Teos: „Katk“ Autor: Albert Camus Inimpsühholoogia „Katkus“ Kirjanik ja filosoof Albert Camus sündis 1913. aastal Alžeerias Mondovi linnas põllutöölise perekonnas. Tema ema oli hispaanlanna, isa suri varakult. Suurest kitsikusest ja majandusraskustest hoolimata läks ta õppima Orani ülikooli filosoofiat. 1934. aastal liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga, millest ta aasta hiljem välja astus. Tema pahempoolne „angažeeritus“ jäi püsima ning olenemata kimbutavast tuberkoloosist oli ta ühiskondlikult aktiivne. Ta sai filosoofiaõpetaja
,,Katk'' A.Camus 1)Kirjelda katku laastamistööd Orani linnas. Teos algab sellega, et kogu linnas hakkab massiliselt rotte surema. Alguses ei tehta sellest eriti suurt numbrit, loodetakse, et küllap läheb see aja jooksul mööda. Neljandast päevast alates tulid rotid juba karjakaupa tänavaile surema. Öösiti oli koridorides ja väikestel põiktänavatel selgesti kuulda nende nõrku surmapiiksatusi. Äärelinnades vedeles neid hommikuti lausa rentslis, verepiisake teraval koonul ühed tursunud ja mädanemas, teised kangestunud, vurrukarvad veel püsti. Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata
Kokkuvõte Esimene peatükk · 1940ndatel Oranis-harrilik linn, inetu, kaubalinn, moodne linn, raha tähtsus, hoolimatus, kõledalt tühi ümbrus, puudub rohedus, maalilisus,varjutab mere, - Prantsuse prefektuur Alzeeria rannikul · rotid hakkasid surema · kojamees Michel hakkas tundma ennast halvasti · rottide laipade arv aina suurenes iga päevaga · infdok raadio teatas, et 25.kuupäevaks on 6231 rotilaipa põletatud · 28.aprill 8000 rotilaipa · linnas tõusis ärevus, teadmatus lakke · 29.aprill laipade arv kahanes märgatavalt tühiseks · Michel oli väga haige käis vaevaliselt, pea longus, käed-jalad laiali
Peale tema on veel: Cottard, Tarrou, Rambert, Paneloux. Jutu alguses esitab jutustaja küsimuse, et kuidas võtta ajast kõike? Vastuseks leiab ta, et tuleb veeta terve päev hambaarsti ooteruumis ebamugavas toolis, istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul, kuulata ettekandeid tundmatus keeles, otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita jne. Kogu lugu saab alguse sellest, et linnas hakkavad rotid surema. Kõigepealt üksikud, kuid mida päev edasi, seda rohkem, lõpuks vedelevad surnud rotid hunnikus tänavate rentslites. Millegipärast ei teinud linnavalitsus aga sellest välja, mis oli minu jaoks imelik, aga kui mõelda, et tegevus toimus ammu, võib – olla siis ei osanud või ei tahtnud inimesed mõelda ettepoole, võib – olla oli selline käitumine sel ajal normaalne. Ma oleksin kohe lasknud spetsialistidel uurima hakata, et miks rotid surevad
kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa piletisabas ja jätta siis etendusele minemata jne. Lugu saab alguse sellest, et kogu linnas hakkab massiliselt rotte surema. Alguses ei tehta sellest kuigivõrd suurt numbrit, loodetakse, et küllap läheb see ,,paha nali" aja jooksul mööda. ,,Neljandast päevast alates tulid rotid juba karjakaupa tänavaile surema. [--] Öösiti oli koridorides ja väikestel põiktänavatel selgesti kuulda nende nõrku surmapiiksatusi. Äärelinnades vedeles neid hommikuti lausa rentslis, verepiisake teraval koonul ühed tursunud ja mädanemas, teised kangestunud, vurrukarvad veel püsti. [--] Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata."
