valitsuse-moodustamiseks 6. NBAs uue rekordi püstitanud Curry vedas GSW võidule Pelicansi vastu. http://sport.postimees.ee/3901691/video-nbas-uue-rekordi-pustitanud-curry-vedas-gsw-voidule-pelicansi- vastu?_ga=1.252463247.74499709.1478599038 7. Lumesadu muutis Tallinna liikluse piinarikkaks. http://tallinncity.postimees.ee/3901729/lumesadu-muutis-tallinna-liikluse-piinarikkaks? _ga=1.245173635.74499709.1478599038 8. Rootsi kuningriik tunnustas TÜ õppejõudu ordeniga. http://tartu.postimees.ee/3901821/rootsi-kuningriik-tunnustas-tu-oppejoudu-ordeniga? _ga=1.214568721.74499709.1478599038 9. 11 klassikalist Hollywoodi näitlejat, kes ei kaotanud kunagi oma ilu. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-fotod-ja-video-peaminister-roivas-parast-kriisikoosolekut- reformierakonnalt-alistumist-loota-ei-maksa?id=76191171 10. Eesti ei liitu Hiina 10 miljardi euro investeerimisfondiga. http://majandus24.postimees
Manchast". Tema tuntuim roll oli nimiosa Rubinsteini ,,Deemonis". [3; 2008, 16.01] Andumusega kunstile kaasnes G. Otsal suur ühiskondlik töö. Kohtumised töötajatega, esinemised töölistele, maatöötajatele ja Nõukogude armee sõjameestele moodustasid tema elu lahutamatu osa. Ta oli NLKP liige 1946. aastast ja valiti mitmel korral teatri parteiorganisatsiooni sekretäriks. [2 lk 283] Partei ja Nõukogude valitsus hindasid G. Otsa teeneid kõrgelt. Teda oli autasustatud Lenini ordeniga, kahe Tööpunalipu ordeniga ja ordeniga ,,Austuse märk". [2 lk 283] 3 Noil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Siiski, lisaks Nõukogude Liidule õnnestus Georg Otsal esineda ka Ameerikas ja mõnes Euroopa riigis, eriti populaarseks ja armastatuks sai ta Soomes. Georg Otsale omistati Nõukogude Liidu
Eesti Teatriühingu esimees 1974–1975 Tunnustused Georg Otsale omistati 1960. aastal Nõukogude Liidu rahvakunstniku nimetus, mis oli tol ajal kõrgeim tunnustus loomeinimesele. 1950. ja 1952. aastal sai Georg Ots tolleaegse NSV Liidu kõrgeima riikliku preemia Stalini prremia laureaadiks. 1964. aastal sai teTunnustusedmast spordiühingu "Kalev" auliige. 1968. aastal tunnustati teda Nõukogude Liidu riikliku preemiaga. Georg Ots oli autasustatud ka Lenini ordeniga, Tööpunalipu orderiga ja ordeniga Austuse märk. Georg Ots valiti Eesti NSV saadikuks NSV Liidu IX Ülemnõukogu (1974–1979) koosseisus. 2014. aastal määrati talle postuumselt Balti Tähe preemia. Isiklikku Georg Ots ema oli (neiuna Viikholm, 1898–1988) ja isa tunnustatud tenor Karl Ots(1882– 1961), kes suri kopsuvähki 1961. aastal. Georg Otsa õde Maret Ots sündis 1927. Georg Ots oli kolm korda abielus •1. kord 1941 Margot Laanega (7.12.1922–15.11
· Õppis lugema juba viie aastaselt · Alustas õpinguid külakoolis · Õppis ülikoolis apteekriks ning töötas aastaid sellel alal. · Apteekritöö kõrvalt alustas kirjutamist ning jätkas seda sõjaväes Oskar Luts (18871953) Elulugu · Osales Esimeses Maailmasõjas 1914. a. · Abiellus Venemaal 1917. aastal, samal aastal kolis Tartusse. · Alates 1921. aastast pühendus ta ainult kirjutamisele · Tema kirjanduslikku tegevust on hinnatud aunimetuse ja ordeniga · Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tuntumad teosed · "Kevade" · "Suvi" · "Tootsi pulm" · Näidendid "Kapsapea" ja "Pildikesed Paunverest" · "Kevadest", "Suvest" ja "Tootsi pulmast" on vändatud ka filmid. · Kõige tuntumaks on saanud "Kevade" raamatu esimene lause: "Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud." Täname tähelepanu eest!
Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *19091910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse Eesti lastekirjanduse üheks parimaks teoseks, kuna see on tõgitud 13 võõrkeelde Palamuse kihelkonnakool Elutee lõpp... Oskar Luts suri 23
välja praeguseni populaarne "Pealtnägija"), kirjutanud dokumentaalfilmistsenaariume ("Loojangule vastu" 1991, "Järelevalveinspektor" 2003, "Palladium" 2007) ning avaldanud publitsistikaraamatud "Ratsa läbi Eesti riigi" (1998) ning "Hää koht" (2003), millest 2004 ilmus ingliskeelne "Out Back". 2006. aastal on teda autasustatud Valgetähe V klassi ordeniga. Ajakirjanikutöö kõrvalt lõpetas ta tänavu Räpina aianduskoolis maastikuehituse eriala. Sellel aastal pälvis Ajakirjanike liidu poolt auhinna ''Hea Sõna''.
