leevendada jogurtiga. 5.Kuidas on omavahel seotud elastsus ja eelarve? Mida rohkem inimesed kulutavad oma eelarvest tootele, seda elastsem kaldub selle nõudlus olema. 6.Kuidas on seotud siduskaubad ja nõudlus? Näiteks, kui autode hinnad tõusevad ja inimesed ei suuda neid palju osta, kahaneb ka siduskaupade müügimaht (bensiinile, autorehvidele jne). Kui aga autode hinnad langevad, võib muutuda siduskauba nõudlus vastupidiseks. 7.Milline on vahe ootuste ja nõudluse vahel? Ootustel puudub kindel aja piir. Näiteks, kui tootjad loodavad oma toodete eest kõrgemat hinda saada siis nad jätavad teatud tooted reservi. Nõudlus aga toimub kindlal aj hetkel. 8.Kirjelda oma sõnadega nõudlusseadust. Nõudlusseadus on toodete ja teenuste erinevad kogused, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. 9
Erinevused: 1. Caesari ajal polnud aristokraatia ainuvalitsusega nõus kuid Augustus oskas leppitada ainuvalitsusega nii lihtrahva kui ka enamiku ülikkonnast. 2. Augustus valitses algul Rooma riigi läänepoolsete osade üle aga Caesar idapoolsete osade üle. Sarnasused: 1. Mõlemad olid ainuvalitsejad Roomas. 13. Ristiusu sünd roomas. Juudid ootasid Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu ning messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus. Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Seda õpetust levitavad apostlid selgitasid selle olemust ja võitsid usule uusi pooldajaid. 14. Miks võib väita et roomas rajati euroopalik õigusteadus? Sest seal oli nn kohtusüsteem. Näiteks: Kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all ja neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada ning süüdimõistva otsuse korral said edasi kaevata.
peamiseks teguriks, miks ettevõtte on edukas, on tema toodete ja teenuste kvaliteet, mis taotleb kliendi vajaduste või nõuete rahuldamist. Kvaliteet ise ei teki, teda peab juhtima. See peab hõlmama protessi kõiki osapooli ja seda tuleb rakendada läbi kogu organisatsiooni. Kvaliteedijuhtimise aluseks on süstemaatiline planeerimine, mis on osa pidevast süsteemi ülevaatusest ja parendamisest. Kvaliteedi planeerimise aluseks on selgelt defineeritud klientide ootustel põhinev kvaliteedipoliitika ja nägemused Põltsamaa Felixi eesmärkidest ning nende teostamiseks vajaminevatest ressurssidest Põltsamaa Felixis on põhiliseks protesessiks toodete kvaliteetne valmistamine ja selle pakkumine tarbjale/ kliendile. Kuna Norra kontsern Orkla liitis kahe oma gruppi kuuluva Eesti juhtiva toiduainetööstuse, AS-i Kalev ja AS-i Põltsamaa Felix juhtimise, siis muutusid ka nende ettevõtete eesmärgid sarnasteks.
