Kes kasvatab põhikooli õpilast (0)

Sarnased õppematerjalid

20

doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

Et suhted oleksid aga suurepärased peavad mõlemad osapooled kõvasti pingutama, et need sellised oleksid. Kõige tähtsam osa on osata kuulata nii last, kui lapsel ka vanemat. See aga ei ole nii kerge, kui tundub. Selles referaadis on juttu, kuidas lapse isiksus kujuneb ja kuidas lastega suhelda. Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste abiga on koostatud ülevaade nende suhetest vanematega. Uurimus koostati küsitluse põhjal, millele vastas 72 õpilast. 3 1.LAPSE ARENGUT MÕJUTAVAD TEGURID Lapse kõige mõjuvõimsamaks arengukeskonnaks on kahtlemata kodu ja perekond. Last ei mõjuta ainult need suhted milles ta ise osaline on, vaid suure kaaluga on ka suhted, mida ta kõrvalt näeb. Eakaaslaste ja muu koduväliste arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. Kõik, mida laps kogeb ja näeb on tema jaoks õige, ta ei saa aru mis on vale ja mis mitte.

Informaatika

15

doc

HEV koordinaatori roll

isikuomadustes, sotsiaalses taustas ning võimetes, õpib ja jätab iga õpilane meelde seda, mis sageli ühtivad tema enda isiklike kogemustega. Seega on põhjendamatu nõuda õpilastelt ühtesid ja samu asju. Tulemuseks on suure hulga laste mahajäämus õppetöös ja klassikursuse kordamine. Pidevale ebaedule järgneb õpihuvi kadumine ja koolistress, konfliktid, koolikohustuse mittetäitmine ja lõpuks õpingute katkestamine. Sellega seoses suureneb üha noorte hulk, kes pärast põhikooli lõppu ei leia endale rakendust. ,,Õppimisprobleemidele tähelepanu pööramine on väga oluline lapse üldise arenguseisukohalt mitte ainult õpitavate teadmiste ja oskuste omandamise tähtsuse tõttu, vaid ka seepärast, et õppimishäiretest saavad sageli alguse paljud sotsiaalsed, emotsionaalsed ja motivatsiooniprobleemid" (Tropp, 2010, 189). Erivajadustega lapsed võivad õppida traditsioonilise klassi tingimustes oma elukohajärgses koolis

Sotsiaalpedagoogika

5

docx

Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega

Meediast on läbi käinud palju lugusid, kus noor ema on jäänud voodihaige lapsega koju. Sellistel puhkudel ei ole lapsel lootust paraneda, ta lihtsalt eksisteerib, vanem aga ei saa minna tööle ning peab ostma ravimid selle vähese raha eest mida riik eraldab selliste juhtumite puhul. Vaimupuudega laste puhul, on sageli vanem sunnitud lapse panema erakooli, kus lapsega tegeletakse, arvestatades tema eripärasid, see nõuab aga jälle materiaalset kindlustatust. Tavakoolides on põhikooli 2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl tasemel ka nn"abiklassid" kuhu on paigutatud need, kes ei suuda tulemustes normaalsete lastega sammu pidada. Piltlikult öeldes istub laps kolme jalaga taburetil, mille üheks jalaks on lapsevanemad, teiseks kool ja kolmandaks muud tugisüsteemid, sh huvitegevus. Kolme jalaga taburetil ei saa istuda, kui üks jalg on lühem või puudub hoopis(Ruuda Lind, 20.nov. 2009 ,,Õpetajateleht")

