tüüpi koerakkudeks Rakuteraapia näited Närvirakkude asendamine seljaaju kahjustuse korral Luuüdi siirdamine kasvaja korral Põletuse tagajärjel kahjustunud naharakkude asendamine Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine Totipotentne tüvirakk Võib areneda mis tahes rakutüübiks. Võib anda aluse organismi arengule Pärinevad blastomeerist. (Sügoodi esimestel jagunemistel tekkiv lõigustusrakk) Pluripotentne tüvirakk Võib areneda mistahes rakutüübiks Ei arene organismiks Pärineb embrüoblastist Multipotentne tüvirakk Võib areneda teatud kudede rakkudeks Saab võtta nabaväädiverest Vähiravi Üritatakse ravida neuraalsete tüvirakkudega Usutakse, et efektiivne ravimisviis on pärssida vähkkasvaja tüvirakke Hammaste kasvatamine Õnnestus aastal 2004 Inglismaal, kus katsealuseks oli hiir Inimese hammas peaks kasvama kaks kuud. Ühineb lõualuuga ja tekib vereringe ning ühendused närvidega Vastuolud Embrüo sureb tüvirakkude võtmisel
Tartu Kommertsgümnaasium Geneetiliselt muundatud organismid poolt ja vastu Referaat Geneetiliselt muundatud organismi nimetatakse veel geenmuundatud organismiks,geneetiliselt modifitseeritud organismiks või geneetiliselt moondatud organism. Lühendiga GMO. Geneetiliselt muundatud organism on organism, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid, selleks kõigeks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd selles, seisneb siiski DNA ja kromosoomide tegelemises. Geneetilise muundamise käigus paigutatakse üks või mitu geeni ühest organismist teise, kusjuures geene on võimalik üle kanda omavahel mittesuguluses
sünnitusel või sünnituse järgselt. Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes. Kloonid vananevad kiiremini. 9. Tüvirakud(liigid, kus esinevad; kasutusvõimalused) · Liigid Totipotentsed tüvirakud moorula staadiumi rakud, võivad diferentseeruda mistahes rakutüübiks ja saavad kasvada organismiks. Pluripotentsed rakud embrüoblasti staadiumi rakud, võivad diferentseeruda mistahes rakutüübiks, aga ei saa kasvada organismiks. Multipotentsed rakud väljaarenenud loote või täiskasvanu tüvirakud ,võivad areneda ainult teatud koe rakud (nabaväädi tüvirakud, vereloome tüvirakud, lihaskoe tüvirakud, närvikoe tüvirakud) · Kus esinevad?
järglaste tekitamine. Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eritüüpi koerakkudeks. Biotõrje - umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil Mahepõllundus looduslähedastele majandamisviisidele pöördunud põlluviljelus, mille eesmärgiks on toota võimalikult tervislikke taime- ja loomasaadusi. Totipotentne rakk rakk, mis võib kasvada organismiks ning ka produtseerida looteväliseid kudesid. Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. Embrüosiidramine embrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastumisel tekkinud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks. (teostatakse ka inimesel) Lihtsamalt: Embrüosiirdamine on viljastatud munaraku siirdamine organismi emakasse.
Söetoodang kasvas kolm korda, rauatoodang 4 korda , puuvillatoodang 8 korda ,terast toodeti 1880 1,3 mln tonni , euroopas 1,5 tonni Elanikkond kasvas 1750, 1881 7,4 mln-ilt 29,7 mln-ni INDUSTRIAALÜHISKONNA TEKE Masinatootmine muutus valitsevaks 19.saj keskel, st kujunes industriaalühiskond Masinatega kaasnes tööpuudus,kujunes masinapurustajate liikumine Industriaalüh kujunemist soodustas raudtee areng ja valmistoodangu vedu , raudtee ühendas riigi eri osad phtseteks maj. Organismiks Masinatatootmise tulemusel suurenes kauba hulk, tööviljakus, langesid toodete hinnad See soodustas hariduse levikut, muutsid tavasid ja moraali Kiire linnastumine e urbaniseerumine 19 saj lõpus elas ÜK linnades 70 % elanikkonnast, seal kujunes linnakultuur Elutingimuse linnas olid rasked , kõrgesuremus Rajati veevärk, kanalisatsioon, võeti kasutusele raudbetoon, gaasilaternad, trammid, veetorustik, vannitoad,WC,teatrid,raamatukogud PROLETARIAAT JA KODANLUS Tekkisid uued sots
Tekib tuumaga rakk ● 1,6-2,1 miljardit aastat tagasi tekkis päristuumne rakk e. eukarüootne rakk ● Endosümbioos-vastastikku kasulik kooselu vorm, kus üks organism elab teise kehas või rakus ● Teooriat kinnitab see , et mitokondrid ja kloroplastid erinevad teistest rakuorganellidest ● Paljunetakse pooldudes ja neis on bakteriga sarnanev pärilikusaine Ainuraksest hulkrakseks organismiks ● Tekkisid hulkraksed rakud kuna rakud ei saanud üksteiseta enam hakkama rakkudevahelises tööjaotuses ● Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad kes koosnesid paljudest erinevatest raku tüüpidest ● Radiaalsümeetriline loom ja bilateraalsümmeetriline ● Esimesed hulkraksed viljastusid kehaväliselt,hiljemjuba kehasiseselt ● Kambriumiajastu plahvatus Et venitada veidi tundi ● https://www.youtube.com/watch?v=m1R8- E71wAc
TEIST TÕUGU IMETAJALE; 4) EMBRÜO ARENEMINE. TERAPEUTILINE KLOONIMINE INIMESE KLOONEMBRÜOTE TEKITAMINE TÜVIRAKKUDE HANKIMISE EESMÄRGIL GEENITERAAPIA TEOSTAMISEKS. TÜVIRAKUD RAKUD, MIS VÕIVAD MUUTUDA TEISTEKS RAKUTÜÜPIDEKS, KUID SÄILITAVAD KA ENDASUGUSEID (ERISTATAKSE ARENGUVÕIME JA PÄRITOLU JÄRGI). TOTIPOTENTSED ARENEVAD MIS TAHES RAKUTÜÜBIKS, ANNAVAD ALUSE ORGANISMI ARENGULE; PLURIPOTENTNE ARENEVAD MIS TAHES RAKUTÜÜBIKS, EI SAA KASVADA ORGANISMIKS; MULTIPOTENTNE ARENEVAD TEATUD KUDEDE RAKKUDEKS. EMBRÜONAALSED TÜVIRAKUD SAADAKSE EMBRÜOPLASTIST, VÕIVAD MUUTUDA KÕIGIKS RAKUTÜÜPIDEKS , KUID MITTE TOTIPOTENTSETEKS RAKKUDEKS JA NAD EI SAA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. NABAVÄÄDIVERE TÜVIRAKUD SAAB STIMULEERIDA MUUTUMA PALJUDEKS RAKUTÜÜPIDEKS. NEED SAADAKSE SÜNNITUSE AJAL VÕETUD NABAVÄÄDI VEENI VEREST JA SÄILITATAKSE KÜLMUTATUNA VEDELAS LÄMMASTIKUS. TÄISKASVANU TÜVIRAKUD MEIE LUUÜDIS ON NAD KOGU ELU
