Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ooper 19. sajandil". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ooper, muusikalooja, grand, opera, esietendus, wagner, mussorgski, bizet, glinka, operett, lavakujundus, rooma, kodumaale, dresden, weber, richard, õukonnateater, linnateater, õukond, publik, direktor, trupid, dirigent, ooperid, leipzigi, lendav, hollandlane, ooperireform, draama, ooperitrupp, moskva, sussanin, ludmilla, modest, boriss, godunovAnde Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa
SISSEJUHATUS Mihhail Glinka ja Modest Mussorgski olid mõlemad 19.sajandi suured vene heliloojad. Glinka sündis 35 aastat varem(01.06.1804). Ta püüdis murda domineerivat prantsuse ja saksa romantilist stiili. Välismaal õppides hakkas ta huvi tundma oma kodumaa rahvamuusika vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20
Verdi seadis eesmärgiks kirjutada ooperit,mida publik jälgiks nagu draamat ja ei vaataks niisama lõbu pärast ehk siis haaraks kaasa vms. Libretto aluseks võeti Scotti romaane(,,Lucia di Lammermoor"), V. Hugo (,,Rigoletto"), Shakespeare (,,Othello", ,,Macbeth") Opera seria-(Tõsine)Uus peategelase tüüp:Ilus ,armas,habras, kannatav neiu(SOPRANID).keskklassitegelased ja eluheidikud. Lõppeb kastraatlauljate aeg. Viimaseks opera buffaks-(koomiline ooper) loetakse Donizetti ,,Don Pasquale" Uus zanr Semiseria(pooltõsine). Tekkis pääsmisooperide mõjudel 19.sajandil Prantsusmaal- retsitatiivid(sisu skeemipõhine)Rossini ,,Varastaja harakas'', Bellini ,,Uneskõndija''. Itaalia trupid tegutsesid üle euroopa,eriti õukondades. Prantsusmaa Kosmopoliitne linn(maailma kodanike linn).Rahvusvaheline ooperikeskus. Pariisi Ooperid- tõsised ooperid. Itaalia Teater-nii koomiline kui tõsine
Hea meloodilisusega. 'Sevilla habemeajaja', 'Wilhelm Tell' Gaetano Donizetti – Esimesed teosed keelpillikvartetid, hiljem ooperid. 'Armujook', 'Lucia di Lammermoor' Vincenzo Bellini – Suur meloodiameister ja bel canto stiili viljeleja. 'Norma', 'Puritaanid' Giuseppe Verdi – 'La Traviata', 'Rigoletto', 'Trubaduur' Ooper 19. sajandil (Itaalia ’verism’, prantsusmaa) Vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideaalid kõlasid ooperilavadelt. Zanrid: lüüriline draama, koomiline ooper, realistlik ooper, suur ooper. Pietro Mascagni – Kirjutas oopereid. 'Talupoja au' (verismi tähtteos) Ruggiero Leoncavallo – ooperid 'Pagliacci', 'Der Ronald' Giacomo Puccini – ooperid 'Boheem', 'Madame Butterfly' Giacomo Meyerbeer (prantsusmaa) – ühendas saksa orkestri itaalia vokaalžanriga. Ooperid 'Robert-saatan', 'Hugenotid' Georges Bizet – Orkestriteosed, klaverimuusika, laulud. Pärusmaaks siiski ooper. Jõuline, realistlik, eripärane. 'Carmen' Ooper 19. sajandil (Saksa ja vene)
· Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"), klaveritranskriptsioon (suurteose ümberkirjutus klaverile) ja operett (meelelahutuszanr, mis tekkinud koomilise ooperi baasil). Rober Schumann ,,Unelm" Franz Schubert (1797-1828)
Rahvusromantilised koolkonnad: Venemaa Ooper Esimesed kutselised Vene heliloojad õppisid Itaalia helimeistrite käe all. Esimeseks ooperi teatriks võib pidada 1780. aastal avatud Petrovka teatrit Moskvas. Samal ajal alustas tegevust ka Moskva Suur Teater. 1860. aastal valmis Maria Teater, millest kujunes 19. sajandi teise poole Venemaa tähtsaim ooperikeskus. Mihhail Glinka 1804-1857 Ta sündis Novospasskoje külas Smolenski kubermangus oma isa mõisas. Alates 10. eluaastast hakkas õppima klaveri- ja viiulimängu. Inspiratsiooniks olid heliloojale episoodid rahva elust ja ajaloost, legendid ja muinasjutud ning olustik. Varsti pärast “Ivan Sussanini” esilavastust määrati Glinka tsaari õukonna laulukapelli dirigendiks. (Seal töötas kaks aastat) https://www.youtube.com/watch?v=6Ntbg2A9ht4
