NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e
ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Vana-Kreeka nimevaidlus: kas sõnad on jumala antud või kokkuleppelised? Kokkuleppelisuse pooltargument: nimede olemasolu näitab, et sõnad on kokkuleppelised, sest ühenimelisi asju on olemasja nimesid saab vahetada.
Ülevaade nimeuurimisest ja korraldusest Onomastika ehk nimeõpetus on leksikoloogia haru, mis käsitleb nimede struktuuri, algtähendust, päritolu ja muutumist. Onomastika kitsam haru on keele või piirkonna nimed. Nimed jagunevad: kohanimed ehk toponüümid ja isikunimed ehk antroponüümid. Nimeuurimine sai alguse kohanimede uurimisest, alles hiljem hakati uurima kohanimesid. Eestis hakkasid kohanimesid uurima Eestis elavad baltisakslased 19.sajandil. Nad uurisid põhiliselt vere lõpulisi nimesid. Tänapäevane nimeuurimine Eestis sai alguse 1960. aastatel. Keskne nimeuurija oli siis Valdek Päll, kes oli keskendunud peamiselt Põhja-Tartu kohanimedele. Hetkel tegeleb kohanimedega Marja Kallasmaa, kes on keskendunud Saaremaa kohanimedele. Hiljem on ta uurinud ka Läänemaa kohanimesid ning vanu isikunimesid
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EESTI PEREKONNANIMED referaat Juhendaja Tiina Alekõrs Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................lk 3 1. Onomastika......................................................................................................lk 4 1
Mõnel kohanimeliigilgi on veel oma termin . Enim kasutatakse veekogunime ehk hüdronüümi (mere-, järve-, jõe-, soonimed) . Linnasiseste objektide jaoks on termin urbonüümid (tänava-, väljaku-, silla-, torni-, kiriku- jm nimed, nagu Pärnu maantee, Vabaduse väljak, Kivisild, Munkadetagune torn, Niguliste kirik). Kohanimede struktuuri, päritolu, muutumist ja levikut uurib toponüümia. Vahel öeldakse ka toponüümika, aga see sõna märgib veel mingi keele või piirkonna kohanimede kogumit, nt vadja toponüümika, Põhja-Tartumaa toponüümika. Kõigist onomastika osadest ongi Eestis kõige väljaarendatum ja tulemusrikkam toponüümia. Kohanimed, eriti väikekohanimed on valdkond, mida mõnel ajal ja mõnes riigis on seotud ideoloogiaga . Nõukogude ajal pandi Eestis palju mingit abstraktset ajastu sümbolit tähistavaid nimesid, nt Nõukogude väljak, Võidu väljak, Saluudi tänav, Oktoobri t, Komsomoli t, Pioneeride t . Siin oli oma osa
Kuidas eestlased endale perekonnanimed said Eestlaste perekonnanimed enne XIX sajandit Vanimates kirjalikes allikates esinevad eestlaste ainunimed, st üheosalised isikunimed. Läti Henriku kroonikas nt Lembitu, Wottele, Maniwalde, Unnepewe, Meme, Kyriavanus, Tabelinus, Wytamas (Roos 1961: 343). 1255. aasta saarlaste ja ordumeistri vahel sõlmitud lepingus on nimepidi märgitud kaheksa saarlast: Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete, Cake (Tiit 1976: 485). Alles XIV sajandil pärast maa ristiusustamist ilmuvad allikatesse lisanimed.
