatest. · KOV esindajate arv sõltub hääleõiguslike kodanike arvust KOV-s. 2006 345 liiget. · Kandidaadi ülesseadmise õigus 24 liikmel. · Salajane hääletus · 2 vooru. II vooru pääsevad 2. · Valituks osutamiseks vajalik 50% + 1 hääl · Kui valimiskogu ebaõnnestub, algab asi otsast peale.
annab ja nende täitmist kontrollib kooli söökla juhataja. 1.5 Töötaja otsesed ülesanded on järgmised: Töötaja asub tööle köögiabilisena. Töötaja tööülesanded on kehtestatud ametijuhendiga (Lisa nr 1). Töötaja tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib kooli söökla juhataja. 1.6 Töötajale rakendatakse 4 kuulist katseaega, mis hakkab kulgema tööle asumise päevast. Katseaja viimane päev on 30.aprill. 1.7 Käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamiseks kuluvate käesoleva lepingu punkti 2.1 alusel tasustavate tundide arv. 1.8 Käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamise täpne aeg lepitakse kokku Tööandja ja Töötaja vahel. 2.Töötamise eest tasu maksmine 2.1 Tööandja kohustub Töötajale käesoleva lepingu punktis 1.1 mainitud teenuse osutamise eest maksma brutotasu 2,13 eurot tund. 2.2 Tööandja on kohustub käesoleva lepingu punktis 2.1 mainitult tasult kinni pidama ja maksma kõik seadusega ettenähtud maksud. 3
Transpordisüsteemi esmane (primaarne) ülesanne on tagada kõikidele inimestele ja ettevõtetele juurdepääs neile igapäevategevusteks vajalikele objektidele. · Mõisted isiklik transport-transport isiklikus tarbimises oleva veeremiga (era-, ameti- või renditud sõidukiga, viimane kujutab endast nn paratransporti). avalik transport-tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjate- ja/või kaubavedu ühistransport- avaliku sõitjateveo osutamiseks ette nähtud veerem: sõiduauto (takso), buss, trollibuss, tramm, rong, laev (vt ühistranspordiseadus) multimodaalne ja intermodaalne (kombineeritud) vedu- vedu järjestikku vähemalt kahte erinevat veoviisi kasutades ühe ja sama veodokumendi alusel. Üks vedaja vastutab kogu veoprotsessi eest omavedu-vedu vedaja oma tarbeks oma kulul tasuline vedu- vedu tasu eest veoteenuse tellija kulul kohalik (kabotaaz-) ja rahvusvaheline vedu- Sisevedu ehk kabotaaz- ehk kohalik vedu -
2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 2.1 Eellugu, lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast Ettevõtte rajamine põhineb asutajate ja kaasatava konsultandi senistele töökogemustele. Mõlemad asutajad on olnud seotud sarnase tegevusega, konsultatsiooniteenuse osutamise vajadus on osutunud küsituks Eesti piires, järelpärimisi on laekunud ka välismaalt. Kuna kõigil planeeritavatel äriühingu töötajatel on piisav kogemus ja teadmised antud teenuse osutamiseks, otsustatakse rajada ettevõte, mis on spetsialiseerunud toitlustusasutuste raamatupidamisele, finantstulemuste analüüsimisele, mille põhjal vastavalt kliendi soovile esitatakse parandusettepanekuid, vajadusel muudatused toitlustaja töökorralduses. Raamatupidamisteenused müüv ettevõtja "F&B Accounting and Consulting" alustab tegevust 01.01.2013.a omaniku kodusel aadressil. Äriühingu tüüp - osaühing, põhikapitali suurus 2500 EUR.