klavessiinimängu tehnikat ja õppis omal käel mängima viiulit ja orelit. ESIMESED ESINEMISED 1762 kontsert Viinis 1763 3 aastat kestev kontsertreis Euroopas 1769 2 aastat kestev kontsertreis MUUSIKAÕPINGUD 1770 asus õppima Bolognasse tema õpetajaks oli kuulus Padre Martini Õpingud kestsid 2 aastat AUTASUD 14 aastaselt valiti Bologna akadeemia auliikmeks Paavst autasustas teda "Kuldkannuse ordeniga" ELUKÄIK 1772. aastal astus Salzburgi peapiiskopi teenistusse Samal aastal kohtus Haydniga 1777. Aastal siirdus uuele kontsertreisile 1782. Aastal lahkus peapiiskopi teenistusest tegutses vabakutselisena, täitis tellimustöid abiellus Constanze Weberiga, kuid lapsi neil ei olnud Mozarti viimaseks lõpetamata teoseks jäi "Reekviem", mille lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozart suri 5. Detsembril 1791. aastal maeti Püha Markuse kloostri
Andres Larka Andres Larka sündis 5. märtsil 1879 Laeva külas möldri pojana. Ta oli olnud kolm korda abielust ning kasvatas kahte poega Georg-Andres (teisest abielust) ja Peeter Jaak Larka (kolmandast abielust). Andres Larka astus vabatahtlikuna sõjaväkke septembris 1899. Sõjaväeakadeemia lõpetamisel mais 1912 autasustati teda 3. järgu Anna ordeniga. Esimeses maailmasõjas osales 40. jalaväediviisiga lahingutes Saksa vägede vastu Ida-Preisimaal ja Poolas. Temast sai 1918. aastal Eesti Ajutise Valitsuse esimene sõjaminister, ühtlasi Eesti sõjaväe ülem. Larka ülendati Ajutise Valitsuse otsusega 8. märtsil 1918 kindralmajoriks, kuigi omas vaid alampolkovniku aukraadi. 26. novembrist 1918 nimetati Andres Larka Peastaabi ülemaks. 1925. aasta jaanuaris lahkus Andres Larka sõjaväeteenistusest tervislikel põhjustel ning
Mihhail Gorbatsov Elulugu v Mihhail Sergejevits Gorbatsov sündis 2. märtsil 1931 v Sündis Privolnoje külas talupoja peres v Isa - Sergei Gorbatsov v Ema - Maria Gopkalo v 13-aastaselt õppis koolis, töötas kolhoosis ja masina- ja traktorijaamas v 1948 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga kui tuntud kombainerit 19-aastasena kandideeris NLKP-sse, 1952 võeti vastu Õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis õigusteadust 1953. aastal abiellus Raissa Titarenkoga Tal on tütar Irina, kaks lapse- last ja üks lapselapselaps 1990. aastal austati teda Nobeli rahupreemiaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Karjäär 1952. aastal astus NLKP-sse
meeslaulja kategoorias. Aasta meeslauljaks valiti Adams 5 korda järjest (19831987). Ta on Kanada aasta parima laulja kandidaadiks nimetatud 10 korda, viimati 2009, ja 7 korda on ta selle tiitli ka võitnud. Kokku on ta Juno auhinna kandidaadiks nimetatud 56 korda rohkem kui 10 kategoorias (aasta laulja, album, singel, helilooja, produtsent, laulukirjutaja, meelelahutaja, saavutus jne) ja võitnud selle 18 korda. 2006 autasustati Adamsit Kanada ordeni keskmise, ohvitseri klassiga. Kanada ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 132 inimest. Samal aastal pälvis ta Briti Kolumbia ordeni. Selle ordeniga autasustatakse aastas keskmiselt 1,5 inimest ja tegevpoliitikuid ei autasustata. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Bryan_Adams http://en.wikipedia.org/wiki/Bryan_Adams
*Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *1909-1910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal- pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse Eesti lastekirjanduse üheks parimaks teoseks, kuna see on tõgitud 13 võõrkeelde Tegevus toimub 19.saj lõppuaastatel Eesti Eesti esimene külas mängufilm Lugu kihelkonnakooli Rezissöör Arvo lastest Kruusement
selged kui ta õel. Ja nii avastas nende isa, et mõlemal ta lapsel oli erakordne anne ja ta hakkas nendega reisima ja neid esinema viima üle kogu Euroopa. Ning koos oma andeka õe Maria Annaga pälvis Mozart imelapse kuulsuse. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti
keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus. Hiljem jätkas oma õpinguid tehnikumis ja töötas elektriinsenerina Eesti paberitööstuses. Raul Kuutma on autasustatud Eesti Kotkaristi V klassi ja Soome Vabadusristi IV klassi ordeniga. Teises peatükis räägiti Kaarel Karimäest. Kaarel Karimäe sündis 3.juunil 1917 Virumaal Vohuja vallas põllumehe pojana. Lõpetas 1931 Aaspere algkooli. 1936. aastal läks õppima Jäneda Põllutöö Keskkooli. 1938 saadeti Soome täiendama end Päivölä Kansanopistosse, 1939 kevadel naases kodumaale. Talvesõja ajal läks appi kaitsma Soome vabadust, hiljem astus ka vabatahtlikuna Soome armeesse. Oli väljaõppel Lapual rahvusvahelises ,,Sisu"
1965 aastal alustas ta oma tõlkijateed. Ta on üks pädevamaid ameerika kirjanduse vahendajaid Eestis. 1990 aastatel kujuneb temast Eesti avalikuelu silmapaistvamaks intellektuaaliks. Ta avaldas ajalehtedes kolumne . Ta on avaldanud alates 1989. aastast erinevates väljaannetes üle kolmesaja publitsistliku kirjutise, eriti Eesti sise- ja välispoliitilisi kommentaare. Teda on autasustatud Riigivapi 4.klassi ordeniga 1997 aastal. Tartu Ülikool on valinud ta audoktoriks. 1990 aastal sai ta kirjanduse aastapreemia . 2004 aastal sai ta Valgetähe III klassi teenetemärgi. Veel on ta saanud Tallinna teenetemärgi ja Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Pilt 1 : Pildil on Enn Soosaar
