Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õppides loon ennast". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tahe, koolil, kodul, harida, loon, koguaeg, eelistused, hirmud, kartused, seisukohast, pagas, kasvatajate, suunav, algama, teadmisega, suuremaks, saadetud, sobivam, tekkivad, püüelda, tunnistab, vajalikkust, esmatähtis, põhiharidus, astub, hüüa, elutee, tänases, õppimata, esiteksÕppides loon ennast 1. Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk 2. Koolil on inimese arengus suunav, kodul määrav roll 3. Õppides vajab laps kodu ja kooli tuge 4. Eneseharimise vajadus on esmatähtis 5. Isiksus saab alguse siis, kui inimene tunnistab endale arenemise vajalikkust 6. Elukoolis õppimine on seotud suurte riskidega 7. Tänases maailmas ei saa elada õppimata Siia ilma sündides pole meil veel õrna aimu miks me siia loodud oleme. Meil pole teadmisi elust, pole olemas maailmavaateid ega tulevikulootusi. Nende kujundamiseks on
Õppides loon ennast Lapsepõlv on inimese arengu seisukohast kõige olulisem ajajärk. On ju levinud arvamus, et lapsed, kellega tegeldakse ning vaeva nähakse, kasvavad edukamateks. Need, kes olid sunnitud omaette tegutsema, niivõrd arenguvõimelisteks ning avatud mõtlemisega inimesteks ei sirgu. Seega lasub vanemate õlul äärmiselt tähtis vastutus last arendada juba alates esimestest eluaastatest. Kuid need, kellel pole aega või tahtmist oma võsukeste tarvis, võivad loota ka lasteaiale
Õppides loon ennast Juba kolmeteistkümnendat aastat tulen ma iga argipäeva hommik kooli tarkust taga nõudma.Ma olen koolis käinud 2/3 oma senisest elust ja ikka ei ole ma sellest tüdinenud. Kuulen pidevalt õpilasi rääkimas teemal, kuidas nad vihkavad kooli, ei mõista mina neid ja arvatavasti ei mõista nemad mind. ,,Õppida, õppida, õppida'' lausus kord Lenin. Kas tõesti on siis õppimine nii oluline, et selline suurkuju, nagu Lenin , seda lausa kolm korda rõhutama peab? Miks on enda harimine vajalik? Millal ja kus areneb inimene kõige rohkem? Kuidas mõjutab inimese areng tema isiksuse kujunemist? Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei saa elada õppimata. Et elus hakkama saada ,peavad inimesel olema mingid kindlad baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine poliitikast, ühiskonnast ja majandusest. Tööle asumisel on oluline erialaste teadmiste omandatus. Kasuks tulevad ka need teadmised, mida tavaliselt elus vaja ei lähe
teadmisi, ning välja töötada uusi tehnoloogiaid. Kõik praegu olemas olevad teadmised pole ju hetkega tulnud, vaid on põlvkonnalt järgmisele edasi antud, ning iga põlvkonna poolt juurde lisatud teadmised ongi suutnud inimkonna tänapäevase arengutaseme juurde tuua, ning suudab ka arengut veel kaugemale edasi viia. Kuna lapsed veedavad suure osa päevast koolis, ning vanemad tööl, siis pole vanematel võimalik kogu aeg oma laste kasvatamisega tegeleda. Koolil on seega ka kasvatuslik roll. Koolis on alati omad reeglid, mida õpilased peavad õppima järgima. Tundidel on kindlad algus ja lõpuajad, vahetunnis peab korralikult käituma, mitte jooksma ja karjuma. See õpetab inimesi reeglitest ja seadustest läbi harjumuse kinni pidama. Lisaks õpetatakse koolis ka ühiskonnas kehtivaid seadusi ja norme, nii, et õpilased teavad, kuidas peab käituma olles väljaspool kooli. Reeglitest ei õpita aga kinni pidama ainult karistuse kartuses. Õpilastele