ja segakoorideks. Etendus koosneb: vaatused stseenid pildid. Ooperis võivad esineda ka balletinumbrid, samuti orkestrivahemängud. Ooperi tegevusele eelneb tavaliselt ulatuslikum AVAMÄNG või lühike sissejuhatus orkestrilt. Mõnes ooperis esinevad sissejuhatused ka iga vaatuse või isegi piltide ees. Avamäng on meeleolu loomiseks, seal kõlavad etenduses kõlama hakkavad meloodiad. Sisult on ooperid väga erinevad, kuid põhiliselt jagunevad nad kahte suurde rühma tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa) Ooperi sünd Milliseid etendusi oli juba varem olnud? Ooperizanri sündis 1600. a paiku Itaalias Firenze linnas ja mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud paljude sajandite vältel mitmeid eelkäijaid: 1.VANA-KREEKA TRAGÖÖDIA (antiikajast) 2. LITURGILINE DRAAMA Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Arenes
ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. 3. Poeetiline muusika, kunstide süntees. Ernst Theodor Amadeus Hoffmann: "Sõna ja heli saladus on ükssama." Muusika loob poeesiat edasi, täiendab. Liszt: muusika ja poeesia sisemise seose edastamine. Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element. Uus: väike poeetiline klaverpala, (kunst)laul. Programmiline muusika heliteoses kajastatakse muusikaväliseid nähtusi. Sümfooniline poeem. Kunstide süntees grand opéra, muusikadraama. (19. sajandi alguse seisukoht, et kõik kunstid pärinevad ühest algmest.) 19. sajandi keskel terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle. Eduard Hanslick: "Muusika on helisedes liikuvad vormid." 4. Piiride nihutamine lõpmatuse poole (kunstis aknamotiiv) ajas, geograafias - kõik mis kauge, üle piiri, on huvitav (ka looduse salapära, müstika, öö): a) minevik, ajalugu 19. sajandi algul kunsti "kristianiseerimine"
Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1. Vormiline mõtlemine jäi samaks 2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9. Tähelepanu keskmesse tõusi programmiline muusika 10. Pillid said tänapäevase kuju Zanrid 1. Ooper 2. Soololaul 3. Sümfooniline poeem 4. Kammerlikud väiketeosed klaverile 5. Klaveritranskriptsioonid 6. Operett Ooper 19.sajandil Ooper oli 19.sajandi põhi zanr. Publiku huvi oli tohutu. Ooperi pealinnaks oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperite ettekandmiseks. Ooperite ainestik pärines antiikajaloost ja mütoloogiast. Tunti huvi ajaloo, looduse ja inimtunnete vastu. Oopereid kirjutti tellumustööna. 1. Itaalia ooper
Ta suhtles läbi kõnevihikute teiste inimestega. Kasvatas ülesse oma vennapoja, ta et abiellunud kunagi. Tema muusiika on kõvasti mõjutatud prantsuse revolutsioonist. Teosed: 1. Orkesrti muusika a. 9 sünfooniat (kõige tuntum on nr.5 ,,saatuse sünfoonia") 2. Kammermuusika a. Klaveri sonaadid (32) a.i. Pateetiline a.ii. Appassoinata a.iii. Kuupaiste sonaat 3. Ooper a. 1 ooper (Fidelio) Rahvuslik ärkamisaeg Näited: · Nt. Kreutzwald · Puskin Boris Godumov · Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" · Dumas ,,musketärid" · Omased on hästi tugevad emotsioonid 19. saj armastab fantastikat, muinasjutud, vaadatakse keskaega kuna seal on müstikat jne. Sümbolite kasutamine Iseloomulikud ja uued jooned 19.saj muusikale: 1. Ülipopulaarseks saavad soololaulud klaveri saatel (emakeelsed, täis sümboleid jne) 2
Bass Muusika žanrid: Missa(mess) Motett (nii vaimulikud kui ka ilmalikud) Ilmalik polüfooniline laul Barokk (barocco- portugali keeles lopergune pärl) 17-18. saj I pool 1. 16. Saj lõpus viiul saanud peaaegu sama kuju ja ehituse nagu tänapäeval => ansamblite ja orkestrite tekkimine, instrumentaalmuusika 2. 16.saj lõpp Itaalias ooper => vokaalsümfooniline muusika Louis XIV Louis XV Peeter I Põhjasõda- Eestimaa läks Venemaa koosseisu Gustav Adolf- 1632 Tartu Ülikool 17.saj eesti keelne kirjandus Teadus ja tehnika: Bakterite avastamine Esimesed mikroskoobid Punaste vereliblede avastamine Teatris mehhanismid lavakujunduse kiireks vahetamiseks Kunst Sai alguse 16. Saj lõpupoole Itaaliast Rembrandt, Amsterdamis majamuuseum Rubens