Meditsiini arengust sõltub inimeste eluiga, sõdade käik, riikide omavahelised suhted ja palju muud. Meditsiinitöötaja abil inimene sünnib, elab üle raskemaid eluajad ja sureb. Raske oli mõista seda, et kõik, mis on kirjutatud selles raamatus, oli kunagi juhtunud, et see ei ole mõne inimese fantaasia või õudusfilmi lugu see oli inimeste elu. Need näljahädad ja epideemiad olid selle sama maa peal, kus me nüüd rahulikult elame. Need inimesed, kes surid, kes õppisid oma vigadest, nad tegid tulevikusse kaaluka panuse, nende abil järgnevad inimesed arendasid meditsiini ja parandasid inimeste elu. Me ei pea iialgi unustama seda, mis oli kunagi meie maal, sest see on meie ajalugu.
kuulata ettekandeid tundmatus keeles; otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita; seista teatrikassa piletisabas ja jätta siis etendusele minemata jne. Lugu saab alguse sellest, et kogu linnas hakkab massiliselt rotte surema. Alguses ei tehta sellest kuigivõrd suurt numbrit, loodetakse, et küllap läheb see ,,paha nali" aja jooksul mööda. ,,Neljandast päevast alates tulid rotid juba karjakaupa tänavaile surema. [--] Öösiti oli koridorides ja väikestel põiktänavatel selgesti kuulda nende nõrku surmapiiksatusi. Äärelinnades vedeles neid hommikuti lausa rentslis, verepiisake teraval koonul ühed tursunud ja mädanemas, teised kangestunud, vurrukarvad veel püsti. [--] Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata."
etendusele minemata, ja nii edasi ja nii edasi... (Tarrou) Linna(Oran), mis lamas nagu teokarp kiltmaal,omamata õiget väljapääsu merele, valdas sünge roidumus. Nende krohvitud müüride vahel, tolmunud vaateaknaist ääristatud tänavail, määrdunudkollastes trammivagunites tundsid inimesed end veidi nagu taeva vangidena. Ajakirjandus, mis rottide afääri puhul nii sõnaohter oli olnud, ei rääkinud nüüd midagi, sest et rotid surevad tänaval, inimesed aga oma toas. Ja ajalehed tegelevad üksnes tänavaga. Sõna ,,katki" oli esimest korda välja öeldud. (Seda oli teinud arst Rieux, kuigi ta ei tahtnud seda eriti uskuda, sest kõik ju teavad, et see on läänemaailmast kadunud.) Jah, kõik teavad seda peale surnute! Kui puhkeb sõda, siis ütlevad inimesed: ,,See ei saa kaua kesta, see on liiga ogar."Ja sõda kahtlemata ongi ogar. Aga sellegipoolest kestab ta edasi. Ogarus on alati agressivne.
vahel. Mongolid soovisid kogu tulu endale. Linna suudeti hästi kaista ning 1347. aastal hakkas mongolite sõdurite seas levima katkupisik. Ennem kui loobuti linna piiramisest, visati oma katku kätte surnud sõdurid katapuldiga üle linnamüüri. Seda peetakse ajaloos esimeseks biloogilise relva kasutamiseks. Katk hakkab levima kiiresti just kaubateede tõttu, peamiselt laevadega. Katku kandsid edasi kirbud, kes elasid rottide seljas. Katk levis kirbuhammustusega. Rotid pesitsesid kaubanduslaevades. Kuna bakter ei tapnud silmapilkselt, siis inimesed suutsid reisida ja haigustekitajat edasi kanda. Esimesena jõuab pisik Sitsiiliasse. Laevad hakkavad saabuma juba haigete või surnud inimestega. Algselt ei nähta haiguses midagi erilist, sest selle sümptomid sarnanevad külmetuse omadega. Hiljem hakkavad paisuma lümfisõlmed, organite töö peatub ning võib tekkida ka veremürgitus. Ohuteguriks on see, et see on väga nakkav. Peagi ei taheta enam, et
