Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õpilane teab". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tarkvara, arvutiklass, riist, menüü, format, ikoon, hiir, tööriistariba, nupp, rakendustarkvara, kettal, kaustad, klaviatuur, kuvar, kehaasend, laiend, image, wide, aknas, menüüriba, liugur, tunnid, riistvara, kasutajaliides, töölaud, hiire, istudes, driver, vorming, extension, päis, korralduste, nupuriba, valikud, sisend, opsüsteemKontrolltöö hõlmab teemasid: arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus Mõisted: Minimeerima (Minimize) Akna peitmine Akna peitmist nimetatakse selle minimeerimiseks. Kui te soovite paigutada mõnda akent ajutiselt teiese kohta seda sulgemata, minimeerige see. Akna minimeerimiseks klõpsake nupul Minimeeri . Aken kaob töölaualt ja on nähtav ainult nupuna tegumiribal, pikal horisontaalsel ribal teie ekraani allosas. Tegumiriba nupp Minimeeritud akna taas töölaual kuvamiseks, klõpsake selle nupul tegumiribal. Aken kuvatakse täpselt nii, nagu ta oli enne minimeerimist. Märkus. Akna või Microsoft Office'i dokumendi puhul saate kasutada järgmisi klahvikombinatsioone. ALT+TÜHIKUKLAHV+N Akna minimeerimine Windowsi logoga klahv+M Kõigi akende minimeerimine Nende suuruse taastamiseks vajutage klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + SHIFT + M. ……………………………………….
kasutajaliidest, parandatud töökindlust ning lihtsustatud arvuti kasutamist ja hooldamist. Põhiliselt kodukasutajatele mõeldud Windows 98-st ja Windows Me-st on Windows XP märksa töökindlam. Tähtsamad täiustused on: · parem ühilduvus olemasolevate seadmete ja programmidega · täiustatud meediapleier, mis mängib ka DVD-filme, WMA-, MP3- ja DivX-faile · videoredaktor Windows Movie Maker · CD-kirjutamise tarkvara · lihtne Interneti tulemüür · uus brauser Internet Explorer 6 · uus, lihtsustatud kasutajaliides · suurem töökindlus Töökindel Windows XP on täielikult 32-bitine. Iga programm töötab oma mälupiirkonnas. Mõne programmi "rippuma jäämisel" saab selle tavaliselt maha võtta ilma teiste programmide tööd katkestamata. Üks kasutaja võib arvuti teisele üle anda ilma oma seanssi lõpetamata. See suurendab mälu vajadust. Mugavaks tööks on vaja 256 MB muutmälu
muusikat, kujundada piltide abil oma arvuti töölauda ning teha palju muud. See juhend võib sisaldada teie jaoks uusi termineid. Et saaksite tutvuda nende terminite tähendustega ning sellega, mil viisil need teie tegevusega seostuvad, on juhendile lisatud sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid
5.1.1 Join meetod 17 5.1.2 Relate meetod 17 6 KAARDIANDMETE LOOMINE JA REDIGEERIMINE 18 6.1 A RCGIS JA GEOANDMEBAAS 18 6.1.1 Geoandmebaas ja selle elemendid 18 6.2 A NDMETE EDITEERIMINE 23 6.2.1 Editor tööriistariba 23 6.3 OBJEKTIKLASSI LOOMINE 24 7 KAARDI MATEMAATILINE ALUSE SEADISTAMINE 27 8 TEEMAKAARDI KOOSTAMINE 27 LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29 LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32 LISA 3
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1