Saadud indiviidid on algse embrüo kloonid ja omavahel geneetiliselt identsed. Nt lehm, emad võivad erinevad olla, kuid vasikad tulevad kõik samasugused. Kõik rakud on totipotentsed ehk võimelised arenema organismideks. Loomuliku protsessi tehnoloogiline seisund. Väärtuslikust isendist on võimalik saada mitu. Tüvirakud saab eristada: 1)blastotsüstist saadavad(või sügoot)- võimelised arenema, ükskõik mis organiks, isegi tervik organismiks. Nad on totipotentsed. 2)embrüonaalsed: on pluripotentsed ehk neist võib ka areneda mingi organ või mõni keharakk. Tervik organismi ei saa neist. 3)täiskasvanud inimese: multipotentsed, ehk neist on võimalik saada mingeid kindlaid rakke. Tüvirakke saab nt lootel nabaväädiverest. Saab kasutada nt uue naha kasvatamiseks, nt põlengus kahjustada saanud kohta siirdada.Geeniteraapias siirdatakse terve geen defektsesse geeni, aga rakuteraapias
tervikorganismiks. Tuumkloonimine seisneb somaatilise keharaku tuuma viimises munarakku, mille oma tuum on eemaldatud. Selle efektiivsus on väga väike ning suur hulk embrüosid surevad. Sellest ka tugev eetiline vastuseis, eriti inimese kloonimise võimalikkusele. Milles seisneb tüvirakkude iseärasus ja kuidas seda saab kasutada ? Tüvirakud võivad, olenevalt päritolust ja arenguvõimest, diferentseeruda terviklikuks organismiks või mis tahes rakutüübiks. Neid saab kasutada mingi koe kahjustumise korral uue koe ,,ehitamiseks". Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias ? Looduses tekivad kloonid vegetatiivsel paljunemisel. Biotehnoloogias kasutatakse meristeempaljundust alkgoe kasutamine, suure arvu viirusvabade vegetatiivsete järglaste saamiseks. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus ?
Looduslikud kloonid on nt: mugul taimed, risoomidega paljundatavad maikellukesed, saar, paju. Jaguneb biotehnoloogiliselt: embriokloonimine ja tuum kloonimine. Embriokloonimine tähendab embrio lõhestumist ning põhineb totipontentidel tüvirakkudel mis on eraldatud lootest 2-16 raku staadiumis. Nt: healt tõult lehmalt võetakse munarakk ja viljastadakse. Kasvatadakse embrio, see jagatakse osadeks ja saadakse mitu testitud embriot. Milles on kõik rakud et areneda tervik organismiks. Need siirdadakse mitmele lehmale, kes indlevad. Need on retsipendid, kes surrogaat emana sünnitavad. Tuuk kloonimine seisneb keharaku tuuma siirdamises teise raku mille oma tuum on kõrvaldatud. Dolly kloonimine Sotimaal sünd juuni 1996. Tuuma doonoriklt võetakse udararakud, mille tuumas on 2n kromosoomi. Teiselt lambalt võetakse munarakk ja tehakse see tühjaks ( tuum eemaldadakse). Munarakk pannakse udararakust eraldatud tuum (2n). Järgneb ( vegetativse sügoodi) areng kultuuris
Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neid organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. asendusema ehk surrogaatema- emaimetaja, kes sünnitab talle siirdatud võõrast päritolu embrüost arenenud järglase totipotentsus- rakkude arenguline täisvõimelisus; sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervik organismiks. tuumkloonimine- selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. rakuteraapia ehk rakkravi- kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega. tüvirakk- hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. 2.Millised on kloonimise eelised?
Tüvirakud- diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme Tüvirakkude kasutamine: 1)haiguste raviks, 2)kudede parandamiseks, 3)elundite kasvatamiseks Tüvirakkude eristamine: 1)arenguvõime järgi, 2)päritolu järgi 1)totipotentne- võib areneda mis tahes rakutüübiks, anda aluse organismi arelgule, 2)pluripotentne- võib areneda mis tahes rakutüübiks, ei saa kasvada organismiks, 3)multipotentne- võib areneda ainult teatud kudede rakkudeks Geenitehnoloogia- DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri; Rakendused: 1)insenergeneetika, 2)tehnogeneetika Transgeensed organismid- organimsid, kelle pärilikkust on muudetud sellega, et nende genoomi on viidud teiste organismide geene
Siiratavast organismist tuleb teatud ensüümidega Saada geen, mis seejärel siiratakse vastavate ensüümide abil siiratavale organismile 7. Kuidas põhjendada biokeemikute valikut, et elusorganismide seos, et neid seejärel geneetiliselt muundada katseeksitus meetodil? Tuua näiteid elusorganismidest. 3P+2P Tavaliselt valitakse kasvuperoodiga või kiiresti arenev organism. Organismiks võib olla äädikakärbes, hernes, uba. Sellel viisil saab võimalikult lühikese ajaga uurida omadust. organismile endale ning hinnata selle kasulikkust. 8. Oletame, et praegused maismaal kasvatavad taimesordid ei tõesta ennast enam välja peletajana. Probleem on ka veel see, et maismaasorte ei ole võimalik juurde toota maanappuse tõttu ning maismaal „juurde toota“ on väga kallis. Kuidas olukord lahendada?5P
-) Ainetranspordiks läbi rakumembraani vajatakse täiendavat energiat, siis kui transport toimub aktiivselt (tahkete ainete transport). -) Kloroplast on täidetud stroomaga./Mitokonder on täidetud maatriksiga. -) Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes./Plasmiidid esinevad ainult bakterirakkudes. -) Bakterid tagavad looduses ainete ringluse. -) Prokarüootse raku ehituses puudub rakutuum. -) Mükoplasmat võib pidada üheks kõige pisemaks üherakuliseks organismiks. -) Tsentrosoom esineb peamiselt loomarakkudes. * 3. Osa Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p) -) Kromoplastide värvus tuleneb nendes organellides esinevatest: karotinoididest. -) Prokarüoot on: rakutuumata organism. -) Kõige väiksemaks rakuks loetakse: mükoplasmat. -) Uued ribosoomid moodustuvad: rakutuumas. -) Mitokondrid esinevad: eukarüootsetes rakkudes. -) Nii mitokondrites kui kloroplastides leidub: DNA-d.