tähtsat rolli seda on vähem kui kusagil mujal meie planeedil. Aja jooksul on see kindlasti muutunud. Tihti tundub, et põlvkondade vaheldumise käigus muutub religioon eestlaste jaoks järjest vähem tähtsamaks. Religiooni rolli inimese elus näitab näiteks see, kui tähtis või mõjukas on ta jaoks pühakiri. Kuna kristlasi on teiste usundite tunnistajatega võrreldes rohkem, võib öelda, et Eestis on mõjukaim pühakiri piibel. Üks viis pühakirja au sees hoida on selle tegelaste nimesid panna oma lastele. Suurem osa tänapäeval levinud nimesid on tegelikult sageli vanemate teadmatagi piiblinimede tuletused ja kohandused. Viimasel ajal on muutnud trendiks, et vanemad tahavad oma lapsele panna sellist nime, mida ei ole kellelgi teisel mõeldakse välja täiesti uusi nimesid või luuakse uutmoodi tuletusi juba tuntud nimedest. Siiski võib täheldada, et suurest erilisuse tungist hoolimata pannakse ka praegu lastele originaalseid piiblinimesid. Sellest tuli ka idee
toimkond, mis andis asjatundlikku nõu nimede eestipärastamiseks. Nimede eestistamine kerkis päevakorrale 1930. aastail, mil saksapärastel perekonnanimedel oli nii suur osakaal, et võimatu oli nende järgi määrata inimese rahvust. 1934. aastal võeti vastu perekonnanimede korraldamise seadus, mille järgi olid perekonnanimede muutmise põhjuseks näiteks võõrakeelne kuju, halb või labane tähendus, soov eristada perekonnanime, kui see on liiga laialt tarvitusel, soov hoida alal sugukonnanime jne. Nõukogude perioodil oli Emakeele Seltsist kujunenud omakeelse ühiskonna kestmajäämise sümboleid. Murdekeele ja (koha)nimede kogumiseks korraldati mitmesuguseid võistlusi ning kauaaegsed ja tõhusad
................................................................ 6 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE..................................................... 9 2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded............................... 9 2.2. Isikunime andmine lapsele........................................................... 10 2.3. Isikunime õigekirjutus.................................................................. 11 2.4. Uue isikunime andmine ja perekonnanime või isikunime taastamine... 11 KOKKUVÕTE....................................................................................14 JÄRELDUSED.................................................................................. 15 VIIDATUD KIRJANDUS...................................................................... 16 SISSEJUHATUS Inimeste omavahelisi suhteid reguleerib sotsiaalne kord ehk õigus. See on loodud inimkäitumise korrastamiseks. Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, mis
· Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan)
[1] 2. EESNIME VALIK Sünni registreerimise käigus pannakse lapsele ka nimi. Eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, headele kommetele ning võõrkeelse eesnime korral vastava keele reeglitele. 2.1. Nimevaliku reguleerimise ajaloost Vanim eesnimede valikut reguleeriv demokraatlikult seaduslik kirjalik allikas on 1925. aastal 1. jaanuaril jõustunud Eesti Vabariigi Perekonnaseisu seadus. Selle seaduse üks paragrahv sätestab, et akti ei või kanda vastsündinu kohta nimesid, mis vastuolus heade kommetega või teisiti võivad tekitada avalikku pahameelt või on naeruväärsed; samuti ei või akti kanda vastsündinud poeglapsele nime, mis üldiselt tuntud tütarlapse nimena, ja vastsündinud tütarlapsele nime, mis üldiselt tuntud poeglapse nimena. [4] Nii Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadus kui Eesti NSV Abielu- ja Perekonnakoodeks, mis jõustus 1. jaanuaril 1970, ei ütle midagi selle kohta, milline lapse nimi olema peab, kuni ta olemas on
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2
OÜ), kuid seda on soovitav teha vaid sel juhul, kui ettevõtte peamine tegevus ongi antud teenuse pakkumine. Kui plaanitakse lisaks põhitegevusalale pakkuda teist liiki teenuseid, võib tegevust sisaldav ärinimi muutuda problemaatiliseks. · Nimi peab eristuma äriregistrisse varem kantud nimedest ja kaubamärkidest., kuid kindlat reeglit nime eristatavuse osas pole, kuna see sõltub palju konkreetsest nimest. Nt ärinimed ,,Photolux" ja ,,Fotoluks" erinevad 3 tähe osas, aga seaduse mõistes on tegu sarnaste nimedega. Samas ,,Juust" ja ,,Just" erinevad 1 tähe osas, aga sobivad, · Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega, · Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus, · Kohanimede kasutamisel peab ärinimes sisalduma kohanimest eristuv täiend, · Piirangud puudutavad veel seadusega kaitstud
· osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus-nimisõnad (andekus, võimekus); · osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus); · osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane); · osa stik-nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik). Neid tuletisi võib hääldada nii II kui ka III vältes, eksimata õigehäälduse vastu. Peale selle on veel mõningaid muutumatuid sõnu, mille ranget vältenormi pole põhjust nõuda. Nii olid seni fikseeritud II-vältelistena, aga nüüd on märgitud ka III vältes näiteks: alles, ammu, hilja, ilma, jõude, muiste, mullu, vääralt. 3
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega:
väljenditest....................................................................8 Kokkuvõte.........................................10 Kirjandus.........................................11 Sissejuhatus Algustäheordograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni,st missugune on tähendus suurel algustähel võrreldes väikesega .Suure algutähe kasutamise reeglid on muutunud läbi aegade .Kuid 21.sajandil tähistab suur algustäht lause algust, nimesid, osa nimetusi nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks ning tunderõhku.Järgnevat püüab autor anda lühikest ülevaadet algustähe tähtsusest. Kuidas ,miks ja milliste reeglite kohaselt kirjutatakse eessuurtäht ja kuna läbivsuurtäht. Pikemalt peatutakse ka aktuaalsematel teemadel nagu kuidas kirjutada kaupade nimetusi,kas suur algustäht avaldab austust ,kas suurel algustähel on üldse tähtsus ja kuidas kirjutada nimetäiendiga piltlikud väljendid .Lisaks
kokkupuuted geograafia, eelkõige kultuurigeograafiaga. Nimelt tegeleb kultuurigeograafia kohanimedega ehk toponüümidega, isikunimedega tegeletakse vähem. Lisaks isiku- ja kohanimedel on nimed ka nt koduloomadel, taevakehadel, laevadel vääriskividel, loodusnähtustel jm. Eestis on nimeteadus suhteliselt hästi arenenud, kuid ainult toponüümidele spetsialiseerunud uurijaid on vähe. Tuntumad uurijad on Peeter Päll- maailma kohanimed, Marja Kallasmaa- Saaremaa ja Hiiumaa kohanimed, Evar Saar- Lõuna-Eesti kohanimed. Institutsioonidest tegeleb sellega eesti keele instituut tallinnas. Geograafidest on tegelenud sellega Varep, Kurs, Tiik ja Paatsi. Kohanimed- tähistavad kohti maapinnal ehk geograaflisi objekte. Rohkem on nimesid paikades, kus inimene aktiivsemalt tegutseb, samuti seal, kus maastikuvormid on mitmekesised. , nt rannaalad. Võimalik on välja arvutada nimetihedus see on kui palju tuleb kohanimesid ühe km2 kohta. Soomes on keskmiselt 6-8 nime
loomisel, laenamise jne. Oskuskeeltel on tänapäeva maailmas suur roll ja nad on väga kogu aeg tekib uusi teadusvaldkondi ja käibesse tuleb uusi mõisteid ja mõistevälju. Nimekorraldus- nimekorralduses on väga suur roll rahvusvahelisel koostööl ja juriidilistel aspektidel, sest nimed ületavad kergesti riigipiire. Põhjalikult on uuritud kohanimesid, isikunimede ja ärinimede uurimine on hoogu saanud alles viimasel ajal. Nimekorraldus tegeleb eestikeelsete kohanimede ja võõrnimede eestikeelse kuju normimisega, ka eesti nimede rahvusvaheliste kirjutusnõuete koostamise ja levitamisega. Praegune juhtiv nimekorralduse spetsialist on Peeter Päll. ,,Nimekorralduse analüüs" 2002. Keeleõppekorraldus-see hõlmab nii emakeele kui võõrkeele õpet. Selle probleeme uuritakse seoses keelekontaktidega ja mitte-eestlastele eesti keele õpetamisega. Martin Ehala. Silvi Vare ,,Eesti keel vene koolis" 2004. 19. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid.
ette, märkides ajavahemiku, millal ettevõte ei tegutse. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõtte tegevus tulenevalt tegevusala iseloomust on hooajaline, võib äriregistri pidajale teatada ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva. Ettevõtte tegevuse algus- ja lõppkuupäeva võib teatada ka ajutise tegutsemise korral Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit. Ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest sama registripidaja tööpiirkonnas registreeritud ärinimedest. Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi. Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte, võib omandaja senise ärinime all edasi tegutseda võõrandaja kirjalikul nõusolekul.