Nagu menuetti, nii ka valssi kasutasid heliloojad oma mitmeosaliste instrumentaalteoste osade karakterina Luuakse palju väikepalu ja kammermuusikat, neid tarbitakse moodiläinud muusikaõhtutel salongides, kuhu suuri esituskoosseise ei mahu, sageli kohal vaid klaver - klaveri tähtsus kasvab veel. Jätkuvalt luuakse kõigis tuntud instrumentaalteoste liikides kontserte, sümfooniaid, sonaate, instrumentaalansambleid, süite (nüüd sagedamini lavamuusikast) Vokaalmuusikas uueneb ooper. Luuakse uus zanr operett Luuakse missasid, reekvieme, passioone, oratooriumeid, kantaate. Ballett saavutab klassikalise kuju. Paljud rahvad olid vabanenud võõrvallutajatest tekkis huvi oma maa vastu hakatakse looma rahvuslikku kunsti/muusikat, tekivad heliloojate rahvuslikud koolkonnad, kes toetuvad loomingus oma maa rahvamuusika intonatsioonidele. FRANZ SCHUBERT 1797-1828 Austria helilooja. Sündis Viini eeslinnas Schuberti loominguline tegevus kluges koos Beethoveniga. Beeth
versatile musician who had founded his own travelling theatre company. He made a favourable impression as a pianist and then as a music director, notably in the opera-houses of Prague and Dresden. Here he introduced various reforms and was a pioneer of the craft of conducting without the use of violin or keyboard instrument. As a composer he won a lasting reputation with the first important Romantic German opera, Der Freischütz. kuulata: http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/B00000J9H3/104-8000269-8907919? v=glance&s=music&vi=samples#disc_2 lisaks lugeda: http://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Maria_von_Weber#Analysis Weber elas ajal, mil saksa rahvuslikus ja ühiskondlikus elus oli suur tõus, seoses saksa kodanluse iseteadvuse ärkamisega
heliloja need ise välja. Tihti samastus helilooja peategelasega, süzees oli konflikte ja traagilisi lahendusi, sageli oli üldine kõlapilt jõuliselt nukker. Sajandi keskel vallandus poleemika programmilise ja absoluutse muusika ehk väljendusesteetika ja fomaalesteetika pooldajate vahel. Peamised zanrid: Romantikud kirjutasid kõikides klassikalistes zanrides, näiteks väga levinud olid sümfoonia, instrumentaalkontsert ja ooper. Tekkisid ka uued zanrid, nt. sümfooniline poeem, romantiline soololaul, lühipalad klaverile ja operett. Franz Schubert : (31. jaanuar 1797 Viin 19. november 1828 Viin) Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud
.......................................................................................2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1. ROMANTISM........................................................................................................................ 4 1.1. Romantism muusikas.......................................................................................................... 4 2. MODEST MUSSORGSKI.................................................................................................... 6 2.2. Looming...............................................................................................................................7 2.2.1. Tähtsamad teosed..............................................................................................................8 2.2.2. ,,Pildid näituselt" .............................................................................................
