aastatest kuni 1780. aastateni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. 5. Kuidas mõjutas valgustus ühiskonna arengut? Valgustusajastul mõeldi välja liberalism, mis on majandusteooria, mis nõuab vaba kaubandust ja konkurentsi. Töödeldi välja võimude lahususe idee, selleks, et võimu kuritarvitamist välistada, peab võim olema jagatud mitmesugusteks kontrollitavateks organiteks. Ühiskonnas hakkas toimima kodanlus. 6. Iseloomusta Montesquieu, Voltaire´ ja Rousseau vaateid. TV lk. 21 ül.3 Montesquieu pidas parimaks riigivormiks konstitutsioonilist monarhiat. Ta kirjutas vajadusest eraldada seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim võimude lahususe põhimõte. Voltaire riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism, kus valitseb piiramatu võimuga haritud monarh, kes arvestab rahvaga.. Rousseau pidas ideaalseks riigikorda, kus puudub eraomand ja kõik on võrdsed. 7
Ameerikas ja Prantsusmaal, samuti rajas ta Euroopas tee Liberalismile Montesquieu Montesquieu eristas ühiskonnast sõltumatuid ja sõltuvaid seadusi. Ta ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis sobiksid igale ühiskonnale kõige paremini. · Väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suuremaga aga juba monarhiaks ja väga suure territooriumiga riike saab valitseda ainult despootia abil (despootiat pidas Montesquieu aga kõige halvemaks valitsusvormiks, mida ei tohiks Euroopas rakendada) · Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahusust, kus seadusandlik võim annaks seadusi, aga ei viiks neid ellu · Montesquieu toetas kolmanda, tasakaalustava võimuna sõltumatut kohtuvõimu Voltaire Pidas ideaalseks valitsemisvormiks monarhiat. · Enam kui keegi teine uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootuses, et valgustatud
Absolutism varauusaja Euroopas: 17.-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemisviis suuremat osa Euroopast. Inglismaa valitsemises oli näha absolutistlikke jooni kodusõjaeelsel (1603-1642) ning restauratsiooni ajajärgul (1660-1688). Absolutistlikku valitsemisviisi polnud Euroopa vabariikliku korraga riikides Hollandis ja Sveitsis ning ka Poolas. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV-le omistatav lause "Riik see olen mina!". Monarh oli riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik. Koos võimuga suurenes ka töökoormus: Louis XIV veetis päevas kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra tähtsaks toeks sai alaline sõjavägi. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi, mistõttu võim bürokratiseerus ning tekkis uus ja mõjukas ühiskonnakiht
haritlased suundusid Inglismaale, tutvusid uute ideedega ja levitasid neid, lisades neile pisut värvi. Prantsuse mõtlejad populariseerisid ka Inglise valitsusvormi. Rene Descartes (loe: dekaart) (1596-1650) oli ratsionalismi rajaja. Temalt pärineb lause "mõtlen, järelikult olen olemas". Descartes rõhutas vajadust kahelda usutõdedes ja selles, kas olemasolev kord ja süsteem vastab ikka inimeste vajadusele ja mõistusele. Charles Montesquieu (1689-1755) Sündis Bordeaux lähedal mantliaadli perekonnas. Sai hea hariduse, milles oli kesksel kohal antiikajalugu ja kirjandus. Pärast kohaliku kolledzi lõpetamist süvenes ta eriti õigusteadusesse, 27. aastaselt sai ta Bordeau` parlamendipresidendiks. See oli auväärne amet, mis jättis piisavalt aega ka teadusega tegelemiseks. Kümme aastat hiljem siirdus ta reisile mööda Euroopat. Tundis huvi külastatavate maade ühiskondlike suhete ja poliitilise elu vastu
