Kaart ja objektid on minu arvates väga head. Kõik on mõnusalt lähedal ja ei pea vägapalju kõndima. Alguspunkt on küll märgitud aga lõpp jääb arusaamatuks. Sissejuhatuses on minu arvates liiga palju numbreid. Olles ise alles gümnaasiumi lõpetanud, tean, et ega neid keegi väga kuulata ei viitsi. Võib-olla oleks võinud tuua rohkem näiteid, mis on Eestil ja Lätil ühist. Tekst on minu arvates gümnasistide jaoks liiga faktipõhine ja keeruline, nad ei viitsi kuulata seda lihtsalt. Samas on vahva, et Kristin on toonud sisse ühe legendi. Kuna teema oli ülikoolilinn võib-olla oleks saanud lahedamat infot blogidest või üliõpilastelt endilt. Rohkem elulisi näiteid sobib noortele paremini. Kristini töö oli minu arvates hea, arvestades seda, et aega meil vägapalju ei olnud ja töö tuli teha kiirustades. Küsimused: 1. Mis oli töö juures raske? 2. Kas ja miks teema oli sinu jaoks sobiv? 3
Kas koolis peaks olema kehalisekasvatuse tund? Kas koolis peaks olema kehalise kasvatuse tund!?Muidugi peab olema nädalas korra või paar kehalise kasvatus tund. Kehaline peaks olema nauditav tund- see oleks justkui võimalus lasta oma ajul puhata ja maandada veidi koolistressi.Koolistress ongi just neid põhjuseid ja muidugi ka faktipõhine õpe mille pärast peaks olema koolis kehalise tund.Kuna kehaline aitab maandada tunni jooksul kogutud pingeid ja annab võimaluse liikuda ja mõnel veerandil ka õues olla.Kehalisetund muutub laste jaoks tähtsaks just kevade poole, kuna siis kipub koolimaja ja klassid ülekuumenema ja õpilastel on paraku võimatu seal ajuga tööd teha.Sellistes olukordades ongi heaks vahepalaks päevale kehalise tund,kus õpilane saab joosta ja trenni teha.Inimene teeb
SWOT-analuusi eesmark on oma voimekuse kaardistamise kaudu osata muuta praeguseid tegevusi voi olukordi selleks, et: kasutada rohkem ja arendada oma tugevusi, korvaldada norkused, naha ohte ja olla valmis neile vastu astuma kasutada ara siiani kasutamata voimalusi. Ettevotte sisetugevusteks: unikaalne toode koolitautud personal -//- norkused: kehv kvaliteet suured uldkulud Valised voimalused: uute odavate transpordivoimaluste tekkimine Konkurentide tagasitombumine Valised ohud: Turu kasvu peatamine Ostjate eelistuste muutumine MINZBERGI juhi rollid: Suhtleja esindaja, eestvedaja, sidepidaja Infovahetaja Vastuvotja, jagaja, koneleja Otsustaja ettevotja, probleemilahendaja Suhtleja -kategooria holmab teavet ja ideid Ettevõtja on isik kes on paigutanud isikliku vara ettevõttesse kasu saamise eesmärgil Ärisaladus teabel on majanduslik hinnatav väärtus, teabest teadlikud...
V plokk: meelelahutuslik osa. Suurem osakaal on „pehmetel“ uudistel ja uudisloodel, väga tabloidne saateformaat. Kokkuvõte „Aktuaalse kaamera“ ja „Repoteri“ puhul on tegemist väga erievate saateformaatidega, mis üksteisest oluliselt erinevad. „Aktuaalne kaamera“ on ametliku ja hea struktuuriga ülevaatlik uudiste saade, kus kajastatakse olulisemaid uudiseid ja päevasündmuseid nii Eestist kui ka välismaalt, keskendub peamiselt kõvadele uudistele. On objektiivne ja faktipõhine, mis teeb sellest väga usaldusväärse ja hinnatud uudistesaate. Saate olulisust ja vaadatavust tõendab ka TNS Emori läbiviidud uuring, mis näitab, et kõige vaadatum uudistesaade on „Aktuaalne kaamera“ (novembris vaatajaid ühe saateminuti kohta 129 000). „Reporter“ on seevastu meelelahutuslik kogupere saade, kus muuhulgas kajastatakse ka olulisemaid päevauudiseid ja –sündmusi, kuid see vaid väike osa kogu saatest. Peamiselt keskendub pehmetele uudistele ning meelelahutusele
feodaalsed koormised nagu kümnis, vakus, perseelid vakuraamatu andmetel, millised olid rahalised maksed (adramaa-, isikumaks ja taskuraha) ja millest olenes nende suurus, millised maksud olid talupojal veel kirikule ja sõjalise iseloomuga kohustused ja kuidas talude majanduslik kandejõud neile koormistele vastu pidas. Kuidas Eesti talurahva õiguslik olukord oli, millal toimus talupoegade sunnimaistamine ja millised õigused olid tal maale ja vallasvarale. Üldiselt on teos faktipõhine, kus on välja toodud andmed vakuraamatust, kuid probleem seisneb selles, et teoses käib jutt enne Liiv sõja sündmusi, kuid suurem osa materjalist hõlmab peale sõjalisi andmeid (algallikad). Näiteks autor väidab: esimene juhtum läänistamisest on teada 1333 aastast, kus läänistati maa liivlasele (kuid ei too välja allikat), kuid see juures väidab, et vanim säilinud teade on pärit 1507 aastast, kus maa läänistati Kuru talupojale.