Perekonnaõpetus

19

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Noortesse tuleb sisendada teadvust, et ühiskondlik sotsialistlik vara on püha ja puutumatu. Nõukogude Eesti programmid · Aineprogrammid (ka lasteaiale) · Tunnijaotusplaanid (muutusid sageli) Programmid olid ühesugused kogu NSVL-s. ("Lehrplan tüüpi" õppekava) Eesti NSV-s õnnestus siiski üht-teist "kohandada", eriti Ferdinand Eiseni haridusministriks oleku ajal. Õppekavad taasiseseisvunud Eestis EHA (Eesti Hariduse Arenduskeskuse) töögrupp 1992 põhikooli õppekava 1993 keskkooli õppekava(pigem sisukirjeldused kui päris õppekavad) TPÜ Haridusuuringute Instituut ja HM ainenõukogud 1994 õppekavaprojekt (õppekava pandi üldhääletusele) 1996 Eesti põhi- ja keskhariduse riiklik õppekava (rakendus kolme aasta jooksul kooliastmeti) 2002 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava "Curriculum tüüpi" õppekava (2006/7 oleks pidanud tulema uus õppekava.) 2010 Põhikooli riiklik õppekava, Gümnaasiumi riiklik õppekava

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

1

doc

Kuidas ühiskond on enda kanda võtnud perekonna ülesanded

Kuidas ühiskond on enda kanda võtnud perekonna ülesanded Kumb on olulisem tänapäeva lapsele Eestis, kas kool või kodu? Kust saab laps olulisema kasvatuse? Kodus on laps sündinud ja sellest saati on talle hakatud õpetama eluks vajalikke kombeid ning oskusi, näiteks kuidas toitu süüa, vett juua, tualetis käia, kõndida, rääkida ­ just selliseid toiminguid, mida me kõik tänapäeval teeme ja peame täiesti elementaarseks. Noorukitele on see kõik juba muidugi hästi selge. Kuid mida enam käib õpilane koolis, seda enam hakkab kodu tähtsus vähenema tema silmis. Tarkust saab ta juba koolist ning ei pea enam kodust saadud õpetusi vajalikuks. Koolis hakkab õpilane omandama tähtsaid tarkusi nagu arvutamine, õigekeelsus, tööõpetust, samas lihvitakse ka olemasolevaid oskusi nagu lugemine ja kirjutamine. Samuti õpetatakse lapsi ka korralikult käituma, vanematele inimestele aupaklikkust näitama. Kool on koht, kus püütakse lapsest kasvatada korra

11.klass

16

doc

ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG

rohkem läbiviidud ka psühholoogilisi nõustamisi, mistõttu võib eeldada, et miski noore käitumises ja arengus oli sekkumist vajav. Omaltpoolt pakun ka asjaolu, et psühholoogilist nõustamist vajavad liiga endasse tõmbunud või hüperaktiivsed lapsed. Loomulikult ei saa väita, et perekonnas, kus on kõik hästi ei ole probleemseid noori, kuid vanemate huvi ja lapsega tegelemine mängib siiski suurt rolli. Uuringust nähtus, et enamik nõustamise sihtrühmaks olid lapsevanemad - 921, 838 - õpilast ja 300 – pedagoogi (Raudsepp...). Järelikult on vanematel muresid, millega nõustamisse pöördutakse ja suurel määral õpilasi, kes nõustamist vajavad. Enamik nõustatavatest individuaalses nõustamises olid poisid. 5  2. KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Sotsiaalpedagoogi töö eesmärk on isikute sotsiaalsete oskuste õpetamine, parendamine,

Pedagoogika

26

docx

KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa

Pedagoogika

30

doc

ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL

Klassikaliselt on mehe rolliks perekonnas olnud majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isadel täita peres veel palju rolle – ta on kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Lapse arengus on isa väga tähtsal kohal. (Tuuling 2007) Isa peab olema lapsele kättesaadav, sest ta mõjutab suuresti lapse arengut. Ema ülesanne on kaasata isa lapse kasvatusse igal võimalusel, sest kui last kasvatab ainult üks vanem (kas siis ainult ema või isa), võib lapse areng olla ainult ühepoolne. 6 2.1. Isa ja ema rolli iseärasus Vanasti oleks isa jäänud võrdluses emaga kindlasti kaotajaks. Ema on lapse kandja, kasvataja, toitja ning saab kontakti lapsega palju varem kui isad. Samuti on naise tööks olnud laste kasvatamine juba üle saja aasta. Sellel ajal kui mehed käisid tööl ja tagasid

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

Kommentaarid (0)