seljakuid. Haanja kõrgustikul asub Eesti kõrgeim punkt Suur Munamägi(318 m). Liustikud on suured jäämassid, mis laskuvad lumepiirist allapoole. Liustikud saavad alguse igilumeväljadelt. Aastate vältel kogunenud lumi muutub esialgu sõmerlumeks ehk firniks. Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Liustikule langeb kogu aeg kive, kivirisu ja muud mägede murenemise materjali. Kuna liustik liigub väga aeglaselt, koguneb tema külgedele ja põhja suurel hulgal murenenud materjali, mida nimetatakse moreeniks. Laskudes orgu, sulab liustik pidevalt, tema sulamisel tekib ojasid, mis voolavad esialgu liustikul, hiljem aga tungivad lõhede kaudu liustiku alla. Neist ojadest moodustub liustiku otsas jõgi, mis voolab välja liustiku alt. Moreenküngaste vahelised lohud on sageli täitunud veega, seal tekivad liustikujärved.
Hadley tuumast pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas, mistõttu sellist liikumist nim läänevooluks. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, seda ümbritseb kogus troposfääri läbilõiget hõlmavalt läänetuulte vöönd. Kirjelda atmosfääri tsirkulatsiooni troposfääri ülaosas- tuumas pooluste poole. Kõrgemates kihtides valitsevaks õhuliikumise suunaks on idasuun. Tuleb lääne poolt. Limnogiatsiaalsed setted- liustike või mandrijää sulamisvee järvedes settinud pinnavormid Alluviaalsed setted-on purdsetteist koosnev võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete Absoluutne õhuniiskus- füüsikaline suurus, mis iseloomustab niiske õhu ühes kuupmeetris leiduva veeauru massi grammides. Absoluutne temperatuur- termodünaamilise temperatuuriskaalaga määratud temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist. Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on tekkinud
käigus. · Eestimaa aluspõhja moodustavad vanaaegkonna settekivimid, mis on tekkinud alam- kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo-viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), siluris (400-420 milj, Kesk-Eesti pool Hiiumaad lõunapoolne piir on Pärnu-Mustvee joon), devonis (320- 400 milj, Lõuna poole jääv).Kagu-Eesti nurk on Ülem-Devoni setted. Kui jaotada setted keemilise koostise järgi siis kambriumi setted on karbonaadi vaesed; ordoviitsiumi ja siluri setted on karbo-naatne materjal. Suur osa devoni setteid on karbonaadi vaesed. Kagu-Eesti nurk karbonaatne materjal. · Pinnakate on kõik setted mis asuvad aluspõhja peal. Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja taganemiseks loetakse umbes 13 tuhat aastat
9. (8) Mis on hüdroisohüps? 10. (8) Maa siseehitus 11. (8) Jää geoloogiline tegevus 12. (8) Iseloomustage survelist põhjavee kihti 13. (8) Filtratsioonimoodul ja selle määramise meetodid? 14. (8) Elu areng mesosoikumis 15. (8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid 16. (7) Tuule geoloogiline tegevus 17. (7) Mis on oos? 18. Millised on maakoort kujundavad endogeensed protsessid? 19. Kainosoikum 20. Sufisioon 21. Eesti geoloogia 22. Alluvhjuiaalsed setted 23. Mõhn 24. Biostratigraafilised ühikud 25. Litostratigraafilised ühikud 26. (7) Maa siseehituse uurimise meetodid ja võimalused. 27. (7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) 28. (7) Kus Eesti maismaal avanevad aluskorra kivimid? 29. (7) Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees 30. (7) Elu areng paleosoikumis. 31. (7) Eesti maavarad pinnakattes? 32. (6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? 33. (6) Millest sõltub puurkaevu toodang? 34
heterogeensus + reljeef. (Nt. Nõlva ekspositsioon+kliima) Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Keemiline murenemine e. porsumine. *Gravitatsiooniline edasikanne - Kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda. Oluline eelkõige seal, kus on kuskilt alla kukkuda (Nt. Mägedes materjali transport... kukkumine, libisemine, veeremine). *Tuule geoloogiline tegevus - +Eoolsed protsessid +eoolsed setted +kulutav tegevus...edasikanne... akumulatsioon. *Pinnavee geoloogiline tegevus - +Vooluveed +alluviaalsed setted +kulutus...transport...akumulatsioon. Transport: veeremine, hõljumine, lahusena. *Merede geoloogiline tegevus - Kulutus, transport, akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus Kulutus Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30...80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites
alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud. Pinnakate on kujunenud kvaternaaris (s.o. viimase 2 milj. Aasta jooksul), mis jaguneb: * pleistotseeniks e. jääajaks; setted: moreen(gl), jääjärve(lgl) ja jääjõe(gfl) setted * holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks; setted: turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne. Vastandina aluspõhjakihtidele on pinnakatekihid üldjuhul lõunas ja kagus vanemad, põhjas aga nooremad. See on tingitud mandrijää taganemisest kagust loode suunas. Olulisus: _ Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veereziimi ning vete keemilise koostise kujundaja.