1941. aasta suvel, kui osa kirjanikke lahkus Nõukogude Liitu. Rahvas oli sokis kommunistide diktatuurist ja sõjast ning ootas kultuurielu virgumist endisel, vabariigiaegsel tasemel, kuigi see oli võimatu. Sellisel ajal ilmunud romaan võeti erakordse tähelepanuga vastu ning rahvas ei pidanud pettuma. Tõdemus, et Gailit oli jäänud endiselt huvitavaks kirjanikuks, sisendas usku eesti kultuurielu uude tõusmisesse. Ja siiski polnud neil ootustel võimalik täituda, sest Eestis jätkus kultuurielu vindumine pärast Teist maailmasõda venelaste okupatsiooni all veel mitme aastakümne jooksul. "Ekke Moor" jäi Gailiti viimaseks Eestis avaldatud teoseks. 1944. aastal Rootsi siirdudes oli kirjanikul kaasa võtta romaani "Leegitsev süda" (1945) käsikiri, võõrsil valmisid veel romaanid "Üle rahutu vee" (1951) ja "Kas mäletad, mu arm?" (1951 1959). Kõik need kuuluvad püsivate
5. Tuleb püüda vabandada, millal iganes on sobilik. 6. Kirjeldada situatsiooni oma vaatenurgast. 7. Tuleb olla valmis läbirääkimisteks. 8. Kui vajalik, tuleb nõustuda vastumeelse olukorraga. Peab arutama kolleegiga, kuidas edasi minna. Mitte kõiki konflikte ei saa lahendada, kuid nad peavad olema efektiivselt käsitletud, vastasel juhul kannatavad klienditeenindus ning moraalitunne. Konflikti lahendamine ei põhine kunagi faktidel. See põhineb erinevatel ootustel ja väärtustel. See põhineb sellel, mida kaastöötaja teatud olukordades tunneb. Efektiivne konflikti lahendamine nõuab enesekindlat suhtlemist, aktiivset kuulamist, probleemi lahendamist, eesmärgi saavutamist ning sealt edasi liikumist. ANALÜÜS Nõustun täielikult, et kommunikatsioon on üks tähtsamaid elemente organisatsiooni toimimisel. Kui kommunikatsioon ei toimi nii, nagu vaja, siis võivad sellel olla organisatsioonile katastroofilised tagajärjed. Kõik
inimesed on endiselt truud Rooma riigile. Kristluse tekkimine Rooma võimule allutatud Palestiinas elasid juudid ja nende usk oli ammu olnud monoteistlik, seega nemad Rooma jumalaid ei austanud ja sellesse suhtuti mõistvalt. Ka Juudamaa valitsejale jäeti ulatuslikud volitused siseasjade korraldamisel. Juudid ootasid siiski Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu, sest võõra ülemvõimuga ei oldud rahul. Messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus (1. saj. Pkr). Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Sinna said aga ainult need, kes tõesti uskusid tema sõnumisse. Rikkus ja edukus ei olnud tähtsad, sest need asjad hoidsid inimesi maiste väärtuste juures. Taevariiki said ainult need, kes jumalat tõepoolest armastasid. Kõigi õpetuse üksikasjades ei saa kindel olla, sest need pandi kirja 50 a peale Jeesuse surma.
inimesed on endiselt truud Rooma riigile. Kristluse tekkimine Rooma võimule allutatud Palestiinas elasid juudid ja nende usk oli ammu olnud monoteistlik, seega nemad Rooma jumalaid ei austanud ja sellesse suhtuti mõistvalt. Ka Juudamaa valitsejale jäeti ulatuslikud volitused siseasjade korraldamisel. Juudid ootasid siiski Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu, sest võõra ülemvõimuga ei oldud rahul. Messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus (1. saj. Pkr). Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Sinna said aga ainult need, kes tõesti uskusid tema sõnumisse. Rikkus ja edukus ei olnud tähtsad, sest need asjad hoidsid inimesi maiste väärtuste juures. Taevariiki said ainult need, kes jumalat tõepoolest armastasid. Kõigi õpetuse üksikasjades ei saa kindel olla, sest need pandi kirja 50 a peale Jeesuse surma.
Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. Tuleks vastata ka küsimustele kellele, milliseid vanuseid ning kuidas ettevõte rahuldab klienti pikas perspektiivis Visioon - kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis ning kuhu soovitakse välja jõuda. Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna. Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. Visiooni iseloomujooned: ideaali kirjeldamine, ei sisalda numbreid, on suunanäitajaks, iga ettevõte kohta erinev, teadvustatud tervele meeskonnale. Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Nad aitavad sageli saavutada suuremat ühtekuuluvustunnet ja kui nende viimine töötajateni õnnestub nii, et neisse tõesti usutakse ja neid tähtsaks peetakse, siis võib see oluliselt kaasa aidata ettevõtte edukusele. põhiväärtused mõjutavad
Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste. 26. Ettevõtte visioon. Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitaks eettevõtet arendada pikemas perspektiivis. Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna. Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. Visiooni iseloomustab: - Kirjeldab ideaali. - Ei sisalda (detailseid) numbreid. - On suunanäitajaks. - On ettevõtte spetsiifiline. - On teadvustatud tervele meeskonnale. 27. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos. 28. Ettevõtte üldstrateegia, äri- ehk konkurentsistrateegia, funktsionaalsed strateegiad (milles seisnevad, millisele küsimusele peavad vastama).