RICHARD WAGNER (1813 1883) Sündinud Leipzigis. Viie aastaselt läks elama Drendenisse. Seal hakkas tegelema muusika õpingutega. Ta töötas Riia Ooperiteatris. Mõnda aega elas ta Pariisis, sealt läks ta jälle Drendenisse. Wagner elas 25 aastat paguluses. Ta varjas ennast Liszti juures. Wagner abiellus Liszti tütrega. Asus elama Sveitsi. 1861. aastal tuli ta Saksamaale tagasi ning lõi seal oma ooperimaja. See teater on spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Kui Wagner suri hakati ooperimajas korraldama festivale. Wagner on pooldanud ühtset Saksa riiki. Wagner oli Hitleri lemmikhelilooja. Iisrealis on Wagneri muusika keelatud. Looming Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses
Rahmaninov ( 1873- 1943) Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Pere oli väga musikaalne ja 4 aastaselt hakkas ta klaverit õppima. Professionaalse muusikahariduse sai ta Moskva konservatooriumis, kus õppis esmalt klaverit ja hiljem ka kompositsiooni. Ta külastas sageli kontserte ning tutvus väljapaistvate Vene heliloojatega. Lõpetas konservatooriumi 1892 aastal kuldmedaliga ja tema diplomitööks sai ühevaatuseline ooper "Aleko", mis ka hiljem Suues Teatris lavastati. 1897 aastall kutsuti helilooja Mamontovi ooperiteatisse teiseks dirigendiks, kus ta omandas vilumuse sellelgi alal. 1904 1906 oli ta juba Moskva Suure Teatri dirigent, kus tema juhatada olid põhiliselt Vene ooperid. 20 saj esimesed 15 aastat olid Rahmaninovi loomingus kõige viljakamad, ta kirjutas sümfoonilist muusikat, oopereid, koorisuurvorme, romansse, palju kalverimuusikat. Ta tegutses
RICHARD WAGNER 1813-1883 Samal aastal sündisid ka Verdi ja Dargomõszki -- suured ooperireformijad. VERDI -- viis ooperi uuele tasandile; lõi nn. muusikalise draama, kus muusika ja lavaline tegevus on võrdselt tähtsad. DARGOMÕSZKI -- tõi ooperisse uue laulustiili -- deklamatsiooniline stiil. WAGNER -- sümfoniseeris ooperiorkestri -- suur osakaal; ooper tugineb peateemadele. TEGEVUS · Kõige romantilisem kõigist romantikutest · Ooperikomponist, reformaator · Suur dirigent -- ooperiorkestri dirigent -- 1. dirigent, kes seisis seljaga publiku poole, juhatas ilma partituurita · Silmapaistev muusikakriitik -- avaldas artikleid, mille tähtsus pole muutunud ka tänapäeval · Muusikakirjanik -- poeet, dramaturg, ooperilibretist · Poliitikategelane -- esines miitingutel, ühtse Saksamaa tuline pooldaja,
Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli.
Romantikute teoseid võib iseloomustada sõnadega "põgenemine, rändamine". Romantismiajastu heliloojad võtavad zanrid klassitsismist ja töötlevad neid. Romantismiajastu lemmikzanrideks olid soololaul, sümfooniline poeem, sümfoonia, miniatuurid klaverile, ooper(ka juba muusikaline draama). Tänu soololaulu populaarsusele olid sageli laulutaolised isegi romantikute suurteoste üksikud osad ja episoodid. Lavamuusikas omandasid ooperi kõrval tähtsa koha ballett ja operett. Edvard Grieg (1843-1907) Edvard Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Tema kujunemist mõjutasid nii kodumaa kui ka taani rahvusliku kunsti eest võitlevad muusikud, eriti Griegi sõber Nordraak. Nemad ergutasid Griegi huvi rahvamuusika vastu. Grieg oli esimene Põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu. Grieg oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle
Ooper tekkis umbes 1580 Firenze Camerata-poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahv Bardi ja krahv Corsi. Nende eesmärk oli taas luua antiik müüdid. Algselt nimetati draama muusikas; lugu muusikas. Ottavio Rinuccini esimene ooperilibretode autor. Esimesed ooperi muusika loojad Jacob Peri ja Giulio Caccini. 1 Esimene ooper ,,Daphne" etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas.Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria.. Teine ooper ,,Eurydike" kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper ,,Orpheus" (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit. 1637. ehitati Veneetsiasse I vaba sissepääsuga ooperiteater. Seal hakati kordama esitusi,