○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transport:veeremina, hõljumina, lahusena ● Mere geoloogiline tegevus-kulutus,transport, akumulatsioon, settimine ● Jää geoloogiline tegevus-kulutus: Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30-80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks
Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse elutekkelisi biogeensed (b) põhjusi
Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist , muldade teket, taimetikku ja mitmeid loodusprotessse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust. Kvaternaari ladestu ehk pinnakate Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase 1,5 2 miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud peamisest kihist. Eestis on pinnakate kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holototseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukeseke kihina. Pinnakate on Eestis kõikjal võrlemisi õhuke: Põhja,Lääna, ja KeskEestis on see enamasti alla 5 meetri, paepealsetel isegi kohati puudub. LõunaEesti tasandikel on pinnakate paksus 10m piire.
. Kõige suuremal hulgal leidub vulkaane Vaikse ookeani rannikul ja saartel. Sellesse nn. “Vaikse ookeani tulerõngasse” on koondunud üle 64% kõikidest tegutsevatest vulkaanidest. Teiseks ulatuslikumaks vulkaanide levikuvööndiks on alpi kurrutuse mäestikualad. Atlandi ookeani piires on suuremaks vulkaanide levikualaks Island, kus on 28 tegevvulkaani. Islandil on vulkaanide omapäraks see, et neid katab jääkilp, purskega kaasneb jää intensiivne sulamine ja vooluvete teke. Geisreid õpiti esmakordselt üksikasjalikult tundma Islandil Geysiri piirkonnas Nad kujutavad endast perioodiliselt purskuvate kuumavee- ja aurujugadega allikaid. Geisrid on tuntud peale Islandi veel Põhja-Ameerikas Yellowstone’i rahvuspargis, Uus-Meremaal ja Kamtšatkal. Osa kuumaveea voolab maapinnale pideva joana või fontäänina. Selliseid pidevalt voolavaid kuumaveea nim termideks
Eesti aluskord - eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit, gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhi - devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes - kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja –jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. ★ Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit ★ Vendi ladestu settekivimid – jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. ★ Kambriumi ladestu settekivimid – terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid.
Eesti aluskord on eelkambriumiaegne, peamiselt leidub tard- ja moondekivimeid, nagu nt graniit (rabakivi), gneiss ja gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit Vendi ladestu settekivimid jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid. Ordoviitsiumi ladestu settekivimid fosfaatseid karpe sisaldavad liivad.
5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. E aluskord koosn moonde- ja tardkivimitest ning tema pealispind sügavneb väga laugelt lõuna suunas, ulatudes 100 m P-Es kuni 600 m'ni L-Es, meil ei paljandu. E aluspõhi jaotub alus- ja pealiskorraks. Koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist ning Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist. Pinnakate- aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol välisjõududega mujalt kohale kantud. E pinnakatte mood Kvaternaari ajastul kujunenud setted. 2 6. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid.
Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj.aastat tagasi. Sel ajal oli Kirde- ja Põhja Eesti alal mageveekogu, kuhu settisid liivad ja savi vahekihtidega aleuroliidid. (Aleuroliit on liivast peenem ja savist jämedam settefraktsioon.) Lääne- ja Edela Eestis vendi setted puuduvad. Fauna- ja elutegevuse jäänused setetes peaaegu puuduvad. Jälgi vaid vetikatest. Vendi setendid Eestis ei paljandu. Vendi tähtsus purdkivimites leiduvad reostumata põhjaveevarud nn kambriumi-vendi põhjaveekompleks. Vendile järgnes pikim maismaaline periood, mille vältel osa Vendi kihistut kanti laiali. KAMBRIUMI ladestu Kambriumi ajastu (570-480 milj. a. tagasi) esimesel poolel ujutati Eesti põhja ja kirdeosa üle normaalsoolsusega mere poolt, mille piirid muutusid
Tuleb kindlasti meelde jätta, et Eestis aluskord ei paljandu. On olemas väiksemaid aluskorra kerkealasid (Uljaste kuplistik, Assamalla kuppel, Kärdla astrobleem). Kõige lähemal on aluskord Palukülas 15-20 m. Aluskorda läbivad loode-kagu ja kirde-edela suunalised murrangud, kuid pealiskorra struktuuri pole need eriti mõjutanud, erandiks Pärnu-Tapa murrang. Aluskorraga on seotud maapinna tõus. Läänemerd ümbritsevad alad on tõusnud hilisjääajast alates. Seda tõusu põhjustab mandrijää sulamisega kaasnenud maapinna aeglane kerkimine. Läänemere ümbrus tõuseb pidevalt, kuid tõus pole ühtlane: Botnia lahe põhjaosas on see 9 mm/a. 12 000 aastat tagasi lõppes jääaeg. 1,5 km oli jääd. Ja sulamise tõttu hakkas kerkimine. Loode-Eesti kerkimise iseloom ja omadused on sarnased Fennoskandia üleüldise tõusuga. Kagu-Eesti liikumised sarnanevad Vene platvormidega seotud muutustega. Puudub kooskõla liikumiste tausta. Maavärinaid Eestis eriti ei ole
gabro. Aluspõhi ja pinnakate moodustavad pealiskorra. Aluspõhjas on devoni, siluri, ordoviitsiumi, kambriumi ning vendi settekivimid, nagu liivakivi, liiv, savi, lubjakivi ja dolomiit. Vendi ajastust pärineb ka aleuroliit. Pinnakattes on kvaternaari ajastu purdsetted, nagu turvas, jõe-, järve- ja meresetted, luiteliivad, moreen, jääjärve ja jõe setted. 8. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Aguaegkonna kristalsed kivimid - graniit Vendi ladestu settekivimid jämedateralised liivad kuni süvaveelised kõrgdisperssed savid. Kambriumi ladestu settekivimid terrigeensed stendid, erinevalt vendist vähem jämedapurrulisi setendeid, savid.
Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. Litosfäär = ülemine vahevöö + maakoor. Litosfääri koostises on hapnikku, räni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi, naatriumi. Laamade liikumine Laam on litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid).
