Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÕPIKÜSIMUSTIK 1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kõrv, retseptor, kõrvas, signaal, elund, retseptorid, karvarakud, tasakaalumeel, elundiks, aisting, saadavad, kehake, sensoorne, stimulatsioon, tajul, tajuprotsess, transduktsioon, maitsemeel, kehakesed, nägemismeel, kolvikesed, kepikesed, sensoorse, kuulmise, kuule, weber, sidumise, tajumine, erineval, kodeerimine, tasakaaluelund, haistmismeel1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel
esmalt võnkuma kuulmekile, mis väliskõrva ja keskkõrva eraldavaks lüliks. Kuulmekile saadab võnked edasi kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus). Kuulmeluukesed asuvad siis keskkõrvas ja selles kambris toimub ka helide võimendumine. Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju
1. Nimeta inimese meeled ja Inimese meelteks on: kirjelda eraldi iga meeleprotsessi 1. Maitsemeel. Maitsemeele elundiks on toimimist täpselt (nt milline elund, keel, millel paiknevad maitsmispungad ning kus asuvad retseptorid, nende nendes omakorda maitseretseptorid. nimetused, mida nad teevad jne). Retseptorid võtavad vastu informatsiooni ja saadavad edasi närviimpulsse kõrgematesse ajukeskustesse. Kõik retseptorid reageerivad erineval määral. 2. Kuulmismeel. Kuulmismeele elundiks on kõrv ning retseptoriteks on karvarakud, mis asuvad kõrvas
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne.) Meeleelund on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased)
Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada „neuronite keelde“, seda protsessi, kus (välis)keskkonnast tulev füüsikaline või keemiline signaal moondub närvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule. Näiteks valguse peale reageerivad kepikesed ja kolvikesed. Lõhnadele reageerivad haistmisrakud. Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. näiteks hallil taustal kaob ära tume täpp kui pilti piisavalt kaua vaadata, Inimese
J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb moondada `'neuronite'' keelde, seda protsessi nimetatakse transdruktsiooniks. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis.
ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot meie liikumisest ja keha asendist ruumis. Tasakaalumeel (Tasakaalu retseptorid asuvad poolringkanalites, mis omakorda asuvad sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub.) annab meile märku meie pea liikumisest, aitab aru saada kus on üleval ja kus on all, kas me liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega. Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele
9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Alla 15 näsa nontaster 15-35 näsa average taster Üle 35 näsa supertaster Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 1) Vigastus 2) Perifeersed notsitseptorid nahas 3) signaal liigub aferentset närvi pidi läbi dorsaaljuure ganglioni 4) dorsaaljuuresse, 5) läbib seljaaju ning pikki ülemist juhteteed ajusse, tulles alaneva juhtetee kaudu tagasi seljaajusse ning ventraalsesse juurde. Negatiivne adaptsioon- aistingu täielik kadumine või tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärrituse toimel (pimedusadaptsioon). Paljukordne valuärritus ei kutsu enamasti esile negatiivset
Hoopis meie mõistus on selline, et me ei saa maailma teisiti tajuda. Locke(Empirism) - teadmised pärinevad kogemusest. Väline keskkond ja kasvatused 8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel.-Nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentnejuhtetee kesknärvisüsteemistruktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Meeltele ühine: 1. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada
1. Kirjelda põgusalt kõigile meeltele ühiseid füsioloogilisi protsesse (neid on 3 ja selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). a) Kõikidel meeleorganitel on retseptorid, mis välisest keskonnast tulevaid stiimuleid vastu võtavad. b) Meeleorganite retseptorite koostööl kodeeritakse väline stiimul neuraalsesse keelde ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju
Pigmentepiteel Sissejuhatus psühholoogiasse 9 Fotoretseptorid Fotoretseptorid Bipolaarsed rakud Ganglionirakud Fotoretseptorid Bipolaarsed rakud Fotoretseptorid Horisontaalsed rakud ja Amakriinrakud Pigmentepiteel: reetina läbinud valguse neelamiseks Fotoretseptorid: valgustundlikud rakud, mis annavad pimedas elektrilisi signaale. Valguse mõjul signaal lakkab. * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) * Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele
1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput mõlema küljel taga pool, magusat keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru
Spetsiifilisuse teooria - erinevatest sensoorsetest omadustest(magus v hapu, punane v roheline) annavad märku erinevad kvaliteedi-spetsiifilised närvirakud Mustri teooria - erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt 8. Iga meele e. sensoorse süsteemi (kuulmine, nägemine) tundmine järgmistes punktides (nagu seminaris etteantud tabelis): Sensoorse süsteemi ehitus (elund, juhteteed) Stimulatsiooni vastuvõtvad retseptorid ja nende asukoht Millist tüüpi stimulatsiooni vastu võtavad? Kuidas ja kus toimub sensoorne kodeerimine e. transduktsioon e. tekib aisting füüsikaline stiimul muutub närvisignaaliks? Millised on stiimuli füüsikaliste omaduste psüühilised vasted (nt. kuulmises sagedus = helikõrgus jm.)? Kuidas toimub aistingu kodeerimine spetsiifilisuse ja mustri teooriast lähtuvalt kumb kehtib ja kuidas väljendub? (NB! Kuulmises koha- ja sagedusteooria)
Silma ehitus: • iiris-pupilli suurust kohandav kudesarvkesta taga • pupill-ava iirise keskel, mille kaudu valgus ssiseneb silma • lääts-läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale • reetina-valgustundlik kudesilma põhjas(kuni 0.22 mm) • nägemisnärv-närvikiududekimp, mis kannab visuaalse signaali reetinast ajusse Pigmenteel- neelab reetina läbinud valguse Fotoretseptorid – valgustundlikud rakud, mille elektriline signaal lakkab valguse mõjul Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi ganglionirakkudele
Ganglionirakud Amakriinrakud Bipolaarrakud Horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed, kolvikesed) Pigmentepiteel 35 Fotoretseptorid Fotoretseptorid Bipolaarsed Fotoretseptorid Bipolaarsed GanglioniR Fotoretseptorid Bipolaarsed Fotoretseptorid Horisontaalsed RAmakriinR Pigmentepiteel: neelab reetina läbinud valguse Fotoretseptorid: valgustundlikud rakud, mille elektriline signaal lakkab (!) valguse mõjul 36 * Kepikesed (rods): ~100-120 miljonit. Väga tundlikud, must-valge nägemine (ainult 1 liik, reageerivad valgusele vs valguse puudumisele) * Kolvikesed (cones): ~5-7 miljonit. Vähem tundlikud, värvide nägemine. Kolvikesi on 3 liiki, mis reageerivad erinevale valguse lainepikkusele (nähtava valguse lühike, keskmine ja pikk lainepikkus) Bipolaarsed rakud: Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt ja annavad selle edasi
õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. Kuulisluukesed toimivad 11 suhtes nagu kangide süsteem. Trummikile ja jaluselihased pingutavad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju. Teos olev vedelik on perilümf. Scala media, milles paikneb endolümf ja kuulmise sensoorne organ-corti organ. Kuulmisnärv läheb ajju.(helilaine kandub ovaalaknasse-scala vesibuli-scala tympani-ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos) Basilaarmembraani võnkumine- karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes- harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali Basilaarmembraani 1 ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja 2. ots (jäik) kõrgel sagedusel Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised. Kuulmise juhteteed:info seesmistest karvarakkudest lahkneb:1 rall kontakteerub umbes 20 kuulisnärvi kiuga;koondamist pole Info välistest karvarakkudest koondub:umbes 10 rakku-1 kiud ja lahkneb:1 rakk- umbes 4 kiudu
MEELED JA TAJU John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa! Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature. [Sisemine kaasasündinud loomus vs väline keskkond ja kasvatus) Individuaalsed erinevused meelte füsioloogias: 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised 3.) Vanus Haistmine Maitsemeel Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel --- Maitseelamuse teke ajus --- Käitumine (söömine, joomine, toidu ostmine, toidueelistused jm) Mis on kõigil meeltel ühist? - 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted 2. Sensoorne kodeerimine (sh transduktsioon) 2. Sensoorne adaptatsioon. 1. Meelelundite talitlus Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentne juhtetee kesknärvisüsteemi
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüsteemi talitlus Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon 1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt
Teine loeng! Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust, sh hierarhilisuse printsiip. Sensoorsete süsteemide 3 olulist omadust (oluline): I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades
valgusenergia puu kujutisest on andnud oma info kolvikestele ja kepikestele ja need reageerivad) - Kodeerimine – distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse (kui puu jaotatakse lahti värvi, kuju jms järgi ja kõik närvirakud saavad aru millega on tegu. Nt rohelist lainet vastuvõttev närvirakk sai aru, et tegemist on rohelisega, seega kodeeris vastava väliskeskkonna info) - Aisting – sõltumatu tajuline omadus ehk kvaal (taju aatom) (nt värvi aisting – sai aru et puul on rohelist ja pruuni värvi, kuid need pole omavahel seotud) - Taju – sõlmitud representatsioon (taju molekul)(on uuesti kokku pandud et roheline ja pruun värvus ning see teeb kokku puu) - Tajumulje – teadvustatud terviklik representatsioon e meelteorganitega tajumise protsessis loodud objektide ja sündmuste mudel, mille alusel tehakse otsusi ja planeeritakse tegevusi.