operatsioonisüsteem, mille Microsoft laskis välja 25. juunil 1998. Windows 98 on Windows 95 järglane. Mõlemad on hübriidsed 16/32-bitised monoliitsed MS- DOSil baseeruva buudilaaduriga tooted. Windows 98-le järgnes 14. septembril 2000 Windows Me. 1.4.1.Iseloomustavad tunnused DOS-il põhinevatest süsteemidest peetakse Windows 98-t tavaliselt parimaks. Windows Me ei ole nii stabiilne, mis ilmneb siiski vaid üksikute riistvara ja tarkvara konfiguratsioonide korral. MS-DOS on integreeritud tervikusse ja nagu Windows 95-s , nii ka Windows 98-s jäi DOS-i põhiliseks ülesandeks vaid süsteemikäivitus. Windows 98-t on kaks versiooni: esialgne väljalase ja Windows 98 SE (Second Edition e teine väljalase). 5 1.4.2.Esimene väljalase Windows 98 on esimene MS-DOS-põhine operatsioonisüsteem, mis juba oma
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2
a firmas MITS esimene arvuti Altair-8800. See arvuti maksis 500 USD. Selle arvuti võimalused olid piiratud (operatiivmälu 256 baiti), klaviatuuri ja ekraani ei olnud. Sai populaarseks. Hilisemad variandid varustati monitoride ja klaviatuuriga. P.Allen ja B.Gates (tulevane firma Microsoft asutaja) töötasid selle arvuti tarvis sisseehitatud Basic-u interpretaatori. Firma MITS edusammud innustasid ka teisi firmasid arvutite alal tegutsema. Alustati ka üldotstarbelise tarkvara väljatöötamisega, nagu näiteks tekstiredaktor WordStar (1978.a.) ja tabeliprotsessor VisiCalc (1979.a.). Need väljatöötlused aitasid kaasa mikroarvutite(siis neid nii ka nimetati) edasisele tormisele arengule. Suure panuse personaalarvutite arendamisel ja kasutamisele võtmisel andis firma Apple. Tollal maailma suurim suurte arvutite tootja firma IBM ei kiirustanud mikroarvutite loomisega. Kuid vastav väljatöötajate grupp siiski loodi. Nendele anti vabad käed, selles
sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaiendused on erinevad tehnoloogiad, mis aitavad kiirendada tööd suurte andmehulkadega manipuleerimisel. Selleks otstarbeks on protsessorisse sisse ehitatud eraldi registrid ja käsustikud. Just need rakendused võivad tekitada palju segadust erinevate protsessorite hindamisel, kuna tarkvara, mida kasutatakse protsessorite jõudluse mõõtmisel ei pruugi sisaldada koodi, mis antud protsessorile spetsiifilist tehnoloogiat toetab. Inteli poolt on välja arendatud MMX (Intel Celeron), SSE (Intel Pentium III) ja SSE2 (Intel Pentium 4) tehnoloogia. SSE2 käsustik on esimene, mis kasutab 128-bitiseid registreid. AMD poolt kasutusel olevad multimeedialaiendused on 3DNow!, mis sisaldab MMX käske ja 3Dnow! Professional, mis sisaldab SSE käsustiku.
hõlbustavad mingit tegevust. Üha rohkem on koolides kasutusele võetud uusi infotehnoloogilisi vahendeid, sealhulgas digitahvleid. Ilmselt ei ole kaugel ka aeg, kus tehnoloogilised vahendid asendavad meile harjumuspärast pliiatsit ja paberit. Samuti hakkavad tahvlit ja kriiti asendama elektroonilised tahvlid. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on aidata lihtsamalt õpetajatel tutvuda Promethean digitahvli tarkvara ActivInspire kasutamisvõimalustega. Teema valiku põhjuseks oli huvi digitahvlite vastu ning tahtmine teada saada, mida õpetajad ja õpilased arvavad tahvli ja tema tarkvara kasutamise kohta ning kas aitab digitahvel kaasa ka parematele õppetulemustele. Töö hüpoteesiks on väide, et digitahvel lihtsustab õpetajatel õpetamist ja õpilastel õppimist. Leidmaks digitahvli kasutamise plusse ja miinuseid, koostasin küsitlused õpetajatele ja õpilastele ning analüüsisin saadud vastuseid.