sünnipäeva. Tõlked Emil Kolozsvar Grandpierre "Imeflööt" (1959) Kálmán Mikszáth "Must linn" (1966) Iván Mándy "Csutak astub lavale" (1977) Éva Janikovszky "Kui ma oleksin suur", "Minuga juhtub alati midagi", "Usu või ära usu. Autasud Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga. Ema ja poeg ,,"Arabella" on nii õudne, et väikestele lastele ei tohi selliseid raamatuid kirjutada" arvas pisike Mihkel Raud ema Aino Perviku romaani kohta. ,, "Musta pori näkku" on üsna kurb, aga hästi õnneliku lõpuga raamat" arvas Aino Pervik poja romaani kohta. Kasutatud kirjandus http://www.eltk.ee/lastekirjandus/eestilastekirjanikudja illustraatorid/ainopervik http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Lastekirjandus_21sajandil/ http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik
Kirikule on kingitud ka palju vanu ikoone, mille seas on harulduseks Rooma keisri Diolectianuse, tuntud III — IV sajandi m.a.j. kristlaste tagakiusaja,kristlasest abikaasa püha keisrinna Aleksandra ikoon. Nüüd juba manala teed läinud Eestist pärit Moskva ja Venemaa eelmine patriarh Aleksius II autasustas Maardu linnapead ja Maardu õigeusu koguduse vanemat Sergei Steklovi, kellest esimene toetas ja teine juhatas uue õigeusu kiriku ehitamist, Sergei Radonežki III järgu ordeniga. 2. Kallavere Rootsi küla. Kallavere küla kuulub Põhja-Eesti muinaskülade hulka. Küla asub paarikümne kilomeetri kaugusel Tallinnast, Maardu linna ja fosforiidikaevanduse naabruses. Kallavere küla on oma asukoha tõttu tohutute kontrastide paik. Osa talusid on jäänud fosforiidikarjääri alla, osa asuvad Maardu linna alal ega oma külaga enam mingit sidet. Endistel Kure talu maadel laiub kurikuulus kriminaalne nõukogude-aegne karbiküla- potipõllundusrajoon.
Sündis Rakveres 22. aprillil 1932 Oli abielus tuntud kirjaniku Eno Rauaga Esimene lasteraamat " Kersti sõber Miina" On tõlkinud ungarikeelseid raamatuid eesti keelde Tunnustus Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga A. Perviku lasteraamatuid "Kaarist on kasu" "Väikesed vigurijutud" "Umbluu. Uusi ja vanu vigurjutte" "Kunksmoor" "Kunksmoor ja kapten Trumm" "Arabella, mereröövli tütar" "Sookoll ja sisalik" "Kallis härra Q" A. Perviku lasteraamatuid "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" "Maailm Karvase ja Sulelisega" Paulasarja raamatud "Üks hele valge tuvi" "Draakonid võõrsil" "Mammutilaps ajab tuult taga" "Dixi ja Xixi"
● 12.dets 1979 koostati lühikene protokoll mille alusel otsustati lõplikult viia NSV liidu väed Afganistani; ● Häire korras saadeti piirile kõigepealt motolaskurdiviisi pataljon ja neile järgnesid 108. motolaskurdiviisi kõik väeosad; ● Nende hulgas oli ka Vitebski 103. õhudessantdiviisis teeninud eestlasest reamees Aarne Vinni, keda autasustati hiljem postuumselt Punatähe ordeniga, mis anti üle tema vanematele; ● 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad; ● 27.dets. õhtul alustasid KGB(NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee) spetsiaalselt riigipöördeks moodustatud ründerühmad Operatsioon Baikal 79 teostamist, mis tähendas ootamatu rünnakuga Kabuli strateegiliselt tähtsate objektide vallutamist;
Niteks Lti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte jrgi etendatud juba 200 korda. Kevade raamatu tegelastel on olemas ka prototbid. Joosep Tootsi prototp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Prtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati krgelt. Esimese eesti kirjanikuna mrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tpunalipu ordeniga. Kevade on vaieldamatult Oskar Lutsu kige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti jtkub raamatu ning eelkige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale Kevade on ilmunud ka Suvi ja Sgis, mis kajastavad Kevade tegelaste elu, mil nad on tiskasvanud. Oskar Luts suri 23. mrtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle pstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tnavas avati 1946. aastal majamuuseum.
Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga. Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja. On 2006-2011 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent. Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga. Eesti lastekirjanduse tipptaset esindab toredatele karakteritele ja muinasjutufantastikale rajatud nõiamoori-lugu Kunksmoor, mis lapsele arusaadaval ja humoorikal moel käsitleb armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu jm küsimusi. Raamat sai 1975. a. lastekirjanduse aastapreemia ning jagas esikohta 2000. a. küsitluses "Sajandi sada parimat algupärast lasteraamatut". Klassikaks on saanud ka hea ja kurja probleemi lahkav põnev seiklusjutt Arabella, mereröövli tütar.
juba 1980. aastate andemte järgi etendatud juba 200 korda. ,,Kevade" raamatu tegelastel on olemas ka prototüübid. Joosep Tootsi prototüüp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Pärtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. ,,Kevade" on vaieldamatult Oskar Lutsu kõige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti jätkub raamatu ning eelkõige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale ,,Kevade" on ilmunud ka ,,Suvi" ja ,,Sügis", mis kajastavad ,,Kevade" tegelaste elu, mil nad on täiskasvanud. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum.