õlivärvide valmistamiseks. Oliiviõli on mittekuivav õli. 7 RASVADE KASUTAMINE Rasvad on energiarikkad toitained. Nad on söest energiarikkamad ja on selle omaduse poolest lähedased bensiinile ja naftale. Energiaallikana on rasvad ja süsivesikud vastastikku asendatavad. Neid võib asendada ka valkudega, kuigi viimased on tunduvalt defitsiitsemad. Ensüümide mõjul hüdrolüüsub toidurasv organismiks rasvhapeteks ja propaantriooliks. Nendest ensüümitakse antud organismile iseloomulikku rasva. Osaliselt oksüdeeruvad rasvhapped a propaantriool süsinikdioksiidiks ja veeks ning neil reaktsioonidel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevusprotsessides. Varem kasutati rasvu ka seebi valmistamisel. Nüüd toodetakse seepi sünteetilistest rasvhapetest (parafiini oksüdatsioon). Rasvõlidest toodetakse õlivärvides kasutatavat värnitsat,
Tüvirakk- hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Neid eristatakse arenguvõime ja päritolu järgi: 1)Lõigustusrakud: võivad areneda mistahes rakutüübiks 2)Embrüonaalsed rakud: võivad areneda mistahes rakutüübiks, ei saa kasvada organismiks 3)Nabaväädivere tüvirakud: võivad areneda kindla koe rakkudeks 4)Täiskasvanu tüvirakud: võivad areneda ainult kindla koe rakkudeks Hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiiliste võimete kogum hübridoomide loomiseks- immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloosete antikehade produtseerimine. Hübridoom- antikeha sünteesitava lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks.
Munarakust areneb organism, mis on identne selle organismiga, kellelt võeti kromosoomid. Õp: Mozarti kloonimisel võiksime saada hea pagari või hea traktoristi. Terapeutiline kloonimine tähendab tüvirakkudest kindla organi loomist nn ,,varuosadeks". Vaata joonis 1.23. leheküljelt 33. Totipotentne rakk võib areneda mis tahes rakutüübiks ja panna aluse organismi arengule. On sügootides ja moorulas. Pluripotnetne võib areneda mis tahes rakutüübiks, kuid ei saa kasvada organismiks. On blastotsüüdis. Multipotentne võib areneda vaid teatud kudede rakkudeks (närvikoe rakud, lihaskoe rakud, sidekoe rakud, epiteelkoe rakud). On nabanäädiveres ja täiskasvanutel. Geeniteraapia terve geen viiakse haige geeni asemele. Transduktsioon on viiruste võime kanda geeni ühest rakust teise. Viiruselt eemaldatakse haigust tekitav geen ja pannakse selle asemele terve geen. Organism nakatatakse viirusega, viirus asendab haige koha terve geeniga. Geeniteraapia on
rakkude siirdamine diabeedi korral. *Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine *Parkinsoni või Alzheimeri tõve tagajärjel kahjustunud ajurakkude asendaine Tüvirakkude klassifitseerimine: TOTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (embrüonaalsed tüvirakud) võimelised diferentseeruma kõikideks rakutüüpideks, pannes aluse organismi arengule. Pärinevad blastomeerist. PLURIPOTENTSED TÜVIRAKUD võimelised arenema rakkutüüpideks mitte aga organismiks. Pärinevad embrüoblastist. MULTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (nabaväädivere tüvirakud ja täiskasvanu tüvirakud) võimelised arenema teatud kudede rakkudeks. Saab võtta nabaväädiverest. UNIPOTENTSED TÜVIRAKUD suudavad diferentseeruda ainult üheks raku tüübiks, kuid omavad seejuures võimet eneseuuenduseks. Asuvad nahas epidermaalsed tüvirakud Mille poolest erinevad lõigustusrakud täiskasvanu tüvirakkudest?
..? Epiteelirakud osad on lamedad ja õhukesed, teised natuke kõrgemad (kuup ja silinder epiteel) Epiteel on alatiühekihiline. On loomarühmi, kus mitmekihiline. Epiteelkoe erivormid. Lihasepiteel . Epiteel eritab keha pinnale kaitsvaid moodustisi(karvad, soomused, suled). · Side- e. tugikude ühendavad erinevaid organeid üheks organismiks. Moodustab ka struktuuri, mis aitab loomal liikuda. Jagatakse kahte rühma: vedelikud ja rakutüüpi. Sidekoe tüüpi eriline kude(paremvöö?) selle koe rakust võib areneda uus organism, rakud on diferentseerumata. DIGENEA Nimetus tueb sellest, kas need loomaliigid kasutavad oma elu jooksul ühte või mitut peremeest.Monogeensed on enamasti kalade ja kahepaiksete parasiidid(väikesed).