sätestatud teisiti. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada ka selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kandmisel tuleb tasuda riigilõiv suurusega 12,78 . Kuni äriregistrisse kandmiseni võib ettevõtja tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime kasutades. 2 FIE asutamiseks piisab avaldusest (juhul, kui on eraisikuna olemas äritegevuseks sobiv pangakonto). Avalduse peab koostama notari juures või elektroonilisel registreerimisel ettevõtjaportaalis, sest allkirjade tõendamine on vajalik. FIE-ks registreerimine on mõttekas juhul, kui äritegevuses saadakse hakkama üksinda või pere abil ja kui asutamis- ning halduskulusid soovitakse madalal hoida.
juriidilise isiku ühinemist, jagunemist ega ümberkujundamist; 4. riigilõiv on makstud ettevõtjaportaalis olevate pangalinkide kaudu, kasutades eeltäidetud maksekorraldust. 2.FIE asutamiseks vajalikud otsused ja tegevused 2. 1. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja kaubamärk Füüsilisest isikust ettevõtja ärinime valikul peab järgima järgnevaid punkte: 1. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit (küll aga võib ärinimi sisaldada täiendit, mis viitab nt tegevusalale) Näide: FIE Jüri Kase Autoteenindus 2. Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi Näiteks: FIE Antsu Talu 3. Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule
1136 SE I ERADETEKTIIVINDUSE SEADUS 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Seadus sätestab eradetektiivindusega tegelemise õiguslikud alused ja korra, eradetektiivi vastutuse ning järelevalve alused ja korra eradetektiivinduse üle. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Eradetektiivindus Eradetektiivindus on ettevõtluse liik, mille tegevusalaks on eradetektiiviteenuse osutamine. § 3. Eradetektiiviteenus (1) Eradetektiiviteenus on teabe kogumine: 1) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta tsiviil-, väärteo- ja haldusasjades; 2) tõendite olemasolu, nende kandjate ja allikate kohta kriminaalasjades vastavalt §-s 14 sätestatule; 3) teadmata kadun
isiku ühinemist, jagunemist ega ümberkujundamist; 4. riigilõiv on makstud ettevõtjaportaalis olevate pangalinkide kaudu, kasutades eeltäidetud maksekorraldust. 2.FIE asutamiseks vajalikud otsused ja tegevused 2. 1. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja kaubamärk Füüsilisest isikust ettevõtja ärinime valikul peab järgima järgnevaid punkte: 1. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit (küll aga võib ärinimi sisaldada täiendit, mis viitab nt tegevusalale) Näide: FIE Jüri Kase Autoteenindus 2. Füüsilisest isikust talupidaja ärinimi ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime juhul, kui ärinimes sisaldub talu nimi Näiteks: FIE Antsu Talu 3. Kui füüsilisest isikust ettevõtja võõrandab teisele füüsilisele isikule ettevõtte,
Sama autori sama ilmumisaastaga teostele lisatakse eristuseks tähed a, b, c (autori nime ja aastaarvuga viitamise puhul), nt Vaba, L. 1990a. Balti kett ... Vaba, L. 1990b. Die baltischen ... · raamatute puhul, millel autori nime ei ole antud, kuid tiitellehel võib olla toimetaja ja/või koostaja nimi (nimed), kirjeldatakse pealkirja järgi. Pealkiri: pealkirja täiendandmed /Koostaja ja/või toimetaja nimi (kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette). Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv. Märkused. Kirjakeele teataja 1979: Õigekeelsuskomisjoni otsused / Toim. T. Erelt, H. Saari. Tallinn: Valgus, 1985, 102 lk. · autorita ja tiiteltoimetajata raamatud on enamasti teatmeteosed ja sõnaraamatud. Tekstiviitena kasutatakse nende puhul tavaks saanud lühendeid, mis pannakse ka siis kasutatud kirjanduse loetelus kirje ette. EE 8 = Eesti Entsüklopeedia 8