poliitika väljundit. Valitsemine on dünaamiline ja mitmekülgne nähtus–hea haldus kaasab avalikkust, suurendades sellega usaldust avaliku halduse vastu ja võimaldades nii osutada paremaid teenuseid. Halb valitsemine põhjustab madalat moraali ja vaenulikke suhted, mille tagajärjeks on viletsad tulemused või halvemal juhul sisuliselt kasutud organisatsioonid. *Avalik juhtimine ( Public management) - Juhtimistehnikad, et suurendada raha väärtust, mis on antud avalike teenuste osutamiseks; Nii avaliku sektori organisatsioonide, kui ka avalikke teenuseid osutavate era- ja kolmanda sektori organisatsioonide juhtimine. Põhimõtted: 1)STRATEEGILINE PLANEERIMINE- Eesmärkide ja prioriteetide sõnastamine; Tegevuskava eesmärkide saavutamiseks. 2) PERSONALI JUHTIMINE- Töö analüüs; Personali arendamine. 3) TULEMUSJUHTIMINE JA AUDITEERIMINE VÄLISKESKKONNAGA ARVESTAMINE – Võrgustikjuhtimine; suhtekorraldus. 2
ennetamaks kukkumisi edaspidi ja garanteerida neile tervistumine enesehoolduseni ning liikumisdefitsiidi likvideerimiseni välja. Jälgida võimalusi, miks ikkagi eakad patsiendid haigla tingimustes kukuvad? Leida põhjused ja puudused õendus- ning hooldusabis. Tegemist on kvalitatiivse ja empiirilise uurimusega. Uurimistöö tulemused annavad tõenduspõhise aluse edaspidisteks uurimusteks kui ka kvaliteetseks õendusabi osutamiseks. Saadud teabega saaks arvestada vigastuste ennetusstrateegia loomisel eaka patsiendi puhul, kus lähtuma peaks kukkumiste põhjustest, vigastusriskist, vanusegrupist ja kvaliteetsest õendushooldusest. KIRJANDUSE ÜLEVAADE Arvestatakse, et vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arv kui ka kulutused vigastatute raviks, taastusraviks ning invaliidsustoetusteks on suuremad kui vereringehaiguste ja kasvajate jaoks kokku (Kaasik ja Uusküla 2004). Vigastused tulenevad
Tallinna linn loobus aastal 2000 oma veevärgist, veejuhtmetest ja veepuhastusjaamast; mis eelnevalt olid linna omandis. Nüüd tegeleb linna veevärgiga eraettevõte AS Tallinn Vesi. Erastamise eesmärgiks oli AS-i Tallinna Vesi poolt pakutava veeteenuste kvaliteedi oluline ja võimalikult kiire parendamine madalaima võimaliku hinnaga tarbijate jaoks. Erastamisel sõlmis Tallinn linn AS-iga Tallinna Vesi teenuslepingu, milles leppisid veevarustuse ja reovee ärajuhtimiste teenuste osutamiseks eriõiguse andmise tõttu muu hulgas kokku veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hindade kujundamise ning kvaliteeditasemete alustes. Seega oli AS Tallinna Vesi tegevus ja hind määratletud. Siiski on viimastel aastatel veeteenuste hinnad märgatavalt suurenenud. 2011. aasta esitas Tallinna Vesi taas hinnataotlust, mis aga lükati tagasi. Eesti Vabariiki esindav Konkurentsiamet nägi sekkumise vajadust. Nende arvates oli 2001. aastal Tallinna linnavalitsuse poolt kehtestatud
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaalteaduste valdkond Ühiskonnateaduste instituut Lastehoiu avamine Uurimistöö Anna Klimovitš Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LASTEHOIDUDE OLEMUS JA FUNKTSIOON 2. LASTEHOIU AVAMISE PROTSESS 2.1 Ettevõtte loomine 2.2 Nõuded teenuse osutamiseks enne tegevusloa taotlemist 2.3 Ettevõtte ülalpidamine 2.4 Lastehoiu ruumid 2.5 Muud tegevused seotud töö- ja päevakorraldusega 3. HINNANG KOGU PROTSESSILE 4. KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS Nagu teada tuntud lause ütleb – lapsed on meie tulevik. Nii see kindlasti on eeldusel, et lapsed arenevad ja õpivad just neile soodsas keskkonnas. Sageli öeldakse, et lapsed õpivad ja arendavad enda võimekust mängimise käigus. Sellisteks kohtadeks, kus see tõenäoliselt kõige rohkem aset