isend, terapeutilisel seevastu vaid kude. Reproduktiivsel kloonimisel blastomeeride ja meristeemrakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi võetakse geneetiline materjal munarakust, terapeutilisel kloonimisel aga organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks. Pluripotentsus somaatilisest rakust. Repr.kloonimise + : Kloonimisel ei looda identseid võime areneda mis tahes rakutüübiks, ei saa kasvada organismiks. Kloon isiksusi, kloonimine pole kserokoopiate tegemine. Kloonindiviididel on isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne sama palju individuaalsust, inimõigusi ja "hinge" kui järglaskond. Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide ühemunamitmikutel. Võib tulevikus meditsiinile oluliseks osutuda geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Tüvirakkude kasutamine (praegu on alles katsetamisjärgus)
36. monokloonne antikeha - kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon. 37. mutatsioonisiire - geeninokaudi peamisi tehnoloogiaid; suunatud mutagenees, s.t. rikutud struktuuriga geeni siirdamine raku normaalse geeni asemele. 38. nabaväadivere tüvirakud - sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks 39. pideks, kuid pole võimelised arenema tervik-organismiks 40. polümeraasne ahelreaktsioon (PCR) - meetod kindlast DNA-lõigust suure arvu koopiate saamiseks tsüklilise ahelreaktsioonina toimuva replikatsiooni teel. 41. pöördtranskriptaas (revertaas) - RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. On omane retroviirustele 42. rakendusbioloogia - teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja
laheneb see Kanti arvates ainult katse-eksituse meetodil, õppides vääradest valitsemisvormidest ja jõudes kunagi süsteemini, kus vastuseis puudub. 8. Kuna riiki võib vaadelda kui organismi, mille käimapanevaks jõuks on selle rahvas, võib tõmmata paralleele riikidevahelise suhtluse ja inimindiviidide suhtluse vahele. Välissuhetes ilmnevad kõik antagonismi tunnused ja need on põhjustanud hulgaliselt arengut pidurdavaid sõdu. Seetõttu on mõttekas siduda ühtseks süsteemiks (,,organismiks") ka riigid, kuitahes väikesed, kehtestades selleks rahvusvahelised seadused ja normid. Erinevused tuleks seejuures säilitada, et edasiviiv konkurents täielikult ei kaoks. Alustada tuleb enda kodanike harimisest, sest kui rahval puudub usk rahvusvahelise õiguse toimimisse, siis on ka riigil raskendatud oma poliitikat muuta rohkem teistega arvestavaks. 9. Ülemaailmset kodanlikku seisundit peab Kant inimarengu tipuks seetõttu, kuna selle alged on
GFP viiakse plasmiidse DNA sees rakku ning tänu temale seotud signaaljärjestusele, saab sisseviidud DNA-valk kompleks seostuda just spetsiifilisse kohta rakus, ning tänu fluoroessents-efektile on näha see spetsiifiline koht ka valgusmikroskoobis. 52. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma (Organismid, kelle genoomi on molekulaarsete meetoditega viidud võõr-DNA.)? Embrüonaalkloonimine- varase embrüo totipotentsed rakud (rakk, mis võib kasvada organismiks ning ka produtseerida looteväliseid kudesid) eraldatakse ja viiake mitmetesse emasloomadesse. Igast rakust kasvab geneeriliselt ühesugune tervikorganism. Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku (keharaku) tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. (esimene oli lammas Dolly) 53. Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Embrüonaalsed tüvirakud pärinevad blastotsüsti
POOLT: transgeensete org. Saamiseks, hävimisohus liikide säilitamiseks, kloonindiviidil sama palju individuaalsust, kui ühemunamitmikutel. VASTU: võib esineda enneaegne vananemine ja lühem eluiga, võivad olla geneetiliste puuetega. Tüvirakud ja rakuteraapia Jaotatakse arenguvõime ja päritolu järgi. Arenguvõime: 1) Totipotentne võib areneda mistahes rakutüübiks 2) Pluripotentne - -,,- , ei saa kasvada organismiks 3) Multipotentne võib areneda ainult teatud tüüpi rakkudeks Päritolu: 1) Parimad on sügoodi esimstel jagunemistel tekkinud rakud (lõigustunud rakud). Totipotentsed 2) Embrüoplasti rakud võivad ainete toimel areneda kõigist rakutüüpideks.(mitte totipotentseteks rakkudeks) 3) Nabaväädi tüvirakud saavad ka erinevateks kudedeks. Võimalik hiljem kasutada samal indiviidil. Kasutatud luuhaiguse ja leukeemia ravis. 4) Täiskasvanud tüvirakud. 1
Trofoblast Trofoblastis arenevad lootekestad: 1) vesikest ehk amnion 2) kusekott ehk allantois 3) kõldkest ehk koorion Koorioni ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Organismide viljastumine Loomad paljunevad enamasti suguliselt, kuid esineb ka mittesugulist paljunemist. Mittesugulisel paljunemisel eraldub loomast mingi osa, mis kasvab iseseisvaks organismiks. Näiteks ainuõõssed polüübid ja käsnad paljunevad mittesuguliselt, s.o pungumise teel. Tavaliselt sigivad mittesuguliselt paljunevad loomad siiski ka suguliselt. Sugulisel sigimisel saadakse järglasi kahe isendi suguakkude tuumade ühinemisel e viljastumisel, mis võib olla kehasisene või -väline. Hermafrodiitsetel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis(viinamäetigu, vihmaussid, kaanid).
rakkude siirdamine diabeedi korral. *Infarkti järel kahjustunud südamerakkude asendamine *Parkinsoni või Alzheimeri tõve tagajärjel kahjustunud ajurakkude asendaine Tüvirakkude klassifitseerimine: TOTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (embrüonaalsed tüvirakud) võimelised diferentseeruma kõikideks rakutüüpideks, pannes aluse organismi arengule. Pärinevad blastomeerist. PLURIPOTENTSED TÜVIRAKUD võimelised arenema rakkutüüpideks mitte aga organismiks. Pärinevad embrüoblastist. MULTIPOTENTSED TÜVIRAKUD (nabaväädivere tüvirakud ja täiskasvanu tüvirakud) võimelised arenema teatud kudede rakkudeks. Saab võtta nabaväädiverest. UNIPOTENTSED TÜVIRAKUD suudavad diferentseeruda ainult üheks raku tüübiks, kuid omavad seejuures võimet eneseuuenduseks. Asuvad nahas epidermaalsed tüvirakud Mille poolest erinevad lõigustusrakud täiskasvanu tüvirakkudest?
· Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid Mehhikos, Pakistanis ja Indias · Feromoonid- hormoonisarnased ained, mida kasutatakse biotõrjes · Biopuhastid- aerotangid · Meristeem- algkude (meristeempaljundus- algkude söötmele) · Totipotentsed- kõikvõimelised. Võib areneda mistahes rakutüübiks, anda aluse organismi arengule · Pluripotentne- võib areneda mistahes rakutüübiks, ei saa kasvada organismiks · Multipotentne- võib areneda ainult teatud kudede rakkudeks · Hübridoomitehnoloogia- somaatiliste rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks · Embrüosiirdamine- arengu algusjärgus oleva embrüo ülekanne indleva looma või rasestumisvalmis naise emakasse · In vitro- katseklaasis · Pronukleus- munaraku ja spermi ühinemiseelsed tuumad · Geeninokaut- lülitatakse välja olemasolev geen
vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb südamelihas, vähendades haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Treenimisega saab kogu keha rohkem hapnikku ja seetõttu on treenitud inimese vaimne võimekus ka suurem, kui väheliikuval inimesel. Tema tuju on parem, enesehinnang kõrgem ja tahe tugevam. 1.2. Õige toitumise tähtsus Söök ja jook on inimese organismiks hädavajalikud, ilma lihtsalt ei peaks inimene vastu. Kurikuulsad kalorid on need, mida inimene igapäevaselt toidust vajab, et oleks piisavalt energiat toimetamiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega naised vajavad päevas 2300-2500 kcal energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese kolesteroolitaset, vererõhku, kaalu jne. Sageli on just ebaõige toitumine põhjuseks hilisematele südameprobleemidele.
Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Millised rakud on totipotentsed, millised pluripotentsed? Totipotentsus (kõikvõimeline) on raku võime jaguneda ja luua kõiki liigile omaseid raku tüüpe. Täielikult diferentseerunud rakud on võimelised võtma taas totipotentset vormi (nt. viljastunud munarakk) Võib kasvada organismiks ja toota ka lootekesta väliseid kudesid. Rakubioloogias tähendab pluripotentsus raku võimet diferentseeruda osaks ühest kolmest lootelehest. Saab regenereerida terve organismi. Raku pluripotentsus on pidev olek, mis algab täielikult pluripotentsete rakkudega, mis on võimelised diferentseeruma kõigiks embrüo rakkudeks, nagu näiteks embrüonaalsed tüvirakud ja indutseeritud pluripotentsed rakud, lõppedes
(penetrance) -- sagedus (%), millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. 7. Partenogenees ehk neitsistsigimine on mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev paljunemisviis, mille puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Partenogeneesi erivorm on apomiksis diploidne rakk hakkab arenema organismiks. 9. Panmiksis e. vaba ristumine (random mating), populatsioonile omane ristumissüsteem, kus iga indiviid võib paaruda mis tahes genotüüpi omava vastassoost indiviidiga ning erinevate genotüüpidega indiviidide ristumiste sagedus oleneb ainult nende sagedusest populatsioonis (st. on juhuslik sündmus). 10. Isogaamsed organismid on organismid, millel emas- ja isasorganisme on fenotüübiliselt raske eristada.
· vere keemiline koostis jne Need peavad olema suhteliselt püsivad ja sõltumatud väliskeskkonnast. Sisekeskkonna säilitamiseks teevad elundkonnad koostööd. Mingi muutuse tekkimisel sisekeskkonnas toimub organismis kohe negatiivne tagasiside käivitub vastupidine reaktsioon. Elutegevuse tagab ainevahetus: / lõhustumised sünteesid vabaneb energia vajavad energiat Kuna inimene kasutab eluks hapnikku nimetatakse teda aeroobseks organismiks. Inimese püsisoojasus väljendub stabiilse kehatemperatuuri säilitamises. Liigse kuumuse puhul: higistamine, naha pindmiste veresoonte laienemine. Kehatemperatuuri langedes: tõmbuvad kokku karvapüstitaja lihased, ahenevad veresooned, rasvade lagundamine, lihaste vahelduv kokkutõmbumine ja lõtvumine (lõdisemine). Organismi kudede ja elundite talitluse reguleerimine toimub: · meeleelundite vahendusel · närvisüsteemi vahendusel · verre paiskuvate hormoonide vahendusel
Kohas, kus "punane mõõk" klaasist läbi läks kihas vilgas elu, samal ajal kui kiirest kõrval loivasid amööbid loiult ringi. Hallid amööbid trügisid kulendeid välja ajades kõigest väest punasesse vööti ja elustusid seal otsekui imeväel. nad tulid parves ja võitlesid koha eest kiires. rikkudes ja kummutades kõiki senituntud seadusi, sigisid nad tema silme all. nad pooldusid ja kumbki pool arenes kahe sekundi jooskul uueks organismiks. mõne silmapilgu jooksul suutsid need aga taas poolduda. peagi jäi ruumi väheks ja algas võitlus. vastsündinudki tormasid reavukalt üksteisele kallale - ellu jäid vaid kõige tugevamad ja suuremad. lõppseltskond ellujäänuid olid 2 korda suuremad kui tavalised amööbid ja silmapaistvalt tigedad ja agressiivsed. Katsete tulemusena järeldas prof. et see kiir tekib ainult elektrilise valgusallika tulemusel.