Kodeerimine on distaalse stiimuli omaduste tõlkimine närvisüsteemi koodidesse Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi: > 500Hz - membraani deformeerumise asukoht (mida lähemal ovaalaknale, seda kõrgem) < 5000Hz - retseptorrakkude laenglemissagedus. 500 5000 Hz toimivad mõlemad Maitsmises proksimaalne stiimul-happed (aisting hapu), naatrium (aisting soolane), mürgised ained (kibe), suhkrud jt (magus), teatud aminihapped (hõrk)- transduktsioon- retseptorrakud
pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju. Silma optilise süsteemi moodustavad: sarvkest, eeskamber, lääts, klaaskeha ja pupill. (Nägemisnärv väljub pimetähnist) Ehitus: Kiudkest välimine kaitsekest, milles on sarvkest Soonkest selle koostisesse kuuluvad vikerkest, ripskeha ja pupill Võrkkest - valgustundlik kiht , kepikesed ja kolvikesed. 3) Kuulmismeel Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse välis, kesk ja sisekõrva. Sisekõrvas asuvad sensorirakud. Nendest lähtuvad impulsid suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentraalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Väliskõrv juhib helilained trummikileni mis hakkab võnkuma. Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste vasar, alasi, jaluse kaudu edasi ovaalaknale. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile
Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutuse ja temperatuuri mõju närviimpulssideks. Somatosensoorne süsteem töötleb 3 liiki infot: * puudutus (nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused). * süvatundlikkus: kehaosade suhe * kinesteesia: kehaosade liikumine Infotöötlus on erinevalt nägemisest ja sarnaselt kuulmisega järjestikune: asja peab ,,käperdama" et teda katsudes ära tunda. Erinevate info liikide jaoks on erinevad retseptorid, mis paiknevad kehas: nahas, lihastes, kõõlustes ja liigeskapslites Retseptoriteks on: * vabad närvilõpmed * närvilõpmed, mille otsas erilised rakuvälised elemendid Retseptorid jaotatavad ka info järgi: * mehhaaniline (enamus retseptoritüüpe) * temperatuur (vabad närvilõpmed, eraldi külmale ja kuumale) * valu (erinevate retseptoritüüpide ülestimuleerimine ja erilised vabad närvilõpmed)
Puhkeolekus on närviimpulsi sees – ja väljas + (sees on -70mV pinge). Erutuslävi rakus on – 55mV ja käitub põhimõttel all or nothing. Pidevalt on töös K/Na pump. Raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+, eutuse korral lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse. Schwanni rakud ehk müeliin aitavad impulsse edasi kanda inimese kehas. Müeliniseerimata askon levib ca 1m/s. signaal järgmisele närvirakule toimub läbi keemilise või elektrilise sünapsi. - Ümberlülitused võtavad hoogu maha - Ühel närvirakul ei ole võimalust anda käsklus trvele jalale. Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning ülevaatlikult, et mida nad teevad (slaididel 45-52). Neurotransmitterid e mediaatorid. Biogeensed amiinid: - Pisikesed molekulid mis pääsevad igalt poolt läbi, on kiiretoimelised, siiski ei kasutata kõiki kohe ära. Peamised komponendid
suunas pead liigutatakse, vedelik hakkab liikuma igal juhul. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. (11) Keele ehitus. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi keelenäsasid. Nende tipus ning külgedel paiknevad mikroskoopiliselt tillukesed maitsmispungad, milles on tunderakud ehk retseptorid. Maitse tundmiseks peab suuõõnde saatnud aine lahustuma süljes. (12) Kuidas tekib maitsmisaisting? Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. (13) Mis on haistmine? Kuidas me lõhnu tunneme? Mis on haistmisaisting? Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Õhuga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nende närviimpulsse. Närviimpulsid