Ka Stalini ajal käis Oskar Lutsu käsi võrreldes paljude teiste kirjanikega päris hästi, aastatel 1944-1953 ilmus tema teostest 7 kordustrükki, ja ehkki eriti mälestusi tsenseeriti hoolikalt, ilmusid nad oma aja kohta suurtes tiraazides ning rahuldasid rahva lugemisnälga üldise nõukoguliku propagandakirjanduse uputuse taustal. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948
reporterina ja aastani 2007 ka pagulaslehtede Vaba Eesti Sõna, Meie Elu ja Eesti Elu kolumnistina. Mikiver on tuntud ka luuletaja, tõlkija ning kirjanduskriitikuna -- alates Eestis koolipõlves avaldatud juhuluulest ja lõpetades sürrealismisugemega luulevalimikega "Kirves ja tuiksoon" (Toronto, 1976) ning "Urb" (Tallinn, 2007). Teenete eest raadioajakirjanikuna autasustati Ilmar Mikiveri 2001. aastal Valgetähe III klassi ordeniga. Ilmar Mikiver suri 26. septembril 2010. aastal Washingtonis.
reporterina ja aastani 2007 ka pagulaslehtede Vaba Eesti Sõna, Meie Elu ja Eesti Elu kolumnistina. Mikiver on tuntud ka luuletaja, tõlkija ning kirjanduskriitikuna -- alates Eestis koolipõlves avaldatud juhuluulest ja lõpetades sürrealismisugemega luulevalimikega "Kirves ja tuiksoon" (Toronto, 1976) ning "Urb" (Tallinn, 2007). Teenete eest raadioajakirjanikuna autasustati Ilmar Mikiveri 2001. aastal Valgetähe III klassi ordeniga. Ilmar Mikiver suri 26. septembril 2010. aastal Washingtonis.
Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941 personaalpension ja anti 1945. Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. OSA OSKAR LUTSU TEOSTEST: · jutustus "Kevade" · komöödia "Paunvere" · komöödia "Kapsapää" · komöödia "Ärimehed" · draama "Laul õnnest" · draama "Mahajäetud maja" · jutustus "Kirjad Maariale" · jutustus "Soo"
nimetamisega Tallinna abilinnapea ametisse, kus tema vastutusvaldkondadeks on haridus, kultuur, sport, noorsootöö, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine ning Kodurahu foorum. Veendunud venekeelse hariduse säilitamise pooldaja, kes on valitud vene koolide nõukokku. Avaldanud mitmeid artikleid poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel. Teda on autasustatud Rahvusvahelise Taekwon- do Föderatsiooni (ITF) ordeniga panuse eest taekwon-do arendamisesse. Eesti Vabariigi 90. aastapäevaga seoses 2008. aastal autasustati teda Põhja-Tallinna Tähegaaktiivse ühiskondliku tegevuse ja sportlike saavustuste eest. Ja 2011. aastal autasustas teda Paldiski linn hõbeda märgiga eduka töö ja aktiivse tegevuse eest. Eesti Olümpiakomitee, Tallinna Linnavalitsus ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium on korduvalt tunnustanud tema saavutusi aukirjadega. 4 SISUKORD
Ta kasutas nüüdseks kuulsaks saanud taganemistaktikat, mida tol hetkel ei pooldanud ei rahvas ega ka enamik ohvitsere. Barclay de Tolly oli ka suure avaliku surve all ja põlatud tema saksa päritolu pärast. Rivaalid levitasid Barclay de Tolly kohta kuulujutte, et ta olevat Napoleoni salaagent ning rahvahulgas kutsuti vaprat sõjameest argpüksiks. Barclay de Tollylt võeti sõjaväe juhtpositsioon. Ometi tegi ta lahingus mitmeid vapraid samme, mille eest tunnustati teda Püha Georgi ordeniga. Peale Napoleoni Venemaalt lahkumist sai Barclay de Tolly tänu oma kavalale sõjataktikale kangelaseks ning taastas oma au. Tänu kehvale tervisele pani 1812. aastal Barclay de Tolly ameti maha, kuid juba aasta hiljem naasis ta armeesse ülemjuhatajana. Ta osales lahingutes Bautzenis, Dresdenis, Kulmis ja Leipzigis. Viimases lahingus juhatas ta vägesid nii effektiivselt, et tsaar andis talle krahvitiitli. 1814. aastal osales Barclay sissetungil Prantsusmaale ja juhatas Pariisi ülevõtmist.