presbüterlikku kirikukorraldust andmast. See maksis talle valusalt kätte, kuna parlament ja sotlased leppisid omavahel kokku ning esitasid kuningale omapoolsed nõudmised. Sama aasta lõpus anti kuningas parlamendi esindajatele üle ning sotlased lahkusid Inglismaa pinnalt. Charlesist oli saanud vahialune. Louis XVI (1754- 1793) James I (1566- 1625) Friedrich II (1712- 1786) Montesquieu Nimekast aadlisuguvõsast pärit Charles-Louis de Secondat Montesquieu elutööks sai raamat ,, Seaduste vaimust", mille ta eristas kahte liiki seadusi: 1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult hästi iga konkreetse ühiskonna loomusele. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel. Väikese
Eesmärk: Õpilane saab ülevaate valgustusajastust, teab mis on valgustus ja millised on selle iseloomulikud tunnused, omab ettekujutust tähtsamatest valgustusfilosoofidest ja nende vaadetest (eelkõige nende vaateid ideaalse riikliku korralduse kohta), teab uut mõistete tähendust ning oskab neid õiges kontekstis kasutada. Uued mõisted: valgustus, deism, võimude lahusus, utoopia, valgustatud absolutism Tähtsad isikud: Descartes, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Õpioskused: Kaasõpilastega suhtlemine, konspekti koostamine, avalik esinemine (küsimustele vastamine). Õpetaja eeltegevused ja vahendid: Kontrollida, kas tehnika töötab (st arvuti ja projektor). Töövahendid: õpik, töövihik, tahvel (kriidid/ markerid) arvuti, projektor Teemaga seonduvad mõisted ja isikud (abiks õpetajale): Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas.
Locke pidas väga oluliseks, et seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu ning et täidesaatev võim ei looks seadusi. Kahe võimu tasakaalus hoidmiseks ei tohtivat ükski seadus jõustuda ilma kuninga kinnituseta, maksuda kehtestamine pidi aga jääma vaid parlamendi kompententsi. Locke pidas vajalikuksriigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist. Montesquieu Charles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Tema elutööks sai raamat ,,Seaduse vaimust", milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu
Käsitusest, et inimene on olemuslikult arukas ja hea, sugenes üldine optimism ja usk ühisk. progressi, mida seni olid takistanud feod. ühisk. institutsioonid ja eeskätt pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maailmakäsituse mõju. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus ja nn. valgustatud absolutismi ideest mõjutatud aadel. Valgustusajastule omase maailmakäsituse alged kujunesid inglise empirismis. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja J.G.von Herder, üldkasutatavaks sai see pärast I.Kanti artikli "Was ist Aufklärung" ilmumist. Toetudes R.Descartes´i ratsionalismile ja inglise empirismile, vastandasid valgustajad kirikudogmadele ja skolastika autoriteetidele mõistuse ja rõhutasid ilmaliku hariduse ning teadmiste tähtsust. Nad olid veendunud, et ideed määravad ühiskonna arengu. Nad idealiseerisid ühiskonna ürgset looduselähedast seisundit ja tähtsustasid loomuõigust
Locke pidas väga oluliseks, et parlament ei rakendaks ise seadusi ellu ning et kuningas ei looks seadusi. Locke pidas valgustajana vajalikuks riigi ja kiriku lahutamist ning kritiseeris usulist tagakiusamist: ,,On naeruväärne, kui Taanis karistatakse inimest seepärast, et ta pole luterlane, Genfis, et pole kalvinist, ja Viinis, et pole katoliiklane." Locke'i õpetus oli aluseks inimõiguste deklaratsioonile Põhja- Ameerikas ja Prantsusmaal.[1] VALGUSTAJAD: 1)Charles-Louis de Secondat Montesquieu, kes oli pärit nimekast aadlisuguvõsast. Tema elutööks sai raamat ,,Seaduste vaimust" 1748. aastal. Ta esitas selles raamatus kahte liiki seadusi: 1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi, 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult hästi iga konkreetse ühiskonna vajalikkusele.