Selguse mõttes on pikemate liitsõnade üksikosad eraldatud üksteisest sidekriipsuga, näiteks: lõpp-punkt Kahekõned arvutiga on Juhendis toodud üldiselt koopiana Käsurea piirkonnast: Käsupiirkond on jaotatud rõhtsa joonega kaheks osaks: Joone pealne osa – sama käsu eelnevalt kasutatud valikuridade koopia(d) Joone all esimesel real – Käsureal – – käsu ikoon (reas alati esimesel kohal); – – käsu nimi (suurtähtedega, poolpaksu kirjapildiga); – – arvuti poolne selgitus, mida teha esimesena ja mille välajakutsumise kohta pole vaja teha täiendavaid valikuid; – – Valikurida, kus on
Millised omadused/nähtavused on ainulaadsed objektorienteeritud programmeerimisele? Meetod ja klass Eeltoodud EPL programm peaks trükkima täisarvude massiivi nimega jada kümme elementi, mille väärtuste vahemik on 0 kuni 9, kuid tekstis on tõsine viga. Milline valik parandab selle vea? Asendada for (i=0;i<=10;i++) tekstiga for (i=0;i<10;i++) Milleks WWW algselt loodi? Et kiirendada teadlaste vahel pilte ja teksti sisaldavate teadusaruannete vahetust Millised on rakendustarkvara kohta käivad näited? Kirjade ja dokumentide koostamise tarkvara Mobiiltelefoni mäng Milline toodud lausetes on õige veebisaidi kohta, mis kasutab kliendipoolset skriptimist? Osa programmi koodi käivitatakse kasutaja arvutis. Milline def kirjeldab kõige paremini andmebaaside ohjesüsteemi päringukeelt? Keel, mis võimaldab andmehaldust (data management) Milline SQL käskudest muudab valuutat dollarist eurodeks? Update prices set amount=amount*0
. . . . . . . . 40 2.5 Draiverid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 2.6 Diagnostika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 3 Tehniline dokumentatsioon 48 3.1 Riistvara või tarkvara kohta käiv dokumentatsioon . . . . . . . . . . . . . . . . 48 3.2 Abi otsimine veebist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 49 3.3 Kasutusjuhendi loomine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 50 3.4 Hoolduse dokumenteerimine . . . . . . . . . . . . . .
ketas kuluvad kiiresti ära. Kulumise vähendamiseks peatatakse pea ja pöörlemine, kui draiv ei loe ega kirjuta. magnetlint striimer Striimer on kassettmagnetofoni taoline seade suurte infohulkade säilitamiseks ja ülekandmiseks ühest arvutist teise. Striimer kasutab lindikassette, mis on täiesti sarnased laiatarbe kassettmagnetofonide kassettidele, kuid lint on kvaliteetsem. Ühele kassetile mahub 60...300 Mb informatsiooni. Striimerist on abi, kui on soovi säilitada oma hinnalisemat tarkvara ja andmeid võimalike rikete eest koopiatena või kui on soovi kogu kõvaketta sisu kanda üle teise arvutisse. Striimeri mõõtmed on sama suured, kui disketi- või kõvakettaseadmel, nii et võib ta paigutada vaba koha olemasolul otse arvutiplokki. Striimer ei asenda kettaseadmeid ja ta pole ka kassettmagnetofoni baasil realiseeritud välisseade. Ei või öelda, et striimer oleks kõige hädavajalikum seade arvutikomplektis, kuid tema olemasolul on tast kindlasti abi
koos nende alguse lk numbritega. Sisukorda saab genereerida ja uuendada automaatselt. Aineregister (Index) mõistete ja terminite loetelu koos lk numbritega, kus nad paiknevad. Kujutis (Shape, Picture) graafiline objekt (pilt, joonis, diagramm jne). MS WORDI EKRAANIPILT Kiirpääsuriba Ripploend (laa- Office nupp, did ehk stiilid) Word2010-s Fail-vahekaart Lindiriba Joonlaua Dokumendi valik Tabeldusmärkide tükeldamine valik