eest NSV Liidu marssali auaste. Konevi edu jätkus märtsis-aprillis, kui ta oma vägedega piiras ümber ning likvideeris ühe Saksa diviisi teise järel. 26. märtsil 1944 ületasid Konevi väed esimesena NSV Liidu 1941. aasta juuni riigipiiri, seda Rumeenias. 1944. aasta maist kuni sõja lõpuni juhtis Ivan Konev 1. Ukraina rinnet. Juulis-augustis purustasid tema väed Põhja-Ukraina armee. 29. juulil 1944 annetati talle Nõukogude Liidu kangelase aunimetus koos Lenini ordeniga. 1945. aasta jaanuaris õnnestus tal päästa Poola tehased vaenlase poolt hävitamast. Lahinguid käisid nüüd esmalt Alam-Sileesias ja seejärel Ülem-Sileesias. Aprillis 1945 võistlsed Konev ja Zukov Berliini vallutamisel. Kuigi Konevi väed sisenesid Berliini eeslinna esimesena, andis Stalin käsu viimasel minna edasi edela suunas ning lasta Zukovi vägedel vallutada Berliin ning heista Nõukogude lipp Riigipäevahoone katusel. 1
Mitmesugused elumuudatused nagu näiteks apteekriamet ja läbitehtud sõda mõjutasid Lutsu alkoholi tarvitama. Kahjulik harjumus jäi kirjanikule eriti külge Esimese maailmasõja ajast peale. Kuna Lutsu, Eesti esimese kirjaniku, kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt, määrati talle 1941. aastal personaalpension. Lisaks anti talle 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus. 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument. Tartus Riia tänaval, rahvakirjaniku kodus, avati 1946. Aastal majamuuseum. 2. TUNTUMAD TEOSED Oskar Lutsu põhiteosteks ja ka tuntumateks teosteks kujunes niinimetatud Tootsi- lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused ,,Kevade", ,,Suvi" ja ,,Sügis", samuti jutustused ,,Tootsi Pulm" ja ,,Argipäev". Postuumselt ilmunud ,,Talv" autorsus on
O. Luts on olnud kõige enam mängitavaks autoriks eesti teatris, lisaks lühikomöödiatele "Kapsapää" (1912) jt. on korduvalt dramatiseeritud jutustusi ja romaane ("Kevade", "Suvi", "Sügis", "Tagahoovis" jt). O. Lutsu teostest on tehtud ekraniseeringuid ja animafilme. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941 personaalpension ja anti 1945. Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Oskar Luts http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=105&ItemID=219 http://www.annaabi.com/materjal-2840-oskar-luts
individuaalsuse väljakujunemise periood. Sel perioodil vajab inimene erilist hoolt, tähelepanu ja mõistmist, selle põhjuseks on inimese sees toimuvad suured muudatused. 18 – 24 aastat. Neljandat perioodi nimetab ta tasakaalustamise perioodiks, mil kinnistub eelmistel perioodidel rajatud aluspõhi. Tunnustused Muud Aastal 1949 Aastal 1925 toimus autasustati teda esimene Prantsusmaal Rahvusvaheline Auleegioni ordeniga. Montessori Kongress. Talle on omistatud Aastal 1952 loodi Amsterdami ülikooli Inglismaal Katoliiklik filosoofiadoktori Montessori Gild, mille aukraad. eesmärgiks sai Maria Montessori elutöö levitamine. TÄNAN KUULAMAST!
Ka Stalini ajal käis Oskar Lutsu käsi võrreldes paljude teiste kirjanikega päris hästi, aastatel 1944-1953 ilmus tema teostest 7 kordustrükki, ja ehkki eriti mälestusi tsenseeriti hoolikalt, ilmusid nad oma aja kohta suurtes tiraazides ning rahuldasid rahva lugemisnälga üldise nõukoguliku propagandakirjanduse uputuse taustal. 20. juulil 1945 sai Oskar Luts esimesena ENSV rahvakirjaniku tiitli ja 1946. aastal autasustati teda Tööpunalipu Ordeniga. 1950. aastal koostatud keelatud kirjanduse nimestikus on vaid 2 Lutsu raamatut ,,Inderlin" ja ,,Skoudid". Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks
adjutandina. 1905.aastal võttis A. Tõnisson 1. kütipolgu koosseisus rooduülemana osa Vene-Jaapani sõjast. Seejärel teenis kuni 1909. aasta sügiseni Riia õppepataljonis ning 24.juulini 1914 113. jalaväepolgus õppekomando ülemana ja rooduülemana. Esimeses maailmasõjas osales A. Tõnisson algul pataljoniülemana ja siis polguülema abina. Lahinguväljal ülesnäidatud vahvuse ja osutatud teenete eest autasustati teda 6 aumärgi ja mõõkadega, teiste hulgas 4. järgu Püha Vladimiri ordeniga koos mõõkade ja lindiga. 1916 ülendati Tõnisson polkovnikuks. Venemaal 1856. aastast kehtetestatud isikliku aadliõiguse saamise statuudi kohaselt tähendas see pärilikku aadlistaatust – seega olid ka Aleksander Tõnissoni järeltulijad aadlikud. Teenistuskäik Eesti rahvuslikes väeosades ja Eesti Vabariigi sõjaväes - 9. mai 1917. aasta kevadel sai A. Tõnisson 1. Eesti polgu ülemaks. Sama aasta 6. detsembril nimetati ta 1. Eesti Diviisi brigaadiülemaks. Võttis 1
a koolimuuseumi, millest tänaseks on saanud Väike-Maarja Valla Muuseum. Muuseumis tegutsemine viis Leppiku intensiivsele kogumistööle ja ka kogutud materjali ülevaadete koostamisele. Selle materjali põhjal avaldas ta kuni 20.saj lõpuni ajakirjanduses 333 kirjutist. Kadrina vallas elamise ajal tegeles Leppik Kalevipoja jalajälgede, kohanimede ning muu kultuuriloolise uurimisega. Leppiku tööd tunnustas Eesti Vabariik 1998. aastal Valgetähe teenetemärgi 5. klassi ordeniga. Enn Loik oli väga loova vaimuga, mida iseloomustavad tema värsivormi või aforismideks seatud tähelepanekud. 2001.a kevadel tuli Enn Loik välja mõttega asutada Neeruti Selts ning 17. septembril asutasidki 9 inimest Neeruti Seltsi, kusjuures suurimaks liikmeks sai Kadrina vald. Tiiu Uusküla on Neeruti Seltsi esimees. Neeruti Seltsi liikmeks sai ta veidi aega pärast selle loomist 2001.a sügisel. Ta tahtis tegeleda Kadrina koduloo jäädvustamise ja vahendamisega.