õigel ajal õigesse kohta minimaalsete kuludega. 5) Turism – aktiivse puhkuse vorm 6) Rahvusvaheline tööjaotus – tööjaotuse kõrgeim vorm, mille puhul iga riigi majandus keskendub sellisele toodangule mille tootmiskulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada kvaliteetsemalt kui teistes riikides. 7) Kapital – väärtus (raha) või materiaalne omand, mida kasutatakse kaupade osutamiseks. 2. Millest poolest erineb RKT SKT-st? – 3. Hiina areng majandusturul. – On toimunud suur areng, varem oli arenguriik, nüüd arenenud riik. Teisel kohal maailmamajanduses, esimesel USA kuid arvtakse, et 2020aastaks on Hiina esimesel kohal. 4. Majandussektorid 1) Primaarsektor (põllu-ja metsamajandus, kalandus) 2) Sekundaarsektor (tööstus, mäetööstus, töötlev tööstus, ehitus) 3) Tertsiaarsektor (teenindus)
Küsimus 1 Osaliselt õige Hindepunkte 0.20/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud: Valige üks või mitu: a. trollibuss b. sõiduauto (6-9 istekohta) c. buss d. tramm e. reisirong Tagasiside Sinu vastus on osaliselt õige. Olete õigesti valinud 1. Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vali alljärgnevatest õiged liini/ võrku iseloomustavad näitajad Valige üks või mitu: a. peatused b. peatuste vahekaugus liinil c. liini pikkus d. ekspluatatsiooniline kiirus e. liini veovõime f
Kogu maailmas on õe töö vajalikkus tähtsustatud. Õe tegevusele on iseloomulik inimese elu, tema väärikuse ja õiguste austamine. Õe töö ei sõltu abistatava rahvusest, rassist ega usust, ei nahavärvusest, vanusest ega soost, ei poliitilisest ega sotsiaalsest seisusest. Koos teiste tervishoiu- ja sotsiaalalatöötajatega rakendab õde oma ametnikualaseid teadmisi ja oskusi üksikisiku, perekonna ja kogu ühiskonna teenindamiseks ning neile abi osutamiseks. II ÕDE JA PATSIENT Õe esmane ülesanne on, sõltumata olukorrast, anda kohest ja oskuslikku abi igale abivajajale. Abi andmisel loob õde hoolduskeskkonna, kus austatakse abivajaja isiksust, tema väärikust, kombeid ja usulisi tõekspidamisi. Õde hoiab nii patsiendi kui tema perekonnaliikmete saladust ja kannab vastutust saladuse levimise eest. Õde kasutab temale usaldatud kliendi/patsiendi kohta käivaid andmeid ainult kohtu
eksisteerinud Turutõrked: Tasakaaluhind (p*) hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku Tasakaalukogus (q*) kogus, mille korral antud hüvise nõutav ja pakutav kogus on võrdsed b. Hinnakujunduse parim lahendus (piirkulu alusel) Parim lahendus (first best solution) Ressursside kasutus on sotsiaal-majanduslikult efektiivne ehk Pareto-optimaalne (-efektiivne), kui lisanduva toote või teenuse väärtus ühiskonnale on sama suur kui selle tootmiseks või osutamiseks tehtud kulud. p(efektiivne) = MC = MR Võimalik täieliku vabaturu tingimustes, mis aga on teoreetiline konstruktsioon, kuna tegelikkuses eksisteerivad turutõrked. c. Turutasakaalu kujunemine d. Kulu üldmõiste, liigitus loobumis- ja finantskuludeks Kulu - Mistahes majandusressursi loovutamine. Kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigituse nn I tase:
arvelevõtmise või arvelevõtmisest keeldumise kohta teeb töötukassa mitte hiljem kui teisel tööpäeval alates avalduse esitamise päevast. Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta: 1) on noorem kui 16 aastat; 2) on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka või talle on sama seaduse § 9 alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension; 3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses; 4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana;