tugiisikuks/psühholoogiks/nõustajaks õpilastele, kuid sageli ka lapsevanematele ja õpetajatele. Nagu eelpool mainitud võib kooli sotsiaalpedagoogi amet olla psühholoogiaga väga tihedalt seotud. Õpilased ning nende vanemad käivad sageli psühholoogilist abi ja tuge saamas just sotsiaalpedagoogi käest, mis võib tuleneda vajadusest pöörduda pedagoogi poole oma isiklike muredega. Kuna maakohtades ei ole koolipsühholoogi teenuseid eraldi koolil võimalik kasutada, teeb seal selle töö ära kooli sotsiaalpedagoog. Sotsiaalpedagoogil on koolis ka julgustaja roll. Pedagoog püüab õpilasi, õpetajaid ja lapsevanemaid suunata positiivsemale ellusuhtumisele ning efektiivsemale koostööle kodu ja kooli vahel. Lisaks innustab õpilasi koolielus osalema, millega on võimalik tõsta kooli sisekliimat. Noortele peaks jääma võimalus tajuda end loojana ja otsustajana. Anda
Kes kasvatab põhikooli õpilast Eestis kool või kodu ? Lapse kasvatamisel ja arengul on suur roll vanematel. Mida ta õpib ja milliseks ta sirgub. Kodus õpib laps palju, enne kui ta kooliteed alustab ja saab koolis õppimiseks vajalikud eeldused, kuid kui kord on käes kooliaeg, kes peaks siis last kasvatama? Vanematel ei pruugi tihti piisavalt aega jaguda oma lapse jaoks, siis justkui mõned vanemad arvavad, et kool peaks hakkama last kasvatama. Kindlasti ka koolil ole oma roll ja kohustus kaasa aidata lapse kasvatamisel, et temast saaks tubli ja väärikas kodanik. Kool ja kodu peavad tegema koostööd lapse kasvatamisel. Kas alati ongi vaja last kasvatada? Sellisele küsimusele võib olla vastuseid palju. Põhikooli õpilane, kes peagi lõpetab põhikooli arvan, et teda on juba selleks ajaks piisavalt kasvatatud ja ta peaks teadma juba nii mõndagi. Võib-olla polegi teda enam vaja nii palju kasvatada, kui rohkem ehk suunata ja anda talle nõu
4. Raamatute tähtsus lapse mängumaailmas................................................................. 13 2.5. Peretraditsioonid........................................................................................................15 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Suure osa oma aktiivsest ajast veedab laps väljaspool kodu ja perekonda. Sellest hoolimata on perekonnal ja kodul tähtis roll lapse arengus. Laps sünnib perekonda. Perekond ja kodu on talle esimeseks kasvukeskkonnaks. Samuti on lapse kõige lähem sotsiaalne keskkond tema perekond. Lapse emotsionaalne kasvatus algab perekonnas. Tundekasvatuse sügavus ja mõju oleneb sellest, kuidas vanemad oma lastega suhtlevad ning mida nooremad on lapsed, seda enam on nad seotud perekonna ja vanemate mõjutustega. Pered on oma lastele elukeskpunktiks. Pered on oma laste eest hoolitsejateks, otsustajateks