Aastatel 19051909 teenis J. Laidoner 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, mis asus Kaukaasias, Tbilisi lähedal olnud Manglisi linnakeses. 1908. aastal ülendati leitnandiks ja määrati sama aasta detsembris 13. Jerevani polgu 12. roodu ajutiseks ülemaks. 1909. aasta 17. oktoobril astus ta Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse Sankt-Peterburgis, mille lõpetas 1912. aasta maikuus 28-aastasena 1. järguga ja teda autasustati eeskujulike tulemuste eest Püha Anna III klassi ordeniga ning suunati tagasi oma polku. 1913. aasta 7. jaanuaril ülendati ta staabikapteniks ning 21. märtsil arvati kindralstaabi kutseliiki. Aastatel 19121913 teenis 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus, 19131914 1. Kaukaasia kütipolgus rooduülemana. 1914. aastal teenis J. Laidoner Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis ning Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. aasta märtsini. 17. (vkj 4.) 07
Tal valmis ka maaliseeria Krimmi rannikulinnadest. Aastast 1845 elas ta taas Feodossias, kus avas kunstikooli ja rajas ateljee. Alates 1847 oli ta Peterburi Kunstiakadeemia professor. Ta kuulus ka Rooma, Pariisi, Firenze, Amsterdami ja Stuttgardi kunstiakadeemia liikmete hulka. Teda autasustati paljude ordenitega ja ta pälvis admirali auastme. Aastal 1856 autasustati Aivazovskit Prantsusmaa Auleegioni ordeni ja Osmanite riigi Nizvan Ali 4. klassi ordeniga. Aastal 1874 pälvis ta Osmanite 2. klassi ordeni, 1880 Osmanite impeeriumi teemantmedali ja 1890 sultan Abdülmeciti asutatud Mecitija 1. klassi ordeni. Aivazovski tegeles aktiivselt oma kodulinna asjadega. Ta huvitus arheoloogiast ja Krimmi arhitektuurimälestiste kaitsest. Tema algatusel valmis 1892. aastal Feodossia-Dzankoi raudtee. Oma raha eest ehitas ta Feodossia ajaloomuuseumi uue hoone Pjotr Kotljarevski mälestusmärgiga.
merelahinguid. Aivazovski oli väga viljakas ning väga tuntud kunstnik oma ajal ning ka tänapäeval. Ta maalis üle 6000 töö. Seetõttu on tema töid väidetavalt võltsitud rohkem kui ühegi teise armeenia kunstniku töid. Tänu suurele edule ja sissetulekule oli tal võimalik avada kunstikool ja galerii oma kodulinnas Feodossijas. Aastal 1856 autasustati Aivazovskit Prantsusmaa Auleegioni ordeni ja Osmanite riigi Nizvan Ali 4. klassi ordeniga. Aastal 1874 pälvis ta Osmanije 2. klassi ordeni, 1880 Osmanite impeeriumi teemantmedali ja 1890 sultan Abdülmeciti asutatud Mecitija 1. klassi ordeni. Tänapäevalgi on Aivazovski maalid kõrges hinnas. Aastal 2008 müüdi Sotheby oksjonil kaks tema maali "Toidujagamine" ja "Abilaev" 2,4 miljoni USA dollari eest. Aastal 2004 müüdi Christie'si oksjonil "Iisaku kirik külmal päeval" 1,125 miljoni naelsterlingi eest.
kavandus sisekujunduse. Muuseum avati 1974. aasta 23. septembril. 1970. aastate keskel valmistas Dalí erinevaid hologramme, kuna vaimustas võimalus luua ehtsaid kolmemõõtmelisi pilte. Ta maalis mitmeid stereoskoopilisi töid fotograafist sõbra Marc Lacroix' poolt spetsiaalse kaameraga tehtud fotode põhjal. 1981. aasta suvel külastas Dalid Hispaania kuningas Juan Carlos. Kuningas, kes kunstnikku ja ta loomingusse väga soosivalt oli suhtunud, autasustas Dalid ordeniga. See suvi jäigi Salvadori ja Gala viimaseks koos veedetud suveks. Gala suri enne talve tulekut. Peale naise surma hakkas tal tervis halvenema. Kunstnik elas kaotust väga rängalt üle. 23. jaanuaril 1989. aastal puhkes ta majamuuseumis tulekahju. Dali ei raatsinud hoonest lahkuda ja hukkus. Salvador Dali oli mitmekülgne kunstnik, tegeldes peale maalimise ja joonistamise veel ka skulptuuri, graafika, fotograafia, disaini, filminduse, luule ja filosoofiaga. Dali maalis kokku üle 1500 maali
inimesed, nagu näiteks Endla Härm, Anne Link, kes on verd annetanud üle saja korra. Minul on väga raske isegi pakkuda, mitmele inimesele on seetõttu antud võimalus uuele elule. Nemad on lihtsalt inimesed meie hulgast, kes ei satu kunagi ajalehtede esikaantele. Ometigi on nad teinud meie riigi jaoks rohkem, kui oskaksime kujutleda. Hea on tõdeda, et mitmeid staažikaid doonoreid on tänaseks autasustatud Eesti Punase Risti V klassi ordeniga, sest see näitab, et nende heasoovlikkust on meeles peetud. Kangelane poleks ka meil olla sugugi raske, piisaks vaid ühest korrast, kui minna ja lasta endalt natukene ühte vedelat kude ära võtta ning võib olla kindel, et kusagil on isik, kes on sellele anonüümsele annetajale elu lõpuni tänulik. Mind teeb küll sarnane mõte väga õnnelikuks ning ma usun, et ka teisi, ainult asi tuleb ette võtta.