graafilise- või veebidisainiga, fotograafiaga, mängude loojana jne. Kursuse õpitulemus Selle kursuse läbimisel omandatakse järgmised teadmised ja oskused: vektor- ja rastergraafika olemus ning nende põhilised kasutusalad värvimudelid ja nende kasutamise põhimõtted orienteerumine Adobe Photoshop keskkonnas oskab luua ja ette valmistada graafikat erinevates meediumites kasutamiseks (ekraan, trükimeedia, video jne) Vajalik tarkvara Kursuse läbiviimiseks valisin rastergraafikaga manipuleerimiseks Adobe Photoshop CS6. Arvatavasti saab hakkama ka natuke vanema versiooniga ja tulevikus võib-olla ka uuematega. Aga kui oled näiteks Corel’i toodete või GIMP’i fänn, siis pead ise hakkama saama. Hindamine Materjal on ülesehitatud selliselt, et kõigepealt on teooria osa, millele järgnevad erinevad harjutused. Kui mingi osa harjutustest on positiivselt lahendatud, siis tuleb iseseisvalt hakkama saada mõne ülesandega
leiduvatele objektidele. Access- lihtne ja vajalik 8 3. ANDMEBAASI TABELID Andmebaasi põhikomponendiks on tabelid, milles andmeid hoitakse. Nupud andmebaasi Andmebaasi- objektitüüpide akna jaoks tööriistariba Loend andmebaasis Andmebaasiakna leiduvate tabeliosa objektide kohta Joonis 3.4 Andmebaasi peaakna tabelivaade
andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. RSA - River, Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle loojad siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. POP3 - Post Office Protocol - klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab
latid koos ikoonidega. Nende abil saab mugavalt käivitada erinevaid tegevusi joonisele uute objektide lisamiseks ja olemasolevate modifitseerimiseks, samuti info küsimiseks ja joonise häälestamiseks. Ekraani ülaservas paikneb menüüde loetelu, kust saab avada täiendavaid alammenüüsid ja viimaste alammenüüsid. Asume nüüd menüüde kirjeldamisele. Ekraani ülaservas paikneb horisontaalne menüü ehk rippmenüü, mille kaudu saab teha mitmesuguseid valikuid. Menüüvalikud võivad olla varus- tatud lisamärkidega. Valikurea lõpus olev märk tähistab pöördumist alammenüüsse. Kui valik lõpeb kolme punktiga (...), siis sellise valikuga toimub pöördumine dialoogakna poole, mille väljade kaudu saab valikutegevust jätkata. Muide, ka dialoogakna väli võib lõppeda kolme punktiga toimub pöördumine alamakna poole. Dialoogakna väli võib muu hulgas
OOP tugi, mis lubab suurendada funktsionaalsust ja arendada modulaarsust Redaktorid PHP koodi saab kirjutada täiesti tavalise Notepad'iga, kuid tunduvalt mugavam on kirjutada seda programmidega, mis kuvab koodi värvilisena, lubab salvestada koodijupikesi, käivitada php koodi jne. Notepad++ Sublime Text 2 Adobe Dreamweaver CS6 (30 päeva tasuta) Kordamine Mis ülesannet täidab veebiserver? Milline on kõige populaarsem veebiserveri tarkvara? Põhiline erinevus staatilisel ja dünaamilisel kodulehel? Mis on PHP ja miks see on nii populaarne? Milline on php süntaks? 03 - PHP - Ettevalmistused koodiga töötamiseks Teemad Mis on WAMP WAMP serveri allalaadimine WAMP serveri paigaldus WAMP serveri käivitamine PHP käivitamine WAMP serveris Alternatiivid WAMP'ile Adobe Dreamweaver seadistamine Sissejuhatus
.............................................................................. 11 1.5.1.3 Sertifitseerimine .................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ........................................................................................................