E(S t +1) St F t St -------------------- = ----------------- St St Teine võimalus on, kui rahvusvaheline Fisheri efekt ja intressipariteet säilib, siis oodatav valutakursi muutus võrdub forvard-preemia või diskontoga. Kokkuvõtte. Intressimäära erinevused ja valuutakursi muutus on seotud kahel viisil: · rahvusvahelise Fisheri effekti kaudu, mis baseerub ootustel; · intressimäära pariteedi kaudu, mille aluseks on arbitraazisuhted. Intressid on inflatsiooni ootuste mõju all, samuti nagu ka tegelik tulu. Inflatsioon on rahaline fenomeen.
mida me püüame teha oma tarbijate jaoks? Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme?“ Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. 43. Ettevõtte visioon. Visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis. Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna. Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. • Visiooni iseloomustab: – Kirjeldab ideaali. – Ei sisalda (detailseid) numbreid. – On suunanäitajaks. – On ettevõtte spetsiifiline. – On teadvustatud tervele meeskonnale. 44. Ärimudel Kawasaki ja Osterwalderi järgi. Kawasaki järgi: Ärimudeli defineerimiseks tuleb vastata kahele küsimusele: 1. Kelle taskus on sinu raha? 2
D IT Kolledz Ootused ja monetaarpoliitika 1. Ratsionaalsete ootuste teoreetikud väidavad: Rahapakkumise oodatavate muudatuste ja reaalse majandustegevuse vahel puudub side. Põhjus: inimesed näevad rahapakkumise muudatusi "läbi" ja kohandavad vastavalt hindu ning palku. 2. Osa teoreetikuid pole sellega nõus ja väidavad: Lepingud p g jja majanduse j inertne struktuur ei võimalda ootustel välja j kujuneda. j 3. Rõhutatakse ka poliitika usaldatavust. Poliitikute kõige suuremad probleemid on aga praktilised. praktilised 1. Kui palju võib monetaarne poliitika üldse mõjutada majandust? 2. Kui üldse mõjutab, j siis kaua võib see mõju
tunnevad. • Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste. • Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima. 27.Ettevõtte visioon. • Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis. • Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna. • Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. • Visiooni iseloomustab: – Kirjeldab ideaali. – Ei sisalda (detailseid) numbreid. – On suunanäitajaks. – On ettevõtte spetsiifiline. On teadvustatud tervele meeskonnale. 28.Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos. Eesmärkide püstitamine:Eesmärgid on mõistlik jagada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Kaugemad
jaoks? Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme? 33) Ettevõtte visioon - Kirjeldab milliseks soovitakse firmat arendada pikas perspektiivis. Visioon näitab töötajatele millesse ettevõte usub ja kuhu soovitakse jõuda. Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. Visiooni iseloomustab: Kirjeldab ideaali; ei sisalda detailseid numbreid; on suunanäitajaks; on ettevõtte spetsiifiline; on teadvustatud tervele meeskonnale. 34) Eesmärgid- Jagatakse lühi- ja pikaajalisteks (Kaugemad sõnastatakse üldisemana, lähemad täpsemana) Lühiajaline eesmärk aitab meil hinnata, kas liigume piisavalt kiirelt pikaajalise eesmärgi poole.