lastele arusaadavaks teha. Aitavad lastel eesmärke seada, toetavad ja julgustavad. Selliste vanemate lapse käitumist iseloomustavad järgmised sõnad: sõbralik, hea stressitaluvusega, ennast usaldav, ennast kontrolliv, energiline, aldis uutele situatsioonidele, kergesti juhitav, sihikindel, saavutustele orienteeritud. (Krips, 2010, 80-81.) Olles arvamusel, et kodul on kiirelt muutuvas ühiskonnas üha raskem täita kasvatusfunktsioone, jääbki see ülesanne pigem kooli ja õpetajate kanda. Kui kool aga ka seda teha ei suuda, siis milline näeb meie ühiskond välja siis 20 aasta pärast? Postmodernses ühiskonnas sotsialiseerimisprotsess killustub. Perekondade lagunemise tõttu kodude kasvatav mõju kaob. Abielulahutused ja uuspered võivad olla lastele ängistavad ja tundeelu põhjalikult vapustavad kogemused
arhetüüpi on kujundanud nii kultuur ja ajalugu, sotsiaalsed olud, teatud käitumissoodumused kui ka inimeste sisemised omadused (Raave 2004: 192). Eraldi võttes võivad nii mees kui naine saavutada piisavalt kõrge täiuslikkuse taseme. Vaatamata sellele, kui ideaalilähedased on ka nende saavutused, võib kõrgeima täiuslikkuse saavutada vaid paari omavaheliste suhete kaudu (Nekrassov 2001: 15). Mees ja naine on kõige tähtsamad, sest nad on kõige algus. Nende soov, nende tahe paneb liituma kaks galaktikat: teineteisele võõrad inimesed saavad kõige lähedamateks. Nende liit sünnitab uue elu, annab talle ainumad kordumatud jooned ning omadused (Afanasjeva 1984: 49). Kui mehed ja naised õpivad tasakaalustatult arendama oma vastastikku täiendavaid loomuseid, siis tagab see nende suhetes rahu ja armastuse ning dünaamisise arengu (Gray 1993: 269). Kuna kasvatus algab kodust, siis eriti suur vastutus lasub vanematel ning kodul. Kodus tegemata
Lisaks ajale võtab kool ka palju raha. Kõik koolitööks vajalikud vahendid: pastakad, pliiatsid, vihikud, töövihikud, osades koolides koolivorm, algklassides ka erinevad kunstitarbed, ekskursioonide hindadest ma ei hakka parem rääkimagi. Kui põhikooli lõpus arvestada kokku kõik väljaminekud, mis kooli peale läinud on, saab aru kui kulukas see tegelikult on. Sellegipoolest ma leian, et see kõik raha on seda kõige väärt, sest vastutasuks saab ennast harida ning tulevik on kindlasti mingil määral kindlustatud. Haridus on väga oluline ning koolis käimine kingib inimestele palju uusi sõpru, kogemusi ja teadmiseid. Teadagi on see väga kulukas nii aja kui ka raha poolest. Kuid ma olen kindel, et inimesed, kes praegu räägivad, et kool võtab enamuse ajast ära, paari aasta pärast siiski tänavad kooli hea hariduse ja elu võimaldamise pärast. Liisa Sildmaa
Suhe toetub kiindumusele. Lapsevanemaks saamine Sotsialiseerimisteooria järgi tähendab lapsevanemaks saamine õppimist, uute oskuste kogum Adaptsiooniteooria järgi tähendab see kohanemist uute elutingimustega. Elukaarteteooria järgi on see täiskavanuikka kuuluv arenguülesanne. Parsoni rolliteooria järgi isa roll on ülesandekeskne, ema roll on hoolitseda perekonna emotsionaalse õhustiku eest. Perekonda peab püüdma säilitada ja tugevada(meeldivus ja eelistused jäävad tahaplaanile) Individualistliku perekäsitluse all mõistetakse, et isiklikud pürgimused võivad perekonda ohustada ja nendega peaks kohanema. Psühholoogiline vanemlus Bioloogiline Sotsiaalne (kes on seadusega määratud) Psühholoogiline (kui laps hakkab kedagi pidama isaks-emaks) KASVATUSVÄÄRTUSED JA KASVATUSE EESMÄRGID Väärtus on see, mille nimel kõik lõppkokkuvõttes juhtub. Meie ühiskonna üks põhiväärtusi on arusaam, et inimelu on püha.