Treiseias ütles Oidipusele, et Oidipus ongi Laiose mõrvar tapja ja ta saadeti karistuseks linnast välja. Oidipus saatis minema ka Kreoni, kes olevat nimetanud Oidipust mõrvariks. Mõni aeg hiljem rääkis Oidipuse abikaasa Iokaste Oidipusele, et Oidipus ikkagi oli Laiose tapnud, teadmate kellega on tegu. See oli juhtunud ühel maanteel toimunud kokkupõrkes. Oidupus rääkis karjasega, kes ütles Oidipusele, et Laios oli tema isa ja Iokaste oli tema ema. Seega oli ettekuulutus läinud täide. Uudisest mõistuse kaotanud Oidipus torkas endal silmad peast välja ja lasi end maalt välja saata. Enne seda palus ta Kreonil oma tütarde eest hooltseda, keda enam keegi ei sallinud. Meeleheites Iokaste poos end üles. 2. "Kuningas Oidipus" Tegevus toimub Teeba linnas Kreon läks tooma teadet taevavõimu Phoibose käest. Phoibus käskis maalt välja saata Laiose tapja. Kuningas Oidipus paneb mõrvalile needuse peale ning
tahes.“ (lk.97) Katk oli võtnud endale kitse kuju kui ta külla jõudis. „Kõik olid vait ainult kits nohises. Siis ütles ta: „Pead jalad segamini nagu sead põhus – ei need küll inimesed pole. Puha loomad. Siit pole mul täna kedagi võtta.“ (lk. 100). Katk oli üheks õhtuks eemale peletatud, kuid pidi järgmine õhtu tagasi tulema, seega päeval oli vaja katk üles otsida ja hävitada. „Katk ei peida end kuhugile kaugele, ta moondab end millekski ning ootab siis rahulikult, kuni aeg on käes ja tema vikat taas terav. Me peame ta üles leidma ennem seda.“ (lk. 100) Kõik asusid katku otsima. „Vana soldat Timofei tuulas rehe taga. Tal oli käes kang, millega kive ümber pöörata, et näha, mis peitub nende all. Nüüd upitas ta tagurpidi ühte eriti pirakat kivi, ja kui see vaikselt oma pesast välja libises ning kummuli pöördus nägi Timofei suurt hõberubla.“ (lk. 102). Timofei peitis hõberubla keele alla. „Katk oli kohal
lasknud ehitada, paastus ja tegi palvet ning laskis ka kõik mungad enese hinge eest palvetada. Viimsel õhtul tuli suur hulk kuradisi kloostri värava ette, hirmus pikse kärgatus oli kuulda, kurasis peksivad uksed ja aknad puruks ja lendasivad inetuma käraga ümber maja, suust voolasivad neil tulejõed välja. Et kloostri maja aga Jumala kaitse all seisis, siis ei päesenud nad sisse, ja vana kindrali hing sai päästetud. Ta heitis varsti selle järele kloostris rahulikult hinge. Must raamat Haapsalu kalender 1908 Keegi Runö mees oli kuratiga kontrahi teinud, milles vana Õelus mehele hääd jahisaaki ja suurt sissetulekut tõotas. Ühtlasi andis ta mehele musta raamatu punaste kirjadega, millega mees enesele niipalju hülgeid ette võib nõiduda, kui ta iganes soovib. Kui aga kontrahi aeg lõpule hakkas jõudma, siis ei tahtnud hülged enam mehe sõna kuulda, vaid läksivad iga
Teose lõpp on kurb -Leemeti elu läheb raskeks- ta armastatud lähedased surevad, mets jääb tühjaks ja tema üksi. Temast aga saab Põhja Konna valvaja ja hooldaja.. Leemet jäi täiesti tühja ja üksildasse metsa vananema ja oma lõppu, mis osutus ühtlasi ka metsarahva lõpuks, ootama. Oma igavikulises üksinduses sisistas Leemet veel endiselt enda lõbuks ussisõnu: ,,Kõik muu minus võib mädaneda, kuid ussisõnad jäävad ikka värskeks. Ussisõnad ja rahulikult tukkuv Põhja Konn." Raamat on eelkõige mõeldud inimestele, kellele meeldib põnev sündmustik, kummalised olud, traagiline, kurb lõpplahendus ja sügavam mõte. See võib tunduda imeliku muinasjutuna, milles on pisut eestlaste müüte, kuid see puudutab hoopis olulisemat teemat. Minu jaoks on autor püüdnud meile näidata, mis võib juhtuda kui me, eestlased, unustame oma esivanemad ja päritolu. Kirjanik näitab meile piltlikult,