Sama autori sama ilmumisaastaga teostele lisatakse eristuseks tähed a, b, c (autori nime ja aastaarvuga viitamise puhul), nt Vaba, L. 1990a. Balti kett ... Vaba, L. 1990b. Die baltischen ... · raamatute puhul, millel autori nime ei ole antud, kuid tiitellehel võib olla toimetaja ja/või koostaja nimi (nimed), kirjeldatakse pealkirja järgi. Pealkiri: pealkirja täiendandmed /Koostaja ja/või toimetaja nimi (kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette). Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv. Märkused. Kirjakeele teataja 1979: Õigekeelsuskomisjoni otsused / Toim. T. Erelt, H. Saari. Tallinn: Valgus, 1985, 102 lk. · autorita ja tiiteltoimetajata raamatud on enamasti teatmeteosed ja sõnaraamatud. Tekstiviitena kasutatakse nende puhul tavaks saanud lühendeid, mis pannakse ka siis kasutatud kirjanduse loetelus kirje ette. EE 8 = Eesti Entsüklopeedia 8. köide
ÜHINGUÕIGUS 2016 1. Ühinguõiguse alused Ühinguõigusliku regulatsiooni alused on kindlaks määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses52. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel, ning kui seadus ei sätesta teisiti, siis ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada nende õiguste kasutamise tingimused ja korra.53 Ettevõtlusvabadusele kehtestatavad „piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see normi legitiimse eesmärgiga on põhjendatav. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga“.54 Riigikohtu hinnangul riivab ettevõtlusvabadust avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tege
Õige on kirjutada ugri keeled. Õige on kirjutada Eesti kodanikud (ühendi esimene sõna suure algustähega). Lause sees on sõnad lisa ja joonis väiketähega: vt lisa 1, vt joonis 2. Kirjutada Kadri sai. Õige on Eesti loodus (ühendi esimene sõna on suure algustähega). Õige on e-valitsus, aga lause alguses E-valitsus. Ühendis Egiptuse nuhtlus on esimene sõna suure algustähega. Õige on kirjutada Mandri-Soome ja Mandri-Eesti. Kohanime täpsustav täiendosa on suure algustähega ja ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil. Õige on kirjutada Berliini roheline. Õige on kirjutada Aasia köök, Indoneesia köök, Hiina köök (ühendite esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada Pühalepa tanu. Kirjakeeles on vana testament väikeste algustähtedega. Kirjutada väikeste algustähtedega: külm sõda, laulev revolutsioon. Õige on kirjutada Türgi diivan. Sõnad toora ja talmud on väikese tähega.
2009). 4. FÜÜSILESEST ISIKUST ETTEVÕTJA ÄRINIMI Ärinimi on ettevõtja äriregistrisse kantud nimi. FIE ärinimes peab reeglina sisalduma tema ees- ja perekonnanimi ning selle ette või taha võib siis mõned sõnad lisada: näiteks jurist Ants Malakas (Äriseadustik 2004). FIE ärinimi peab olema kirjutatud eesti- ladina tähestikus. Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime ning ei või sisaldada äriühingule viitavat täiendit ega lühendit. Maksu- ja Tolliametis FIEna registreeritud inimene võib tegutseda ainult oma ees- ja perekonnanime all. Nime all tegutsemine tähendab praktiliselt seda, mida kirjutatakse ametlikele dokumentidele ning mida kasutatakse seadustes nõutud juhtudel kauplemiskoha ja kauba tähistamiseks (FIE registreerimine 2010). Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimes ei pea sisalduma täheühendit FIE. Äriühingutel on nime
1934. aastal oktoobris lõppes poliitiline kriis Eestis. Valitsus, kus jäme ots oli kolme mehe- Pätsi, Laidoneri ja Einbundi- käes, kontrollisid kindlalt olukorda riigielu kõigis sfäärides. 1934. aasta 18. detsembrist keelati ajalehtedel ja ajakirjadel kritiseerida valitsust ja riigijuhte ning rikkuda poleemikaga kodurahu. Kehtestati järeltsensuur. 1935. aastal algatas Päts nimede eestistamise aktsiooni. Hinnangute järgi oli eestlastel umbes 340 000 võõrapärast perekonnanime. 1935. aasta jooksul eestistati umbes 35 000 nime. Samuti alustati eesti rahvuslipu levitamise kampaaniat. Nimede Eestistamise Liidu kõrvale loodi Eesti Lipu Toimkond. Alustati eesti keele ausse tõstmist. Nõuti äride raamatupidamised ja kirjavahetused oleksid eestikeelsed, sildid ja vaateaknad samuti. 1934. aastal asusid Päts ja Laidoner seisukohale, et nn. Vapside põhiseadus ei võimalda tasakaalukat