(17.saj lõpp-19.saj algus) Eeldus: teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Põhijooned: inimmõistus, ühiskond pidi olema mõistuspärane, ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus, ideed pidid maailma muutma (nendest aru saamiseks oli vaja haridust ja teadmisi), esskujuks oli loodus (kui mingi nähtus esines looduses, oli see mõistlik, vastupidine ei olnud); uus humanism (esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega) Valgustajad: · Voltaire (Francois Marie Arouet) filosoof, kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolan. Tema ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli esikohal võitlus katoliku kirikuga. Ta lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt pidi inimkond lähtuma loodusseadustest. Ta rõhutas ka isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism (valitseja ja filosoofi liit), valitseja pidi juhinduma filosoofi nõuannetest.
Absolutism Absolutism riigivalitsemisvorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. Miks tekib? paljudes riikides taheti stabiilsust, taheti ühte inimest, kes juhiks riiki. Reformatsioon ja rahvusriikide kujunemine lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tunnused (olid ka Prantsusmaal) : 1) piiramatu võimuga monarh kohtuvõim, täidesaatev ja seadusandlik võim on tema käes. 2) alaline sõjavägi kuningas käsutab seda, peavad palju sõdu, et võimu suurendada. Alaline sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis
Descartes kutsus kahtlema kõiges, sest just nii jõutakse tõsikindlate teadmisteni. Sellest tulenevalt sündis filosoofi põhiprintsiip cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas). Kuna mõttelend valgustusajastul oli kõrge mitmetel filosoofidel, siis leidub ka vaateid, mis eristuvad üksteisest. Seda võib täheldada arusaamadest ideaalsete poliitiliste vormide ja ühiskonna korralduse teemal. Voltaire lähtus poliitilise ideoloogia väljatöötamisel loodusõiguse teooriast, mille kohaselt peaks inimkond lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud absolutism, mis seisneb valitseja praktiliselt piiramatu võimuga tingimusel, et ta kaasab oma valitsemisse filosoofide nõuanded. Montesquieu analüüsis kolme peamist valitsemisvormi, jõudes järeldusele, et konstitutsiooniline monarhia tagaks ideaalsuse riigi valitsemises, tuues näiteks Inglismaa.
17.-18. sajand Absolutism Prantsusmaal. Kristlus oli lõhenenud, seda asendas rahvusriigi idee; riikide vahel selgemad piirid; keelte tähtsuse tõus; valitseja ja rahva huvide rõhutamine. Tunnused: riigivõim jagamatu ja kogu võim on valitseja käes, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt juhitud rahvamajandusele, alaliste armeede loomine, ametnikkonna kujunemine (armee kasv, kindlustööd, maksud); merkantilism - püüti võimalikult palju kaupa välja vedada ja vähe sisse tuua (suured sisseveotollid, manufaktuurid, kolooniate loomine) Louis XIV - tsentraliseeritud haldusaparaadi rajamine, vaimne ühtlustamine, merkantilistlik majanduspoliitika, hugenottide õiguste kaotamine, Versailles´i lossi rajamine Suurbritannia 17. sajandil. James I - soov kehtestada absolutismi, puudub alaline sõjavägi, püssivandenõu - taheti parlament õhku lasta. Charles I - saadab parlame
kui ka kohtuvõim. Hobbesi järgi kohustus kindlustada alamate julgeolek. Põhitöö ,,Leviathan" parim riigikord absolutism, ilma riigita on ,,Kõikide sõda kõigi vastu". John Locke empirismi põhjendaja, esimene inimõiguste käsitlus. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond ei olnud vanulik, inimsesed olid sündinud vabana nind elasid üksteist abistades. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist. Eelistas igale konkreetsele ühiskonna loomusele võimalikult täpseid seadusi. Toetas võimude lahususe põhimõtet. Voltaire pooldas monarhiat, kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus ta aasivalt. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Teos