selleks erinevaid vahendeid. Nii Hitleri Saksamaa kui ka USA pürivad allutama indiviidi, vormima temast süsteemi huvidele vastava massiinimese, kes on ülaltpoolt kontrollitav ning aktsepteerib kriitikavabalt süsteemi propageerivat maailmavaadet. 10. Retseptsiooniesteetika põhimõtted. Mis on ootuskorisont? Kuidas see toimib kirjandusajaloos? Ei ole üks teooria, pigem laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil Fookus lugejate reaktsioonil, lugeja ootustel Tekstil EI OLE kindlat tähendust, selle määrab lugeja Kirjandusteos omandab positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu Teksti tähenduse loob (vähemalt teatud määral) lugeja Pole olemas üht ‘õiget’ tõlgendust, mis oleks sama kõikidele lugejatele ei teksti osade ega terviku suhtes Erinevad retseptsiooniteooriad: 1) mis on olulisimad lugeja reaktsiooni mõjutavad tegurid 2) millisel määral määrab või piirab tekst lugemisportsessi (nt kas on
huvikonfliktid takistavad ühishuvide realiseerimist. · Esmalt kardab iga indiviid, et teised võivad tema panust ühishuvi edendamisse enda kasuks ära kasutada, nii öelda tema arvel elada ehk teda kurnata, ning · teisalt on tal endal stiimul oma panust tagasi hoida ja jätta kõik ühishuviga seotud kulud (,,töö ja vaev") teiste partnerite kanda. · Tuleb rõhutada, et antud probleemi juures on keskne koht ootustel teiste käitumise suhtes. Piisab ainult arvamusest või kartusest, et teised võivad sinu arvel elama hakata, ning inimene võtab niiöelda abinõud tarvitusele asub ennetavalt oma panust ,,ühiskatlasse" vähendama. Seda võiks nimetada ennetavaks vastukurnamiseks. · Parameetrilise käitumise tunnuseks on just see, et ei arvestata kaasinimeste reaktsioone (vihmavarju näide)
kui ka languse põhjuseid. Livius jutustas värvikaid lugusid muistsete roomlaste vaprusest, karmusest ja kohusetundest. Ristiusu sünd 9 Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elanike juutide uks oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma ei sekkunud Juudamaa siseasjadesse, küll aga määras maetisse roomlasest asevalisteja. Juutide messia ootustel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutustaja ja imetegija Jeesuse õpetus. Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid taevavabariiki pääseda ainult need, kes temasse uskuvad ning meelt parandavad. Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maitse väärtuste juures ja võib saada meeldepadandusel ja seega taevariiki pääsemisel takistuseks. Jumalariik ei olnud avatud edukale ja endaga rahulolevale
.. Taju lõpp-produkt: tajukujund -"Tomat!" 1)"alt-üles" töötlus (bottom-up), mis algab madalama taseme tunnustest (nagu näit. joonte kalded, nurgad, pikkused tähekujus jne), mis omakorda aktiveerivad kõrgema taseme ühikuid (tuntud geom.figuurid; tähed; sõnad) - põhineb üksikomaduste detektorite tööl /feature detectors / (vt meeled2 Nägemine) 2) "ülalt-alla" töötlus (top-down), mis põhineb tajuva organismi ootustel ja hüpoteesidel olukorra kohta (katse!) Alt-Üles Üksikud detailid, mis muidu tervikut ei moodusta. ( ühe erineva tähe leidmine teiste seast ühe erinevuse põhjal.) Ülevalt-Alla ( tuttava leidmine rahva hulga seast mitme tunnuse alusel.) Alt-üles töötlus otsese taju teooria Ülevalt alla töötlus mitteotsene teooria, akna video 24. Millised on nägemistaju olulisemad töötlusmehhanismid? Kuidas toimub visuaalse info töötlemine ajus? 1
Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste.Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima. 43. Ettevõtte visioon. Firma visioon kirjeldab milliseks soovitakse firmat arendada pikas perspektiivis. Visioon näitab meeskonnale millesse firma usub ja kuhu soovitakse liikuda. Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. Visiooni iseloomustab: Kirjeldab ideaali. Ei sisalda (detailseid) numbreid.On suunanäitajaks. On ettevõtte spetsiifiline.On teadvustatud tervele meeskonnale. 44. Eesmärgid ja strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos. Eesmärgid- lühi- ja pikaajalised. Lühiajaline eesmärk aitab meil hinnata, kas liigume piisavalt kiirelt pikaajalise eesmärgi poole. Määrab kindlaks tegevuse peamised suunad turul ning põhiliikide koostöö alused.