sünkroonilistele murdeliigendustele Eestis Saareste elutööks kujunevad eesti murrete atlased (,,Eesti murdeatlas" I 1938 ja II 1941; ,,Väike eesti murdeatlas" 1955) ning ulatuslik ,,Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (I-IV, 1958-1968). 14. Eesti keele uurimine pärast II maailmasõda: keskused, perioodid, peamised tegevusvaldkonnad. Keskused: TÜ, EKI ja TlnÜ (Võru Instituut 1995; võru keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia) Perioodid: Tegevusvaldkonnad: Eesti keele/kirjakeele ajalugu, murrete jm keelevariantide uurimine, sõnavara ja semantika, foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus, keelekorraldus, teksti- ja diskursuseanalüüs; sotsiolingvistilised uurimused: kakskeelsus ja keelekontaktid, keelepoliitika ja sotsiolingvistika, kvantitatiivne poliitika, suulise kõne uurimine, keele omandamise uurimine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. 15
Lause sees on sõnad lisa ja joonis väiketähega: vt lisa 1, vt joonis 2. Soovime head uut aastat! Suure algustähe läbiv kasutamine (Soovime Head Uut Aastat!) on väär. Kirjutada Kadri sai. Õige on Eesti loodus (ühendi esimene sõna on suure algustähega). Kauneid jõule! Teine sõna on väikese algustähega. Õige on e-valitsus, aga lause alguses E-valitsus. Ühendis Egiptuse nuhtlus on esimene sõna suure algustähega. Õige on kirjutada Mandri-Soome ja Mandri-Eesti. Kohanime täpsustav täiendosa on suure algustähega ja ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil. Õige on kirjutada Berliini roheline. Õige on kirjutada Aasia köök, Indoneesia köök, Hiina köök (ühendite esimene sõna suure algustähega). Õige on kirjutada Pühalepa tanu. Kirjakeeles on vana testament väikeste algustähtedega. Kirjutada väikeste algustähtedega: külm sõda, laulev revolutsioon. Õige on kirjutada Türgi diivan. Sõnad toora ja talmud on väikese tähega.
koostisega või toodetud ja/või töödeldud traditsioonilisel viisil. f)miinimumnõuded ja kontrolliprotseduurid eripärale. 2.1.5 Geograafilise tähise õiguslik regulatsioon Rahvusvahelises õiguses. Vastavalt Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonile18 on sellega ühinenud riigid kohustatud andma geograafilisele tähisele õiguskaitse, nimetatud konventsiooni järgi küll kaitse kohanimede päritolule. Päritoluriigiks loetakse konventsiooni artikli 6 quinquies järgi liidu liikmesriiki, kus taotlejal on tõeline ja tegutsev tööstus- ja kaubandusettevõte, või on tal ettevõte liidu piirides või on ta kodakondne. Seega käsitleb konventsioon geograafilist tähist kui üldist mõistet ja ei too eraldi välja nõuet kauba seosele päritolu kohaga. Kaubamärkidega on seotud märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkulepe ja
Tööstusomandi objektideks vastavalt Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (1883) artikli 1 lõikele 2 on patendid, kasulikud mudelid, tööstusnäidised (tööstusdisainlahendused), kaubamärgid, teenindusmärgid, firmanimetused või kohanimede päritolule viitavad tähised ning kõlvatu konkurentsi tõkestamine. NB Tõlge ei ole adekvaatne!!! Kokkuvõtlikult: 1. Leiutised igas inimtegevuse valdkonnas 2. Tööstusdisain 3. Kauba- ja teenindusmärgid, ärinimed ja kaubanduslikud tähised (trade names) 4. Geograafilised tähised ja päritolutähised (ei ole omand!) 5. Kaitse kõlvatu konkurentsi vastu 6. Mikrolülituse topoloogia (TRIPS) 7. Ärisaladus(TRIPS) Eestis kaitstakse leiutisi patendiga ja kasuliku mudelina, tööstusdisainilahendusi, kauba- ja teenindusmärke, geograafilisi tähiseid, mikrolülituse topoloogiat tööstusomandina. Ärinimesid kaitstakse ÄS alusel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