Seda protsessi peaksid õpetajad endale teadvustama ja paremini läbi mõtlema, kuidas väärtusi lastele edastada. Oma esimesed väärtushoiakud saadakse perekonnast. Põhiosa inimese väärtushoiakutest pärineb isalt-emalt, laps jäljendab nende käitumist, omandab nende enesekohaseid oskusi, toimimisviise, võtab üle terveid iseloomujooni. Paraku ei peeta igas kodus oluliseks lapsele väärtuste õpetamist. Seega on väga oluline roll koolil ja õpetajatel, õpetades lastele väärtusi, mis on elus olulised. Väärtuste õpetamine lapsele noores eas, aitab lapsel kujundada häid iseloomujooni tulevikus. Kuigi minu arvates ei pöörata Eesti koolides väärtuste õpetamisele suurt tähelepanu, siis arvan siiski, et olen koolis õppinud väärtusi, mida ka praeguses elus väga hindan ja oluliseks pean. Saan kindlalt väita, et koolis õpitud aastatega on mulle õpetatud austust ja kohusetunnet, ausust, koostööoskust ja
..................................................................................................238 Lisa 6......................................................................................................................239 Lapse arengu tabel..............................................................................................239 Lisa 7......................................................................................................................247 Artikkel Laste hirmud........................................................................................247 Lisa 8......................................................................................................................252 Artikkel Hüperkineetilised ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäired laseeas.............252 Lisa 9......................................................................................................................255 Artikkel Murdeiga...................................
- Terviklikkus, vastustunne, eesmärkideni püüdlemine - Psühhopatoloogia aluseks julguse kaotamine. - Inimene saab käsitleda sotsiaalses keskkonnas. - Aristoteles on suur mõjutaja. Alaväärsustunne, mis kujuneb lapsepõlves ja läbi suhete vanematega. Tunnetame oma ebatäiuslikkust. Ülesaamiseks on tarvis võimutahe, mis annab teiste üleolemist ja arendada selleks oskusi. Võimu tahe - > ühtsus teistega Vastavad neg. domineerimine teistele silmapaistmine. Sünni järjekord, mitmendana laps sünnib perre sõltub milline on ta hiljem sotsiaalses keskkonnas. ( 1 laps- neurootik, kõige andekam; 2 laps karjääri himuline, soovib ületada esimest; Viimane laps on probleemne soovib palju tähelepanu, sotsiaalselt liiga hästi ära koolitatud, kuid ei suuda oma emotsioone kontrollida.
kelleks saada .kõigil on oma kindel soov jõuda elu edasi ja saada kellekski .Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis olla
Anton Adoson MINU UNISTUSTE TÖÖ JA TEEKOND SELLENI ESSEE Õppeaines: SISSEJUHATUS ERIALASSE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Inna Gorislavskaja Esitamise kuupäev:..................... Tallinn 2015 Juba väikese poisina huvitasid mind autod - kuidas need töötavad ja liiguvad ning kuidas neid juhtida saab. Tol ajal piirdus kõik vaid mudelautodega, mis liiklesid vaibale joonistatud autoteel ning parkisid 2Ds joonistatud majade parklas. Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka parima ettekujutuse juures. Veidi vanemaks saades näitas vanaisa mulle, kus kohas mis
Iga inimene kasutab teatud olukordades hingelise tasakaalu saavutamiseks selliseid kaitseabinõusid nagu kadedus, viha või vimm, eitamine, tõrjumine, taandumine, kaitse ja lohutamise nõudmine. Kaitseabinõud on elu loomulikuks osaks ja vahetevahel kasutades aitavad nad inimesel hakkama saada. Ohtlikuks muutuvad nad aga siis, kui kasutada neid pidevalt. Loomulik on see, et me püüame ennast kaitsta negatiivse enesehinnangu eest, kuid ka koolil on siin suur roll täita. Teades, et saavutusmotiiv mõjutab eneseväärikust saab kool seda suurendada näiteks individuaalsete õppekavade kasutamisega. Kaagvere erikool on seda teed läinud. 5 Kuritegevuse ennetamise, vähendamise ja ühiskonna üldise tervise huvides on püüda maksimaalselt rahuldada alaealiste vajadust adekvaatse sotsialiseerumise järele. Adekvaatseks