Alates 17. sajandi keskpaigast pääseb kirikulaulus mõjule mitmehäälsus, mis levis Ukrainast. 17.sajandi nimekam teoreetik ja helilooja oli ukraina päritolu Nikolai (Mikola) Diletski, kes tegutses Moskvas. Koorimuusika areng oli seotud koorikapellide tegevusega. Tsaar Ivan III ajal 15.sajandil asutati diakonide koor Moskvas. 18. sajandi alguses asutati Peterburi õuekapelli koor. Ligi kahe ja poole sajandi kestel töötasid õukonna koorikapelliga Dmitri Bortnjanski, Mihhail Glinka, Mili Balakirev, Nikolai Rimski-Korsakov jt. Koore asutasid ka vene bojaarid, krahvid, vürstid oma õukondade juures. Eriti kuulus oli Seremetjevi koor. 18.sajandi II poolel kujuneb vene algupärane ooper. Jevstignei Fomin on oma ooperites kasutanud rohkesti koore. Ooperiloojatest võiks nimetada veel M.Sokolovskit, V.Paskevitsit. Ka 19.sajandi ooperile on tüüpilised ulatuslikud kooristseenid eriti M.Glinka ja M.Mussorgski ooperites. D.Bortnjanski ooperid on
TUNNUSED · Tunded olid mõistusest tähtsamad · Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · Programmiline süit · Programmiline sümfoonia · Operett · Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele hlilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. · Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. · Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid. · Tekkis muusikakriitika · Tekkis teadlikkud muusikaajaloost · Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem.
Varases nooruses oli ta Francki ja Wagneri mõju all. Ta on võitnud kantaadiga ,,Kadunud poeg" Rooma auhinna. 1885-1887. täiendas ta ennast Itaalias 3 aastat. Heliloojatest oli ta paaris Ravelliga. Nad õppisid samas koolis. Ravellil lükati 3 korda tagasi Rooma auhinna taotlus ja 4-ndal korral oleks ta selle saanud, aga loobus, ses tema õppejõud oli züriis. Peamised zanrid: orkestri- ja kalveriteosed. Peamised teosed: sümfooniline teos: ,,Fauni pärastlõuna"; ooper: ,,Pelleas ja Melisande"; ,,Nokturnid"-väikesed palad, kus peab väljenduma öömuusika; ,,Klaveriprelüüdid" 2 kogumikku; 3 sümfoonilist eskiisi (pala, mis loob pilti) kuulsaim 3-st muusikalist ,,Meri". Claude mõistis Roomas 2-aasta jooksul, kui vananenud Pariisi konservatooriumi õpetatud meetodid on. Prantsusmaal hakkas ta aktiivselt kunstis ja kirjanduses kaasa rääkima. Teda köitis sümbolistlik luule (nt. vokaalminiatuurid ,,Viis poeemi" Baudelaire sõnadele).
ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne" (1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked
tundmust universumist aga on võimalik eeskätt muusika kaudu edasi anda. Romantismi üheks põhijooneks on püüd teostamatuse järele. Romantik kannatab kättesaamatu ideaali tõttu, tema tunded muutuvad unistusteks. Ta eemaldub tegelikkusest, mis on kui päästev põgenemine iseenda eest. Romantiline kujutamislaad on individualiseeritum, kuna seal kujutatakse iga pisematki inimkirge. Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika ja kodumuusika. Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele. Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid, soololaulud, sümfoonilised poeemid, muusikalised draamad. Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Romantikute meloodial oli juhtiv tähtsus
ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes 5 esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse viimase emotsionaalse mõju suurendamiseks.Esimesi oopereid nimetatigi muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.aastal Firenzes. Selle tekst oli Rinuccinilt ja muusika, mis aga tänaseks kaotsi läinud, lõi J.Peri. Säilinud on Rinuccini ja Peri teine ooper "Eurydike", mis kanti ette 1600.aastal Firenzes Henri IV ja Maria de Medici pulmas. Roomas etendus esimene ooper 1600. aastal ja selleks oli Emilio de'Cavalieri "Hinge ja keha etendus" ("La rappresentatione di anima e di corpo"). Kõigi nende