ainult tema notarist isa, kes selle kõik meelega korraldas. Leonardo aga võtab pakkumise vastu. Ta võttis teemaks "Kuningate kummardamise"(1481, Uffizi, Firenze). Ta ei saanud tähtajaks valmis ning satub munkade võimusesse. Siiski ei suuda Leonardo kaasavara käsiraha ära maksta ja mungad peavad seda ise tegema. Ta süvenes maalimisse täielikult. Inimesi kujutas ta algul paljastena, alles siis maalis ta neile riided selga. Ta tahtis võimalikult täpselt tabada anatoomiat. Tema skitsvihikutesse ilmuvad esmakordselt hobused ja nüüd jäävad need tema kunstis alatisteks saatjateks. Leonardo tahab rääkida sümboolika kaudu, kujutada inimhinge inimese välise kuju ja zestide kaudu. Maalil on kaks põhilist tegelaskuju maali vasemas alumises nurgas vanamees, kes silmitseb toimuvat draamat ning alumises vasakus nurgas olev noormees, kes otsib oma pilguga sidet väljaspool maali oleva maailmaga
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana
Tallinna 21. Kool SINUHE Kaspar Erik Lind 10C 2013 I Raamat: Kõrkjalootsik `'Üksnes vilets neeger või kasimata süürlane käib tänaval asjal. Egiptlane teeb seda seinte vahel.'' - Hea võrdlus vaeste ja rikaste vahel, näitab hästi jõukusetaseme vahet. ''Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb ''kena poiss'' ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli.'' Liigselt ihadele järeleandmine võib lõppude lõpuks palju halba maksma minna. `'Rõõmutse, noormees, oma noorusest, sest vanadusel on tuhka kurgus ja balsameeritud keha ei naera oma haua pimeduses.'' Nooruse elujaks tuleks ratsionaalselt ning arukalt ära kasutada, sest vanemas eas ei pruugi enam seda energiat jaguda. II Raamat: Elu hoone `'Vahest soovin, et sõpra
Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuningliku kabeli varemetest
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" See on "tundmatu sõduri" jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt. I Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, "tundmatu sõdur" Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma. Veel enne kui mehed oleks käsipidi kokku läinud tuli leitnant ning lasi lisaportsjonid välja jagada. Mehed said kätte ka koduste kirjad. Nad olid ehitanud endale kaasaskantava ühisvälikäimla
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453, kui Bütsants lag
Iason ja Medeia: Iason oli Aisoni poeg, kelle kasvatas üles kentaur. 20 aastaselt läks Iason Peliase juurde õigusega endale kuuluvat trooni nõudma. Teepeal kandis ta üle jõe jumalanna Hera, kes sellest hetkest võttis poisi enda kaitse alla. Iasoni ülesanne oli ära tuua kuldvillak. Phineus juhatas Iasoni meeskonnale teed, sest nad olid ta päästnus igavesest harpüiade käes piinlemisest. Esialgu prooviti villakut saada kätte pelgalt küsides, kui kuningas Aietes ei andnud. Kuningas andis Iasonile ülesande ja kui noormees sellega hakkama saab, võib ta villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenij
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd sõita. Hõbeda
keegi. isa Goriot - endine nuudlikaupmees Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutusteta" Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane Vautrin- põgenenud sunnitööline Paul Bäumer peategelane Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Albert Kropp amputeeritud jalg Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Müller - õppis kõike. Kuul kõhtu, kaks tundi elus. Leer - armastas reisida ja armastust Isa Goriot elas proua Vauquer pansionis. Ta oli nuudli kaupmees. Jossef Ben õppis teoloogiat Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, Tjaden armastas kõige rohkem süüa