J.Locke 17. s Inglise revolutsiooni põhjendamine. Ideed levisid Prantsusmaale. Ühiskondliku lepingu teooria: riik tekkinud lepingu tulemusel. Alamad loovutanud võimu valitsejale, aga neil õigus vabadusele, omandile ebaõiglusele vastu hakata, mässata. Õigus usuvabadusele. Võim tuleb jagada seadusandlikuks ja täidesaatvaks, et vältida ainuisiku despootiat. Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks valgustatud monarhiat. Rousseau kritiseeris nii absoluutsed kui ka parlamentaarset monarhiat. Montesquie- erinevate ühiskondade analüüs. Loodusolude, riigi suuruse mõju valitsemisele. Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine
Tallinna Laagna Gümnaasium Anne-Liis Tänav Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Referaat 11.a. Tallinn 2010. Sisukord 1 Sissejuhatus uusaega 2 Valgustusajastu algus ja valgustus Prantsusmaal 2.1 Voltaire 2.2 Charles Montesquieu 2.3 Jean-Jacques Rousseau 2.4 Entsükopedistid 3 Valgustus Saksamaal 3.1 Gottfried Wilhelm Leibniz 3.2 Christian Thomasius 3.3 Christian von Wolff 3.4 Johann Gottfried von Herder 4 Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus uusaega Uusaeg tähendab uut maailmapilti ja ideoloogiat ning pöördelisi arusaamu maailma ajoloolisest arengust. Selle mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16. sajandil , eristamaks kaasaega eelnenud ajaloost
Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida olid kasutanud indiaanlased. Pärast vahelduva eduga sõjategevust piirasid ameeriklased 1781. aastal Virginias Yorktown'i all Inglise väed sisse ja sundisid neid kapituleeruma. 1783. aastal sõlmitud Versailles' rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 20) valgustus, mõiste - Kõige olulisem vaimne liikumine, euroopas peale reformatsiooni. 21) kolm valgustuse tunnust - tehnika areng, uus mõtteviis, hariduse areng 22) Rousseau ideaalne riigivorm ja selle põhjendus - Rahvahääletus, rahvas peab olema haritud, oleks majanduslik ebavõrdsus väike, riik väike, pooldas otsest demokraatiat. Meeldis, et rahvas saab ise valida. 23) Voltaire` ideaalne riigivorm ja selle põhjendus - Valgustatud monarhia - monarh kasutab valgustatud absolutismi. Absoluutne võim, et aadlikud kuuletuksid. 24) Montesquieu` võimude lahusus - Kolm võimu (täidesaatev, seadusandlik, kohtuvõim)
Põhiteoseks on 1637 ilmunud "Arutlus meetodist". Astus välja Aristotelese loogika kui ka meetodi vastu, tema meelest võimaldab loogika seletada seda, mida teatakse. Rõhutas, et teadmiste ainus allikas on mõistus. Arvas, et on vaja kahelda kõiges. "cogito, ergo sum"- ma mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire- põhiteos "filosoofilised kirjad" . kuulus lause: "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta ise välja mõelda.". Voltaire võitles katoliku kiriku vastu. Arvas, et inimesed peavad lähtuma loodusseadustest. Õiglane ühiskonna kord on selline, mille eluseks on vabadus ja eraomand. Poliitiline ideaal on valgustatud absolutism. (veel üks kuulus lause katoliku kiriku vastu on "Purustage koletis!" Ch. Montesquier Suhtus satiiriliselt Prantsuse absolutistlikku korda. Tema peateos oli "Seaduste vaim". Pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahusus
Taheti religioossel pärimusel püsivat elukorda muuta. Toimus ühiskondlik edasi liikumine, mida oli enne pidurdanud pärimuslik religioon. Oluliselt kasvas teaduse ja teadusliku maalimakäsitluse mõju. Hakati usaldama vaatluste ja katsetega saadud teadmisi, isegi siis kui need läksid lahku senistest tõekspidamistest. Valgustusajastu peamiseks jõuks oli arenev kodanlus, ülimaks väärtuseks sai inimene ja väga tähtsaks muutus haridus. Ajajärgule andsid nime Voltaire ja Johann Gottfried von Herder. Eriti tuntuks sai see koos Kanti artikliga ,,Mis on valgustus?", kus ta väljendas inimese püüdlust igas olukorras ise mõelda. Avastati uusi seaduspärasusi ja veenduti, et looduses pole mitte midagi juhuslikku. Kujunes õpetus deism, et Jumal on maailmas kõik kindlaks määranud ning ei sega end enam maailma käiku. Kõiki sündmusi maal juhivad loodusseadused. Jumalalt imet on asjatu oodata. Deismi pinnal tekkis oluline valgustusajastu jõud vabamüürlus
Samuti oli oluline lähtumine loodusseadustest ning uus humanism e. esiplaanile seati inimene oma kirgede ja vajadustega. Suurimaks ideoloogiks peetakse Voltaire'i. Tema põhiideedeks olid võitlus katoliku kirikuga, inimeste looduslikud õigused, isikuvabadus, aga ka sõna-ja trükivabadus. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism, mille all mõtles valitsejate liitu filosoofidega. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust rõhutas prantsuse filosoof Rene Descartes. Montesquieu põhiteos oli 1748.a avaldatud ,,Seaduse vaim", milles ta analüüsib kolme peamist valitsemisvormi, ideaalseks nendest peab konstitutsioonilist monarhiat. Kesksel kohal oli Montesquieu vaadetes võimude lahususe teooria. Samuti esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt Põhjamaal elavad inimesed on kliima tõttu tugevamad, aktiivsemad ja sihikindlamad. Valgustajate vasakpoolse suuna suurim esindaja oli prantsuse filosoof Jean-Jacques Rousseau. Tema
Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane, võitlus katoliku kirikuga, mida ta pidas peavaenlaseks; lähtus loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest; tema arvates on õiglane ühiskond selline, mille aluseks on vabadus ja omand; isikuvabaduse rõhutamine; tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism; Charles Montesquieu konstitutsioonilist monarhiat pidas ta ideaalseks riigikorraks; Despootiat nimetas ta koletuslikuks; vabariik a sobiva aga ainult väikese territooriumi puhul. Võimude lahususe teooria; Ta arvas et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud; Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu nim. teda liberalismi üheks isaks; Jean-Jacques Rousseau Teos ,,ühiskondlik leping" , milles ta vastandas feodaalkorrale inimeste loodusliku seisundi enne riigi tekkimist
( Inglismaa ) · J. Locke pooldas nn loomuõiguste olemasolu riigi tekkides loobusid inimesed osast oma õigustest riigi hüvanguks, seega on riik saanud oma võimu rahvalt ja peab tegutsema rahva hüvanguks. Ta kaitses rahva mässuõigust, aga vägivalda tohtis kasutada vaid vale ja ebaseadusliku võimu vastu. Locke'ilt pärineb ka võimude lahususe idee. Tema peateoseks on ,,Essee inimmõistusest" ( Inglismaa ) · Voltaire Prantsusmaa ja kogu ajastu vaimne valitseja. Pidas leppimatut võitlust katoliku kirikuga, esindades deistlikku arusaama jumalast (seisukoht, et jumal on küll maailma loonud, aga ta ei sega end enam maailma asjadesse vahele ). Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism. ( Prantsusmaa ) · C. Montesquieu ,,Pärsia kirjad" , ,,Seaduste vaim" ; jõudis järeldusele, et seaduste
astronoom-ennustas ette päikesevarjutuse. Pakkus algeks vett. Tõi välja aine omadused. Tema põhitermin apeiron (lõputu, piiratu). Aine ise on ebamäärane, ei too ainet välja; liigub Ürgaineks on õhk-see on lõputu, piiritu, liigub. müüdid on inimeste poolt välja mõeldud pooldab konstitutsioonilist monarhiat, Ühiskonda mõjutavad geograafilised tegurid kliima, relfjeef . Jumala küsimus: Jumal on looja, hing on surelik Omand on püha ja puutumatu. Riik tekkis kui ühiskondlik leping. mitte mõistus, vaid lausa puhas mõistus, samastab jumalat loodusega. Ühiskond peab olema mõistuse pärane. udukogu teooria. Puhta mõistuse
