päritolu tõendavad universaalsed protsessid. Elu areng maal I Agueoon 1.) kujunes välja fotosüntees: atmosfääris vabanes vaba hapnik 2.) Päristuumsete teke e. eukarüoodid. Eelised: kuj välja rakusisene tööjaotus, DNA koondus kromosoomidesse, tekkis sug. palj. meioos, suurenes geneetiline muutlikkus, mis oli alus edaspidiseks evolutsiooniks 3.) hulkraksete teke. Eelised: rakkude eristumine kudedeks ja organiteks, kuj. org. sisene tööjaotus, püsiv sisekeskkond 4.) arenesid regulatsioonisüsteemid. II Vanaaegkond ,,Kambriumi plahvatus" *Kuj. välja kõik ehitustüübid ja põhilised hõimkonnad (nt. meduusid, ussid. Biogeograafiline tõend: mingi org. rühma liigid, mis asustavad üksteisele lähedasi alasid on omavahel sarnasemad, kui samadesse rühmadesse kuuluvate kaugete alade liigid. Sordi ja tõu aretus: Näitab evol. mitmekesisuse võimalusi. Evol. etapid 1.) füüsikaline ,,Suur Pauk" 15milj, maa 4.5 miljardit 2.) keemiline. Heelium, vesinik. *1860 L.Pasteur
Organismi regulatsioonisüsteemid Närvisüsteem ja humoraalne süsteem NS talitluses on oluliseks mehhanismiks reflex vastus, reaktsioon ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi ...
Närvisüsteem Aju Psühholoogia gümnaasiumile Eva Palk Käitumismehhanismid · Käitumise korraldamiseks olemasolevad keha regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem 2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed 3. bioloogilised rütmid 4. kasvamine ja areng, 5. õppimine 6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS
Fotosünteesivad PROKARÜOODID hapniku moodustumine keskkonda HULKRAKSUS (~1 miljard a tagasi) · toimus rakkude eristumine Kujunes rakukolooniatest · kujunes organismisisene tööjaotus · püsiv keskkond · arenesid regulatsioonisüsteemid · uute organismitüüpide areng (vetikad, selgrootud) Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimed) LÜLIJALGSED 410-440 milj a tagasi 400 milj a tagasi · esinevad varred, risoomid · puudusid tõelised lehed ja juured
bioloogiline pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Sünteesi- ja lõhustumisreaktsioonid on tavaliselt tasakaalus. Inimene on aeroobne organism ehk ta kasutab eluks hapnikku. Sisekeskkonna püsivuse tagavad keerulised regulatsioonisüsteemid. Kehas peab olema püsiv temp, samuti on vaja et ringlevas veres ning teistes kudedes oleks kindel kogus erinevaid keemilisi ühendeid. Negatiivse tagasisideme puhul viiakse organism tagasi algsesse seisundisse. Kehatemp langedes käivitab aju muutused, mis soodustavad onanismis soojatootmist. Esimesena tõmbuvad kokku karvapüstitajalihase (nn kananahk), nende tulemusel vabaneb energia. Kehas algab energiarikaste toitainete, rasvade, lagundamine, mille tulemusena vabaneb soojusenergiat
bioloogiline pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Sünteesi- ja lõhustumisreaktsioonid on tavaliselt tasakaalus. Inimene on aeroobne organism ehk ta kasutab eluks hapnikku. Sisekeskkonna püsivuse tagavad keerulised regulatsioonisüsteemid. Kehas peab olema püsiv temp, samuti on vaja et ringlevas veres ning teistes kudedes oleks kindel kogus erinevaid keemilisi ühendeid. Negatiivse tagasisideme puhul viiakse organism tagasi algsesse seisundisse. Kehatemp langedes käivitab aju muutused, mis soodustavad onanismis soojatootmist. Esimesena tõmbuvad kokku karvapüstitajalihase (nn kananahk), nende tulemusel vabaneb energia. Kehas algab energiarikaste toitainete, rasvade, lagundamine, mille tulemusena vabaneb soojusenergiat