altviiul, tsello, kontrabass). Sellel ajal tegutsesid Itaalias Cremona linnas Amati, Guarnieri ja Stradivari viiulivalmistajad. Populaarsed olid veel pillidest fagott, põikiflööt, plokkflööt, oboe. Polüfoonilise muusika kõrvale astus nüüd homofooniline muusika. Homofoonia on mitmehäälsus, kus peatähtsus on ühel häälel ja teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Uued muusikazanrid barokki ajastul: 1. Vokaalmuusika zanrid: 1. Ooper 2. Oratoorium 3. Passioon 4. Kantaat 2. Instrumentaalmuusika zanrid: 1. Concerto grosso 2. Instrumentaalkontsert 3. Tantsusüüt 4. Fuuga Ooper tekkis 16.-da ja 17.-nda sajandi vahel. Esimese ooperi autoriks oli Jacopo Peri 1. ooper ,,Dolphne"-1598.a. 2. Ooper ,,Eurydike"-1600.a. Tüüpilise barokkooperi rajas Itaalia helilooja Claudia Monteveldi. Barokkooperile on iseloomulik on iseloomulik rikkalik ja
pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett
8. Põhiteemaks antiikdraama taaselustamine, mida kujutati tihedalt muusikaga seotuna. Sel ajal leiti Mesommedese hümnid, mis inspireerisid teoseid monoodilises stiilis(monoodia- kompositsioon juhtiva peahääle ja allutatud akordilise saatega). 1581.a. kirjutas VincencoGalilei(astronoomia isa)trakaadi varasema polüfoonilise muusika vastu. Giulio Caccini teostekogu 1601.a. kannab nime "Uus muusika" selle eesõnas nõutaksa ,et muusika oleks allutatud sõnale. 1594.a. esimene ooper Dafne eraetendusena Corsi palees ,muusika autor Jacopo Peri. Kaks järgmist ooperit olid Perilt ja Caccinilt samale tekstile Euridice. Programmilised taotlused. Teksti selgus, deklamatsiooniline meloodika, retsitatiivis peab harmoonia vahetus tekstist tingitud. Esimene suur ooperilaulja oli Claudio Monteverdi (1567-1643). Juba 17 aastasena paistis ta silma madrigaliloojana ,viiuldajana, lauljana, siis kapellmeistrina Mantovas, aastast 1613 Markus kiriku kapellmeister Veneetsias
väärilise pidulikkusega. Intensiivse kontserditegevuse ja pedagoogilise töö kõrval jätkus pingeline loominguline tegevus. Ajavahemikul 18351838 pani Verdi noodipaberile Napoleoni surmale pühendatud oodi "Viies mai", marsse, tantse, laule, romansse, koore ja muud. 1838. a. trükist ilmunud kuus romanssi (nendest kaks Goethe "Fausti" tekstile) olid esimesteks kirjastatud oopusteks Verdi heliloomingus. Ka Milaanos alustatud ooper polnud mõistagi unustatud. 1838. a. tõmbas Verdi partituuri viimase taktijoone. Busseto filharmooniaühinguga sõlmitud lepinguaja lõpulejõudmine tõi kauaoodatud vabaduse, statsionaarse ooperiteatri puudumine Bussetos juhtis mõtted taas Milaanole ning juba pikemat aega meeles mõlkunud plaan viidi ellu. 1839. a. kolis Verdi koos perekonnaga Lombardia pealinna. Itaalia muusikakeskus ei võtnud Verdit selgi korral avasüli vastu. Tutvussidemed olid aastatega lõdvenenud
lavastajate põgenemises eksiili II MS alguses. Kui 1920. algusel võeti kasutusele loosung teatrist kui kui relvast, muutus näitekunst sõdadevahelisel ajal mõnes mõttes sõja jätkamiseks teiste vahenditega. 1920. aastatel oli kultuurielu Berliinis samaaegselt avalik elu. Aktuaalseid probleeme, sündmusi ja skandaale arutati laval, teatris, kohvikutes ja tänavatel. Toimus meelelahutusliku teatri tõus: nt revüü ja operett. Tegutseti nii Brahmi teatris, Reinhardti teatris. 1920. aastatel teatraliseeriti kogu avalikku elu ja ruumi. Tempost sai uue ajastu üks märksõnu. Tempo määras nii meelelahutusteatri kui ka poliitilise teatri. 1920. aastate poliitilist teatrit Saksamaal saab kirjeldada kolmest aspektist: · Teater kasutas rahvalikke mänguvõtteid (laadateater, tsirkus, commedia dell'arte, revüü), sidus nendega didaktilisi või agitaatorlikke elemente ning nalja ja situatsioonikoomikat.
annaabi.ee 