väga suur • Sademeid 300-600mm, aurumine väike, liigniiske • Euraasias taiga Nt: Alaska, Island, Labrador Tundrakliima • Kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid • Lühike külm suvi, pikk talv juulikuu keskmine ulatub +10-ni • Sademeid 200-300mm, aurumine väga väike • Lumikate õhuke Nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika ps. Liustikukliima • Kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää • Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0°C Nt: Antartika, Gröönimaa siseosa Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme ilma kujundavad lainetsüklonid on seotud Rossby lainetega. Rossby lained tekivad kitsas kontaktvööndis külma polaarse ja sooja troopilise õhumassi piiril e nn polaarfrondil. Rossby lained liiguvad
6. Mis on silekalju e oinapea? piklik kalju, mille liustikujää on siledaks kulutanud 7. Mis on moreen? liustike kuhjatud sete, mis koosneb erineva suurusega osakestest. 8. Mis on otsamoreen? Liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetriline seljak 9. Mis on voor? liustikujää tekitatud leivapätsi moodi piklik küngas 10. Mis on oos? järsunõlvaline piklik ja kitsa harjaga pinnavorm, mis on tekkinud liustikujões mandrijää sulamisvete toimel 11. Mis on sandur? liustikujõe deltasse tekkinud liivast ja kruusast koosnev tasane pinnavorm 12. Mis on mõhn? mandrijää sulamisel tekkinud liivast ja kruusast koosnev ümar küngas Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). 3
Nad on kujunenud maakoore platvormsel arengul, mistõttu ei ole kurrutatud. Pealiskord koosneb erinevatel aegadel kujunenud ladestustest ning igale geoloogilisele ladestule vastab üks geoloogiline ajastu. Pinnakatteks nimetatakse kõige nooremaid ja kõige pealmisi, pudedaid setteid, mis on kujunenud viimase 1,5-2 miljoni aasta jooksul. Harilikult koosneb pinnakate vanemate kivimite murenenud pealmisest kihist. Eestis on pinnakatte kujunemises olulist rolli etendanud mandrijää, mis viis suure osa varasemast murendmaterjalist minema või paigutas seda ümber ning tõi uut materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holotseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukese kihina. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1 mln km² suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.).
ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54
Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent, ookeani keskahelik, jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud klassikalised geostruktuurid mandritel. Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas. Kilp kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud. Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum)
Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef). Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Voored on mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. Oos on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualustes tavaliselt pikilõhedes voolavate jõgede surveliste sulamisvete poolt. Koosnevad jämedamast liivast ja kruusast. 4. Kuidas on tekkinud mõhnad?
kuivem - laialehelised metsad Boreaalsete metsade kliima - kujundab cP ja cA tsüklonid - mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega, õhutemperatuuri aastane amplituut väga suur - maastiku on kujundanud mandrijäätumised - okasmetsad suured metsa-alad soostumine Tundrakliima - kujundab cP mP cA tsüklonid - lühike külm suvi pikk talv - mullastik vaene vähe huumust Liustikukliima - kujundavad cA või cAA mandrijää merejää - temp. madal ka suvel mitte üle 0C Laamtektoonika Alfred Wegner 1915- mandrite liikumise teooria Laamade liikumine erisuunas-vulkaanide purse maavärinad eralduvatd- ookeani keskaehlik, rifid vulkaanid maavrinad põrkuvad- süvikud paks maakorr kust magma läbi ei pääse(kurdmäed)vulkaanid maavärinad vulkaanid paiknevad enamjaolt tuleringil vulkanism maavärinad geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee-auruallikad. Pursete korrapärane rütm on