Kõige suurema arengupotentsiaaliga tüvirakud on sügoodi esimestel jagunemistel tekkivad lõigustusrakud (blastomeerid). Need on totipotentsed nad võivad diferentseeruda mis tahes rakutüübiks ja panna aluse kogu organismi arengule. Veidi väiksema arengupotentsiaaliga on embrüonaalsed tüvirakud, mis saadakse blastotsüsti sisemisest rakumassist. Sellised tüvirakud on pluripotentsed võivad areneda mis tahes raku tüübiks, ei saa kasvada organismiks. Nabaväädivere tüvirakke saab stimuleerida diferentseeruma paljudeks rakutüüpideks. Need tüvirakud saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest ja säilitatakse külmutatuna vedelas lämmastikus. Sellised tüvirakud on multipotentsed võivad areneda ainult teatud kudede rakkudeks. Täiskasvanu tüvirakud on multipotentsed. Klassikaliseks näiteks on vereloome tüvirakud luuüdis. (tüvirakkude skeemi vaata lehelt).
· Verejooks · Suurenenud põrn · Väsimus · Akuutne valu · Aneemia 9. Presügootilised ristumisbarjäärid Presügootse barjääri olemasolu tähendab, et eri liikide isendite vahelised sigimiskavatsuslikud kontaktid ei jõua viljastumiseni ehk siis sügoodi tekkeni, postsügootse barjääri olemasolul viljastamine küll toimub, kuid tekkiva sügoodi areng uueks sigimisvõimeliseks organismiks on häiritud. · Ajalise isolatsiooni puhul ei saa eri liiki isendid omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. · Teiseks võib isolatsioon toimida biotoobi või kasutatava ressursi vahendusel. · Käitumuslik isolatsioon see tähendab siis seda, et eri liikidesse kuuluvad loomad küll kohtuvad (kahe eelmise punkti puhul sugukavatsuslikult ei kohtugi), kuid omavahel ei paaritu. Seda siis
teisi rühmi (fosforhappejääki, süsivesikulist komponenti, lämmastikalust). Näiteks: sfingolipiidid ja glütserofosfolipiidid. Kolesteriidid olemas on Kolesterool ja selle ühendi estrid ei ole kahjulikud ega toksilised. Tegemist on kõigile päris-tuumsetele rakkudele tüüpilise ühendiga. Lipiidide biofunktsioonid: 1. Energeetiline funktsioon (täidavad varulipiidid, peamiselt triglütseriidid 2. Varuaine funktsioon (talletavad organismiks varuks rasva) 3. Struktuurne funktsioon (rakumembraani struktuurne komponet) 4. Kaitsefunktsioon (termoregulatsioon) 5. Transpordifunktsioon (Vere lipoproteiinid on kolesterooli, vabade rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide transportija) 6. Lahusti Lipiidide seedimine ja metabolism: Lipiidide seedimine toimub peensooles, aitab sapphape. Selleks on vaja vastavaid ensüüme ja emulgaatoreid, mis lõhustavad need
http://www.mega.ee/uudised/artikkel.asp/G=17/ID=82138 ja http://www.epl.ee/artikkel.php?id=101719 Siiam asub Tai Kuningriigis, seesuguseid kaksikuid on linna nime järgi hakatud kutsuma sealsete kunagiste tuntumate kaksikute järgi). Miks Siiami kaksikud on alati ühemunakaksikud, ja on seega samast soost? Kommentaar Paljunemine 17. Ühemunakaksikud arenevad ühe viljastumise (üks spermatosoid ühineb ühe munarakuga) tagajärjel. Sügoodist tekkinud kaks rakku arenevad kumbki iseseisvaks organismiks ühemunakaksikutel on seega sama genotüüp. Erimunakaksikud arenevad kahe viljastumise (osalevad kaks spermatosoidi ning kaks munarakku) tagajärjel, kummastki sügoodist areneb organism. Erimunakaksikud on seega juba algselt kaks eraldi rakku (organismi), mille liitumist nn liitorganismiks ei saa toimuda. KÜSIMUS Paljunemine 18. Ontogenees on isendi areng viljastumisest surmani. Ontogeneetika ajalugu on olnud kahe filosoofilise suuna vastandlike ideede võitluse ajalugu. Preformism
Sm. Stalin ütleb: ,,Nüüd on jutt sellest, et nõukogude ühiskondlik kord on osutunud eluvõimelisemaks ja kindlamaks kui mittenõukogude ühiskondlik kord, et nõukogude ühiskondlik kord on parem ühiskonna organiseerimise vorm kui ükskõik missugune mittenõukogude ühiskondlik kord." Edasi näitab sm. Stalin, et Nõukogude riik on lahendanud kõige paremini rahvusküsimuse, et meie paljurahvuseline riik on osutunud võimsaks ühiskondlikuks organismiks. Sm. Stalini kõnes on veel kord rõhutatud Punaarmee murdumatu võimsus, mis on hajutanud jäädavalt kõik need kahtlused, mida omati selles suhtes varem väljaspool Nõukogude Liidu piire. Aga sm. Stalini kõnest nähtub erilise selgusega ka see, et meie suured võidud Isamaasõjas olid nõukogude ühiskonnas bolsevike partei õige poliitilise liini teostamise tulemus. Bolsevike partei juhtimisel saavutas nõukogude rahvas kangelasliku töö abil meie
konstrueerimine? Taime rakkudel on teatud kemikaalide mõjul võime dedifferentseeruda. Mis tõttu võib ükskõik millisest taime osast saada uue organismi. Loomade puhul nii teha (veel) ei saa. 54. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest? DNA´d saab kloneerida katseklaasis vajalike komponentide juuresolekul, Organismi kloneerimiseks, tuleb kõigepealt kloneerida organismi DNA ja siis see uude rakku sisestada(munarakku) mis uueks organismiks areneb. 55. Tüvirakud. Rakud, millel on võime differenseeruda ükskõik millisteks organismi rakkudeks ja kudedeks. 56. Geeniteraapia. Vaata punkti 36 57. Miks tekib organismis vähkkasvaja. A cell's ability to instruct itself to die, a process called apoptosis <- see süsteem on nässus + 4-5samaaegset erinevat mutatsiooni raku geenides. 58. Miks on soolekepike ning pagaripärm head geenitehnoloogia mudelobjektid? Odavad kasvatada, paljunevad kiirelt, väikesed
