Bioloogia 2 KT küsimuste kokkuvõte (0)

Kokkuvõte secunda teisest bioloogia kontrolltööst läbi aastate (2005-2010)
* 1. Osa – Mõisted (1p)
-) Eukarüoot – päristuumne organism, mis omab piiritletud tuuma ja membraani organelle.
-) Prokarüoot – eeltuumne rakk , millel puudub konkreetselt piiritletud tuum ja membraansed organellid .
-) Pinotsütoos – vedelikus lahustunud makromolekulide omistamine membraani kaudu.
-) Inklusioonid – tsütoplasma varuaine .
-) Mükoriisa – seenjuur, sümbioos seente- ja taimejuurte vahel.
-) Turgor – rakusiserõhk.
-) Geen – kromosoomi osa, mis sisaldab endas üht pärilikkuse tunnust.
-) Fagotsütoos – protess, mille abil rakk transpordib suuremaid aineosakesi.
-) Karüoplasma – poolvedel „täide“ rakutuumas , nagu tsütoplasma rakus.
-) Mütseel – seeneniidistik .
-) Homoloogiline kromosoom – paaris kromosoomid (sarnase informatsiooni põhjal).
-) Bakteritoksiin – mürk, mida bakterid toodavad.
* 2. Osa – Kas väited on tõesed või valed? Paranda ( kirjutan vaid õiged vastused) (2p)
-) Ühest bakteris tekib üks spoor.
-) Taimerakule iseloomulikud organellid on plastiidid ja vakuoolid .
-) Ribosoomides toimub valgu süntees.
-) Spooridel toimub ainevahetus maksimaalselt aeglaselt.
-) Valguse puudumisel muutuvad kloroplastid leukoplastideks.
-) Seened on heterotroofsed organismid.
-) Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks.
-) Ainetranspordiks läbi rakumembraani vajatakse täiendavat energiat, siis kui transport toimub aktiivselt (tahkete ainete transport).
-) Kloroplast on täidetud stroomaga./ Mitokonder on täidetud maatriksiga.
-) Plastiidid esinevad ainult taimerakkudes./ Plasmiidid esinevad ainult bakterirakkudes.
-) Bakterid tagavad looduses ainete ringluse.
-) Prokarüootse raku ehituses puudub rakutuum .
-) Mükoplasmat võib pidada üheks kõige pisemaks üherakuliseks organismiks.
-) Tsentrosoom esineb peamiselt loomarakkudes .
* 3. Osa – Leidke kõige õigem vastusevariant (kirjutan vaid õiged vastused) (1p)
-) Kromoplastide värvus tuleneb nendes organellides esinevatest: karotinoididest.
-) Prokarüoot on: rakutuumata organism.
-) Kõige väiksemaks rakuks loetakse: mükoplasmat.
-) Uued ribosoomid moodustuvad: rakutuumas.
-) Mitokondrid esinevad: eukarüootsetes rakkudes.
-) Nii mitokondrites kui kloroplastides leidub: DNA-d.
-) Membraane ei esine: ribosoomi ehituses.
-) Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: valkude süntees.
-) Rakumembraan koosneb: fosfolipiidsest kaksikkihist.
-) Tsütoplasma koostises on kõige rohkem: vee molekule.
-) rRNA süntees toimub: tuumakeses.
-) Raku sisetoese moodustab: tsütoskelett.
-) Raku tsütoskelett koosneb põhiliselt: valkudest.
-) Sümbioos on iseloomulik: mükoriisale.
-) Plastiidide eellasi nimetakse: proplastiidideks.
-) Antibiootikumidega ravitakse: bakterihaigusi.
-) Ribosoomid esinevad: prokarüootsetes rakkudes.
-) Tuumakeses sünteesitakse: ribosoome.
* 4. Osa – Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta)
-) Valgusmikroskoobi põhilised osad on mehaaniline süsteem, optiline lääts ja valgussüsteem.