teavitades neid kõigest, mis on ühiskonnas valesti. Kuid ei, ajakirjanikul ei ole õigust ega ammugi mitte kohustust iga väiksematki vihjet kajastada ja see läbi võib-olla süütutele inimestele haiget teha. Nagu vanameister Juhan Peegel on öelnud ,,Ajakirjanikud võite olla, inimesed peate olema." Õigustamatu teksti ning pildi rämps ja müra ainult rikuvad head ajakirjandustava. Just see ongi ajakirjaniku kohus: teha vahet valel ja õigel ning teada, millal on õige aeg nendele osutamiseks. Aga loomulikult juhtub ka pahatihti just see , et kas tahtlikult või tahtmatult lähevad nö uurivad ajakirjanikud oma lugudega üle piiri. Näiteks pole enamjaolt ükski intervjueeritav teadlik asjast , et kui ta on oma loo või vastuse intervjuu käigus juba ära rääkinud ning üritab hiljem ajakirjanikule selgitada , et oleks siiski parem , kui ta seda oma loos ei mainiks , ei tähenda see enam midagi ja kirjutajal on lausa seaduslik õigus panna see , kuhu ainult soovib
on 4/3/2/1 st, et konkurentsivõime strateegia kujundamisel tuleb pidada esmatähtsaks toote kvaliteeti, seejärel selle hinda, siis kulude vähendamist toote tarbimisaja jooksul ning viimasena teeninduskulusid. Mida on raskem hinnata, toodete või teenuste kvaliteeti? Põhjendada vastust. Teenuste kvaliteeti,sest erinevatel inimestel on teenuste kvaliteedi osas erinevad ootused. Mis on teenuse tehniline kvaliteet? Tehnilist kvaliteeti mõjutavad osutatavate teenuste hulk, teenuse osutamiseks kasutatavate seadmete ja süsteemide tehniline tase ja teenindava personali professionaalsus. Mida rohkem osutatakse ettevõtte poolt teenuseid, seda kõrgem on selle teeninduse kvaliteet. Mis on teenuse toimimise kvaliteet? Toimimise kvaliteet sisaldab teenuse osutamise kiirust ja operatiivsust, paindlikkust, personali teenindusvalmidust ja võimet arvestada teenuse osutamisel kliendi eripära. Mille alusel hindavad kliendid üldjuhul neile pakutavate teenuste kvaliteeti?
määratud ennetähtaegne vanaduspensionon registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjanaõpib päevases õppevormis või täiskoormusega õppes (välja arvatud juhul, kui täiskoormusega õppes õppiv inimene on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või viibib akadeemilisel puhkusel)on aja-, asendus- või reservteenistuses 4. Millal lõpetatakse töötuna arvelolek? asub tööle töölepingu, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses. Töötuna arvelolek lõpetatakse ka juhul, kui tööle asutakse vaid üheks päevaks ning vastav leping on sõlmitud suuliselt; asub õppima statsionaarses või täiskoormusega õppes; asub aja-, asendus- või reservteenistusse; vähemalt kord 30 päeva jooksul ei pöördu kokkulepitud viisil Eesti Töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud
Jrk nr Nõue Eesti Rahvusringhääling Swedbank AS 1 Kas Teabevaldaja on a) ERR töötleb a) On kirjas, kuidas ja privaatsuspoliitikas isikuandmeid seadusega miks töödeldakse avaldanud kogu teabe, mida pandud kohustuste isikuandmeid. kirjelduse jaotises toodud täitmiseks, teenuste b) Privaatsuspoliitikas säte nõuab? osutamiseks, sõlmitud selgitatakse kellega lepingute täitmiseks ning jagatakse kliendiandmeid. a) isikuandmete lepingutest tulenevate Isikuandmeid jagatakse töötlemise eesmärk, õiguste realiseerimiseks. selleks, et pakkuda oma ulatus ja viis;
isikute eest nii töötamise ajal kui ka peale töölepingu lõpetamist antud tööandjaga. 8.2 Tööandja ja tööandja klientide ameti- ja ärisaladuste hulka kuuluvad: 8.2.1 tööandja ja tööandja klientide poolt välja töötatud või ostetud oskusteave; 8.2.2 struktuur ja isikkoosseis; 8.2.3 raamatupidamis- ning finantsdokumendid, lepingud, kokkulepped, põhikirjad, protokollid, ametijuhendid; 8.2.4 tööandja teenuste osutamiseks kasutatav tehnika ja vahendid ning sellega seonduv igakülgne informatsioon; 8.2.5 igakülgne tööandja ja tööandja klientide tootmis- ja äriinformatsioon. 8.3 Punktis 8.1 nimetatud kolmandateks isikuteks loetakse teisi juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes ei ole tööandjaga töösuhetes ning AS-i töötajaid, kes ei ole seotud vastava töölõiguga. 9 TÖÖTAMISE KEELD 9.1 Töötajal on keelatud töötada ilma tööandja kirjaliku loata konkurentide juures.