kohast teise kanda- Fulvioglatsiaalne delta sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites. Fumaroolid - on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldavad avaused maapinnas. Föön, Chinook- soe tuul mägedes. Gammakiirgus- elektromagn kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega, alla 0,01nm. Geomorfoloogia- teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest. Glatsiaalsed pinnavormid mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus Hoovused: külmad hoovused- veet° hoovuses on madalam teda ümbritsevast veest. Soojad hoovused- veet° hoovuses on körgem teda ümbritsevast veest. Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Maailmameri- 97,2%, Mandrijää ja jääliustikud 2,15%, pöhjavesi 0,62%. Hüpperkiht ehk termokliin- veekiht, kus
· Nad on paljuski mõjutatud servaefektist, nende siseosa elustik võib Selleks võimelised vaid mõned bakterid. Orud täitusid hiljem setetega olla vähene või üldse puududa. Mõned elavad sümbioosis taimedega, peamiselt kaunviljadega (nt. Moreeni põhimass pärineb aluspõhja kivimitest Eelised: soja, hernes, alfalfa - liblikõielised). Moreeni murenedes ja leostudes on paetükid suurendanud savi Vähenenud väljasuremine....suurenenud immigratsiooni või Mõnedel sümbiootilised suhted muude taimedega (nt. Lepp, osatähtsust, ka mullas
Kas pildil on tegemist on ülemjooksu, keskjooksu või alamjooksuga? Põhjenda oma arvamust. Pildil on keskjooks või alamjooks, sest jõgi on looklev 6. Mida on skeemil tähtedega märgitud kohas kujutatud? Pildil kohal A on soot ja kohal B on delta Kuidas on need tekkinud? Soot on jõest eraldunud ehk kui vesi oli looklev siis ajapikku ta kulutas maad ja leidis otsesema viisi. Vanad looked eraldusid jõest. Delta tekib siis, kui alamjooksul on veevool aeglane ja jõgi kannab peent setet suudmesse, need kuhjuvad järjest ning jõgi peab muutma suunda. See kordub mitu korda ning tulemuseks on lehtrikujuline moodustis jõe alamjooksul. Millistel Eesti suurematel jõgedel neid esineb ? Eestis on deltad Emajõel ja Kasari jõel ning soote 7. Selgita, miks tekib suurvesi erinevatel jõgedel erineval ajal. Too näiteid. Suurvesi tekib erineval ajal, sest see oleneb kõik mis piirkonnas või kliimavöötmes
KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Triias
Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted. Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse (Tallinas aluskord u 120m sügavusel, Võrus u 600m sügavusel). Pealiskord- settekivimeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Kambriumi kivimid- tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest. Ordoviitsiumi aeg- madal meri asendus süvamerega , ladestuma hakkasid lubjakivid.(meri oli elustikurikas(siluris samuti)). Fossiilid- kunagiste organismide kivistunud jäänused.
suur sademete hulk. Porsumine on kõige intensiivsem ekvatoriaalses kliimavöötmes. (vesi, hapnik, õhu co2) 9.Mere geoloogiline tegevus. Aktiivsed geoloogilised protsessid toimuvad mererannal. Oluline osa lainetusel, samuti ka hoovustel, merejääl, vanal reljeefil jm. Eraldatakse: rand, rannavöönd, rannik. Mereranda purustavad murdlained, peale selle kantakse merre jõgede poolt suur hulk murendmaterjali. Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1.Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 10.Voolu- ja põhjavete geoloogiline tegevus, karst.
MESOSFÄÄR (kuni 80 km) → mesopaus → TERMOSFÄÄR e. IONOSFÄÄR Troposfääri kõrgus sõltub laiuskraadist ja aastaajast Hüdrosfäär: kogumass 1,4x1018 tonni(0,23% Maa massist) maailmameri – maa pinda katkematu kihina kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri katab 70,8% Maa pinnast (selle hulka ei kuulu järved) Globaalne veevaru maakeral: maailmameri 97,2% mandrijää ja 2,15% liustikud 0,62% (sh aktiivse veevahetuse põhjavesi tsoonis 0,29%) mageveejärved 0,009% soolajärved ja 0,008% sisemered mullavesi 0,005% atmosfäär 0,001% jõed 0,0001%
Kui materjali ära ei kantaks, haaraks rabenemine vaid mõne meetri maapinnast. Porsumine ulatub kuni põhjavee tasemeni. 8. Mere geoloogiline tegevus. Aktiivsed geoloogilised protsessid toimuvad mererannal. Oluline osa lainetusel, samuti ka hoovustel, merejääl, vanal reljeefil jm. Eraldatakse: rand, rannavöönd, rannik. Mereranda purustavad murdlained, peale selle kantakse merre jõgede poolt suur hulk murendmaterjali. Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1. Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