,,Maailma muudab õnnelikuks haritud inimsus." Pestalozzi inimloomusest: Inimese loomuse tõeline eesmärk on inimlikkus ja selle saavutamiseks on kaasinimeste mõju nimetas seda kasvatuskunstiks. Ei piisa ainult loomulikkusest ja vaja on väljaspoolt mõjutusi. Kasvatus ja haridus peavad olema loomusekohased ja laps peab saama igakülgse hariduse. Pestalozzi paigutas inimeste võimed ja anded kolme gruppi: mõte (pea) tahe, tegu (käsi) tunne (süda) Arendada tuleb kõiki kolme. Pestalozzi seos Eestiga: 1804. A paiku külastas Burgdorfi instituuti Tartu koolide inspektor Karl Anders. Neli aastat hiljem andis välja raamatu, kus kirjeldas sealset õppetööd. Tartu Ülikooli rektor G.F. Parrot saatis Pestalozzile (1804) kaks kirja ettepanekuga astuda TÜ teenistusse. Ei tulnud, aga lubas kirja teel suhela ja nõu anda. Gustav Adolf Hippiuse joonistus 1819. F
Vanema roll tänapäeva ühiskonnas Emal ja isal on lapse kasvamisel kahtlemata oluline roll. Iga laps vajab perekonda. On väga erinevaid peresid ja lastekasvatamisviise, kuid enamasti soovivad kõik, et kodu oleks koht, kuhu saab alati meeleldi minna ja kus saaks end tunda hästi ja turvaliselt. Väga tähtis on suhtlemine perekonnaliikmete vahel. Eriti vajalik on lapsele hea läbisaamine ema ja isaga. Vanemad mõjutavad kindlasti kõige rohkem ka lapse tulevikku. Elukogenud vanemad on igapäevaselt eeskujuks oma lapsele. Laps õpib kõike nende pealt. Kui ema ja isa ei saa juba omavahel suhtlemisega hakkama, siis ei saa rohkemat oodata ka lastelt. Lapsed jäljendavad neid ning arvatavasti kohtlevad tulevikus oma lähedasi sama moodi. Tänapäeval on palju selliseid perekondi, kus vanematel pole aega oma laste jaoks. Ema ja isa on liiga hõivatud oma karjääriga ning ei pööra oma lastele üldse tähelepanu. Tegelikult on igal la
õpetajad pigem segajad kui aitajad. Illich oli äge koolikohustuse vastane. Vabadus tähendab tema hinnangul õigust kasvada selliseks, nagu ise soovid. Kohustusliku kooli asemel peaks olema paindlik õppimiskogemusi pakkuv võrgustik (learning webs), milles lapsed võiksid osaleda oma soovide ja huvide kohaselt. Koolideta ühiskonna idee ei leidnud siiski üheski riigis toetajaid. R. Dearden (1976) on esitanud koolikohustuse kaitsmiseks neli argumenti. Koolil on lapse edaspidiseid huvialasid silmas pidades nii palju pakkuda, et sellega tutvumist ei või jätta juhuse, s.t lapse enda valiku hoolde. Kool suudab lastele tagada mingilgi määral võrdsed võimalused ühiskonnas hakkama saada. Koolitust ei saa mitte ainult need, keda kodu poolt suunatakse, ega ka mitte ainult rikaste lapsed, vaid kõik lapsed. Kool kaitseb last - koolikohustus ei luba teda saata tööle, et ta hakkaks perele raha teenima.
Üldjuhul on sellist käitumist täheldatud poistel. Siia paigutuvad aktiivsus-ja tähelepanuhäiretega lapsed. Internaliseeritud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Sellist käitumist esineb põhiliselt tüdrukutel. Sellise käitumisega õpilastel avaldub sageli ärevushäire, erinevad hirmud, samuti võib kalduvus olla depressioonile. (Kikas 2010, 158). Igapäeva elus neid termineid tavaliselt me ei kasuta. Küll aga tuleb ette selliste käitumisprobleemidega juhtumeid ja lahendusi leida ei ole kerge. Aitamas ja toetamas peaksid olema õpilasi kindlasti kooli psühholoog, sotsiaalpedagoog ning eripedagoog. Kui aga koolis vastavaid tugispetsialiste ei ole, siis kooli HEV koordinaatori abiga on võimalik maakonna nõustamiskeskusest spetsialist kooli kutsuda.