Leonardo da Vinci Me kõik tunneme Leonardo da Vincit geeniust, kes oli osav tohutult paljudes eluvaldkondades. Kuid ta on oma isiksuse peitnud osavalt kaunite maailide ja unikaalsete leiutiste taha, sest milline oli Leonardo hingeelu seda me tegelikult ju teada ei või. Leonardo da Vinci oli vasakukäeline ja kirjutas paremalt vasakule. Tema märkmeid saab lugeda vaid peegelpildis. Vasakukäelisus öeldi olevat kurjast ja see oli üks põhjustest, miks Leonardo da Vinci inimestest eemale hoidus. Kuid ka oma märkmetes ei anna ta enda mõtetest ja tunnetest rohkem mõista, kui mõnedes üksikutes korrapäratutes lausetes ja ümber nurga. Kes on see salapärane geenius, kellest maailm teab nii palju, samas mitte midagi? Viieteistkümnendal aprillil, laupäeval, kell kolm hommikul 1452. aastal, sündis Ser Piero ja Caterina poeg. Ta sai nimeks Leonardo. Leonardo da Vinci kuulus nende haruldaste universaalsete geeniuste hulka, kellele loodus oli kinkinud
pööratuks. Alles renessansis tekkis jõuline maailmajaatus. Selle võttis kristlus uusaja keskel omaks. Kristluse ja sihiteadliku maailmajaatuse ühendusest sündis kultuur, milles me elame. Meie ülesanne on seda säilitada ja täiustada. Teataval arenguastmel taotleb iga eetika suuremat sügavust. See tendents avaldub tungis uurida headuse põhiolemust. Eetikat ei rahulda enam mitmesuguste vooruste ja kohustuste määratlemine, loetlemine ja soovitamine, vaid ta tahab tabada seda, mis meis kõigis on ühist ja mida nad ühiselt taotlevad. Eetika, mis ei käsitle meie suhtumist teistesse elusolenditesse, on puudulik. Me peame kõikjal ja järjekindlalt ebainimlikkusega võitlea. Me peame jõudma nii kaugele, et mängu päast tapmist peetakse meie kultuuri häbiks. Suureks muutuseks eetikas on veel see, et eetika peab tänapäeval tunnistama niisuguse maailmavaate puudumist, millele ta võiks tugineda. Tegelikult on selline maailmavaade, millele eetika
Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov 2 2. Vaba valik Erich Maria Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Tegu on tõesti parima teosega, mida olen lugenud. See on traagiline, dramaatiline, sünge ent samas romantiline, siiras ning südamlik romaan. Lugu leiab aset II maailmasõja keskel, mil Saksamaa hakkas vaikselt Venemaale alla jääma. Inimesed olid sõjast väsinud, ega osanud kuidagi viletsusega leppida. Sündmused leiavad aset nii Venemaal kui ka Saksamaal. Teos algab saksa rügemendi tegevusega Venemaa rindel. Õhkkond on kohati päris võigas, ent samas suudavad naljatlevad noored sõdurid positiivsust üleval hoida. Just noored sõdurid, kuna enamus neist on koolipingist otse lahingusse visatud. Samuti ka peategelane Ernst
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele seesama C. Schmidt 1
aasta hilissuvel otsustasid allesjäänud juudi vastupanugruppide liikmed korraldada relvastatud ülestõusu. Kui Saksa väesalgad 1943. aasta 18. jaanuaril getosse sisenesid, tervitasid neid püssilasud. Mõned sakslased said surma. Kuigi umbes 6000 näljast nõrkenud juuti kinni püüti, põgenesid sakslased getost kabuhirmust ja hoidsid sealt mitu kuud eemale. Seda aega kasutasid juudi võitlejad eelseisva lahingu jaoks relvade kogumiseks. Rünnakut oodates tegeles umbes 800 meest ja naist võitluspaikade, punkrite ja peidikute ettevalmistamisega. Otsustav lahing algas 19. aprillil. Tankide toetusele vaatamata tõrjuti sakslased ja nende abilised tagasi. Intensiivne vastupanu sundis neid taktikat muutma. Edaspidi kasutati suurtükiväge ja õhurünnakuid. Sakslaste ülekaal oli aga suur. Kvartal kvartali järel süüdati põlema. Ennast seal varjanud inimesed pidid välja tulema, mispeale nad kas maha lasti või kinni võeti
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCENCES Marcus Aurelius Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI Tallinn 2009 Sisukord Elulugu Marcus Aurelius sündis 26. aprillil 121. aastal. Tema pere on pärit Ucubist, mis on väike linn Cordobast kagu poole Hispaanias. Tema ema oli Domitia Lucilla ja isa Marcus Annius Verus III. Marcusel oli ka noorem õde Annia Cornificia Faustina, kes suri noorena. Lapsepõlv möödus Aureliusel peamiselt hoolekandjatega, sest tolle aja aristokraatlike tavade järgi veetisid emad oma lastega vähe aega koos. Küll aga tänab Aurelius hiljem oma ema, kes õpetas talle j