Neurotransmitterid III - Neuropeptiidid – suuremad molekulid: opioidid (loodud selleks et valu leevendada) - Transmitter-gaasid – üliväike, tekib ja lahustub kiiresti – lämmastikoksiid ja süsinik mono-oksiid Vereringe kaudu toimuv kommunikatsioon - Hormoonid Koliinergiline süsteem, ACh - Erutust tekitav - Hoiab ärkvel - Oluline mälu toimimisel - Nende neuronite surm on seotud Alzheimeri tõvega - Retseptorid on erinevad Dopamiinenergiline süsteem, DA Mustollusest algav tee - Normaalse motoorika säilitamine - Tegutsemiseks hea, õppimishimu, rõõmus meel jne - Liiga palju on halb Adrenergiline süsteem NA/NE - Emotsionaalse toonihoidja, oluline stressireaktsioonis - Kui liiga vähe siis on inimene uimane, kui liiga palju siis mania (hüperaktiivsus) Serotonegiline süsteem, 5-HT - Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine - Madal aktiivsus – depressioon
Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab lugeda, aju ei oska tajuda aju võnkumist, tuleb anda edasi närvisignaalina, sensoorne kodeerimine- füüsikaline või keemiline signaal muudetakse närvisignaaliks TRANSDUKTSIOON välise signaaliga inimene kohaneb-sensoorne ADAPTATSIOON-nt, kui paneme riided selga, siis me tunneme et riided seljas, aga päeva jooksul me enam ei tunne et meil on midagi seljas, harjume ära riideeseme survega, pole enam organismi jaoks oluline ÜLDPÕHIMÖTTED distaalne- väliskeskkonnas olev objekt, mis tekitab sisekeskkonnas reageeringu, valgus justkui väline ärritaja e stiimul, mõjub meie meeleelundile
rütme Keskaju midbrain ja talamus thalamus mõlemad on ülekandejaamad suunavad infot edasi eesajju ajukoorde AJU EHITUS: AJUKOOREALUSED STRUKTUURId Limbiline süsteem Teine aju kiht ehk imetaja aju Emotsioonide motiivide kujundamine :õppimine ja mälu Alateadlik info töötlus Hüpotalamus-reguleerib motiveeritud käitumisi nagu söömine joomine ja seksuaalkäitumine. Naudingute keskus Mandeltuum-emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja, hindab kas signaal ohtlik või mitte Hipokampus-võtmeroll õppomises ja uue mälu tekkes, seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega. AJU EHITUS: AJUKOOR Kolmas aju kiht ehk primaatide aju Mõtlev aju Seisneb spetsialiseerunud piirkondadest AJUKOOR Otsmikusagar- juht Mõistuse tegevjuht Mõtlemise ja käitumise reguleerimine ja planeerimine, liigutuste algatamine Broca kõnekeskus(vasak poolkera)-kõne motoorika Peegelneuronid KIIRUSAGAR(PARIETAL LOBE)
vahelistes alades, AP hakkab levima hüppeliselt. Sünaps- info ülekandja neuron neuron või neuron effektorrakk · Elektriline sünaps koosneb mulkühendustest (gap junction), mis loob ühenduse kahe raku tsütoplasmade vahel, mille kaudu otseselt ioone vahetada. · Info ülekanne keemilises sünapsis toimub mediaatorite ehk transmitterite kaudu Madalmolekulaarsed mediaatorid- Ach, NA Postsünaptilisel membraanil paiknevad selle aine suhtes tundlikud retseptorid: ionotroopsed, mis on oma olemuselt ligand-sõltuvad ioonkanalid (N-tüübi kolinoretseptorid) , ja metabotroopsed, mis on tavaliselt seotud G-valguga (adrenoretseptorid, M-tüüpi kolinoretseptorid). Postsünaptilise membraani potentsiaali, mis tekib transmitteri seondumise tagajärjel retseptoriga, nimetatakse postsünaptiliseks potentsiaaliks (PSP). Need võivad olla eksitatoorsed (EPSP), kui see toob kaasa membraani depolariseerumise (potentsiaali
annab meile teada, et ta tahab seda veel ning seega on raske ilma selleta elada. Millistest uimastitest võib tekkida sõltuvus? Amfetamiin, ecstasy, fentanüül ehk valge hiinlane, heroiin, kanep, kokaiin, LSD. Kirjelda närviimpulsi liikumist mööda refleksikaart? erutust vastuvõttev närvirakk närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi selle piirkonnad analüüsivad erutust närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või elundisse organ või elund reageerib erutusele Milline närvisüsteem juhib skeletilihaste, milline siseelundite talitlust? Skeletilihaseid juhib somaatiline närvisüsteem ja siseelundeid vegetatiivne. Kuidas mõjutab alkohol meeleelundeid? Organismi reageerimiskiirus, enesekontroll ja otsustusvõime väheneb, tekib kõnetakistus, nägemine halveneb, kuulmine nõrgeneb. Miks joobes inimesed sageli kukuvad? Alkohol mõjutab väikeaju tasakaalukeskust. Miks ei tohi alaealised alkoholi tarbida?
annaabi.ee 