18. ja 19.sajandil tegid keeleteadlased kindlaks, et eesti keel kuulub Uuraali keelte hulka.. Ungari keeel on kõige suuremaarvulisem suguluskeel. Ungari keele kõnelejaid on 14,5 miljonit. Eesti keele kõige lähemad sugulased on Vadja kee Liivi keel Karjala keel Vepsa keel Isuri keel Soome keel Eesti keele omapära Eesti keele omased jooned Eesti keeles ei ole eraldi tuleviku vorme tulevikule osutamiseks kasutame ajamäärusi Eesti keeles ei ole nais-ja meessoo kohta erinevat asesõna 3väldet 14käänet Liitsõnade rohkus Tagasõnad Käänamine Eesti kirjakeele sünd 13.sajand-esimesed kirjalikud ülestähendused eesti keele kohta 16.sajand-ilmusid esimesed eestikeelsed usutekstid 17.sajand- hakkasid arenema Põhja-Eesti ja Lõuna-eestikirjakeel, koostati esimesed eesti keele grammatika sõnaraamatud 18.sajand- ilmus esimene põhjakeelne piibel 19
õiguseid, kohustusi või vastutust puudutavad dokumendid on kehtivad Poole suhtes, kes on selle dokumendi allkirjastanud. Lepingu dokumentideks loevad Pooled teistsuguse kokkuleppe puudumisel vähemalt järgmisi dokumente: - Leping; - Teenuse osutamise maksegraafik; - Teenuse või lepinguläbirääkimiste kirjalikud protokollid; - Projektdokumentatsioon Lepingu sõlmimise hetkel; - OKÜ; - Omanikujärelevalve poolt esitatud pakkumine teenuse osutamiseks. Tehnilised dokumendid 2 October 20, 2009 Tehnilisteks dokumentideks loevad Pooled teistsuguse kokkuleppe puudumisel muuhulgas Lepingu täitmisega seotud olulisi ehitamise tehnilisi dokumente, mis ei laienda Poolte Lepingust tulenevaid õigusi, kohustusi ega vastutust ilma vastava kokkuleppeta s.h:
Nõustamine loob eeldused, et inimene suudab paremini analüüsida iseennast ja oma võimalusi ning planeerida ja ellu viia isiklikku karjääriplaani tuginedes elukestva õppe põhimõtetele. Individuaalsele ja grupinõustamisele on võimalik registreerida aadressil [email protected]. Karjääriinfo on info iseendast, õppimis- ja töötamisvõimalustest, ametitest ja tööturunõudlusest. Seda kasutatakse karjääriplaneerimiseks ja karjääriteenuste osutamiseks. Karjääriinfo spetsialist vahendab infot erineva vanuse, sotsiaalse ja kultuurilise taustaga inimestele individuaalvestluse vormis ja grupiviisiliselt. Samuti korraldab karjääriinfospetsialist erinevaid karjäärialaseid üritusi. Karjääriinfospetsialistiga on võimalik kontakteeruda meiliaadressil [email protected] Noorteinfo pakub noorele ümbritsevast elust teavet ja suurendab valikuvõimalusi oma elu paremaks korraldamiseks. Peamised teemad on õppimine, töö, vaba aeg, noorte osalus.
· Maa Loodusressursid (haritav maa, mineraalid, õlimaardlad, mersad, vesi), mida võb hüviste tootmiseks kasutada · Töö Inimese kehalised ja vaimsed võimed, mida kasutatakse tootmisprotsessis · Kapital-kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid. Luuakse varasema majandustegevuse käigus · Majanduskasv reaalne SKP inimese kohta suureneb pikaajaliselt · Ressursid kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade valmistamiseks ja teenuste osutamiseks · Tootmisvõimaluste kõver joon, mis graafiliselt näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majanduses võib toota, kui kasutatakse kõiki kättesaadavaid ressursse ja olemasolevat tehnoloogiat · Alternatiivhüvis · Asendusefekt hüvis muutub teiste sarnaste hüvitsega võrreldes odavamaks · Inferioorne hüvis Hüviste nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulekud suurenevad · Normaalhüvis nõudlus sissetuleku kasvades suureneb
annaabi.ee 