tsüklilisusest. Aitavad kaasa kinnisvaramulli tekkimisele; 2) Mänguri mentaliteet – uskumus, et arendaja või investor suudab olla eelmistest edukam; 3) Liigse enesekindluse mentaliteet – iga investor või arendaja usub oma projekti suuremasse edusse, vaatamata turult tulevate negatiivsete signaalide poole. Kui turul ei oleks spekulante ning tarbijate otsused põhineksid ratsionaalsetel ootustel, siis sellises turu tasakaalus mulle ei tekiks (Tirole 1985: 1513-1516). Sellest võib järeldada, et kinnisvara hinnamull tekib informatsiooni asümmeetria tingimustes, kus turuosalised ei oma piisavas koguses ja hea kvaliteediga infot. Mulli kindlakstegemine on aga küllaltki keeruline, kuna andmed võivad olla erinevates andmebaasides erinevad ning sageli ka ebapiisavad või ebatäpsed, vastupidiselt aktsiatele ja väärtpaberitele.
· Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste. · Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima. 32. Ettevõtte visioon. · Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis. · Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna. · Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. · Visiooni iseloomustab: o Kirjeldab ideaali. o Ei sisalda (detailseid) numbreid. o On suunanäitajaks. o On ettevõtte spetsiifiline. o On teadvustatud tervele meeskonnale. 33. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava olemus ja omavaheline seos. Eesmärgid · Eesmärgid on mõistlik jagada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Kaugemad eesmärgid sõnastatakse üldisemana, lähemad täpsemana.
Ei ole mõistlik defineerida ettevõtte missiooni läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste. Tooted/tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima. 43. Ettevõtte visioon. Visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis. Näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. Visiooni iseloomustab: - Kirjeldab ideaali, - Ei sisalda detailseid numbreid - On suunanäitajaks - On ettevõtte spetsiifiline - On teadvustatud tervele meeskonnale 44. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos. Eesmärgid (mida tahame saavutada?) - On mõistlik jagada pikaajalisteks ja lühiajalisteks - Lühiajaline eesmärk aitab hinnata, kas liigume piisavalt kiirelt pikaajalise eesmärgi poole.
Ja iga teksti võib vaadelda kui mingi ajastu ideoloogia poolt vormitud kultuuriliste konstruktsioonide väljendust. Retseptsiooniteooria. Alused & põhiesindajad & nende põhiteesid ( H. R. Jauss, W. Iser. J. Culler, S. Fish). Retseptsiooniuurija küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Ret. teooria ei ole üks teooria, vaid laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil. Alused: * fookus lugeja ootustel ja reaktsioonil teosele * tekstil pole kindlat tähendust, selle määrab lugeja * kirjandusteos omandab oma positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu * pole olemas ühtainust, õiget tõlgendust. H.R. Jauss: vaatleb kirjandust lugeja vaatepunktist, kirjandust kui loomingut ja selle vastuvõttu. Nii kirjandus kui kunst omandavad ajaloolise väärtuse. Lugemisel mängivad suurt rolli lugeja eelteadmised, kogemused, maailmavaade, nn
juhiks. Kogemuse väli on piiratud nii bioloogiliselt kui psühholoogiliselt, pööratakse tähelepanu neile, mis seotud nende turvalisusega. Suur osa jääb teadvustamise alt üldse välja. Siit saabki alguse self (isesus, inimese omanäolisuse telg, mina ise). Võrreldes paljude teiste samade terminitega, ei mõtle ta seda kui muutumatut vaid pidevas muutumises ja arengus. Sõltub olukorrast. Inimesel on võime kasvada, muutuda ja areneda. Põhineb oma kogemusel ja ka tuleviku ootustel. Igal inimesel on olemas ka ideaalmina- milline inimene tahaks kõige rohkem olla, mida kõige rohkem väärtustab. (võivad tekkida neuroosid). Mida suurem vahe tegeliku ja ideaali vahel, seda suuremad neuroosid. Iseenda võtmine sellisena, kes sa oled, selle asemel, kes sa tahaksid olla, on terve inimese tunnus. Ei peaks võtma ennast ideaalmina kontekstis. Kongruentsus ja inkongruentsus. Tähendab kokkulangemist, ühildumist. Isiksuses
Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste. Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima. 44. Ettevõtte visioon. Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis. Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna. Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. Visiooni iseloomustab: - Kirjeldab ideaali. - Ei sisalda (detailseid numbreid). - On suunanäitajaks. - On ettevõtte spetsiifiline. - On teadvustatud tervele meeskonnale. 45. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos. Eesmärgid on mõistlik jagada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Lühiajaline eesmärk aitab meil hinnata, kas liigume piisavalt kiirelt pikaajalise eesmärgi poole.