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · Seisuslikule hierarhial
NÕIDUSE ÕPILANE I Dominikaalane koos kahe valvuriga suunduvad alla keldrisse, kus istub vang, keda peetakse olevat kuradiga ühenduses ja kellele määrati surmanuhtlus. Tema nimi oli Johannes Faber. Vang on saanud elamiseks veel 5 lisapäeva, et jutustada dominikaalasele oma lugu. Samuti olid nad otsustanud kõik selle üles kirjutada, teistele õpetuseks ja hoiatuseks. Nad läksid treppidest üles ja istusid ühte suurde tuppa maha, et alustada. Vang sõi leent ja leiba kehakinnituseks ning kõrvale veini,segatud äädikaga. See pidavat kõige paremini janu kustutama. Seejärel hakkas vang jutustama täiesti algusest, oma varasest lapsepõlvest. Ta kasvas üles juutide juures, rabi Esra majas Praha vanalinnas. Ühel sügisõhtul olid Esrad leidnud oma ukse tagant korvi, milles oli paksult riietesse mähitud laps. Lapsel olid sinised silmad, mis kõnelesid, et ta on kristlase laps. Rabi Esra oli juba 60-aasta
ROOTSI AEG (Tinglikult 1629-1699) Meeldetuletus Põhja-Eesti 1583 Rootsile Pljussa vaherahu lõpetas Liivi sõja (Rootsi Venemaa) Lõuna-Eesti 1629 Rootsile Altmargi vaherahu (Rootsi Poola) Saaremaa 1645 Rootsile Brömsebro rahuleping (Rootsi Taani) Ruhnu 1660 Rootsile Oliva rahu (Rootsi Poola) Rahvastik 1550 1620 1695 1698 1710 ~ 280 000 ~ 100 000 ~ 350 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 300 000 ~ 140 000 ~ 400 000 ~ 330 000 ~ 170
See sama raehärra oli enne Narva langemist saatnud oma pere ja vara Tallinnasse, justkui oleks midagi ette arvanud/teadnud. Samas uurimisel tuli välja, et tema oli tol päeval linnas, väravad olid kinni, aga teenja oli väljaspool. Vene pool sai Narva langemisega indu juurde, edasi hakati Virumaad enda kontrolli alla püüdma. Vasknarva oli järgmine. Mai lõpus jõudsid venelased sinna ning piirasid ümber. Narva langemise märgi all on kaitsjad üsnagi arad, vaikselt hakkab kaitsemeeskond põgenema. Kohaliku foogti sõnul lahkusid kõik peale nende, kellel haigus takistas lahkumast. Kindlusesse oli jäänud ca 30 kaitsjat. 6. juunil 1558 anti Vasknarva kindlus üle. Sisuliselt antakse järjest käest ära tugipunkte. Kagu-Eestis täpselt sama moodi. Mõlemal pool piiri kogutakse vägesid. Pihkva ja Tartu piiskopkonna piirile on hakanud Vene väed koonduma. Ordu hakkas samuti vägesid koondama, ordu ja Tartu piiskopkonna väed pidid kohtuma Kirumpääl
Paulo Coelho Posi nimi oli Santiago. Tema elu mõte oli ringi rännata. Vanemad tahtsid, et poisist saaks preester, et vanemad saaks tema üle uhkust tunda. Aga lapsest saadik oli tema unistuseks olnud tundma õppida maailma ja see näis palju olulisem, kui tunda Jumalat ja inimeste patte. Ühel õhtul ütles ta isale, et tahab ringi rännata. Isa ütles pojale ,, Nad tulevad, et leida midagi uut, ja lahkudes on ikka samasugused. Nad ronivad üles mägedele, et vaadata losse, ja leiavad, et minevik oli parem kui see, mis praegu. Olgu neil heledad juuksed või tume nahk, ikka on nad samasugused inimesed kui meie omad." Poisist sai karjus, isa andis talle raha, et ta saaks omale lambad osta. Isa ütles pojale, ,, rända niikaua mööda maad, kuni saad aru, et meie maa on kõige parem ja meie naised kõige ilusamad." Kui päevast päeva ühtesid ja samu inimesi näha, muutuvad nad varsti osakeseks meie elust. Ja kui nad meie ellu kuuluvad, tekib neil loomulikult soov seda muuta. Nad s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