pressilt kui ka andunuimalt fännilt. Kuigi pret-a-porteroli väga levinud ja armastatud ning mitmeid kordi tasuvam kolektsioon kui kõrgem mood, tunnistas press selle peagi “igavaks”. 1983 aastal langes Yves Sant Laurentile suur au olla esimene elav moedisainer, kelle auks Metropolitan Museum of Art koostas soolo näituse. 2001 aastal autasustas teda Prantsusmaa president Jacques Chirac auleegioni ordeniga. 2002 aastal jäi Yves Saint Laurent pensionile, ta muutus väga eraklikuks, elades vaheldumisi oma kodudes Normandias ja Marokos koos oma Prantsuse buldogi Moujikaga. Yvesil oli väga palju muusasid kes innustasid tema tööd , üheks neist oli Somaalia supermodell Iman, keda ta on kirjeldanud kui oma unistuste naist. Yves Saint Laurent suri 2008 aastal oma Pariisi residendis ajuvähki. Ta keha tuhastati ning
Soomusrongide divisjoni ja seejärel diviisi juhataja Vabadussõjas. 1917. aasta juunis liitus ta 1. Eesti polguga. Vabadussõja alates formeeris ta koos mereväelipnik Johan Pitkaga improviseeritud soomusrongi, mille komandandina sõitis 29. novembril Viru rindele ja lõi 2. detsembril Vaivaras esimese lahingu. Karl Parts osutus üheks üheksast Vabadussõja ohvitserist, keda autasustati kolme Vabadus-ristiga. Lätlased pidasid teda meeles Karutapja ordeniga. (Kaitseliit, 2014) Ernst-Johannes Põdder (10.02.1879 24.06.1932) oli Eesti sõjaväelane, andekas väejuht, kes oli osalenud Vene keisririigi armee koosseisus nii Vene-Jaapani sõjas kui ka Esimeses maailmasõjas, oli üks esimestest Eesti Vabariigi kindralmajoritest, kes Vabadussõjas osalesid. 17. detsembril 1918. aastal anti sõjavägede ülemjuhataja õigused talle Tallinnas, Harju-, Järva- ja Läänemaal. (Histrodamus, 2014) Jaan Poska (24.01.1866 07.03.1920) oli 20
Kaama jalaväepolku Kaunases. 1903. aasta 3. jaanuaril ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aasta oktoobris vanemveebeliks ning lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. 1912. aastal lõpetas ta juba 28-aastasena Imperaatorliku Nikolai sõjaväeakadeemia 1. järguga ja teda autasutatakse eeskujulike tulemuste eest Püha Anna III klassi ordeniga ning suunati tagasi oma polku. Ülendati 7. jaanuaril 1913.a. Staabikapteniks. 1912-1913 teenis 13. Jerevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus. 1913-1914 teenis 1. Kaukaasia kütipolgus rooduülemakna. 1914 teenis Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. a märtsini. 26. novembril 1914 ülendati kindralstaabi kapteniks. Märtsis 1915 määrati 21
uskunud. Kuueaastaselt valdas Mozart juba hästi viiulit ja klaverit ning teda võis juba võrrelda mõne täiskasvanud pillimehega. Lisaks on Mozarti helitööd kõige varasemad, mis üldse on säilinud. Mozarti suured muusikaanded ilmnesid tavatult vara. Juba 6 aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14-ne aastane, autasustas Rooma paavst teda kuldkannuse rüütli ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister, 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks. Mozart oli kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Mozarti teosed Mozart on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Ta on ainus
Hariduse sai ta oma isalt, Leopold Mozartilt, kes oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht. Tema loov geenius ja erakordsed võimed (absoluutne kuulmine, suurepärane mälu, pillimängu kerge omandamine) avaldusid juba varases nooruses. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad. Juba 6-aastaselt esines ta klaveri, oreli ja viiulimänguga, 8-9 aastaselt kirjutas sümfooniaid, veidi hiljem ka oopereid. Kui ta oli 14- ne aastane, autasustas Rooma paavst teda ordeniga, mida olid saanud vaid vähesed heliloojad, ning kuulsas Milaano ooperiteatris jagas vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. [1.2008,02.02],[2.2008,02.02] Kuueaastaselt alustas Mozart hiilgavalt edukaid kontserdireise Euroopa linnades.Esimesed trükised tema teostest ilmusid Pariisis, kui Mozart oli vaid 8- aastane. Aasta hiljem kirjutas ta Londonis oma esimese sümfoonia,järgmisel aastal esimese ooperi
lõpuks oma vastvalminud majja kolis, tegutses ta memuaarikirjanikuna ning oma loomingu kogutud teosteks koondajana. Samuti avaldas ta maaainelise jutustuse "Jüri Pügal" (1945), samuti vesteid ja artikleid ning tõlkis A. Novikov-Proboi ja A. Serafimovitsi jutustusi. Tänu ja elutee lõpp... O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941 personaalpension ja anti 1945. Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Kasutatus kirjandus: · http://www.neti.ee/ · http://et.wikipedia.org · http://miksike.ee/ Lisa
lähedal olnud Manglisi linnakeses. 1908. a ülendati leitnandiks ja määrati sama aasta detsembris 13. J erevani polgu 12. roodu ajutiseks ülemaks. 17. oktoobril 1909 astus ta Nikolai Kindralstaabi Akadeemiasse Sankt-Peterburgis. Te e nis tus käik Ve ne maa Ke is ririig i s õ javäe s 1912. aasta maikuus lõpetas Laidoner Imperaatorliku Nikolai sõjaväeakadeemia 1. järguga ja teda autasustati eeskujulike tulemuste eest Püha Anna III klassi ordeniga ning suunati tagasi oma polku. 7. jaanuaril 1913 ülendati staabikapteniks. 21. märtsil 1913. a arvati kindralstaabi kutseliiki. 19121913 teenis 13. J erevani Tema Kõrguse ihukaitsegrenaderide polgus. 19131914 teenis 1. Kaukaasia kütipolgus rooduülemana. 1914 teenis Kaukaasia sõjaväeringkonna staabis. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915. aasta märtsini.