Eukarüootne organismitüüp võimaldas kõige muu hulgas ka hulkraksuse tekke umbes 700 ... 900 miljonit aastat tagasi. Hulkraksuse kujunemise tähtsus: · Hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organiteks. · Kujunes organismisisene tööjaotus · Hulkraksus tagas ka väliskeskkonnast paremini eraldatud ja püsivama sisekeskkonna. · Koos kudede eristumisega arenesid hulkraksetel organismidel nende terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringe- ja hormonaalsüsteem · Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. · Hulkraksus kujunes välja nii taime-, looma- kui ka seeneriigis. Suuremate geoloogiliste sündmuste ja kivististe leidude järgi on Maa ja selle elustiku ajalugu jaotunud erineva kestusega perioodideks. Geoloogilise ajaskaala suuremaid üksusi nimetatakse aegkondadeks ja ajastuteks. Evolutsiooni põhilised sündmused Elu veest maismaale
sees väiksem kui väljaspool. Sellega saab alguse närviraku aktsioonipotentsiaal ehk tegevuspotentsiaal, mis levib aksonis. HUMORAALNE regulatsioon: signaalid liiguvad ka NS-s närvirakkude vahel või närvirakust lihas- v näärmerakku hormoonidega sarnanevate mediaatorite abil - kui signaalained levivad vereringe ja koevedeliku vahel organismi eri paikadesse (kehavedelikega seotud) - mõju algab aeglasemalt ja kestab kauem kui neuraalse korral ★ Need regulatsioonisüsteemid on omavahel koostöös! ★ NS regeerib hormoonide toimele, kuid eritab neid ka ise! ★ Humoraalse ja neuraalse süsteemi vaheline seos on eriti selge hüpotaalamuse ja hüpofüüsi talitluses! ★ Neerupealisesäsi, mis eritab hormoone, kuulub nii embrüonaalse arengu kui ka talitluse põhjal sümpaatilisse NS-i! KOEHORMOONID ● kui eritava raku signaalaine mõjutab koevedeliku kaudu otseselt naaberrakke ● so PARAKRIINNE ERITUS
hüpotees. Keemiline evolutsioon- areng lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni. Bioloogiline evolutsioon- elu areng esimestest elusorganismidest inimeseni. Sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. 3. Millised on hulkraksete organismide eelised ainuraksete ees? Hulkraksus võimaldab kujuneda uutel organismitüüpidel ja rakkude eristumise kudedeks, mis tagab organismi regulatsioonisüsteemid (vereringe ja närvisüsteem). Lisaks on organismisisene tööjaotus, väliskeskkonnast paremini eraldatud ja püsivam sisekeskkond. 4. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse, vali õige! a) 6 miljr a. b) 4,5-5 miljr a c) 3,7-4 miljr a. 5. a) Esimesed fotosünteesijad vees olid tsüanobakterid ja vetikad b) esimesed hulkraksed loomad vees, kelle esindajad elavad ka tänapäeval olid käsnad. 6. Kes või mis on fossiil, kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse? Fossiil on mistahes
muutusteks Fotosünteesivad PROKARÜOODID hapniku moodustumine keskkonda HULKRAKSUS (~1 miljard a tagasi) · toimus rakkude eristumine Kujunes rakukolooniatest · kujunes organismisisene tööjaotus · püsiv keskkond · arenesid regulatsioonisüsteemid · uute organismitüüpide areng (vetikad, selgrootud) Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimed) LÜLIJALGSED 410-440 milj a tagasi 400 milj a tagasi · esinevad varred, risoomid · puudusid tõelised lehed ja juured HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED
juhtudel rakusiseselt. * Milliseid eeliseid andis eukarüootne ehitustüüp? Eukarüootsetel bakteritel on kaks DNA molekuli, prokarüootsetel üks. * 900-700 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed. Tähtsus: hulkraksus võimaldas rakkude eristumist kudedeks ja organismideks. Hulkraksus tagas väliskeskkonnast paremini eraldunud ja püsivama sisekeskkonna. Koos kudede eristumisega arenesid neil terviklikkust tagavad regulatsioonisüsteemid (närvi-, vereringe-, hormonaalsüsteem). Hulkraksus võimaldas paljude uute organismitüüpide arengut. * Vanaaegkonna eel ja alguses arenes elu vees. Vanaaegkonna keskel levis elu ka maale. Esimesed maale ,,kolijad" olid taimed (ürgraikad). Peale seda kolisid maale ka lülijalgsed. Vanaaegkonna lõpus tekkis hiidmanner ehk Pangaea. See lagunes osadeks keskaegkonna keskel. Tekkisid ookeanid. Tekkisid loomhambused liigid ehk varajased imetajad.