Konflikti sõnastamine tähendab endas selgusele jõudmist. Tavapäraselt öeldakse konfliktis olles mõtlematuid asju, kuna inimene ise ei tea, mida ta parasjagu tahab. Williams (2002, 55-63) soovitab probleemi esitamisel lähtuda kolmest vaatepunktist: Faktid, mida ma näen. Tunded, mis minus tekivad. Mida ma tahan? (Lehtsaar, 2008, lk 218) Faktid- kontrollitavad tõsiasjad. Kui konflikt on faktipõhine, siis on teda kerge ohjata. Kui on ära toodud teatud faktid, siis on võimalik tegeleda millegi konkreetsega. Tunded- väga oluline osa konfliktist. Tegu ei ole kindlasti ainult emotsioonidega, vaid kõik see, mis inimese sees toimub. Täpselt seletatud siseseisund näitab seda, mis on kõnelejale tähtis ja miks ta mingeid fakte esile toob. Mida ma tahan ?- On vaja eneses selgusele jõuda. See, mida me tahame, peaks põhinema faktidel, mida näeme, ja tunnetel, mida tunneme
Ajaloosündmused on ettemääratud teatud jõudude poolt ühiskonnas. Mida tähendab Max Weberi mõistev sotsioloogia? Püüab mõista, mitte kirjeldada ega seletada ühiskonna käitumist. Mida peab uurima mõistev sotsioloogia? MIKS? Mida tähendab Max Weberi kohaselt ideaaltüüp ning milleks on seda vaja kasutada sotsioloogias? - teoreetiline konstrukt (mudel), mis sisaldab kõige olulisemaid elemente nähtuse kirjeldamiseks Mille poolest erineb faktipõhine ja väärtustepõhine andmete tõlgendus? väärtustepõhine ei ole positivistlik Mida tähendab ratsionaliseerimine ning kuidas see on seotud ühiskonna arenguga? - Kasvab kalkuleerimine, emotsioonide, väärtuste ja tavade allutamine tuleviku eesmärkidele. Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt? Talcott Parsons (1902-1979): Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima,
Tallinna Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond KLÕ12 Kerli Sepp LUGEMA ÕPETAMINE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep, MA Tallinn 2011 Sisukord 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 2 ERISUGUSED TEOORIAD LUGEMAÕPETAMISEL.......................................................4 2.1.1 Küpsemisteooria.....................................................................................................4 2.1.2 Arenguteooria.........................................................................................................4 2.1.3 Kujuneva kirjaoskuse teooria.................................................................................4 2.1.4 Sotsiokultuuriline teooria....................................................
Kui neid nutikaid telefone enam ühel hetkel ei ole, siis jäävad meile alles ainult rumalad inimesed. Elades aga kogu aeg nii ja oodates, et ehk midagi juhtub, võib elu ära elada mitte midagi korda saatmata. Nagu ütleb vanasõna: kes ei riski, see šampust ei joo. Maarja Saar (2013) ütleb oma Eesti Päevalehes ilmunud artiklis: „Noori süüdistatakse tihtipeale vales erialavalikus. Eesti kontekstis, kus koolisüsteem on faktipõhine ja oma arvamuse kujundamisele rõhku ei panda, ei ole üllatav, et keskkoolist väljuvad noored, kes ei ole tööturul toimuvaga kursis. Muidugi on teatud erialad, mis tõenäolisemalt hätta ei jäta, ja on erialasid, mida õppides tulevane palk ei saagi motivatsiooniks olla. Kuid oodata 18- aastaselt, et ta suudaks ette näha tööturu olukorda viie aasta pärast, on kohati ebarealistlik.“ Selles suhtes on ehk tudengid, õpilased või ka lapsevanemad liiga usaldavad. Kõigepealt
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad b) endast lähtuvad tehnikad teadlik ignoreerimine küsimuste esitamine argumenteerimine - Kehtestamistehnikad TEEMAD: Psühholoogiline kontakt (indiviidiga; auditooriumiga) ,,Psühholoogiline kontakt" on mõiste, mis väljendab inimeste positiivset suhtumist üksteisesse teatud ajahetkel ...
