liikuvatest näoluudest. 15.Lihas-liikumiselundkonna osa, misoma kokkutõmbumise ja lõtvumisega võimaldab liigutuste sooritamise. 16.Südamekoda-jaguneb paremaks ja vasakuks südamekojaks. Vasak südamekoda-sinna tuleb kopsuveenist hapnikurikas veri. Parem südamekoda-sinna tuleb kehaveenidest hapnikuvaene veri. 17.Südameklapid-klapid, mis lasevad verel liikuda vaid ühes suunas kodadest vatsakesse ja vatsakestest veresoontesse. 18.Südamevatsake-südame osa koja ja veresoonte vahe, surub vere soontesse. Jaguneb paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Parem vatsake saab hapnikuvaese vere ja viib selle kopsuveeni. Vasak vatsake saab hapnikurikka vere ja viib selle arterisse. 19.Arter-veresoon, mis viib hapnikurikast verd südamest kudedesse. 20.Veen-veresoon, mis viib hapnikuvaest verd kudedest südamesse. 21.Kapillar-kõige peenem veresoon, mis varustab kudesid hapnikuga ja ühenda arterit veeniga. 22
Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. 3.Südame ülesanne. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere veresoontes liikuma. 4.Südame asukoht. Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel. 5.Millistest osadest koosneb süda? 1.parem koda 2.vasak koda 3. hõlmased klapid 4. poolkuuklapid 5. vasak vatsake 6. parem vatsake 6.Millised on südame osade ülesanded? Vasak südamevatsake pumpab verd kehasse, parem vatsake kopsudesse Kojad koguvad vere kehast ja kopsudest jälle kokku. Kodade ja vatsakeste vahel ja suurte veresoonte väljumiskohal asuvad südameklapid. Klapid ei lase verel voolata tagurpidi. 7.Kuidas toimub vere liikumine südames? Kodade kokkutõmbe käigus paisatakse pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on seda kummaski vatsakeses umbes 150 ml). Seejärel toimub vatsakeste kokkutõmme, avanevad aordi ja
kardiopulmonaalsest šundist võõrutamine. Vastunäidustused: aordiklapi puudulikkus, aordi kihistumine, raske aordi või niudarterite oklusiivne haigus. Pump täidab aordisiseselt paikneva ballooni diastoli ajal, mille tulemusena tõstetakse diastoolset aordirõhku, mis omakorda viib pärgarterite verevoolu rõhu tõusuni. Ballooni tühjendamisega diastoli lõpus tekib aordis presüstoolne rõhu langus, mille tulemusena vasak südamevatsake järgmises erutusfaasis lõdvestatakse. Järelikult on vastupulseerimise eesmärgid müokardiaalse hapnikuvajaduse langetamine ja müokardiaalse hapnikupakkumise suurendamine. Balloonkateetrit juhitakse välise elektrokardiostimulaatoriga või EKG-ga. Olulised aspektid kiirabibrigaadile: patsient asetatakse lamama ühetasaselt väljasirutatud jalgadega, seade tuleb transpordi ajal paigutada nii, et patsiendini viivad juhtmed ei saaks deformeeritud. 891 2) Implantaadid
annaabi.ee 