• Tooted või tehnoloogiad aeguvad, kuid tarbijate põhivajadused jäävad püsima. • Keemiatööstusettevõtte firma missioon ei ole mitte väetiste tootmine, vaid põllumajanduse saagikuse ja efektiivsuse tõstmine. 26. Ettevõtte visioon. • Ettevõtte visioon kirjeldab, milliseks soovitakse ettevõtet arendada pikemas perspektiivis. • Visioon näitab meeskonnale, millesse ettevõttes usutakse ja kuhu soovitakse minna. • Töötav visioon põhineb kollektiivsetel väärtustel ja ootustel. • Visiooni iseloomustab: – Kirjeldab ideaali. – Ei sisalda (detailseid) numbreid. – On suunanäitajaks. – On ettevõtte spetsiifiline. – On teadvustatud tervele meeskonnale. 27. Eesmärgid, strateegia ja tegevuskava – olemus ja omavaheline seos. Eesmärkide püstitamine • Eesmärgid on mõistlik jagada pikaajalisteks ja lühiajalisteks. Kaugemad eesmärgid sõnastatakse üldisemana, lähemad täpsemana.
Elulaadi alusel rühmitatakse inimesed selle järgi, kuidas nad kulutavad oma vaba aega, kui tähtsad on neile teatud asjad ja toimingud (näiteks kodu ja töö) ning milline on nende arvamus endast ja ümbritsevast keskkonnast. Käitumuslik segmentimine Viimane segmentimisnäitajate grupp hõlmab toote tarbimisega seotud näitajaid. Sellise segmenteerimise aluseks on tarbija käitumise mõju tootele. 1. loogiline turu segmenteerimise viis põhineb tarbijate erinevatel soovidel ja ootustel 2. tarbijate toote kasutamise sageduse näitaja võib olla teiseks selliseks segmenteerimise aluseks. Toote kasutamise sageduse näitaja järgi tarbijad jagunevad: · passiivsed kasutajad · keskmised kasutajad · aktiivsed kasutajad. 27 Enamik firmasid on muidugi huvitatud kasutajate aktiivsest poolest, kuid teatud juhtudel
koostavad. AGA: soovivad ajaloolise teksti ja enese vahele tekitada distantsi, seda võõrandada, et nii paremini tajuda teksti iseloomulikke jooni ja enda/oleviku ideoloogilisi positsioone. Ajaloo tekstide lugemine: mineviku ja oleviku vahelised läbirääkimised, kahepoolne suhe. 6. Retseptsiooniteooria. Ei ole üks teooria, pigem laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil Fookus lugejate reaktsioonil, lugeja ootustel Tekstil EI OLE kindlat tähendust, selle määrab lugeja Kirjandusteos omandab positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu Teksti tähenduse loob (vähemalt teatud määral) lugeja Pole olemas üht `õiget' tõlgendust, mis oleks sama kõikidele lugejatele ei teksti osade ega terviku suhtes Erinevad retseptsiooniteooriad: 1) mis on olulisimad lugeja reaktsiooni mõjutavad tegurid
inimese sees toimub ja mida ta on võimeline teadvustama (tajud, haistingud). *) Sõnad ja sümbolid on seotud temaga nii nagu kaart on seotud tegelikkusega. *) Kogemusevälja baasil moodustub mina ise või self ja see ei ole püsiv suurus, vaid on ajaliselt pidevalt arenev ja muutuv. *) Põhineb ideel, et igal inimesel on pidev võime kasvada, areneda ja muutuda. *) Inimese mina on ettekujutlus iseendast, mis põhineb kogemusel, olevikul ja ka tuleviku ootustel. -) On ka ideaal mina, mis on see, milline inimene tahab olla ja kelleks saada, kuid ka see on muutuv. Mida enam ideaal mina erineb tegelikust minast, seda enam on võimalust neurooside tekkeks. *) Enese võtmine sellena, kes sa oled, mille sellena, kes sa tahaksid olla, on terve inimese tunnus. -) kongruentsus ja inkongruentsus ladina keeles tähendab see ühte langemist või ühildumist. Konkruentsuse puhul peab kokku langema see, mida inimene väljandab ja see mida ta teadvustab