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollitav rahvuskir
propageerida ja levitada vagadust ja alandlikkust. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses>filosoof teenib oma teostega Aquino Thomas (13. saj) skolastik, õnnest ja pol.elust ühiskonda Kuigi õndsus siinpoolsuses võimatu, on õnn teatud määral võimalik Jean Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist. Eri funktsioonid. Loomulik inimene Hea elu on seega poliitiline küsimus Enesearmastus (amour de soi) – põhivajaduste rahuldamine Valitsejate ülesanne? Seadused > voorused, peab õpetama voorl
- kõigil inimestel on sünnipärased õigused, inimõigused, õigus elule ja vabadusele - võim peaks olema jagatud * J. Kant - alaealisus ei tähenda vanust ( alaealisus tähendab, et ei juleta arvamust välja öelda ) - Julge olla tark! Julge oma arvamust väljendada! Montesquieu ( 1689-1755 ) - eelistas igale konkreetsele ühiskonnale vastavaid seadusi - toetas võimude lahusust Voltaire ( 1694-1778 ) - pidas monarhiat ideaalseks valitsemisviisiks - suhtus demokraatiasse aasivalt ( nöökivalt ) - uskus, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida Rousseau ( 1712-1778 ) - ei leidnud ideaalset riigivormi üldise tahte elluviimiseks ( kahtles parlamentaarses demokraatias ) - ideaalne riik sai olla ainult väga väike, kus otsuseid langetab rahvakooslolek - kodanike haridus tagab selle, et suureks kasvanud järglastest saavad omamaa kaitsjad ja isad
valimistel oma hääle teisele kandidaadile või seab end ise kandidaadiks. Nii teostubki demokraatlikus ühiskonnas rahva võim. Tundmatu autor. Montesquieu' portree. Quentin de La Tour. J. J. Rousseau' portree. Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on KOLME VÕIMU LAHUSUS: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tegutsevad üksteisest sõltumatult. Selle nõude pani 18. saj esimest korda kirja prantsuse filosoof Montesquieu [mo(n) tesk´jöö]. Nii tema kui ka Rousseau olid Suure revolutsiooni puhkedes juba surnud, kuid nende edumeelsed ideed elasid uue põlvkonna haritud inimeste mõtetes edasi. *** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud (Eestis alates 18. eluaastast). Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda.
filosoofiliseks aluseks. Rajaja oli J. Lock (1632-1704) ,,taabula raasa" inimene on puhas leht sündides, kuhu elu jooksul kirjutatakse kogemusi. Ta oli ka liberalismi isa (vabameelsus). Liberalism on selline ideoloogia mis rõhutab kõikide inimeste sünnipärast vabadust ja võrdsust. Politooloogias rõhutatakse teda võimuse lahususe põhimõtte välja toojana (seadusandlik ja täidesaatev võim peavad olema erldatud). Prantsuse liberalismi isaks peetakse J. Montesquieu (1689 1755). Tema toob juurde kolmada sõltumatu võimu kohtuvõim. Mitteametlik. Neljas võim on meedia. Majandusinimesed on rõhutanud viiendat võimu sõltumatu
mõistuse pärased vaid mõistuse vastased: pärisorjus ja usuline fanatism. Voltaire ehk naerev filosoof, prantsuse kuulus valgustaja. DEISMI esindab. Tähendab seda, et jumal on looja, aga pärast loomist areneb maailm oma reeglite järgi. Nimetas jumalat suureks loojaks, instruktoriks. On kodanikuvabaduse, sõna, trüki, vabaduse kaitsja. ,,ma ei poolda seda mida te ütlete, aga ma kaitsen surmani seda mida ütlete ,,. Teine prantsuse valgustaja Charles de Montesquieu ( 1698-1755 ) pooldas valgustatud absolutismi. Pooldab konstitutsioonilist monarhiat. Valitseja võim on piiratud. Inglismaa tema suurim eeskuju. Räägib kohtuvõimu lahususest. Kolmas prantsuse valgustaja Rousseau. Radikaalsemate vaadetega, vabariiklane, pooldab vabariiki, mitte enam monarhiat, leiab et eraomandit tuleks piirata, räägib progresseeruvast maksust varanduselt ehk tänapäevaline astmeline tulumaks, kõik maksavad ühe ja sama % eest tulumaksu