vanuritega tegelevate füsioterapeutide ja tervisespordi treenerite järgi VANANEMISPROTSESS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID · Vananemise puhul on tegemist multifaktoriaalse bioloogilise protsessiga, mida patoloogilised faktorid modifitseerivad · Vananemine on pärilikult määratud protsess, mis järgib teatud graafikut, nagu kasvamine ja areng · Vananemise põhimehhanisme veel ei tunta · Inimese kasvamist kuni täiseani juhivad geneetilised regulatsioonisüsteemid, mis ei ole veatud ja seetõttu võib esineda kaasasündinud haigusi ning funktsionaalseid puudeid · Geenidel on suur tähtsus sellele, kui terveks ja töövõimeliseks organism kasvamise ajal kujuneb, kuid spetsiaalset vananemise programmi ei ole olemas VANANEMIST MÕJUTAVAD TEGURID · Vananemisprotsessi mõjutavad tegurid jaotatakse sisemisteks ja välisteks · Sisemisi tegureid ei tunta · Välised tegurid on mitmesugused elutavad ja elutingimused
suureneb geneetiline muutlikus (uued võimalused evolutsioonis). Hulkraksus (1 miljard aastat tagasi) Rakkude eristumine kudedeks, organiteks. kujunemine kloonialiste vormide kaudu. Kujunes organismisisene tööjaotus; püsiv sisekeskkond; arenesid regulatsioonisüsteemid; uute organismitüüpide areng. Elu areng ürgajast tänaseni: Aegkond Ajastu Taimed Loomad Ürgeoon Prokariootsete Prokariootsete organismide teke organismide teke Agueoon Eukarüootsete Eukarüootsete
liitumine. EELISED: Organellide teke, rakusisene tööjaotus. Geneetiline materjal kromosoomides. Arenes välja mitoos , meioos. Suguline paljunemine. Geneetiline muutlikkus. Fotosünteesivad prokarüoodid Hapniku moodustamine keskkonda. Hulkraksuse kujunemine rakukolooniatest 1 miljard aastat tagasi. Vetikad Pehmekehalised selgrootud EELISED: Rakkude eristumine kudedeks, organiteks. Püsiv sisekeskkond. Regulatsioonisüsteemid. Uute organismitüüpide areng. Elu veest maismaale · Ürgraikad (sõnajalgtaimed) Eelised: esinevad varred, lehed, risoomid, juured puudusid. · Hiiglaslikud sõnajalgtaimed Eelised: paljunevad eostega, fotosüntees, mulla teke. · Paljasseemnetaimed Eelised: paljunemine seemnetega · katteseemnetaimed Eelised: õied, viljad Loomad maismaale · Lülijalgsed(putukad, ämblikud) · Kahepaiksed · Roomajad(kehasisene viljastumine): 1
vajadus vanuritega tegelevate füsioterapeutide ja tervisespordi treenerite järgi VANANEMISPROTSESS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID · Vananemise puhul on tegemist multifaktoriaalse bioloogilise protsessiga, mida patoloogilised faktorid modifitseerivad · Vananemine on pärilikult määratud protsess, mis järgib teatud graafikut, nagu kasvamine ja areng · Vananemise põhimehhanisme veel ei tunta · Inimese kasvamist kuni täiseani juhivad geneetilised regulatsioonisüsteemid, mis ei ole veatud ja seetõttu võib esineda kaasasündinud haigusi ning funktsionaalseid puudeid · Geenidel on suur tähtsus sellele, kui terveks ja töövõimeliseks organism kasvamise ajal kujuneb, kuid spetsiaalset vananemise programmi ei ole olemas VANANEMIST MÕJUTAVAD TEGURID · Vananemisprotsessi mõjutavad tegurid jaotatakse sisemisteks ja välisteks · Sisemisi tegureid ei tunta · Välised tegurid on mitmesugused elutavad ja elutingimused