KEILA KOOL LASTE JA VANEMATE SUHTED Uurimustöö informaatikas Autor: Kristel Hunt, 10a klass Juhendaja: Ahti Noor, Keila Kooli õpetaja Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA.....................
SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. Antipedagoogika ...............................................................................4 2. Ivan Illich.......................................................................................5 3. Ivan Illich ,,Koolideta ühiskond".............................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID SISSEJUHATUS Antipedagoogikat ja nn musta kasvatust propageerisid Kesk-Euroopas A. Miller, E. Braunmühl, H. Kuppfer, I. Illich jt. Antipedagoogika kahtles koolikohustuse õiguses ja vajalikkuses. Küsitavaks tehti kasvatajate mõju lapsele ning selle õigsus. Antipedagoogika suur ihalus oli võimalus elada praeguses hetkes, mida ei tohi loovutada tulevikule. Kaheldi ka ühiskonna normides: ei ole üldke
(Ots, 2008, 48) 3.2 Milline kool valida? Viimasesse rühma minnes algab vanematel ,,paanika". Küsimusi tekib erinevaid: millisesse kooli panna laps? Milline kool on kõige parem? jne. Mille järgi valivad lapsevanemad kooli? Kindlasti on esikohal järeltulija huvid. Tähtsaks peetakse ka kooli mainet, asukohta, lähedust kodule (mõeldes sellele, et laps saaks hommikul kauem magada). Kooli valides tuleks lähtuda pikemast perspektiivist, mitte pelgalt emotsioonidest. Igal koolil on omad head ja vead. Samas, igas heas koolis (ei mõtle ainult eliitkoole vaid ka maakoole) omandab laps vajalike koolitarkusi, kui tal endal on huvi õppida ja areneda. Kooli valides on vanema ülesandeks tutvuda kooliga, ruumidega, sööklaga, võimlaga jms. Tutvuda tuleks kindlasti ka õppealajuhatajaga, võimalusel ka klassijuhtajaga. Mõelda tasuks kindlasti sellele, et ei ole olemas ideaalkooli, kuid hea kool võib pakkuda lapsele ideaalilähedast õpikeskkonda. (Ots, 2008, 55-58)
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit KUIDAS ENNETADA KOOLIST VÄLJALANGEMIST? Iseseisev töö Tallinn 2014 Koolile on seaduslike regulatsioonidega pandud kaks olulist ülesannet: harida ja kasvatada, mis teisisõnu tähendab teadmiste andmist ning noore inimese ettevalmistust hiljem iseseisvas elus hakkama saada. Olen veendunud, et piirkonniti ja paikkonniti on koolil erinev roll. Siinkohal lähtun kirjutises oma elukoha lähedasest koolist, mis asub maapiirkonnas ja milles ma ise töötan. Väikeses maakoolis on koolile seatud suured ootused ja ülesanded, sest kool peab tegelema nii õpilaste ja täiskasvanute sh noorte õpetamisega/koolitamisega, kultuurialaste teemadega kui ka sotsiaalprobleemidega. Tänases koolis on kooli õppekavad, mis teadaolevalt on reguleeritud riigi tasandilt, üle koormatud.