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) II Kolmemõõtmeline raalprojekteerimine & Programmeeritud joonestamine Tartu 2000 1. Ruumilised koordinaadid Ruumiliste jooniste valmistamiseks on vajalik tunda tähtsamaid ruumilisi koordinaatsüs- teeme (vt joonis 1): ristkoordinaate xyz, silinderkoordinaate rz ja sfäärkoordinaate . Silinderkoordinaatide saamiseks tuleb punkt P(x,y,z) projekteerida XY-tasandile, selleks on joonisel 1 punkt P'(x,y,0). Punkti P' kaugus koordinaatide algusest O ongi parajasti polaar- raadius r (r = x 2 + y 2 ), polaarnurk (0O < 360O , või ka 180O < 180O ) on aga nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kusjuures x = rcos , y = rsin . Koordinaadid r ja on tavalised polaarkoordinaadid
Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33% Google GWS 10 075 991 6.08% Netcraft veebiserverite uuring. Aprill 2008 (värskemad uuringu tulemused - 2009 a.) PHP keel
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna. Ning mõningase muu
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
Töö alustamine Võimalusi on selleks mitu, millest enamik erineb teistest siiski ainult nüansside poolest. 1. Klõpsutame nupul Start, 2. All Programs, 3. Leia kataloog Microsoft Office 4. Kataloogis on kirje Microsoft Office Excel 2007, tee sellel hiireklõps. Ekraanipilt Riba Excel 2007 ülaosas kutsutakse lindiks (1). Lint koosneb eri menüüdest (2). Iga menüü on seotud kindla tegevusega, mida Excelis tehakse. Klõpsake menüüsid lindi ülaosas, et iga menüü käske näha. Vasakult esimene menüü Kodu sisaldab igapäevaseid käske, mida kõige rohkem kasutatakse. Käsud on jagatud väikestesse jaotistesse. Näiteks käsud lahtrite redigeerimiseks on koondatud jaotisesse
Edasi on masinal hulk tegemist- kümnekonnast minutist mõne tunnini sõltuvalt veebi ühenduskiirusest ning masina enese jõudlusest. Pärast .NET 4 raamistiku installi lõppu palutakse arvuti taaskäivitada. Samuti tuleb taaskäivitus ette ülejäänud komponentide paigalduse järel. Seadistuse juures rohelistest ribadest ülemine näitab, kui palju failidest on kohale tõmmatud, kui palju veel. Alumisest näeb, mida parajasti paigaldatakse. Pärast paigalduse lõppu on kasulik tarkvara registreerida siis saab temaga töötada kauem kui prooviajaks ette nähtud 30 päeva. Help-menüüst Register Product selle peale võimalik oma MSNi tunnusega sisse logida ning vajalik võti saada. Kui tunnust pole, saab selle samas luua. Esimene veebileht Visual Studio abil Nagu näha, võib lehti luua igasuguse tekstiredaktori abil. Piisab teksti kirjutamisest, salvestamisest ning veebilehitseja mõistab lehel olevate HTMLi käskude ning nende vahel
tulemus e juhe. 7 Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss /mi inus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Mosaic st arenes netscape 1987 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine funktsionaalne programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[3,2,0]) arvutamise tulemus eks? 10 Millist tarkvara soovitab Joel Spolsky projekti plaani koostami seks tarvitada? Sissejuhatus informaatikasse ITK arvestus: 16. detsember 2003 ülesanded ja kontroll: T.Tammet ja A.Andreimann Täida ära oma nime, kursuse ja koodi lahtrid Need täidab õppejõud: Nimi: Arvestatud / ei: Kursus / rühm: Punkte: Kood: Lisainfo: Iga allpool olev küsimus annab kokku 10 punkti. Poolikud/ v e idi vigased vastused annavad samuti punkte, kuid vähem. Küsimuse alla suurde lahtrisse kirjuta vastus
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