muutusteks Fotosünteesivad PROKARÜOODID hapniku moodustumine keskkonda HULKRAKSUS (~1 miljard a tagasi) · toimus rakkude eristumine Kujunes rakukolooniatest · kujunes organismisisene tööjaotus · püsiv keskkond · arenesid regulatsioonisüsteemid · uute organismitüüpide areng (vetikad, selgrootud) Taimeriigi evolutsioon maismaal Loomariigi evolutsioon maismaal ÜRGRAIKAD(sõnajalgtaimed) LÜLIJALGSED 410-440 milj a tagasi 400 milj a tagasi · esinevad varred, risoomid · puudusid tõelised lehed ja juured HIIGLASLIKUD SÕNAJALGTAIMED KAHEPAIKSED
Bakterimürgid või muud tegurid panevad leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid ehk endogeenseid pürogeene, mis transporditakse hüpotalamusse. PRAKTIKUMID 1. Vegetatiivne närvisüsteem. Organismi talitluse regulatsiooni põhimõtted. Vegetatiivne närvisüsteem = autonoomne närvisüsteem. Organism reguleerib end homoöstaasi hoidmiseks, ehk stabiilse sisekeskkonna hoidmiseks. Organismi talitlust kontrollivad ja reguleerivad regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem •1.1 kesknärvisüsteem •1.2 perifeerne närvisüsteem •1.3 vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem •Sümpaatiline •parasümpaatiline 2. sisesekretsioorne süsteem Regulatsioon toimub negatiivse ja positiivse tagasiside põhimõtte. Lisaks on ka ennetav tagasiside. Vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline - võitluse/põgenemise mehhanismid Parasümpaatiline - seedimise/taastumise mehhanismid.
muutub organismi elutalitus. (jaguneb : Otsene, moondega) + Mitmekesisus. Kirjeldatud liike maailmas : 2 milj. Kirjeldamata liike 3 milj. Kokku liike maailmas 5 - 30! milj. Peamiselt vihmametsades elavate putukate arvel. + Piiritletud eluiga. (Bakterid 30 min. -> mägimännid 6000 a.) + Stabiilne sisekeskkond. Erinevus väliskeskkonnast saavutatakse nende vahenditega : a) biobarjäärid (nahk, limaskest) b) Regulatsioonisüsteemid (veekaotusest teavitatakse januga) c) Aktiivne reageerimine muutustele. (alused : info vastuvõtt, ümbertöötlus ja vastureaktsioon) + Muutlikus - Kõik organismid on üksteisest erinevad. Põhineb pärilikel erinevustel. EELIS : kõikidesse organismidesse suhtub keskkond individuaalselt. (Kogu populatsioon ei sure kunagi bioloogiliste haigusetekitajate tõttu välja) + Kõrgkorrastatud sisestruktuur st. kõikide elusorganismide ehituse järgitakse
superspiralisatsiooni vähenemisel pigem aktiveeritud, tänu -10 ja -35 elementide nihkumisele õigesse positsiooni statsionaarses kasvufaasis. Teise hüpoteesi kohaselt RNAP on statsionaarses kasvufaasis ebastabiilsem tänu sellele, et RNAP-ga on seondunud transkriptsiooni regulaatorvalk DksA, mis seondub polümeraasiga ning takistab avatud kompleksi moodustumist. Alarmoon võimendab DksA destabiliseerivat toimet. 10 Kahekomponentsed transkriptsiooni regulatsioonisüsteemid Bakterites on tugevalt konserveerunud kahekomponentsed signaalsüsteemid, mis tunnetavad süsteemile spetsiifilist keskkonnasignaali, kannavad selle edasi tsütoplasmasse ning reguleerivad signaalile vastuseks vajalike geenide 83 avaldumist. 2011. aastal oli teada 64 960 kahekomponentset süsteemi 1125 täielikult sekveneeritud genoomiga bakterite hulgas. Kusjuures keskmiselt on
annaabi.ee 