→ sai palju toetajad oma toetava ja hooliva suhtumisega II maailmasõda, sõjajärgsed aastad ning teekond tippu Alates 14.juulist 1941 kuni sõja lõpuni oli Leonid tegevväes 2. novembril 1944 eduatati armee poliitosakonna polkovnik Brenžev kindralmajoriks Vältis otsest sõdimist, pigem kohtus sõduritega ja tegeles poliitikaga 1946. aastal valiti Leonid Ukraina K(b)P Zaporožje Oblastikomitee sekretäriks 1947. aastal autasustati Brežnevi Lenini ordeniga hiiglasliku metallurgiatehase avamise eest Zaporožjes 1950. aastal suunati ta Moldaavia Nõukogude Sotsialistliku Vabariiki → 1950-52 oli sealse Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretär NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei) XIX kongressil 1952 valiti Leonid Keskkomitee liikmeks ja sealhulgas ka sekretäriks 1953 → Merejõudude Poliitilise Valitsuse ülem ning Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku Poliitilise Peavalitsuse asetäitja
Isamaasõja puhkemine. Sõja käigus sattus ta lõpuks Moskvasse, kus töötas mõnda aega ,,Rahva Hääle" toimetuses. Ajakirjaniku tööst tuli loobuda kaugele arenenud kopsu tuberkuloosi tõttu. Aastatel 1951-1955 oli ta Kirjanike Liidu luule konsultant. Sealt peale on ta oma loometööd jätkanud kutselise kirjanikuna. 1952 a. abiellus ta Juhan Smuuliga. 1954 a. anti Debora Vaarandile NSVL teenelise kirjaniku, 1971 a. Rahvakirjaniku aunimetus. 1976 a. autasustati teda Lenini ordeniga. 1965. aastal sai ta esimese Juhan Liivi nimelise luuleauhinna, milleks on raha asemel karjasemärss. 1994. aastal anti talle Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemia, 2005. aastal riiklik elutöö preemia. 1977. aastal ilmunud kogu "Tuule valgel" on poetessi viimane originaalkogu, edaspidi pühendus ta tõlgetele. Vaarandi oli siis 61-aastane. Tema luuletuste tuul on sama hoolimatu iil, mis läbib kogu eesti kirjandust, pühkides kirjanike jalajäljed maakamaralt
Külastab Peterburis olevaid eesti organisatsioone, muuseume, ooperietendusi ja kontserte. Ühel sellisel kontserdil kohtab ta tuttavat neidu Vilno sõjakooli päevilt Maria Kruzewskat, kes nüüd on Peterburi konservatooriumi üliõpilane. Samal, 1909 aastal abiellub 27aastane Laidoner 22aastase Mariaga. 1912. aasta juunis lõpetab 28aastane Laidoner Imperaatorliku Nikolai sõjaväeakadeemia 1. järguga ja teda autasutatakse eeskujulike tulemuste eest Püha Anna III klassi ordeniga. Eestlastest lõpetas koos Laidoneriga sõjaväeakadeemia veel tulevane kindral Andres Larka, kes ülendati õppimise ajal alamkapteniks ja samuti autasustati Püha Anna III klassi ordeniga. Üldse omandas enne Esimest Maailmasõda Peterburi sõiväeakadeemias sõjalise kõrghariduse kaheksa tulevast eesti kindralitadmirali. Enne Laidoneri oli selle lõpetanud tulevane kindralmajor Dmitri Lebedev ja kindralleitnant PaulAdolf Lill. Peale Laidoneri lõpetas
33)2aastaselt hakkas Mozart klaveri kooskõlasid otsima. 3-aastaselt hakkas kuulmise järgi klaveril viise tegema. 4-aastaselt lõi Mozart esimesed palad. 5aastaselt valdas suurepäraselt klaveritehnikat. Kuueselt rääkis temast terve Viin. Kontsertreise mööda Euroopat alustas ta seitsme aastasena. 8aastaselt kirjutas ta esimese sümfoonia ning 11-aastaselt esimese ooperi. 34)1769-1781 ta reisis Itaaliasse, kus Paavst Cemens XIV austas teda ,,kuldkannuse" ordeniga ja Belogna Accademia Filarmonica valis ta oma liikmeks. 35)1769-1781 oli ta Salzbergi peapiiskopi õue kapelli kontsertmeister. 36)Mozart hakka oopereid kirjutama juba 11aastaselt, kuid parimad neist on loodud viimastel eluaastatel Viinis. 37)Tähtsaimad teosed on 27 klaverikontserti ja 7 viiulikontserti, ooperid ,,Don Giovanni", ,,Figaro pulm", ,,võluflööt", ,,Requiem" 38)Looming pakatab armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma
annaabi.ee 