koostavad. AGA: soovivad ajaloolise teksti ja enese vahele tekitada distantsi, seda võõrandada, et nii paremini tajuda teksti iseloomulikke jooni ja enda/oleviku ideoloogilisi positsioone. Ajaloo tekstide lugemine: mineviku ja oleviku vahelised läbirääkimised, kahepoolne suhe. 6. Retseptsiooniteooria. Ei ole üks teooria, pigem laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil Fookus lugejate reaktsioonil, lugeja ootustel Tekstil EI OLE kindlat tähendust, selle määrab lugeja Kirjandusteos omandab positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu Teksti tähenduse loob (vähemalt teatud määral) lugeja Pole olemas üht ‘õiget’ tõlgendust, mis oleks sama kõikidele lugejatele ei teksti osade ega terviku suhtes Erinevad retseptsiooniteooriad: 1) mis on olulisimad lugeja reaktsiooni mõjutavad tegurid
𝑅𝐼 = 𝑃𝑢ℎ𝑎𝑠𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 − 𝑟𝑒𝑂𝑚𝑎𝑘𝑎𝑝𝑖 𝑎𝑙 −1 , kus re – omakapitali hind Või 𝑅𝐼 = Ä𝑟𝑖𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 − 𝑅𝑂𝐴 × 𝑉𝑎𝑟𝑎𝑡−1 , kus ROA – oodatav varade × 𝑉𝑎𝑟𝑎 −1 , kus ROA – oodatav varade tootlus. RI võrreldes ROI/ROIC-ga Eelis – selle rakendamisel puudub negatiivne mõju investeeringutele. Puudus – sellega on keeruline võrrelda allüksusi omavahel. Ootustel põhinev juhtimine EBM= tegelik EP – oodatav EP. ● Ootuste kujundamise aluseks on üldjuhul analüütikute hinnangud. Eelis – parim mõõdik lühiajalises perspektiivis, sest on tugevas korrelatsioonis aktsiate hinnamuutustega. Puudus – ootuste määramisel on oluline juhtide roll suhtlemisel turuga. Mida suurem on müra, seda suurem on aktsiahindade varieeruvus. Diskonteeritud rahavoogudel põhinevad mõõdikud Puudused:
o Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. · Pakkumine kasvab, kui: o Tootmistehnoloogia areneb (kauba kvaliteedi kasv, tootmiskulu väheneb) o Langevad ressursside hinnad (töötajate palk langeb, masinate ja seadmete hinnad langevad, kinnisvara hinnad langevad ja üür muutub soodsamaks) o Alternatiivkauba hind langeb o Müüjad ootavad antud kauba hinna tõusu lähitulevikus. Nt. Kinnisvaraturul tekib positiivsetel ootustel rohkem müügiobjekte [korterid, majad] ja negatiivsete ootuste puhul üritatakse vana kaupa maha müüa uusi objekte ei teki. · Pakkumine kahaneb, kui: o Kasvavad ressursside hinnad (töötajate palk tõuseb, masinate ja seadmete hinnad tõusevad, kinnisvara hinnad tõusevad ja üür muutub kallimaks) o Alternatiivkauba hind tõuseb o Müüjad ootavad antud kauba hinna langust lähitulevikus · Pakutava koguse vs pakkumise muutused:
hakkama langema ja seda kuni tasemeni E = 0,5 ehk 1 euro = 0,5 dollarit. Seega kui enne hinnataseme tõusu sai 1 dollari eest osta 1 eurot maksva kauba, siis saavad ameeriklased seda sama teha ka pärast hinnataseme ja vahetuskursi muutust, kuna nüüd saab 1 dollari eest 2 eurot ning hinnataseme kahekordistumine ei muuda reaalset ostuvõimet, kuna vahetuskursi muutus kohandus vastavalt. Ootustel on majanduses ülisuur tähtsus, aga eriti olulist rolli mängivad nad valuutaturgudel, mis teevad ka valuutaturud väga kiiresti turumuutustele reageerivaks. Nt kui võtta eespool toodud näide hinnataseme ühtlustumisest vahetuskursi abi. Võiks ju küsida, kui kiiresti selline kohandumine toimib? Kas see mitte ei võtta väga kaua aega? Siin saavadki oluliseks ootused, kuna hinnataseme tõus ühes riigis rähendab
poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Asi on puudusega, kui see ei vasta reklaamitud omadustele. Tarbija võib asjalt mõistlikult eeldada omadusi, mis on kooskõlas loodusseadustega ning mis on üldise elukogemuse baasil teada. Selle hindamisel, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, tuleb lähtuda objektiivse hindaja mõõdupuust. Tarbija isiklikel ootustel ei ole siin määravat tähendust. Hindamisel tuleks üldjuhul arvestada asja maksumust, kuivõrd kvaliteedi ja hinna vahel esineb sageli seos. Tarbijamüügi korral võetakse kvaliteedi hindamisel arvesse müüja poolt antud lubaduste kõrval ka tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Seega vastutab müüja
Elulaadi alusel rühmitatakse inimesed selle järgi, kuidas nad kulutavad oma vaba aega, kui tähtsad on neile teatud asjad ja toimingud (näiteks kodu ja töö) ning milline on nende arvamus endast ja ümbritsevast keskkonnast. Käitumuslik segmentimine Viimane segmentimisnäitajate grupp hõlmab toote tarbimisega seotud näitajaid. Sellise segmenteerimise aluseks on tarbija käitumise mõju tootele. 1. Loogiline turu segmenteerimise viis põhineb tarbijate erinevatel soovidel ja ootustel 2. Tarbijate toote kasutamise sageduse näitaja võib olla teiseks selliseks segmenteerimise aluseks. Toote kasutamise sageduse näitaja järgi tarbijad jagunevad: passiivsed kasutajad keskmised kasutajad aktiivsed kasutajad. Enamik firmasid on muidugi huvitatud kasutajate aktiivsest poolest, kuid teatud juhtudel valitakse ka sihtturuks passiivsed kasutajad, et tekitada huvi ja sellega tõmmata nad enda poole.
millele toetudes liidetakse välistunnustele teatud isiksuslikke omadusi (näiteks: paksud inimesed on heasüdamlikud, ilusad tüdrukud on rumalad, suure ninaga mehed on joodikud .....) jne. Ükski ülalpool nimetatud mehhanismidest ei ole veatu. Isikutaju nagu üldse on subjektiivne. Me näeme, kuuleme ja tunneme partneris seda, mida tahame. Seega on suhtluspartnei tajumises oluline roll meie endi ootustel, hoiakutel ja eelnevatel kogemustel (vt järgnevat pilti) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 21 Pertseptsioon ehk isikutaju Too iga mehhanismi juurde oma näited ja võrdle neid naabri omadega. Analüüsige, milliseid tajumise vigu võite neid mehhanisme kasutades teha
annaabi.ee 