tõlgendamine. Mida peab uurima mõistev sotsioloogia? sotsioloogia ülesandeks on inimeste sotsiaalse tegevuse mõistev tõlgendamine (Weberi järgi) Mida tähendab Max Weberi kohaselt ideaaltüüp ning milleks on seda vaja kasutada sotsioloogias? Ideaaltüübid: fenomeni omadustest üldistamise teel saadud tüüp, millega igal üksikjuhtumi omadused ei pea vastama. Weberi ise kasutas bürokraatia mõistet ideaaltüübina. Mille poolest erineb faktipõhine ja väärtuste põhine andmete tõlgendus ( , )? Mida tähendab ratsionaliseerimine ning kuidas see on seotud ühiskonna arenguga? Ratsionaalsus asendab käitumist mõjutavad traditsionaalsed ja emotsionaalsed tegirid arusaamaga, et esineb loogiline seos eesmärkide ja nende saavutamise vahendite vahel.Inimesed kalduvad tegema seda, mis toob suurimat tulu väikseima hinnaga. Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt?
põhinevad väited võivad olla tõde ning ka ühiskonnad arenevad kindlate seaduste alusel paremuse poole. Kuna positivism tunnustab ainult käegakatsutavaid fakte, siis positivistlik kirjandusteadus tegeleb autori poolt läbielatu, õpitu ja pärituga, s.o: autori erinevate elamustega; autori haridusteega; autori päritoluga ja tema kaasajaga. Kirjandusuurimus sarnaneb loodusteadustega, tuleb tegeleda sellega, mis on mõõdetav, vaadeldav, kirjeldav. Kirjandus peab olema samuti faktipõhine. Positivism teeb seega biograafiast olulise uurimisvaldkonna, mis peaks aitama kirjaniku loomingut paremini mõista ja seletada. Selle keskne arusaam on laenatud loodusteaduste maailmast: tuleb jätta kõrvale metafüüsilised spekulatsioonid ja tegelda mõõdetava, vaadeldava jms osaga kirjandusest, kasutades maksimaalselt loodusteaduslikku mõtlemist ja meetodeid. Oluline on uurija objektiivsus ja erapooletus hinnangute ja preskriptiivsuse asemel
1.2. Taani haridussüsteemi tutvustus võrdluses Eesti haridussüsteemiga Sarnaselt Eesti haridussüsteemiga, on ka Taanis kohustuslik 9-klassiline põhiharidus. Taani kuningriigis minnakse kooli kuue aastaselt, Eestis enamjaolt siiski seitsme aastaselt. Taani haridussüsteem paneb rohkem rõhku grupitööle, eneseväljendamis- ning esinemisoskusele, see-eest vähem pööratakse tähelepanu õpilaste faktiteadmistele ja teadmiste mõõtmisele. Erinevalt Eestist, kus domineerib peamiselt faktipõhine õpe ning pannakse rõhku teadmiste kontrollimisele (Vikipeedia, 2015). 7 Taani metoodika on sattunud aga suure kriitika alla seoses õpilaste kehvade tulemustega PISA uuringutel (ülemaailmne uurimus, mille käigus hinnatakse 15-aastaste õpilaste õpitulemuslikkust, toimub üle kolme aasta). (PISA test murendas uhkust Taani kooli üle, 2015) Näiteks OECD aruanne PISA 2009 tulemustest on välja toonud Eesti teiste parimate
õppimise kästlus Kognitiivsed teooriad (Plaget intellektuaalse arengu staadiumid) – Kognitiivne õppimise käsitlus, sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Kultuurilis-ajalooline arenguteooria- Sotsiaal-konstruktivistlik õppimise käsitlus Arenguteooriad Teooria: • Loogiliselt terviklik – sisemiselt kooskõlas, väited ei ole üksteisega vastuolus • Empiiriliselt kehtiv - on toetatud uurimuslikult kogutud tõendusmaterjaliga • Faktipõhine raamistik nähtuse kirjeldamiseks – toetub ka varasematele uuringutele • Baseerub teatud oletustele ja kannab endas piiratud hulka kontseptsioone või ideesid, mida on võimalik testida • Mudel – teooria „pehmem“ ja piiratum vaste TEOORIA – Korrastatus: mõisted, seosed, seletused. Uurimisprobleemid ja metodoloogia Arenguteooria – fookuses muutus ajas Arenguteooriate 3 ülesannet: 1. Kirjeldada muutuseid ühes või mitmes käitumisega seotud valdkonna sees 2