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja praktilist olemust. Referaadis antakse ülevaade
Freudil oli teadvus vee peal, siis Adler tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puul. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Teadvus on see, mis jääb peale ja alateadvus on väiksemamahuline. Esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda alaväärsuse tunnest, mis on lapsepõlves tekkinud, võimelised ületama. Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe. See võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskused. Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvnueas. Positiivne lahend- tunnetab ühtsust teistega. Samuti räägib ta teleoloogiast (ei seostu alaväärsusega)- eesmärgipüüdlus
Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab, kuid ei saa aru seostest- ta ei oska omandatud
tegemisel panna viide juurde, kelle periodiseerimist kasutatakse. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: 1 küpsemine – arengulised muutused kehas. Tekivad vanuse suurenedes; on kohati ennustatavad; bioloogiline areng, mis põhineb geenidel 2 õppimine – kogemuse tagajärg; bioloogia põhine (mõnda asja saab õppida alles siis kui inimene on teatud informatsiooni omandamiseks küps – imikule ei saa õpetada matemaatikat) Kogemusi tuleb koguaeg juurde aga küpsemine lõppeb teatud eas ära. Areng on protsessi keskne. Mõtlemine on staatiline ja protsess (kuidas me teatud eesmärgini jõuame) on dünaamiline. Mis on arenguliste muutuste peamine põhjus? On aistinguid, mis tulevad kehast seest ja ka neid, mis tulevad keskkonnast. Keskkonna ja pärilikkuse dilemma – mõlemad mängivad rolli indiviidi arengulistes muutustes. Pikkus, kehaehitus, hääletoon, musikaalsus, häbelikkus, keele omandamise iga,
Loomulikult on vanadusiga kõigil erinev. See sõltub eelpoolmainitult geenidest ja inimesest endast. Mõni on vanas easki veel rõõmsameelne ja naudib elu ringi reisides või tantsukursustel käies või mõnd spordiala harrastades. Vaadakem kasvõi Kihnu Virvet, kes veel vanurina langevarjuhüppegi ära proovis, samas minu üks vanaemadest on sama vana ning suudab vaevu ringi liikuda ja on alatihti haige ja vajab erinevaid ravimeid koguaeg. Sageli leiavad leseks jäänud inimesed vanaduses tänu igasusgustele kursustele ja hobidele omale uue kaaslase ja tihti ka abiellutakse,mis on loomulikult ainult positiivne ja armas. Samas mõni teine vanur on kibestunud ja üksik, et ei salli kedagi ning vingub iga asja üle muutes ennast sellega eemaletõukavaks. Üks, mis vanurieas kõigile ühine on see, et see kulmineerub surmaga. Kas surrakse rõõmsa ja rahulolevana või üksi ja kibestununa on juba igaühe enda teha.
Kõiges on süüdi kool Kõiges on süüdi kool, kuid kas ikka on ? Minu arvates võib seda mõista kahte moodi - kool annab mitmeid võimalusi ning ka võtab neid. Koolil on laste eludes väga suur roll. Nad viibivad praktiliselt terve päeva koolis õppides, omandades uusi teadmisi ja tarkusi. Kool on väikese lapse haridustee algus, mille lõpus on temast saanud noorik ning ta peab iseseisvalt hakkama saama. Enamik lapsi, kes lähevad igal hommikul kooli, võivad tunda koolipäeva lõpus väsimust. See tuleneb sellest, et eelnev koolipäev oli lõppenud umbes nelja paiku, ning õppida oli antud väga palju. Õpilased ise ütleks, et see on
elus hakkama saamisega. Rasketes olukordades õpimegi tundma kõigerohkem iseennast. Enesearendamine läbi terve elu on nagu trepist üles käimine. Mida rohkem käid, seda kõrgemale jõuad. Elu ongi üks suur trepp, ning igaüks ise otsustab, kui kõrgele ta käib. Olles trepi esimesel astmel ning vaadates üles, tundub teekond pikk ja raske, lõppu jõudmine näib võimatuna. Olles trepi keskel on inimesed murdumispunktis, kas loobuda või jätkata? Inspiratsiooni annab tahe jõuda eesmärgini. Üleval olles on hea vaadata alla ja tunda uhkust käidud astmete üle. Vaevalise teekonna läbimine on andnud suure kogemuste ja teadmiste pagasi. Tippu jõudnud, valitseb südames rahu, et oled saavutanud selle, mille seadsid endale eesmärgiks, olles esimesel astmel. Treppidest käimise ajal oled tegelenud pideva enesearendusega. Elus on kõige tähtsam leida koht, kuhu kuulud. Selle saavutamiseks on vaja teha pingsat ja vastutusrikast tööd
annaabi.ee 