Tallinna Laagna Gümnaasium ERINEVAD AJASTUD Referaat Anni Larin 10B klass Juhendaja: õp. M.Häelm Tallinn 2011 Sissejuhatus Referaadis on juttu Maa erinevatest ajastustest, nende eripäradest, Maa välja nägemisest erinevatel ajastutel. Selgroogsete tekkimisest, olemasolust ja nende arenemist keerulisemaks organismiks ja lõpuks inimeseks. Tekst on pärit kahest peamisest allikast, raamatust ja internetist. Joonised on pärit internetist. Isetõlgituid tekste pole. Tekst räägib ühest eoonist ja selle jagunemiseks aegkondadeks ja ajastuteks. Ajavahemik on 540 miljonit aastast tänapäevani. 1. Eelkambrium Eelkambriumiks nimetavad geoloogid kogu vanaaegkonna eelset aega. Selle terminiga ühendatakse nii ürg- kui ka aguaegkond (arhaikum ja proterosoikum), mis kokku
Hertzmann (1995: 234): "Sõjakäigule asumisel mängis muusika olulist rolli, sest sõjameeste südamesse ja hinge tuli sisendada veendumust, et ees ootab võit, ning neid abistada hirmu ületamisel tundmatuse ja ohu eest. Muusika abil võis seda teha sama hästi kui väejuhtide patriootilisi ja sütitavaid kõnesid kuulates. Seepärast kasutati Spartas sõjameeste teelesaatmiseks aulosi [...] Nendel juhtudel mängiti rütmiliselt ühetaolist muusikat, mis võimaldas terviklikuks organismiks ühendada tohutu hulga mehi, kelle liikumist ja südametukseid sõna otseses mõistes reguleeris aulose aktsenteeritud helide muutumatu iseloomuga vaheldumine."13 Kuigi lääne muusika ja kultuur on läbi ajaloo muuutunud, jääb õpetus eetosest muusikas siiski tähtsaks pärandiks Vana-Kreeka ajast ning üldiseks muusika uurimise mudeliks. Mõtteid muusikast ja eetosest Et muusikal nõiduslik mõju on, arvasid juba vanad kreeklased, rääkimata siis tänapäevast
diferensteeruma (e. spetsialiseeruma) ja moodustavad seest tühja rakukogumi, mida nim. blastotsüstiks. Blastotsüsti välimine rakukiht areneb platsentaks ja sisemisest rakukihist arenevad edasise arengu käigus kõik keha rakud. Sisemine rakukiht on pluripotentsete rakkude kogum, st et neil rakkudel on võime areneda igaks keha rakutüübiks va platsenta ja looteväliste kudede rakud ega seega ole võimelised arenema terviklikuks organismiks. Pluripotentseid rakke saab eraldada blastostüstist ja loote sugurakkudest, unipotentsed rakud - pluripotentsed rakud spetsialiseeruvad/ diferentseeruvad edasi multipotentseteks rakkudeks, mida tihti nim. ka somaatilisteks tüvirakkudeks. Multipotentsiaalsed tüvirakud on eritüübilised tüvirakud, mis on võimelised arenema vaid kindlateks kudedeks: veretüvirakud vereks, nahatüvirakud nahaks jne. Multipotentsed rakud on olemas nii varases arengus kui ka täiskasvanud organismis
korvama täiendavad kulutused. Richard Cantillon (1725): ettevõtja on isik, kes tegutseb riski tingimustes. Beaudeau (1797): ettevõtja on isik, kes kannab vastutust ettevõetud tegevuse eest, see kes planeerib, kontrollib, organiseerib ja valdab ettevõtet. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Ettevõtja on kogu majandusliku aktiivsuse keskne looja. Say – ettevõtlus kui tootmistegurite kombineerimine ühtseks organismiks Knight – ettevõtja on kaalutletud riskide võtja ja kasum on selle eest saadav tasu Stevenson ja Jarillo : Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. P. Burns (2001) – ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks
sisaldab kasvuhormooni kinetiin, ning taimerakud hakkavad jälle diferentseeruma. 54. Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest? DNA´d saab kloneerida katseklaasis vajalike komponentide juuresolekul, Organismi kloneerimiseks, tuleb kõigepealt võtta kloneeritava organismi mingi rakku tuum ja siis see naise munarakku sisestada (eelnevalt on sealt tuum eemaldatud) ja siis see peremees organismi panna (naise vagiinasse) kus see uueks organismiks areneb. 55. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Tänu geenijärjestamise tehnoloogia täiustumisele loodavad teadlased loomade DNA kaudu jõuda lähemale inimhaiguste mõistmisele, täiendades ühtlasi teadmisi bioloogiast ja evolutsioonist. Looma DNA võrdlemine inimese omaga võib anda meditsiiniteaduse seisukohalt olulist informatsiooni ning seetõttu
spetsialiseerumine ja diferentseerumine. Diferentseerumine seisneb arengus, mis viib ühetaolisuselt mitmekesisusele ja väljendub riigi kasvus ning laienemises, tema sisemise ülesehituse keerulisemaks muutumises. Lõppeb see siis kui riigi areng jõuab mingi riigitüübi täiuslikkuseni. Spetsialiseerumisprotsessis ühinevad inimesed sotsiaalsetesse klassidesse, mis täidavad ainult kindlaid endale omaseid funktsioone. Geopoliitiline teooria Peab samuti riiki organismiks, poliitikat aga võitluseks organismi eluruumi pärast. Geopoliitika uurib riiki kui ruumilist nähtust, kui geograafilist organismi. Poliitiliste protsesside põhjuseks peetakse geograafilisi tegureid. Poliitika ja geograafia seosed: füüsilisel geograafial on otsene mõju poliitilistele protsessidele; iga riigi poliitiline võimsus sõltub tema geograafilisest asukohast; tehnika ja tehnoloogia areng muudab poliitiliste