– Juhtimine vastavalt huvigruppide vajadustele – Tugevate suhete hoidmine – Kindlustamine, et klient on võimeline kasutama projekti tulemit. Teine kontseptsioon on protsessijuhtimine – Nii pideva parendamise kui läbimurde juhtimise metoodika valdamine – Probleemide juurpõhjuste otsimine – Asjakohase mudeli, nagu DMAIC kasutamine. Kolmas kontseptsioon on faktipõhine juhtimine. – Variatsioonide mõistmine – Põhjalikult läbimõeldud otsused sellest, mida mõõta – Korralik andmete kogumine ja analüüs – Avatud ja aus otsustusviis informatsiooni kasutamisel. Viimane kontseptsioon on kaasatud töötajad. – Projektijuhid tahavad, et töötajad oleksid pädevad ja teenistusvalmid – Igat inimest peab kohtlema kui isikut
d. Kvaliteedi ökonoomika e. Kvaliteedi vaimne aspekt f. Kvaliteedi filosoofia 104. Millised on kaasaegsed kvaliteedikäsitlused? a. Kliendil põhinev kvaliteet b. Teeninduse kvaliteedi aktualiseerimine c. Vajadus tõlgendada erinevaid kvaliteedinõudeid 105. Nimetage kvaliteedijuhtimise printsiipe. a. Pidev tööjõu koolitus, täiendus, õppimine b. Kõigi töötajate kaasamine, delegeerimine c. Faktipõhine juhtimine d. Kõrgem juhtkond kvaliteediliidriks e. Oluline protsess ja ennetamine f. Dokumenteeritud protsessid g. Meeskonnatöö 106. Andke lühike ajalooline ülevaade kvaliteedist kartograafias. a. Algselt väärtustati kaartides vaid ühte peamist näitajat (näiteks: kujutise usaldusväärsus/sisuveatus, täielikkus/detailsus/üksikasjalikkus, asukoha täpsus) b
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KONFLIKTID, KAEBUSED JA PROBLEEMID NING NENDE LAHENDAMINE REFERAAT Õppeaines: SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA JA KLIENDITEENINDUS Tallinn 2009 SISUKORD TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL...................................................................1 SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. KONFLIKTIST ÜLDISELT..................................................................................4 1.1 Konflikti mõiste....................................................................................................4 2. KONFLIKTI TÜÜBID...........................................................................................
Klassi ajakirja võib tulevikus välja anda ka mõnel muul teemal, kuid putukate mitmekesisus võimaldab eriti hästi ajakirjaniku rolli sisse elada. Kuidas lugu kirjutada 1. Lööv pealkiri. 2. Autori nimi. 3. Sissejuhatav lõik, mis tekitab lugejas huvi ja annab aimu loo sisust. 4. 3-4 teemaarenduse lõiku (200-300 sõna). 5. Kokkuvõttev lõik. 6. 1-2 pilti koos pildiallkirjadega. 7. Viited allikatele, kontrollitud faktid. Lühidalt mõnest peamisest ajakirjandusžanrist I. Uudis on faktipõhine kirjutis, mis vastab küsimustele kes? mis? kus? millal? kuidas? miks? Olulised märksõnad on täpsus, tasakaal ja objektiivsus. Uudis ei tohi olla hinnanguline, kuid peab pakkuma lugejatele huvi. II. Artiklis käsitletakse haaravalt ja faktitäpselt mingit teemat. III. Intervjuus esitab ajakirjanik intervjueeritavale küsimusi, et teemat mitmekülgselt valgustada. IV. Arvamuslugu esitab kirjutaja enda seisukohti, võib olla hinnanguline ja subjektiivne
mõõtmine ja mõõdetavus; organisatsiooni juhtimise teooriad) Majanduslik tasand (eeskirjad/juhendid/standardid; protsessi haldamine; hindamine; tarnimine) Kontrollitakse kaardi vastavust kehtestatud kvaliteedi nõuetele Pidev tööjõu koolitus, täiendus, õppimine Kõigi töötajate kaasamine, delegeerimine Faktipõhine juhtimine Kõrgem juhtkond kvaliteediliidriks Oluline protsess ja ennetamine Dokumenteeritud protsessid Meeskonnatöö 72. Millistest komponentidest koosneb kaardi tootmine? · Projekteerimine. Olulisem etapp kaardi loomise tsüklis Eesmärgiks saada direktiivid (juhendid, instruktsioonid, manuaalid) kaartide
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