püsida Rene Descartes (1696-1650) Voltaire Prantsuse valgustusfilosoof. Õige nimi on Aruett ( häälda: Aruee). Sündis Pariisis. Isa oli notar kinnitas dokumente. Voltaire õppis Jesuiitide kolleegiumis. Voltaire sattus Bastille'i kindlustusvanglasse pilkekirjutiste tõttu. Voltaire tutvus pagenduses, Inglismaal olles Isaac Newtoni ja John Lock'iga. Voltaire oli deist Jumal on loonud maailma aga enam ei sekku inimeste tegevusse. Valgustusfilosoofid : Voltaire, Rousseau ja Montesquieu ( Montesgiö) Markiis du Chatelet'il oli Voltaire üle suur mõju. ( Markii dü chatelei) Oma elu lõpuaastatel elas Berni lossis, Genfi järve ääres. Kui suri, siis maeti ta Pariisi. Valgustusfilosoofia rõhutas hariduse tähtsust ja kirus katoliku kirikut. Peateosed: · Candite · Filosoofiline sõnaraamat Voltaire ütles, et tema võitleb sallivuse eest. Aga ta sallis valikuliselt. ,,Hävitage koletis" tema kuulus lause . Koletise all mõtles katoliku kirikut.
b) ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid valu meenutades oma halbu tegusid Shaftesbury õnneliku elu vormidest Jääb lahtiseks, millist rolli mängivad välised asjad õnnes Ent on kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses Samas ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau loomulikust ja ühiskondlikust inimesest I Loomulik inimene Enesearmastus (amour de soi) põhivajaduste rahuldamine Sõltumatu: ei taha teistele halba ei võistle nendega 4 ei püüa muljet avaldada ei tunne hirmu Ühiskondlik inimene Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast
valimistel oma hääle teisele kandidaadile või seab end ise kandidaadiks. Nii teostubki demokraatlikus ühiskonnas rahva võim. Tundmatu autor. Montesquieu' portree. Quentin de La Tour. J. J. Rousseau' portree. Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on KOLME VÕIMU LAHUSUS: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim tegutsevad üksteisest sõltumatult. Selle nõude pani 18. saj. esimest korda kirja prantsuse filosoof Montesquieu [mo(n) tösk´jöö]. Nii tema kui ka Rousseau olid Suure revolutsiooni puhkedes juba surnud, kuid nende edumeelsed ideed elasid uue põlvkonna haritud inimeste mõtetes edasi. *** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud (Eestis alates 18. eluaastast). Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda
9)Seisus, mis maksab makse lihtrahvas a 10)Prantsuse revolutsiooni algus 1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal Õiguste Bill 12) Piiramatu kuninga võim absolutism/absoluutne monarhia 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest ühendatud kuningriik 14) Päikesekuningas Louis XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 Stuart 16) Filosoofiline suund, teadmiste allikas on kogemus empirism 17)Valitsema peab valgustatud monarh, absoluutse võimuga valgustatud absolutism 18)Valgustusajastuks nimetatakse perioodi 18. saj. 19)USA-le panid aluse13 Inglismaa kolooniat 20)USA Iseseisvussõda algas lahinguga Lexington 21) 1773.a toimus „teejoomine“ Bostonis 22) USA Iseseisvussõda algas aastal 1775 23) USA riigikorda nimetatakse presidentaalne vabariik 24)USA I president oli George Washington 25)Iseseisvusdeklaratsiooni autor T. Jefferson 26USA osariike valitsevad kubernerid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