Lehemuudendid - tekivad, kui leht võtab endale uue ülesande: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda, putuktoidulistel taimedel hankida toitu või kaitsta taime herbivooride eest. Muundunud võivad olla kas terve leht või lehe erinevad osad: roots või laba. Paljunemine: vegetatiivne pungumine- on paljunemisviis, mille puhul paljuneva organismi küljes tekivad väikesed pungad. Need pungad suurenevad ja arenevad uueks organismiks. Pungumise teel paljunevad mõned üherakulised organismid. Mitoosi ajal tekib tuumakääv raku ühe serva lähedal ja tsütoplasma jaguneb ebavõrdsetesse osadesse. Selle tulemusena tekib üks suur rakk ja üks väike rakk pung. Pungas on niisamasugune täielik geenide komplekt nagu suures rakuski ja ta saab kasvada normaalse suurusega rakuks. Pooldumine- iseloomulik ainuraksetele organismidele. Vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga
totipotentsed rakud diferensteeruma (e. spetsialiseeruma) ja moodustavad seest tühja rakukogumi, mida nim. blastotsüstiks. Blastotsüsti välimine rakukiht areneb platsentaks ja sisemisest rakukihist arenevad edasise arengu käigu kõik keha rakud. Sisemine rakukiht on pluripotentsete rakkude kogum, st et neil rakkudel on võime areneda igaks keha rakutüübiks va platsenta ja looteväliste kudede rakud ega seega ole võimelised arenema terviklikuks organismiks. Pluripotentseid rakke saab eraldada blastostüstist ja loote sugurakkudest Multipotentne võib areneda mitmeks rakutüübiks, tingimuseks on sama kude (sama rakutüüp). Pluripotentsed rakud spetsialiseeruvad/ diferentseeruvad edasi multipotentseteks rakkudeks, mida tihti nim. ka somaatilisteks tüvirakkudeks. Multipotentsiaalsed tüvirakud on eritüübilised tüvirakud, mis on võimelised arenema vaid kindlateks kudedeks: veretüvirakud vereks, nahatüvirakud nahaks jne
koostisosade üle. Ühiskonna ja riigi arengus eraldas Spencer kaks arengustaadiumi: 1) primitiivne ehk sõjalis-röövellik ja 2) kõrgem ehk tööstuslik (industriaalne) arengustaadium.Mõlemale arengustaadiumile on iseloomulik, et riikidevahelisi suhteid käsitletakse sotsiaaldarvinistlikus vaimus olelusvõitlusena. Orgaanilisele teooriale lähedal ja sellega seotud on geopoliitiline teooria, mis peab kõiki samuti organismiks, poliitikat aga võitluseks organismi eluruumi pärast. 20.sajandil arenesid välja mitu rahvuslikku geopoliitilist koolkonda. Saksa geopoliitilise koolkonna ühe tuntuima esindaja Karl Haushoferi järgi uurib geopoliitika riiki kui ruumilist nähtust, kui geograafilist organismi. Geopoliitika peab poliitiliste protsesside (rahvusvahelises tähenduses) põhjuseks geograafilisi tegureid. Siit ka poliitiline geograafia, mis vaatles riikluse arengut kui ruumilist kasvu
T3 aktiveerib transkriptsiooni faktorid, mis spetsiifiliselt aktiveerivad uureatsükli geenid ja vaigistab ammoniaagi sünteesiks vajalikud geenid. T3 kontsentratsioon on määratud T4 kontsentratsiooni poolt vereringes. Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused Kahepaiksete metamorfoos on seotud morfoloogiliste muutustega, mis muudavad veelise eluviisiga vastse peamiselt maismaal elavaks täiskasvanud organismiks. Metamorfoosi käigus aktiveeritakse spetsiifiliste hormoonide abil uuesti arengulised protsessid ning kogu organism läbib morfoloogilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused uueks eluetapiks. Sabakonnalised (salamander) kaotavad sabauime, välimised lõpused, ja muudavad naha struktuuri. Päriskonnalised (konnad ja kärnkonnad) läbivad dramaatilisemaid muutusi, kus peaaegu kogu organism modifitseeritakse ümber
moondega arenemine, arengu reprogrammeerimine. Vastsestaadium on sageli seotud pigem kasvamise ja vahel levimisega, täiskasvanu staadium reproduktsiooniga. Amfiibide metamorfoos (anatoomilised/füsioloogilised muutused, hormonaalne kontroll – hormoonid T4, T3, T2; metamorfoosi etapid: pre ja prometamorfoos, metamorfoosne kliimaks) kahepaiksete metamorfoos kätkeb endas anatoomilis-morfoloogilisi muutusi, mis muudavad veelise eluviisiga vastse (enamasti) maismaal elavaks täiskasvanud organismiks. Algul on kulles herbivoorne, moonde käigus läheb üle lihatoidule (sooltoru lüheneb). Silmade asukoht muutub - tekib otsevaade. Kõrvad täiustuvad, toimuvad suured närvisüsteemi muutused. Küljejoone süsteem (tajub vee liikumist) degenereerub. T4 (türoksiin) konverteeritakse aktiivsemaks T3-ks (trijoodtüroniin), mis aktiveerib geenide transkriptsiooni ja käivitab metamorfoosi. Amfiibide metamorfoosi etapid: - premetamorfoos - varane staadium, kilpnääre alles küpseb ning T4
diferensteeruma (e. spetsialiseeruma) ja moodustavad seest tühja rakukogumi, mida nim. blastotsüstiks. Blastotsüsti välimine rakukiht areneb platsentaks ja sisemisest rakukihist arenevad edasise arengu käigu kõik keha rakud. Sisemine rakukiht on pluripotentsete rakkude kogum, st et neil rakkudel on võime areneda igaks keha rakutüübiks va platsenta ja looteväliste kudede rakud ega seega ole võimelised arenema terviklikuks organismiks. Pluripotentseid rakke saab eraldada blastostüstist ja loote sugurakkudest Multipotentne võib areneda mitmeks rakutüübiks, tingimuseks on sama kude (sama rakutüüp). Pluripotentsed rakud spetsialiseeruvad/ diferentseeruvad edasi multipotentseteks rakkudeks, mida tihti nim. ka somaatilisteks tüvirakkudeks. Multipotentsiaalsed tüvirakud on eritüübilised tüvirakud, mis on võimelised arenema vaid kindlateks kudedeks: veretüvirakud vereks, nahatüvirakud nahaks jne
annaabi.ee 