-) Mitokondri sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse kristadeks ehk harjakesteks.
-) Kloroplastide lammellid (graanid) sisaldavad pigmenti – klorofülli.
-) Bakterid on üherakulised prokarüoodid, kelle ehituses puuduvad tuumad ja membraanidest koosnevad organellid.
-) Enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest.
-) Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist.
-) Valgu ja rRna molekulidest koosnevaid kehakesi rahu tsütoplasmas nimetatakse ribosoomideks. Nad on kaheosalised ja neil puudub membraan .
-) Hallitanud toit on enamikule loomadele mürgine, sest see sisaldab hallikute poolt eritatud bakteritoksiine.
-) Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos .
-) Rakumembraan koosneb põhiliselt valkudest ja fosfolipiididest.
-) Kõik seened on eukarüootsed, sest sarnaselt looma- ja taimerakkudele paikneb nende tsütoplasmas üks või mitu rakutuuma.
-) Mikroskoobi kõige olulisem osa – optiline süsteem ehk läätsede süsteem on esindatud okulaari ja objektiividega.
-) Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranži ja punase värvuse.
-) Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA molekulidest.
-) Elektroonmikroskoopilise pildi alusel eristatakse kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi.
-) Mikroskoobi kõige olulisem osa on optiline lääts.
-) Bakterirakke iseloomustavad karvakesed ehk kristad , raku pinnal olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks.
-) Koos organismidega elab alati koos palju erinevaid baktereid, kes moodustavad sümbioosi.
-) Seeneraku rakumembraani katab kitiinist ja teistest süsivesikutest koosnev rakukest.
* 5. Osa – Selgita pikemalt ja tooge võimalusel näiteid
-) Mis tähtsus on seentel looduses ja inimtegevuses? (2p)
*) Looduses: peamised surnud organismide lagundajad.
*) Inimtegevuses: seene hallitust kasutatakse toiduainetööstuses (hallitusjuust) ja antibiootikumide tootmisel.
-) Miks on üherakulised organismid enamasti väga väikesed? (1p)
*) Raku välismembraani pindala ja sisetuuma ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksem see suhe jääb ja kui suhe jääb liiga väikeseks häiruvad kõik protsessid. (õpetaja ise on kirjutanud)
-) Mis on normaalne mikrofloora ning milline on selle roll meie elus? (1p)
*) Normaalne mikrofloora kaitseb bakterite eest (nt on jämesoole mikrofloota ja kui see kahjustada saab, siis võib tekkida mingi haigus seal) ning normaalne mikrofloora sõltub erinevatest asjadest (nt inimese east ja toitumisest).
-) Mis tähtsus on bakteritel looduses ja teistele organismidele? (2p)
*) Looduses: lagundavad mitmesuguseid jäätmeid ja surnud organisme.
*) Orgaanilise aine lagundajatena on bakteritel oluline osa mulla kujundamisel.
*) Bakterid ümbritsevad kõiki organisme ja on enamusti neile kasulikud (nt lagundavad mitmeid orgaanilisi ühendeid).
-) Milles seisneb seente kahjulikkus inimesele? (2p)
*) Seened toodavad toksiide, mis on inimestele kahjulikud ja mida süües võib haigestuda ning ka surra.
* 6. Osa joonista 2 rakku (antud nimi, milliseid on tahetud) ja märgi osad. Lisaks kirjuta eraldi välja 5 taime-/seene-/loomarakus leiduva organelli ülesanded. (3p + 5p)
-) Igal rakul neist kolmest on:
*) Ribosoom – sünteesib kõiki valke.
*) Mitokonder – annab rakule energiat.
*) Rakutuum – juhib kogu raku elutegevust.
*) Tsütoplasma – seob kõik rakuorganellid ühtseks.
*) Rakumembraan – kaitseb välismõjude eest ja osaleb ainevahetuses.